Mida toob aasta 2017?

MIDA TOOB UUS AASTA?

Aastavahetus on sündmus, mille puhul inimesed teevad kokkuvõtteid eelnenud aastast, aga otsivad ka märke, mis neid võiks ees oodata uuel aastal. Halb on siis, kui otsitakse seda vastust läbi nõidade, horoskoopide ja mõnel muul moel, mida teevad paganad.

Jumal juhib kõiki inimesi, kuid ta teeb seda erineval moel. Jumala lapsi juhib ta iga päev oma vaimu läbi ja aastavahetus on Jumala jaoks vaid number. Jumal ei anna inimestele ette teada kogu aasta sündmusi. Jumal ei lähtu kalendriaastast. Uue aasta ennustused on Jumala jaoks ebajumalateenistus, millega ei tohiks tegeleda!

Tõsi on see et Jumal juhib - ja need, kes ei ole Jumala omad, need ei saa piisavalt juhitud, sest nad ei saa aru või ei näe juhtimist. Sestap pöörduvad need nõidade ja ennustatajate ja nn tarkade poole. Aga Jumala lapsed on Vaimust juhitud iga päev, mitte mõne ennustaja arvamuse alusel.

On ikka väga naiivne uskuda, et kui sa oled kuke aastal sündinud, siis see mis sind ootab ees, ootab ees ka kõiki teisi. Kui sa oled veevalaja tähemärgis, et siis see mida keegi maag arvab juhtuvat selle tähemärgi all, tabab kõiki veevalajaid. On ilmne, et see ei ole nii. Targad inimesed saavad sellest aru. Need, kes tahavad ise oma elu juhtida, mitte olla juhitud mõne nõia, maagi või nn targa sõnadest või arvamusest.

Küsimus mida toob uus aasta on üldse valesti püstitatud!

See on inimlik lähenemine, mitte jumalik. Jumal juhib iga päev oma Vaimu läbi - ja kui edukas või  õnnetu on sinu eelnev päev, sõltub paljuski sellest, kas sa võtad teda kuulda.

Te ju ei ütle lastele ette aasta sündmusi? Miks siis arvata, et teie Taevane isa seda teeb.

Ei teegi. Küll oleks imelik, kui lapsed saaksid vanematelt korraldused ette üks kord aastas, mida teha ja mis tuleb ning siis peaksid nad ootama järgmist korda aasta lõpus enne, kui saabub uus korralduste või sündmuste nimekiri!

Inimestena on meil võimatu ette näha sel viisil, kuigi Jumal teab mis meid ees ootab ja keda mis sündmused tabavad. Inimlaste kiustatus on olla kui Jumal, kõike ette teada. Kuid üksnes Jumal saab näha sel viisil ette.

Küll oleks kohutav, kui me ees oleks tegelik nimekiri sellest, mis meiega järgmisel aastal juhtub! 

Kas me suudaksime seda vastu võtta ja oodata? Seal oleks kirjas nii hea kui halb. Häda on selles, et seal on kirjas ka halb! Kuid kas me suudame seda taluda, oodata seni, mil see juhtub?

Inimesed tahavad teada tulevikku, aga nad jätaksid sellest välja kõik halva. Nende aasta sisaldaks vaid head õnne. Aga see ei ole nii. Jumal ei anna ette teada, mis kalendriaastas juhtub. Küll aga ta hoiatab inimest halva eest (!), et viimane saaks ennast muuta, midagi teha, et vältida halba, mis ees ootab. Kasvõi ainuüksi palvetada, et Jumal pööraks selle heaks. Ja Jumal teebki seda, kui keegi palub.

Jumalale meeldib suhelda iga päev, mitte üks kord aastas. Samamoodi lastevanematel meeldib suhelda iga päev oma lastega ja anda neile korraldusi, neid õpetada, kaitsta. Jumalale meeldib inimesi näha kirikus iga nädal, mitte vaid jõululaupäeval. Ta tahab, et me oleksime temaga püsiühenduses!

Jumal annab teada inimestele ees seisvaid sündmusi ja enamasti ta teeb seda läbi oma Püha Vaimu, kes nõustab tema omi, abistab, õpetab, kaitseb. Kellel ei ole tema vaimu, neile ta kõneleb mõnel teisel moel. Iseasi on see, kas inimene paneb seda tähele ja võtab teda kuulda?

On sündmusi, mida tuleb täpsemalt kirjeldada, et me võtaksime seda tõsiselt kui hoiatavat märki. Ta saab selleks kasutada unenägu. Läbi unenägude on võimalik sündmusi üsna täpselt ette näidata (näidata mis juhtub). Seda nii kristlastele, kui ka neile kes teda ei usu.

Kui meie saame Jumalalt märke, nägemusi, unenägusid, siis need kindlasti ei ole kalendriaasta tähenduses, vaid ikka nii, et meil oleks teadmine ja piisavalt aega selle probleemiga tegeleda enne kui see sündmus tabab ootamatult. See ei ole kalendriaastaga kuidagi seotud. See juhis on ette teatatud ja edasi sõltub inimesest, mida ta selle teadmisega peale hakkab.

Jumal annab ette teada nii halba kui head.

Kuid Jumala headus väljendub eelkõige selles, et ta annab meile ette teada halba, et me saaksime seda vältida! 

Kui Jumal annaks inimesele ette teada vaid õnne, nagu inimesed seda soovivad teada, siis ta poleks õiglane Jumal. Aga ta on õiglane. Ta tahab inimest näha ja suhelda inimesega kogu aeg ja teda aidada, mitte ükskord aastas.

Õnnistatud uut 2017 aastat!

Vaimulik kogemus s.t ebaratsionaalne

Enamus usklikke kes on usule tulnud, on kohanud kuidas piiblit ratsionaalset selgitatakse. Näiteks Alfa kursusel püütakse inimestele asju ratsionaalselt ära selgitada. Kuid Jumal kutsub inimest, siis ta ei tee seda ratsionaalselt, need esimesed kokkupuuted üleloomuliku Jumalaga on inimesele seletamatud! Inimene otsib isikut (Jumalat) kes on eelkõige üleloomulik!

Ebaratsionaalne (sünonüümid): mõttetu, irratsionaalne, mõistusevastane, ebaotstarbekas, mittemõistuslik, mõistmatu.

Mida teevad kristlased? Nad tegutsevad otse vastupidiselt! Püüavad vaimseid asju ära põhjendada mida tegelikult ei pea selgitama, vähemasti sel viisil. Jumal ei tee seda nii! Millegipärast aga kristlased arvavad et see on vajalik. Nad arvavad, et kui inimene saab Jumalast ratsionaalselt aru, siis ta tulebki usule. Ei pruugi! Otse vastupidi. Uskmatu küsib "ja mis siis?" Põhjendatult. Miks?

Kui sa usule tulid, otsisid Jumalat kui üleloomulikku, vaimset, seletamatut, võimast, siis miks sa arvad, et teistel - uutel tulijatel on see teisiti? Ei ole. Põhjus miks kristlased kipuvad kõike ratsionaalselt ära põhjendada seisneb hirmus või selles, et nad arvavad, et inimene ei saa midagi aru.

Jumal kutsub inimest vaimsete kogemuste abil, aga kristlane mõistusega? Jumal ütleb, usu ja siis sa saad päästetud. Faktid ei päästa. Seetõttu paljud inimesed ei saa üldse aru. "Miks ma peaksin kristlaseks hakkama, kui kõik on nii tavaline, mõistusega ära seletatav, mis teadmisi saab juurde ka kristliku kirjandust uurides ja küllap ma mingi aeg siis uurin edasi." Sestap fookus on sel juhul teadmistel, mitte Jumala väel.

Jumal on vaim, keda saab kogeda oma vaimu läbi, on kogemus, kus inimese vaim kohtub Jumala vaimuga.

Tulles tagasi "miks" küsimuse juurde tundub eriti kummaline, et kristlasena sa otsid Jumalat ja suhtled temaga vaimsel tasandil, ega teistele, uutele sa serveerid tavalist asja. Ise toitud tippkokakunstist, aga teistele serveerid valmistoitu. Isegi Jeesus ütles: "Lase esmalt lastel saada kõhud täis, ei ole ilus võtta laste leiba".

Usule tulijale tuleb pakkuda praadi, mitte raasukesi, mis muidu "laualt maha pudeneksid". (Mk 7:27)

Kahtlemata saab Jumalat uurida ja palju fakte omandada ka ratsionaalselt, aga need jäävad teadmiste tasandile mis on elutud faktid. Inimesed ei otsi Jumalat faktide tõttu, vaid otsivad teda sügavatel, isiklikel ja vaimsetel põhjustel.

Nad saavad piiblist lugeda et Jumal armastab, aga nad ei saa sellest enne maitset suhu, kui nad ei ole teda proovinud, enne täielikult kogenud. Piibel ütleb, maitske, Jumal on hea! Kui Jumal puudutab kellegi südant, ravib ta terveks, parandab ta elujärje ning ta saab otse suhelda. Samuti saab inimene päästetud kui ta võtab Jeesuse vastu oma intuitiivse kogemuse tõttu ehk sellest ei piisa kui sa kõike tead, vaid kui praktiseerid seda, siis sa saad aru mis maitse sel on.

Jeesus ei ütle, et uuri mind mõistusega ja siis sa saad aru. Vaimseid asju tuleb mõista vaimselt!

Kahjuks on neid inimesi kes räägivad eelkõige Jumala vaimust äärmiselt vähe. Ilmselt seetõttu, et neil endil ei ole aega sellega tegeleda või on vähe kogemusi, nad teavad tsiteerida piiblit, aga nad ei tea kuidas Jumalaga suhtlemine tegelikult töötab, sest nad ei tee seda. Kui nad ise ei saa aru vaimsetest asjadest, kuidas nad siis saaksid teistele rääkida vaimust?

Kogudused on kui klubid, kelle liikmed tegelevad kõige muuga v.a vaimsete asjadega. Senine valitsev ratsionalism kogudustes on tegelikult üsna valdav nähtus (ütleks masendav), mistõttu paljud kadunud hinged pöördunud või siirduvad sensitiivide suunas, sest need ju tegelevad asjadega mis tunduvad üleloomulikud või vähemalt vaimsed. Põhjendatult otsivad. Kui kogudused ei tegutse vaimses maailmas, siis inimene oma otsingutes kaldub sinna, kus seda leiab (imiteeritakse). Inimene saab aru, et seal nagu midagi on ja ma uurin... See siiski ei ole see õige, mida ta peaks otsima või tegelikult hing vajab ja otsib. Sest sensitiivil, maagil, selgeltnägijal ega nõial pole mingit vastust inimese hingeküsimustele, ei saa anda igavest elu, neid pattudest puhastada. Need on hukatuse teenrid, põrgulised, kes kisuvad endaga kaasa kergeusklikke, eksitades kõiki ja võttes nende hingelt igavese elu. Nad on vastutustundetud, väljas omakasu tõttu. Kahjuks.

Kui kogudustes midagi toimub, siis hakkab inimene nende suunas huvi tundma ja otsima vastuseid oma vaimus, otsima Jumalat sealt, kust ta ennast ilmutab - teiste vaimusaanute - usklike seas.

Ratsionalism, mis pagasiga inimene tuleb Jumala juurde, võib olla omamoodi koorem ja takistus, kui see on peamine viis, kuidas mõistusega püüda asju ära selgitada, mida tegelikult tuleks vaimselt kogeda, läbi teha, tunnetada.

Kristlased, kes pööravad tähelepanu Jumala, tema Püha Vaimu tööle nende endi ja kõigi inimeste elus, teevad just seda mida Jumal teeb, kus ta üleloomulike, vaimsete kogemuste abil kutsub inimest usule. Tehke nii nagu Jumal toimib ja te olete Jumala plaanis iga ilmaga ja tema teenistuses! Ja kui te pole kindel, siis head eeskuju leiab algkogudusest, kuidas kristlased teisi aitasid ja nõustasid ning paljud said päästetud.

Kuidas analüüsida taevaste kogemist?

Mida saab ja kuidas hinnata nn taevaste kogemist?

Esmalt, mida sellest kirjutatakse? Vaata, Issanda, su Jumala päralt on taevas ja taevaste taevas, maa ja kõik, mis seal on, kirjutab VT. 5Ms 10:14, samuti 1Kn 8:27, 2Aj 2:5, 6:18 ja 36 ptk 23 salm et "Issand, taevaste Jumal", aga ka Esr 1:2. Ent Nehemja märgib, et "Issand, sina oled teinud taeva, taevaste taevad ja kõik nende väe, maa ja kõik mis selle peal on" (Ne 9:6) Salmist kirjutab, et "Jumal, üle taevaste, üle kogu maailma" ptk 57:6, 12 ja 68,34 jpt salmid, milles igal poole märgitakse taevastest.

UT ei vaiki seda maha või ei ole selles küsimuses kuidagi jätnud meid teadmatusse, nt apostel Paulus märgib seda oma kirjades. On arusaadav, et vana maailm saab hästi aru, millest jutt käib. Paremini kui meie siin infoühiskonnas, kes me arvame, et taevas lõpeb seal, mida me saame näha füüsiliste silmadega. See ei vasta tõele. Sellest mõned näited allpool. Ent enne seda, nt Paulus kirjutab efeslastele, kes nõudsid tarkust ja olid selle edendajad, et Jumala mitmekülgne tarkus saab teatavaks koguduse kaudu (ehk siis kristlaste) taevastele valitsustele ja meelevaldadele. Ta ei ütle siin taeva valitsusele (ainsuses), vaid taevastele! (Ef 3:10). Mees teab, millest mees räägib. Samas pöördumises ta kirjeldab veelgi enam, ta ütleb: "kes on tulnud alla, on sama, kes on ka läinud üles üle kõigi taevaste (! ps), et ta täidaks kõiksuse. See on ikka väga selgelt kirjas. Heebrea kirja autor kirjutab taevastest. Nii et üks asi on Taevas, kus on Jumala troon ja tema pühad, päästetud koos Jeesusega, hoopis iseasi on taevad enne seda dimensiooni. Piibel teeb sel vahet ja nii oleks ka meil kummaline seda tõika ignoreerida, arvata, et kõik on üks sega puder ja kapsad, eriti veel siis, kui me puutume kokku nähtustega, praktikaga, sündmustega, mis selles valdkonnas sageli aset leiavad. Kristlastena me teame seda, aga me peame ka aru saama ja vahet tegema, mis ja kuidas asjad on seatud.

Tulles tagasi nende näidete juurde, mis UT sisaldab, siis mõned näited lühidalt.

Esmalt, Peetrus.

Paljud teist teavad Peetruse keskpäeva nn katuse sündmust. Kes ei tea, siis selle kohta saab lugeda Apostlite 10 ptk. Piibel kirjeldab, et Peetrus läks palvetama ja siis sündis, et ta oli nagu endast ära. Nägi laskuvat anuma, mida maa peale lasti ja ta pidi sealt sööma, kuid keeldus. Teadupärast juutidel on toidu osas ranged reeglid ja ka Peetrus järgis neid kui juut, ometi kuulis ta siis lisaks nägemusele häält, mis ütles: "Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!” Ning lõpuks ta sõi. Mida siis sellest arvata?

Esiteks Peetrus oli endast ära ja see tähendab ilmselgelt, et ta ihu oli küll katusel, aga hing rändas, mille pilti siis antud koht kirjeldab. Kas Peetrus oli surnud? Ei, ta ihu elas, järelikult vaim oli temas. Küll aga ta ei kontakteerunud füüsiliste meeltega ehk ta hing oli kehast väljas. Selles kohas me ei saa teada, et ta kõht sai täis (vastupidiselt toiduimed viie või nelja tuhande inimese toitmine, "Ja kõik said kõhud täis." vrd Mk 6:42 vs Ap 10:10), seega tegemist oli hingelise kogemusega, kus hing oli nagu endast ära, kehast väljas ja midagi toimus, mida silmadega ei olnud kõrvaltvaatajal näha. Fakt, jääb faktiks. Peetruse hing käis taevastes dimensioonides ja sealt anti talle kindlad juhtnöörid, mille tagamõttest mõnel teisel korral, miks seda oli vaja talle selgitada.

Teiseks, Stefanos.

Piibel kirjeldab Stefanose hukkumist ja taevastest läbi minekut kus Stefanos nägi suisa Taevast. Kõrvaltolijad seda ei näinud. Kuidas ta seda sai näha, kui piibel seda välistab. Asi on nimelt selles, et Stefanos ei kogenud hinge rändamist vaid vaim hakkas ihust eemalduma. Teadupärast kui inimene sureb, siis lahkub inimesest mitte üksnes hing, aga ka vaim! Kuivõrd Stefanos oli täis Püha Vaimu ja ta võeti vastu Taevasse, siis ilmselgelt Jumal tahtis selle sündmuse läbi talletada, et Taevas on tema ja ta poeg ja tema poja läbi/tõttu toimub Taevasse minek. See sündmus, kirjeldab mis juhtub usklikega, kui nad surevad või nende hinge ja vaimuga, kui nende maine ihu jääb siia maha. See on vaimne "rännak", kuid kust ei ole tagasiteed. See viib otse Taevasse, mitte taevastesse sfääridesse. Niisiis, Stefanos vaatas üles ja nägi Jumala kirkust ja Jeesust seismas Jumala paremal käel. See on koht, kuhu saavad kristlased. Ja ta ütles mida? "Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!" ja ta suri.

Selline "pikema loomuga" läbi surma minek. Kuid pane tähele, ta ei ütle, võta mu hing vastu, vaid ütleb, võta mu vaim vastu. Taevasse saavad need, kellel on vaim. (Lisaks hingele vaim. Loomadel ei vaimu! Jumal on vaim ja inimeses on osa tema vaimust ja me oleme vaimolendid. Suhtlus Jumalaga toimub samuti vaimu läbi, mitte hinge abil. Hing on lihtsalt vahend, mis on vaimu avaldusi teostab.) Nõnda, Jumal tegi puust ja punaselt ette, kuidas asjad käivad. Et meil oleks need teada, mis saab usklikest, - päästetutest ja meil ei oleks selle suhtes teadmine, tarkust taevastel ka vahet teha.

Kolmandaks, jüngrid.

Piibel kirjeldab Jeesuse kirgastamise juhtumis taas taeva kogemist. Vaatame põgusalt ka seda sündmust. Seda kirjeldatakse läbi mitme jüngri kes olid samal ajal koos Jeesusega. Seetõttu on see eriti autentne. Mis seal siis juhtus. Jeesus läks jüngritega üksildasse paika ja ühtäkki jüngrid nägid kuidas Jeesuse pale hakkas kiirgama (ilmselt siis helendama, valgust peegeldama vms), sõna sõnalt: ta pale säras otsekui päike. Ei saa öelda, et me oleme kuskil oma füüsiliste silmadega näinud midagi sellist, et kellegi nägu lausa särab ja isegi rõivad said valgeks. See on ilmselge Jumala väe kohaloleku märk. Kuid edasi kirjeldatakse, et Peetrus hakkas rääkima Jeesusega, seega oli ta mitte endast ära, vaid nö täie mõistuse ja teadvuse juures. Enne seda nad ilmselgelt nägid/kuulsid oma füüsiliste silmade ja kõrvadega Eeliat ja Moosest, sest vastasel korral ei oleks nad nendega (Eelia, Mooses) rääkinud. Seega võime öelda, et asi oli otsekui 3D kinos. Jüngrid nägid Eeliat, Moosest, kes teadupärast peaks ju olema/asuma Taevas, ent ühtäkki näitasid ennast kõigile paigas viibinud isikutele ja mida veel (!), toimus kõnelus, nagu nõupidamisel. Kõik nägid kõiki ja said kuulda millest teised rääkisid, ainus, keda seal näha ei olnud oli Jumal ise. Ent tema kohalolu oli täiesti kindel. Kui Peetrus ütles, et teeme Eeliale ja Moosesele ka lehtmaja (lehtmajade pühal oli kombeks neid kergehitisi teha), siis korraga Jumala isa ütleb kuuldavalt välja (nii et kõik Teda kuulevad, aga ei näe teda! pilv varjab): "See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!” Teisisõnu, poisid, ärge siin mingit tsirkust korraldage, vaid pange tähele mida Jeesus teeb ja kuulake teda. Ühesõnaga, Peetrus võis tummaks võtta küll, kui kuuleb, kuidas Jumal temaga räägib ja talle sõnad peale loeb. Ühest küljest üsna naljakas, teisest - tõepoolest, mehed, saage aru asja tõsidusest. See ei ole siin enam mingi traditsioon, mida te rutiinist korraldate kord aastas, vaid Jumalal on käimas reaalajas konkreetne plaan, millega teil oleks kohe mõistlik ühineda, esmalt ennast kurssi viia! Antud näite puhul ei ole tegu ei hinge rändamise ega vaimse nähtusega, vaid suisa reaalse Jumala väe avalduse ja isikute ilmumisega nii, et see on inimeste füüsilistele meeltele tajutav. Miks? Sest esiteks toimus nö Jeesuse "seadistamine" (kui nii võib öelda), teiseks ka nõupidamine kõrgeimal tasemel, millest isegi Jumal võttis osa peale nende, kes olid eelnevalt Taevasse võetud (ehk siis Eelia, Mooses).

Kokkuvõtteks me võime öelda nendes küsimustes on mitmed dimensioonid, kuidas need siis avalduvad, selle põhjal me saame neid nähtusi või nähtut ja kogetut süstematiseerida/klassifitseerida laias laastus, kas hingeline elamus, vaimne või füüsiline ent Jumala väe mõjujõul toimunud sündmus. Ei ole siin mingit saladust, maagiat, selgetnägemist, demonismi, millega inimesi eksitatakse omakasu tõttu ja need inimesed on põrguteel, vaid piiblis on väga selgel välja joonistatud ja meile arusaadavad taevased sündmused, millel saate vahet teha,  - ja tulebki teha! Siin ei ole mingit trikki.

Vaimne maailm on väga reaalne ja inimene saab peamiselt hingelisi kogemusi (endast ära, hinge rändamine, unenägu, okultism, koomas, jt), kuid üldjuhul neil ei ole midagi pistmist Taeva kogemisega. Taevast ei ole tagasiteed. Piibel kinnitab seda. Kes on kord vastu võetud, see ei saa sealt siia tulla nö ringi kolama, ega ka vastupidi mitte, sinna ei pääse kui vaid Jeesuse kaudu. Kui Jeesus kedagi viib ja tahab näidata Taevaseid kohti või suisa Põrgut (kõike seda on esinenud), siis see on Tema otsus, inimene ei saa seda esile kutsuda. See on üksnes Jumala käes. Kõik väited, et "ma käisin Taevas", sest olin endast ära, toimub  tegelikult taevaste dimensioonis mitte seal kõrges kohas, mida piibel tunneb kui Taevas, kus on Jumala troon, tema pühad sh päästetud. Seetõttu te saate neid asju hinnata ja teha õiged järeldused.

UT leiab ka teisi näiteid taevaste kogemistest, kuid meil on vaja aru saada, mis need on, mis asjaoludel ja siis me saame neid tõlgitseda, mitte enesele hukatuseks nagu esoteerikud, okultistid, maagid või nn sensitiivid asja inimestele serveerivad ning selle läbi hukutavad palju hingi; vaid ikka nii, nagu Jumal on asjad seadnud ja me mõistaksime tema loomingut ja meie kohta selles. Nii et kõik kes väidavad, et nad on paradiisis käinud, ei vasta tõele, see on vaid medali üks külg. Jumal on loonud taevad ja selles on oma süsteem, kord, aga üks on neist kõrgem koht, see on Taevas.

Kuidas Jumal kutsub inimest?

Kõigepealt ta püüab pöörduda inimese poole ja köita tema tähelepanu. Ta võib seda teha mitmel erineval moel.

Sa võid märgata ennast tegemas ja mõtlemas asjadele, mida sa varem ei teinud või pidasid imelikuks. Nüüd pakub see sulle huvi. Näiteks leiad ennast ühtäkki mõtlemast usuteemal või üleloomulikel asjadel. Jumal juhib sinu tähelepanu neis asjus mistahes eseme, inimese või olukorra läbi. Ei ole olemas ühtegi kindlat viisi, kuidas ta seda sinuga teeb, sest ta võtab iga inimest väga personaalselt, sa oled eriline. Ei ole olemas kedagi teist nagu sina. Sa oled ainulaadne ja nii võtab seda ka Jumal. Kuna ta teab ja tunneb sind. Seetõttu ta valib tähelepanu äratamiseks just need viisid, mis sinu olukorras sobiv on, et sa märkaksid ja mõtleksid selle kõige üle.

Ta võib teha mõne ime enne sinu ja tema suhte algust, sest mõned inimesed ei usu enne, kui nad ei ole näinud imet, oma silmaga. Seetõttu nende inimeste tähelepanu võitmiseks ta võib tekitada nende silme all ka mõne üleloomuliku nähtuse või olukorra, mille üle sa hakkad mõtisklema. Veider olukord, mis tundub kummaline, erakordne juhtum, igatahes pole selles midagi tavalist. Või päästab sind õnnetusest, mis aga selle juures tundub eriti kummaline on see, et sa saad enne seda märguandeid, aga nii nagu ikka, alles pärast juhtumit mõtled, olin ma alles rumal, ma oleks saanud ju seda kõike ära hoida, kui ma oleks neid märke tähele pannud. Oma vaimusilmas sa tajusid neid, kuid pidasid totruseks.

See tundub samuti eriline, kui sa saad terveks emotsionaalselt või füüsiliselt mõnest pahest, millega oled sa pikki aega maadelnud, püüdnud ennast parandada, aga jõuetult. Näiteks võtab ära suitsetamise tahte. Päeva pealt. Kes on kaua suitsetanud, need on ainetest sõltuvad. Samuti on nad sõltuvad seltskonnast. See on emotsionaalne sõltuvus. Kellega ta varem koos suitsetas, kes neile suitsu pakkus ja kutsus koos suitsu tegema, kuid nüüd julgeb öelda: tänan, ei. Ühtäkki saab inimene hetkega vabaks ning ta ei tunne mingit sõltuvust, ta organism ei vaja enam seda ainet. Arstid teavad, et see ei ole normaalne, nii ei ole võimalik! Aga see ongi ime. Seetõttu tulebki näha, et selle taga ei olnud sinu tahe, vaid Jumala kutse ja pöördumine.

Siis ta võib su teele juhtida inimesi , kes on usuga kokku puutunud või samuti tunnevad huvi nende teemade vastu mida sina uurid, millega sa kokku puutud. Kus sa tajud, et su huvi usuasjade vastu on ebatavaliselt kõrge, palju enam kui enne ning sa mõtiskled selle üle iga päev, kuigi sa isegi ei mäleta, millal sa seda varem viimati tegid.

Ka võib sulle tulla imesid või üleloomulikke nähtusi, nägemusi, kummalisi unenägusid, ingleid ja kõike muud vaimumaailmast.

Võimalik, et sa astud läbi mõne kiriku ukse ja satud jumalateenistusele või jääb sulle poes silma mõni esoteeriline raamat. Kummaline, sa võtad selle kätte ja lappad seda. Ise ka ei tea, miks sa seda teed.
Sa võid lugeda piiblit. Kuid enamus sellest tekstist jääb arusaamatuks, tundub igav, kummaliselt väljendatud ja sa mõtled, mis sinul kõige sellega pistmist on. Aga, kuidas nad seda loevad.

Nii või naa, hakkavad su elus toimuma erilised nähtused ja leiavad aset sündmused, mis viivad su mõtted igavikulistele teemadele, kus sa leiad ennast mõtetelt: kes ma olen; mis minust saab; mis saab kui ma suren; miks ma üldse siin elan; mida ma elult ootan?

Inimene on oma põhiolemuselt vaimolend, kes suudab naerda, nutta, nalja teha. Loom ei saa aru huumorist. Selle mõistmine on omane vaid vaimolendile. See tähendab, et meie peas on mitut liiki mõtted. Elu ei ole ainult söömine, seks ja surm. Inimese sees on vaim ja peas olevad mõtted võib liigitada.

1. Minu arutused ja loogilised käigud ning teadmised.

2. Kellegi teise mõtted, kus sa vahel leiad ennast: imelik (!), et ma seda mõtlen! Ja kui see mõte avaldada, siis sa tunned piinlikust, õõvastust, võõristust ning seetõttu ongi need kellegi teise mõtted, aga sa ei tea kelle (?). Sulle need igatahes ei meeldi ja tunduvad võõrad. Ma ei taha enam sellest mõelda, on ju? Need võivad olla halvatahtelised, kavalad, eksitavad, näivad heatahtlikud, kui suurendavad halba kellegi suhtes. Inimene on mõjutatud vaimumaailmast sh deemonitest, ei tohi unustada.

3. Samuti mõtted, mis on tuntud kui kõhutunne. Inimesed vahel räägivad: mu kõhutunne ütles seda. Aga ma ei teinud, pidasin seda totruseks. Näed nüüd mis juhtus... Miski sinu sees annab sulle veel märku, annab mõtlemisainet, mis on oma eesmärgi poolest hoidev, lootust pakkuv, armastust väljendav, vahel ka noomiv (südametunnistus), kuid kindlasti need mõtted ei ole loogilised arutlused, kuidas sa lahendad mõnda matemaatika ülesannet.

Kuna inimene on loomult võimeline mõtisklema enda sees, suhtlema ja vastu võtma vaimseid mõtteid, siis ka Jumala pöördumine toimub vaimses sfääris, vaimutasandil - kolmes "lainepikkuses".
Kui Jumal kutsub inimest, siis see tabab ennast mõtetelt, millel võib olla üleloomulik iseloom, aga vahel ka täiesti loomulik tunnus või segatud, osake mõlemast.

Vaimumaailm mõjutab inimest pidevalt, ka tema enese teadmata, tahes tahtmata puutuvad kõik kokku ühel või teisel määral asjadega, mida on raske loogiliselt ära seletada. Loogika ongi selleks, et inimene suudaks kõige selle juures ellu jääda, käituda arukalt, mitte kergeusklikult ja naiivselt ning hukkuda.

Seepärast öeldakse vahel, ta on vaimulik, mis sisuliselt tähendab seda, et ta on harjutanud oma meelte abil vahet tegema headel, halbadel ning loogilistel mõtetel, et neid ära tunda ja seda kõike heas mõttes ära kasutada ning miks ka mitte, olla nõustaja. Ka vanemad usklikud on harjunud ja kogenud, kes võivad teha kõike seda mida vaimulikud suudavad.

Niisiis, kui sa oled midagi sarnast läbi elanud või kogenud, siis tea, et Jumal kutsub inimest tema elu jooksul paar korda. Inimese vaim võib olla nii koormatud kõige muuga, et ta ei pruugi kohe taibata, milles asi on. Nii kutsub Jumal inimest ja kui sa midagi sellist koged, siis on õige aeg! Jumal on pöördunud sinu poole. Pane tähele...

Kui sind hüütakse kuuldavalt

Piiblis on üks tore lugu sellest, kuidas Jumal hüüab meid kuuldavalt. Aga lugu iseenesest järgmine (1Sm 3 ptk 1 jj):

Ja poiss Saamuel teenis Issandat Eeli juhatusel; Issanda sõna oli
neil päevil haruldane, nägemused ei olnud sagedased.
Aga kord kui Eeli, kelle silmad hakkasid tuhmiks jääma, nõnda et
ta enam ei näinud, magas oma asemel,
kui Jumala lamp ei olnud veel kustunud ja Saamuel magas Issanda
templis, seal, kus oli Jumala laegas,
hüüdis Issand Saamueli. Ja tema vastas: "Siin ma olen!"
Ja ta jooksis Eeli juurde ning ütles: "Siin ma olen, sest sa ju
hüüdsid mind!" Aga tema vastas: "Mina pole sind hüüdnud. Mine tagasi,
heida magama!" Ja ta läks ning heitis magama.
Aga Issand hüüdis jälle: "Saamuel!" Ja Saamuel tõusis ning läks
Eeli juurde ja ütles: "Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!" Aga
tema vastas: "Mina pole sind hüüdnud, mu poeg. Mine tagasi, heida
magama!"
Aga Saamuel ei tundnud veel Issandat ja Issanda sõna ei olnud
temale veel ilmutatud.
Ja Issand hüüdis Saamueli veel kolmandat korda. Ja ta tõusis ning
läks Eeli juurde ja ütles: "Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!"
Siis Eeli mõistis, et Issand oli hüüdnud poissi.
Ja Eeli ütles Saamuelile: "Mine heida magama, ja kui sind
hüütakse, siis ütle: Issand, räägi, sest su sulane kuuleb!"
Ja Issand tuli ning seisis ja hüüdis nagu eelmistel kordadel:
"Saamuel! Saamuel!" Ja Saamuel vastas: "Räägi, sest su sulane
kuuleb!"

Täna hommikul juhtus minuga midagi sarnast. Olin veel üsna sügavas unes ja äkitsi kuulen selge ja kõlava häälega oma nime: "Margus!"

See oli nii selge, kõlas väga reaalselt. Ehmatasin üles ja tõusin voodis istuli. Kohe unepealt meenus Saamueli juhtum ja seetõttu jäin kuuldele, et kas nüüd tuleb uus kutse "Margus"?

Aga ootasin hetke, ootasin veel ja ei midagi. Jäin siis mõtlema, et see oli väga tuttav hääl. See ei saanud olla Jumala hääl ja heitsin tagasi pikali, aga jäin selle üle mõtisklema. Ja minu arvates ei olnud siin tegu mingi unenäo ega ka mitte Jumala kutsega, vaid see oli üks nali. Hingevaenlase nali.

Hingevaenlane suudab kõike imiteerida, aga me tunneme selle ära, sest tema eesmärk on vale, nagu maailmas tavaks on öelda: "Eesmärk pühitseb abinõu!" Ja see on vale motiiv.

Jeesus õpetas oma jüngreid, et tema lambad (jüngrid) kuulevad ta häält ja tunevad ta ära. See aga tähendab, et meis on võime mitte üksnes kuulda vaimseid asju, vaid ka võime vahet teha ehtsal häälel ja hingevaenlasel, kes ikka ja üha viskab nalja kristlaste üle ja mõne vimka, nagu öeldakse, et meil elu liiga lihtne ei oleks. Aga ärgem laskem sellest ennast häirida. Ei ole mõtet liigset tähelepanu pöörata.

Meis on Püha Vaim, kes toob selguse ja annab arusaamise vaimsetest ilmutustest, aga me ei ole üksi, vaid meil on abiline - Püha Vaim. Katsuge alati kõik läbi, mida te näete või ei näe, mida te kuulete või ei kuule ja kõik sündigu armastuses. Kui miski, mis ei ole armastuses, seda vältige!

Paulus kirjutab: üle kõige olgu armastus, Kl 3.14, sest Jumal on ja teeb kõike vaid armastusest ja kui midagi sünnib armastuseta, siis on see ajutine, nagu kõlisev kuljus (1Kr 13:1,2), hetke suudab teha kõva heli, kuid pea on see vaibunud.

Need inimesed, kes jäävad armastusse, need jäävad Jumalasse, sest Jumal on armastus. Armastus ei tee kellegile halba ega ei eksita inimest.

Jumala tarkus seisneb selles, et inimene uurib läbi kõik väeavaldused ja kui nende eesmärk on kahtlane või väär, siis väldib seda, ei lase ennast üle juhtida. Väeavaldused kaovad, tunnetus kaob, aga armastus kestab igavesti. Jeesus tegi need katsed edukalt läbi ja jättis meile hea eeskuju. Igale kutsele ei tohi avada oma südant ega pea ees vette hüpata.

Aga kui te kuulete Tema häält, siis ärge tehke oma südant kõvaks!

Jumala Vaimu väljavalamine on juba ära toimunud

"Ja pärast seda sünnib, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale. Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie vanemad uinuvad unenägusid nähes, teie noored mehed näevad nägemusi" kirjeldab prohvet Joel (Jl 3:1) lõpuaja sündmusi. Ta lisab, "päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav. Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, pääseb." Võibolla sa ootad uut nelipüha sündmust ja mõtled, et aega on, Jumal pole veel oma Vaimu välja valanud. Tea seda, et Jumala Vaim on juba välja valatud, mida kinnitavad paljud ärkamised, siin ja seal. Vaata kasvõi ajalugu. Sa võid näha, et paljud sajandid ei juhtunud midagi erilist, ma ei räägi sellest, et imesid ei toimunud. Ma räägin sellest, et ainult väga vähestel oli võimalus osa saada Jumala sõnast, lugeda isiklikku piiblit, sadade rahvaste seas. Veel enam, täna me võime Jumala sõna lugeda internetist. Osaleda virtuaalselt suurtel krussaadidel, näha ärkamisi, siin-seal. Iga ärkamine tuleb ja läheb, aga Jumala Vaim ei lähe kuhugi. Inimesed, kas kogevad seda või nende südametes pole Püha Vaimule ruumi. Nii ongi. Jumala Vaimu väljavalamise tunnuseid kohtab kõikjal, juba sajandeid, see on täna väga intensiivne kui võrrelda keskaega. Ärge oodake, vaid tegutsege! Jumal on oma Vaimu läbi iga kristlase südames. Sa ei pea ootama mitte mingit uut välja valamist, vaid otsi Ta üles. Sa näed Püha Vaimu oma elus läbi nende andide avaldumas, mida Jumal sulle on kinkinud inimeste teenimiseks. Jumala Vaim on juba välja valatud, juba sajandeid ja selle tunnistajad olid meie esivanemad ja oleme täna ka meie. Sina ja mina armas sõber ja vend Kristuses. Seepärast küsib Jumal täna, kas sa tead seda? Kas sa oled Minuga tuttav? Kas sa koged Minu Vaimu eneses? Mida sa selleks teinud oled? Kas sa tead, millised on sinu annid, mida Ma sulle olen kinkinud, küsib Jumal? Ära otsi Vaimu väljast, Ta on sinu sees! Ta igatseb sinuga suhelda ja ütle talle: Tere, kallis Jumala Vaim! Siin ma olen. Mis me TÄNA TEEME?

Küllap oled sa kogenud oma elus imelisi asju, suuremaid või väiksemaid, kuid tea, kõigile sünnib nende usku mööda. Jumal on suur. Ta on väga suur! Kui suur on sinu Jumal? Kas sa usud, et ta suudab teha suuri asju? Sa usud? Sa usud, et sa saad päästetud. Miks sa siis ei usu, et Jumala Vaim on sinuga iga päev ja Ta käib nagu Jeesus oma jüngritega, õpetades neid, juhatades neid, kui vaja, siis noomides neid, aga ka lohutades; tehes Jumala tahet. Sa ei pea tegema suuri asju, sa ei pea olema kuulus evangelist, aga sa pead käima koos oma Jumalaga. Sa tahad kõike ise teha. Olgu. Aga miks! Jumal ütleb, paluge ja teile antakse. Palu Issandat ja ta vastab sinu palvetele. Palu suuri asju, palu pisiasju. Mida sa palud, seda sulle antakse. Jumal on lõpuaegadel eriti helge. Nagu ta prohvet Joeli kaudu ütleb, et ma valan oma Vaimu kõige peale, kõigi peale, kes tahavad Kristust vastu võtta. Sa võid hakata ennustama, sa võid näha unenägusid, kõik see antakse sulle inimeste teenimiseks. Mitte demonstreerimiseks, vaid teenimiseks. Sinu teenistus võib olla täna mõne inimese aitamine, aga Jumalale on armas iga hool, mida inimene teeb Jeesuse nimel.

Luba, ma räägin sulle unenäo, mis ma nägin paar päeva tagasi. See ei olnud tavaline unenägu. See oli nägemus lõpuaegadest. Prohvet Joel ju ütleb, et te hakkate nägema unenägusid. Võibolla on sul oma unenäod? Võimalik, et need on teiste usklike kinnitamiseks. Pea Jumala Vaimuga nõu ja küsi Ta käest, mis ta sellega öelda tahab, kas see oli vaid sulle endale, või oli see mõeldud kellelegi teisele või koguni kõigile edasi andmiseks? Ma nägin unenäo, et ma olin kodus ja kodus oli ka mu poeg, kes on praegu 4 aastane. See oli väga selge. Korraga ma nägin, kuidas üle meie peakohade lendas suur taevakeha. See võis olla umbes sada meetrit lai, aga see oli suur ja tegi tohutut müra, mis ehmatas ja pani seda vaatama. See lendas väga kiiresti ja madalalt üle meie, võibolla paarisaja meetri kõrguselt, nii et ma kuuldes ja nähes seda üle meie lendamas tõmbasin ennast küüru, alateadlikult, kaitse asendisse. Igal juhul lendas see keha üle meie väga kiiresti ja korraga oli juba kadunud horisondi taha ja ma jäin korraks mõttesse, et millal see alla kukub. Aga ma ei näinud seda ja see kadus horisondi taha. Kui ma seda mõtlesin, haarasin sülle oma poja ja jooksin majast välja, keldrisse. Ma isegi ei tea, miks ma seda tegin, aga ilmselt kartusest, et nüüd tuleb midagi sellist, mis võib meie peade kohal kokku kuhjuda ja ma hüppasin välkkiirelt välja. Kuid ma ei kuulnud kokkupõrget ja seetõttu ma tulin välja vaatama, mis on juhtunud. Vaatepilt oli üsna kohutav. Lendamise trajektoor oli selleks ajaks muutunud tumedaks ja tihedaks, see oli hall, sünge ja taevas ei paistnud sellest enam läbi.

See oli umbes nii, nagu Joel kirjutab oma raamatus. "Ma annan tunnustähti taevas ja maa peal... suitsusambaid. Päike muutub pimedaks." (Jl 3:3,4) Evangelist Markus kirjeldab seda 13 pt, aga läbi Jeesuse sõnade. Apostlite tegudes on kirjas, "et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale," see tähendab ka sinu peal on Jumala Vaim, aga ta lisab "teie pojad ja tütred ennustavad ja teie noored näevad nägemusi ja teie vanad näevad unenägusid," Ap 2:17. Praegu on unenägusid näinud paljud inimesed, enam kui seda varasematel aegadel kokku. Minu naine näeb alatihti unenägusid, millel võib olla tähendus, mitte üksnes temale, vaid ka meile kõigile. Jumal teab. Aga varem pole unenägudest ja nägemustest nii palju räägitud kui täna. Varem pole neid esinenud nii paljudel, lihtsatel inimestel, kelleks oleme meie, mina ja sina, armas lugeja. Mõtle selle peale. Mõtle ka selle peale, mida teeb Jumala Vaim sinu läbi. Jumala Vaim on juba välja valatud ja sa ei pea ootama enam mitte mingisugust teist vaimu. Ainus vaim, mis veel tuleb ilmsiks, on antikristuse vaim ja suur eksitus, aga me ei tea, kas me seda näeme, sest see saab olema lõpuaja suure ärataganemise põhjus. Kuid Jumal on hea ja ta päästab meid suurest ahistusest. See võib juhtuda väga ruttu. Tee oma südameasjad korda ja koge Jumala Vaimu oma elus! Ta tahab sind teenida. Selleks anna oma elu üle Jumalale ja ole usklik!

Ülestõusmise tunnistus

Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades, ja et ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele, seejärel näitas ta ennast ühtaegu enam kui viiesajale vennale, kellest enamik on veel praegugi elus, mõned aga on läinud magama; siis näitas ta ennast Jaakobusele, seejärel kõigile apostlitele. Aga kõige viimaks näitas ta ennast ka minule kui äbarikule (ap Paulus).

Kristuse ülestõsusmine surnuist ei ole väljamõeldis, ega müüt, laialt levinud eksiarvamus, vaid põhineb ajaloolistel faktidel, tõenditel evangeeliumitest, muudest kritlikest allikatest, mittekristlikest allikatest; kuid piiblis leiab sellest sündmusest mitmeid ülestähendusi, mille on pannud kirja erinevad piibli autorid. UT autentsus on ammu lõplikult tuvastatud. Jeesus on tegelikult eksisteerinud ajalooline isik UT alusel ja ka teiste viidete alusel. Kristuse ülestõusmisest kirjutavad kõik evangeeliumid, aga ka mitmed kirjad. Kõige pikem tunnistus pärineb apostel Pauluselt, kes kasutab selle üleskirjutamisel ka kronoloogilist meetodit ja loetleb need isikud, kellele Kristus ilmus (toodud üleval). Te leiate selle 1Kr ptk 15 ja salmidest 1-8.

Vahel inimesed ütlevad, et Jeesus oli meeltesegane mees, kes väitis ennast Jumala oleva. Piibel kirjutab Jeesuse arvamused endast: Mt 14:61-64, Jh 10:33, 20:29. Kuid kui keegi teeb avaldusi ja väidab enese Jumala olevat, siis selliseid väiteid saab kontrollida. Jeesus kinnitas, et ta on Jumala ainusündinud Poeg, lihakssaanud Jumal. Ja sel juhul on vaid kolm loogilist võimalust: a) ta valetas ja teadis seda: b) ta valetas, oli siiras eksija, seega oleks ta meeltesegane inimene; c) ta rääkis tõtt. Kui Jeesuse väljapaistev õpetus on erakordne, mis inimese poolt on välja öledud ja sageli on see võetud riikides aluseks ja kehtestatud reegliteks, eriti moraaliküsimustes. Kas selline õpetus võib tulla petturilt või hullult? Jeesuse teod tunnistavad, et ta polnud hull, pettur, ega tavaline inimene, vaid suur isik, keda me võime järgida. Jeesuse iseloom, oli lahke, kaastundlik, omakasupüüdmatu, ta ei haletsenud ennast. Vana Testament on ette kuulutanud Jeesuse tulekut ja risti löömise päeval täitus neist 29 ennustust, ühelainsal päeval. Kristus on ainus isik, kellest on ette kuulutatud sajandeid enne tema sündimist, mida ei ole ette näidata mitte ühelgi religioonil, ei moslemitel, hindudel, budistidel ega kellegil teisel. Jeesus ei saanud olla kaval pettur, et seda kõike ette ära organiseerida. Ettekuulutuste hulk teeb selle võimatuks. Näiteks ta ei saanud kuidagi valida oma sünnilinna või matmiskohta ja selle asjaolusid. Jeesuse surnuist ülestõusmine on kristluse nurgakivi. Kristus ei ole surnud. Ta elab. Ta on väga elav. Ta elab ka läbi kristlaste ja kristlaste sees oma vaimu läbi. Kui ta suri ristil, täitsid sõdurid kõik kohustuslikud protseduurid veendumaks, et ta on surnud. Kui keegi oleks tahtnud varastada ära Kristuse surnukeha, siis oleks tal olnud põhjust seda kõigile näidata, mitte vastupidi. Sest tema surmaihu näitamine lükkaks ümber Jeesuse surnuist ülestõusmise, kuid meil on täna ette näidata vaid surilina, mida nägi juba Johannes (Jh 20:8) ja uskus. Ja Jeesus ilmus jüngritele. Hallutsinatsioon (reaalselt mitteeksisteeriva välise objekti tajumine) esineb vaimse pinge all inimestel, kuid jüngrid ja juudid kes teda nägid ei kvalifitseerunud. Jeesus ilmus jüngritele 11 korral 6 nädala jooksul. Nende sündmuste äkiline lõppemine kinnitab UT usutavust. Viirastus võib kangastuda ühel inimesel, kuid mitte kunagi samal ajal kahel või enamal inimesel. Jeesus ilmus korraga ka umbes 500 inimesele. Hallutsinatsioonid on subjektiivsed, mille taga pole objektiivset reaalsust, vaimu ei saa puudutada. Kuid Kristus sõi ja jõi korduvalt koos nendega pärast tema ülestõusmist surnuist, tunnistajad said puudutada Kristuse ihu. Kristlased ei pea selgitama ülestõusmist teaduslike meetodite abil. Ainus, mida kristlased tegema peavad, on see, et nad peavad tunnistama ülestõusmist, mis on ajalooline fakt, mis juhtus. Ülestõusmine on ajalooline sündmus. Ja selle vahetu mõju on tohutu kogu maailmale. Täna me tähistame kristlaste suurimat püha - Ülestõusmispüha. Kus sajad miljonid rõõmustavad selle üle kogu maailmas, erinevast rassist, erineva sotsiaalse taustaga. Nende inimeste elud said muudetud usu läbi. See on nende isiklik kogemus. Jeesus võitis ära surma ja kõik need asjaolud, muudavad selle vastuväited absurdseiks, ebalogilisteks ja mitteusutavateks. Jeesus on ülestõusnud surnuist, ta on tõesti ülestõusnud!

Lisaks lugemist:

Kristuse esimesed sõnad: olge rõõmsad!
Ülestõusmispüha, tähtsaim kristlik püha

Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud surnuist.

Õnnistatud ülestõusmispühi!

Kas Angelica Zambrano on uus Martin Luther?

Kõik me teame, et Martin Luther heideti oma kogudusest välja, aga kuidas sa Angelica Zambranot heidad välja meie kristlaste peast ning südamest?!

Pildil: Angelica Zambrano jumalateenitusel.

Sestab kuulutati eesti kirikutes "Angelica ilmutus" erakordelt kiiresti koguni õpetuseks. Miks? Sest õpetust saab seada kahtluse alla ja siis rünnata isikut kui valeõpetajat. Lihtne valem, kas pole? Ei usu, et selline asjade käik paneb aluse uuele kogudusele, küll aga on näha, et paljud eesti kristlased parandavad meelt. Mõned võtsid sõnumil, nagu härjal sarvist kinni. Mis siis ikka, räägime asjad selgeks!

Martin Luther oli seisukohal, et religioon ei pea ilmtingimata pidama paavsti autoriteeti ainuõigeks ja selles valguses tundub, et ajalugu üha kordub, vaadates seda, kui kiiresti see sõnum Eestis levib, tegelikult kogu maailmas, mida tõlgitakse ühe uutesse keeltesse. On ka põhjust. Angelica nägemuse tähtis osa puudutab suurima kiriku pead, tõsi küll endist. Kuid teades, et paavstid on pühakud, tekitab uudis tema põrgusse sattumisest enneolematut furoori. Põrgusse sattumine pole mingi imeasi, mis ületab uudisekünnise, kuid antud juhul me räägime paavstist!

"“Johannes Paulus II suri ja puhkab nüüd rahus. Rõõmustab koos Issanda ja inglitega taevas“, ja mina uskusin seda kõike. Kuid see oli vaid enesepettus, sest ma nägin seda inimest põrgus. Vaatasin talle otsa ja sain aru, et see on Johannes Paulus II!“ kirjutab Angelica. Kuid see pole veel kõik!

Kui eelneva võiks alla neelata, siis see mis edasi tuleb, ületab kõik piirid. Ta lisab „„Ma usun, et tema üle on kohut õigesti mõistetud, kuid tahksin teada, miks Johannes Paulus II on siin, sest ta ju õpetas paljusid inimesi!“ Jeesus vastas: „Jah, tütar, ta rääkis paljudele, kuid mitte kunagi ei rääkinud tõtt – sellest missugune on ta tegelikult. Nii pastor kui ka tema kari teadsid seda tõde. Ta eelistas päästele raha ega õpetanud, et põrgu on olemas. Ja sellepärast on ta nüüd siin““.

Kahtlemata ei jäta selline otsekohesus külmaks mitte kedagi. Võib arvata, et Katoliku kiriku reaktsioon ei erine ajaloolisest reaktsoonist, mida Luther „pälvis“. Diskussioon missugune, kuid lõpuks on see õige.

Täiesti mõistetav on ka asjaolu, miks Angelica tunnistuses mainitud vaimulik tahab olla anonüümne – „salapärane jumalamees“, mida heidab ette Meego Remmel oma sõnavõtus. Tsiteerin: „Kuidas aga suhtunuks Angelica nägemusse tema oma pastor või too salapärane jumalamees või ema, kui ta näinuks sealpool põrgutules hoopis neid, mitte teisi?“

Lugesin Angelicaga materjali korduvalt ja vaatasin klippe, aga Angelica ei kirjuta "enda õpetusest", vaid edastab Jeesuse sõnu.

Kui sõnum oleks tulnud mõne meile tuntud ja tunnustatud kristlase nt David Wilkersoni või Franklin Grahami sulest, siis nähtavasti ei julgeks kobiseda mitte keegi või seada sõnumi sisu kahtluse alla, aga, kes see Angelica on, et teda peaks usaldama. "Ei ole mul kuidagi võimalik kontrollida selle inimese usuelu, õpetust jms, kes on kusagil teises maailma otsas selle nägemuse kirja pannud" kirjutab Meego Remmel. Ta lisab "Autoriteediga, mis mulle on liidu presidendina meie koguduste teenimiseks antud."

Kristlus ei ole "kergeusklikud".

See asi on läinud ratsionaalsusest väga kaugele. Kuna meil on kombeks ennast samastuda kõigi kristlastega, ka nendega, kes on surnud enne meid. Toodud ilmutuses oli ka Mihcael Jackson, kuid ta polnud kristlane. Siis seda fakti me tajume „mis siis ikka“ (OK). Kuid selles oli ka paavst, siis seda fakti meie mõistus kinni ei võta! Siinkohal "kadus" eestlase ratsionaalsus. Kas tajume, et meie usku on kõigutatud? Kas meie usk on nii hädine? Ei ole. Me ei saa toetuda surnutele. Ega ka nendega samastuda.

Sama kehtib laste puhul. Me tajume, et kui jutt on meie lastest, siis meie pere on ohus. Nõus. Aga kui me räägime meie surnud lastest või sugulastest, siis nende rong on läinud. Me ei vastuta nende eest ja mis nendest edasi sai. Me ei saa seda enam kuidagi mõjutada.

Sellist ebaratsionaalsust kohtab ka matustel, kus peetakse pikki ülistuskõnesid, kui hea inimene kadunud oli. Kuid kus te - head inimesed, olite tema elu ajal? Miks ta ei kuulnud neid sõnu teie suust? Seetõttu me ei saa midagi teha, kui inimene on oma otsuse teinud, kas see otsus meile meeldib või mitte, see on möödanik. Ei ole mitte mingit põhjust tunda end riivatult, kui meile öeldakse, et see või teine inimene on põrgus. Ka Jeesus tegi seda (Lk 16).

• Esiteks, see on ilmutus.

• Teiseks on Angelika ilmutuses kahekõne, Jeesuse sõnad. Aga ka Angelica sõnad, mille eest kristlased ei vastuta, kuivõrd Angelica vaid. Selle puhul valetamise motiiv oleks umbes sama, meile hästi tuntud ja piiblis mainitud fakt variseridest, "Öelge: "Jeesuse jüngrid tulid öösel ja varastasid tema ära, kui me magasime." (Mt 28:13). Millist vale tänaseni juutide seas levitatakse. See on tavaline konkurents. Kuid ihu varjamisest polnud mingit kasu ei variseridele, ammugi Jeesuse jüngritele.

• Kolmandaks. Me ei saa kuidagi öelda, et põrgu sattunud inimeste nimetamine oleks kuidagi piibliga vastuolus. Piiblis pole selliseid viiteid, mis üksühele loetleksid üles nimed, nt kes ei pääsenud Taevasse. Aga see ei anna meile alust väita, et isikute nimetamine oleks piibliga vastuolus. Jeesus ei nimetanud rikka mehe nime, keda ta oma tähendamissõnas (Lk 16:19-31) esitles. Kuid, kas see ei tähendab seda, et nimede nimetamine ilmutuses oleks välistatud?

Ilmutus on konkreetne.

Näiteks Jeesuse kirgastamisel, ilmutus, millest kirjutab Matteus ptk 17 s 1-8. Jüngrid nägid konkreetseid isikuid helendavas pilves, Jeesusega suhtlemas. Kusjuures need olid Eelia ja Mooses. Konkreetne näide. Samamoodi võime rääkida, et kui konkreetsed isikud on Taevas, siis saavad inimesed sama konkreetselt olla ka mujal.

Nimede ilmutuses nimetamine pigem kinnitab ilmutuse autoriteetsust, kui mingi üleüldine kirjeldus.

Kui me loeme Angelica teksti tähttähelt, siis tegelikult me leiame selles kirjeldused. Selles puudub õpetus, või Meego Remmeli poolt väidetud "nägemusõpetus" kui valeõpetus.

Ei ole seda ka laste suhtes.

Lugesin täna asjalikku kommentaari: "7 aastasel on juba välja kujunenud tunnetus" ja pean tõdema, et üldjuhul ma olen sellega nõus.

Kui me lähme ajas tagasi piiblisündmustesse, siis 12 aastaselt pandi tüdrukud mehele! Selline vanus meie kultuuris on puberteediiga, neiud, kellest õige pea peaks saama teismelised. Vaadates oma laste pealt, siis 4-aastane veel ei oska otsust teha, aga minu 10-aastane tütar on teinud oma otsuse ära, aga ka tema koolikaaslased; kui ta räägib nendega koolis evangeeliumist või Jumalast. Tema sõprade otsused ei pruugi olla mu tütrele meelt mööda, aga see on nende „laste“ otsus ja ta austab seda. Selles kontekstis, mida Angelica käsitleb, ei näi toodud lapsed enam 4 aastased, vaid tegijad. Mis annab alust arvata, et Angelica väites, et lapsed on põrgus, on tõetera sees. Asi pole meile üldsegi nii meeldiv kui me seda tahaksime, aga fakt jääb faktiks.

Rõhutan veelkord, et ma ei kaitse Angelica seisukohti, kuid ma näen, et Angelica edastab Jeesuse sõnu. Tema sõnumit tuleb kaaluda!

Ps. Vaata lisaks klippi.

Samal teemal:

• Hoiatus: ärgem laskem endid eksitada Angelica nägemusest

Lisaks lugemist:

• Angelica Zambrano: ma nägin Johannes Paulus II on põrgus

• Mis saab lastest?

• Valmistuge kohtuma Jumalaga (ingl. k)

Video:

Angelica Zambrano: ma nägin Johannes Paulus II on põrgus

Ma olen 18 aastane ja õpin „José María Velazco Ibarra“‐i kolledžis, mis asub El Cantón, El Empalme, Ecuadoris. Ta kohtus Jeesusega, kes viis teda kaasa Taevasse, aga ka Põrgu. Jeesus andis talle ka sõnumi meie jaoks: "Tütar, mine ja ütle inimkonnale, et aeg on tagasi tulla Minu juurde." "Kuid ära ütle mu rahvale, et Ma tulen pea, vaid Ma juba tulen," rääkis talle Jeesus. Kohtumine (toim: lühendatud kujul) „Ma näitan sulle põrgut. Sa lähed maale tagasi ja räägid inimkonnale, et põrgu on olemas, et põrgu ei ole lihtsalt kellegi ettekujutuse vili. Samuti näitan Ma sulle Oma Au, sest sa pead mu rahvale ütlema et nad oleksid valmis. Mu Au on olemas samuti nagu Minagi olen“. Ja jälle palus Ta mind mitte karta. Ma ütlesin Talle: „Issand, ma tahan ainult Taevast näha, mitte põrgut, sest see on liiga hirmus koht“. Ta vastas: „Tütreke, Ma olen sinuga. Ma ei jäta sind sinna, Ma näitan sulle põrgut sellepärast, et paljud teavad et see on olemas, kuid neil ei ole selle ees hirmu. Nad arvavad, et see on lihtsalt mingi mäng, et põrgu on lihtsalt nali. Samuti on paljusid, kes ei tea sellest midagi. Sellepärast tahan Ma sulle näidata seda kohta. Praegu on maailmas rohkem patuseid kui neid, kes käivad Minu Aus. Räägi neile“. Nende sõnade juures hakkas Ta nutma – ma nägin, kuidas pisarad langesid Ta riietele. Ma küsisn: „Issand, miks Sa nutad?“ Ta vastas: „Tütreke, kadumaläinud hingesid on liiga palju. Ma näitan sulle põrgut, ja siis mine ja räägi teistele inimestele tõde, et nad enam ei tuleks sinna paika“. Põrgu Ja äkki, veel kui Ta rääkis, hakkas kõik liikuma. Maa värises, ja ma nägin kuidas all hakkas paistma tume auk. Me seisime mingil kaljul ja olime inglitest ümbritsetud. Ma hüüdsin: ”Issand, ma ei taha sinna minna”. Mille peale Ta vastas: „Ära karda, sest Mina olen sinuga“. Hetke pärast olime selle augu sees. Vaatasin alla, kuid ei näinud midagi – seal oli läbitungimatu pimedus, kuid minuni kandusid mijonid hääled. Mul hakkas palav, ma tundsin nagu põleks mul ihu. Ma küsisin: „Mis see on? Ma ei taha sinna!“ Issand ütles et see on tunnel põrgusse. Sealt Sealt tõusis üles õudset, vastikut ja ilget lõhna, ja ma palvetasin et Ta mind ei viiks sinna. Ta vastas: „Tütar, sul on vaja näha põrgut“. Siis ma hüüdsin: „Miks, Issand, mille jaoks?“ Ja Tema vastas: „Et sa võiksid inimkonnale rääkida tõtt, sest nad on hukkumas. Paljud on juba Minu jaoks hukkunud ja liiga vähe inimesi pääseb Taevasse“ (Mt 7:14). Seda öeldes Ta hakkas nutma. Ta sõnad andsid mulle jõudu ja julgustasid. Ma läksin edasi. Jõudsime tunneli lõppu. Vaatasin alla ja nägin kuristikku mis oli kaetud leekidega. Issand ütles: „Tütar, ma annan sulle selle“. Ta käes oli tühi kaustik. „Tütar, võta pliiats et võiksid üles kirjutada kõik, mida Ma sulle näitan. Kirjuta üles kõik mida näed ja kuuled, nii nagu sa ise oleksid seda kõike läbi elanud“. Kuid mina vaidlesin vastu: „Issand, ma teen nii nagu Sa soovid, kuid mulle on juba praegu palju näidatud. Ma nägin kuidas hinged vaevlevad, ja kuidas neid lakuvad tohutud tuleleegid“. Issand küsis: „Kas oled valmis nägema seda, mida Ma kavatsen sulle näidata?“ Ma vastasin: „Jah, Issand“. Ta viis mind kongi, kus ma nägin noort inimest tules. Märkasin et kongil oli number, kuid ma ei suutnud sellest aru saada, need oleksid nagu ümberpööratult kirjutatud. Ma küsisin Jeesuselt: „Miks ta on siin, Issand?“ Seejärel tuli mulle meelde, et ta on kuidagi tuttav mulle. See inimene tundis Jumalat, kuid pöördus kord Temast ära ja kiindus narkootikumidesse, alkoholi. Ta ei tahtnud käia õigel teel. Jeesus hoiatas palju kordi teda selle eest, mis temaga võib juhtuda. Ta ei tahtnud käia õigel teel. Jeesus hoiatas teda mitu korda, mis võib temaga juhtuda. Issand ütles: „Tütar, ta on siin selle pärast, et nii temaga iga teise inimesega, kes lükkab Minu Sõna kõrvale, on juba ennast hukkumisele määranud. Sõna, mis Ma olen rääkinud mõistab tema üle kohut viimsel päeval“ (Jh 12:48). Seda öeldes hakkas Jeesus taas nutma. Meie Jeesus ei nuta nii, nagu meie. Ta nutab südamevaluga; nutab et välja nutta kogu valu kibedus, mis on Ta hinge kogunenud. „Ma ei ole loonud põrgut inimeste jaoks“, ‐ ütles Ta. Seepärast tekkis mul küsimus. – „Kuid mik siis siin on inimesed?“ Ta vastas: „Tütar, ma lõin põrgu saatana ja tema inglite – kurjade vaimude jaoks (Mt 25:41), kuid seepärast, et inimene teeb pattu ja ei kahetse, sattub ta siia“ (Mt 7:14). Issand nuttis kibedasti ja mul oli väga valus Tema pisaraid näha. „Tütar, Ma andsin inimkonna eest oma elu, et nad ei hukkuks, et nad ei sattuks põrgusse. Ma andsin oma elu armastusest ja armust, et inimestel oleks võimalus kahetseda ja sisse minna Taeva Kuningriiki“. Jeesus oigas nagu inimene, kes ei suuda rohkem valu kannatada, ‐ see oli nii suur kui Issand vaatas hukkuvate hingede peale. Jeesuse kõrval tundsin ennast ohutuses. Ma mõtlesin: „Kui ma eemaldun Temast, jään ma siia igaveseks“. Küsisin pisarates: „Jeesus, kas põrgus on ka minu sugulasi?“ Jumal vastas: „Tütar, Ma olen sinuga“, sest ma olin hirmul. Ta viis mind teise kambrisse. Ma ei suutnud isegi ette kujutada et keegi minu sugulastest võiks sattuda põrgusse. Ma nägin kuidas kambris piinleb naine: ta nägu sõid ussid, ja rind oli läbi torgatud langenud vaimude odaga. Naine hüüdis: „Issand, heida mulle armu, anna andeks, palun, vii mind siit ära kasvõi minutiks!“ (Lk 16:24). Põrgus piinlevad inimesed oma pahade tegude mälestustes mida nad maa peal tegid. Paharetid õrritavad inimesi: „Parandage meelt ja andke au, sest nüüd on see teie Kuningriik“, ja inimesed kisendavad, meenutades mida nad on kunagi varem kuulnud või lugenud Jumalast või lugenud Tema Sõnast. Need, kes on tundnud Jumalat, kuid Ta hüljanud, piinlevad teistest rohkem. Jumal ütles: „Nemad ei või enam saada päästetud, kuid elavad võivad“. Ma küsisin Jumalalt: „Issand, miks minu vanavanaema on siin“? Ta vastas: „Tema on siin sellepärast, et ta oleks võinud kord andeks anda... Tütar, kes ei anna andeks teistele, neile ei saa ka Mina anda andeks“. Ma ütlesin: „Kuid Sa oled ju kõike Andeksandja, Sina oled Armuline Jumal“. Ja Tema vastas: „Alati peab kõigile andeks andma. Just sellepärast, et need inimesed ei ole teistele andeks andnud, on sattunud nad põrgusse. Mine ja ütle inimkonnale, et nad leiaksid aja andeks anda, tuleta eriti seda meelde Minu Rahvale, sest paljud ei ole veel õppinud seda tegema. Ütle, et nad puhastaksid oma südamed kadedusest, solvumistest ja vihkamisest. Kui inimene, kes pole kunagi andeks andnud sureb äkki, saadetakse ta põrgusse, sest keegi ei või osta igavest elu“. Kui me eemaldusime mu vanavanaema kambri juurest, hakkas ta kriiskama, pilgates ja needes Issanda nime; põrgus neavad kõik Jumalat. Me lahkusime sellest põrgu osast. Paljud inimesed sirutasid käsi Jeesuse käte poole, anudes neid vabastada neid põrgu piinadest. Kuid Issand ei saanud enam midagi teha nende heaks, ja inimesed hakkasid Jumalat needma. Jeesus nuttis ja rääkis: „Mul on valus neid kuulata, valus näha mida nad teevad, sest Ma ei saa enam midagi teha nende jaoks. Kuid Ma ütlen sulle – veel on võimalus päästa neid, kes on elus, kes ei ole veel maa pealt lahkunud. Neil on veel aega meelt parandada!“ Issand ütles mulle, et siin on ka palju kuulsaid inimesi, kes on Temast kuulnud. Ta ütles: „Ma näitan ahju teist osa“. Me tulime kohta, kus leekides piinles üks naine ja anus Jumalalt andeksandmist. Jeesus viitas temale ja ütles: „Naist, keda sa näed, on Selena“. Kui me tulime talle lähemale, hakkas ta karjuma: „Issand, heida mulle armu, anna andeks, võta mind siit ära!“ Kuid Jumal vaatas talle otsa ja ütles: „Hilja, liiga hilja. Nüüd ei või sa enam andeks saada". Siis pöördus ta minu poole: „Palun, ma palun sind, räägi sellest inimestele, et nad räägiksid kõigile et teised ei sattuks siia, et nad ei kuulaks ega laulaks minu laule“ (1Jh 2:15). Ma küsisin temalt: „Miks sa minult seda palud?“ ‐ ja ta vastas: „Sest iga kord, kui inimesed laulavad mu laule, piinatakse mind veel enam ja see inimene, kes kuulab ja laulab minu laule, sattub samuti siia põrgusse. Palun, ütle neile et nad ei tuleks siia. Ütle neile, et põrgu on tõepoolest olemas!“ Ja ta hakkas valjusti kisendama, kusagilt kaugelt olid deemonid hetnud temasse oda. „Aita mind, Issand, heida mulle armu!“ Kuid Tema ütles kurvalt: "Liiga hilja." Heitsin pilgu selle põrguosa üle: see oli täidetud lauljate ja näitlejatega, kes kõik olid juba surnud. Nende ainukeseks tegevuseks oli laulmine, ja nad ei suutnud enam peatuda. Isand selgitas: „Põrgus jätkab inimene sama tegevust, mida ta tegi Maa peal olles“. Ma märkasin kuidas palju deemoneid kutsusid esile midagi vihmataolist. Ma alguses mõtlesin nii. Kuid hiljem hakkasid inimesed selle alt ära jooksma karjudes: „Ei, aita meid, Issand! See ei või niimoodi jätkuda!“, kuid deemonid ainult naersid selle peale ja ütlesid inimestele: „Ülistage ja kummardage, see on nüüd igaveseks teie kuningriik!“ Ma nägin kuidas leegid lahvatasid uue jõuga ja usside hulk inimestes lisandus. Küsisin Jeesuselt: „Mis siin sünnib? Issand, mis see on?“ Jumal vastas: „See on patu palk“ (Ps 11:6). Siis viis Issand mind kohta, kus oli väga kuulus inimene. Varemalt olin ma kahepalgeline kristlane ja arvasin, et pärast surma sattub inimene taevasse; sest need, kes kuulutavad suurte inimhulkade ees, sattuvad samuti taevasse, kuid ma eksisin. Kui suri Johannes Paulus II, rääkisid mu sõbrad ja sugulased mulle, et ta on nüüd taevas. Kõikides tv kanalites, ajalehtedes ja teistes massiteabe vahendites räägiti: „Johannes Paulus II suri ja pukab nüüd rahus. Rõõmustab koos Issanda ja inglitega taevas“, ja mina uskusin seda kõike. Kuid see oli vaid enesepettus, sest ma nägin seda inimest põrgus. Vaatasin talle otsa ja sain aru, et see on Johannes Paulus II! Issand ütles mulle: „Vaata tütar, see on paavst Johannes Paulus II. Ta on praegu põrgus ja piinleb, sest ei parandanud meelt“. Mina aga küsisin: „Issand, miks ta siin on? Ta ju on jutlustanud kirikutes“. Jeesus vastas: „Tütar, mitte ühelgi hoorajal ega kõlvatul ega ahnitsejal - tähendab ebajumalateenreil - ei ole pärandit Kristuse ja Jumala riigis“ (Ef 5:5). Ma vastasin: „Ma usun, et tema üle on kohut õigesti mõistetud, kuid tahksin teada, miks Johannes Paulus II on siin, sest ta ju õpetas paljusid inimesi!“ Jeesus vastas: „Jah, tütar, ta rääkis paljudele, kuid mitte kunagi ei rääkinud tõtt – sellest missugune on ta tegelikult. Nii pastor kui ka tema kari teadsid seda tõde. Ta eelistas päästele raha ega õpetanud, et põrgu on olemas. Ja sellepärast on ta nüüd siin“. Ta kaela ümber oli ogadega uss, mida ta püüdis ära võtta. Ma palusin Jumalat: „Issand, aita teda!“. Inimene karjus: „Aita mind, Issand, heida mulle armu, vii mind sellest kohast minema! Issand, ma tahan minna tagasi Maa peale ja meelt parandada!“ Jumal vaatas teda ja ütles: „Sa mõistsid kõike hästi. Sa said kõigest hästi aru. Sa teadsid, et selline koht on olemas... Liiga hilja. Sul ei ole enam võimalust meelt parandada“. Issand jätkas: „Vaata tütar, Ma näitan sulle tema elu“. Jumal näitas mulle tohutut ekraani, millel ma võisin näha, kuidas see inimene teenis missal palju kordi. Ma nägin, kuidas inimesed missal kummardasid ebajumalaid. Jeesus ütles: "Vaata, tütar, kui palju ebajumalaid siin on. Ebajumala teenistus ei päästa. Mina olen Ainus, kes võib päästa. Ma armastan patust, kuid mitte pattu. Mine räägi inimestele, et Ma armastan neid, ja nad peavad tulema Minu juurde." Kuni Issand rääkis, nägin ma kuidas sellele inimesele anti raha, kuid aina oli seda tema jaoks vähe. Ma nägin, kuidas ta istus oma troonil, nägin ka teist tema elu poolt, mis polnud üldsegi nii "suursugune". See on tõsi, et preestritel ei lubata abielluda, kuid võib teile kinnitada ega pole üldsegi ise välja mõelnud, - seda näitas mulle Issand - et nad magasid koos nunnadega ja paljude teiste naistega! Issand näitas mulle kuidas need inimesed elavad hooruses, kuid Sõna ütleb, et hooradel ei ole Tema Kuningriigis pärandit. Kui ma seda kõike jälgisin, ütles mulle Issand: „Tütar, kõike seda, mida ma sulle näitasin, sündis tema elu jooksul, ja sünnib paljude teiste preestrite ja paavstide eludes". Siis ta ütles mulle: "Tütar, mine ja ütle inimkonnale, et aeg on tagasi tulla Minu juurde."

Heaven Is for Real

"Mäletan Jeesust. Seal olid kuldsed tänavad ja palju värve. Istusin Jeesuse süles ja tundsin end turvaliselt," kirjeldab praegu 11aastane Colton Burpo, kes seitse aastat tagasi toimunud operatsiooni ajal midagi imelist koges.



Ta kirjeldas, keda ja mida ta nägi, nende hulgas ka vaarvanaisa, kes suri 30 aastat enne Coltoni sündi. Ehk üks šokeerivamaid oli poisi lause emale. "Ta läks ema juurde ja ütles: "Emme, mul on kaks õde."," kirjeldab Todd. Coltonil on vaid üks õde.

"Sinu kõhus suri beebi, eks ju?" päris Colton emalt. Kumbki vanem polnud poisile kunagi nurisünnitusest rääkinud.

Raamat: Heaven is for Real

Heaven Today

Imeline teadus

Imede uurimine on üks inimese esimesi vajadusi, kus inimene püüab Jumala ime tõendada idee abil, kuid inimene jääb inimeseks ja ime saladus jääb alati teatud piirides Jumala valdusesse. Imedest rääkides me võime mõelda, et tema kirgastatud ihu ühtäkki ilmus jüngritele ehk materialiseerus ülemises toas, kuid seejuures me võime uurida ka teisi võimalusi. Äkki ta ei tekkinud kohapeal, vaid tuli läbi seina? Uksed olid suletud ja ühtäkki nägid kõik toasolijad Kristuse kirgastatud ihu.

Jüri Raudsepp kasutab selle juures terminit klorofitseerunud ihu, Jumala kirgastatud ihu. Kristuse ihu pärast ülestõusmist, mida naised ei tohtinud puudutada Kristuse ilmumisel. Emmause teel näitas ta end taas jüngritele ja hiljem, ülemise toa sündmus, lõpuks ilmus ta enam kui 500 inimesele, kes kõik pidid tunnistama. Inimesed ei saa samal ajal näha hallutsinatsioone, seega oli tegu reaalse ihuga, nimetame seda kuidas tahes. Seda ihu me tegelikult uurida ei saa, me oleme inimesed. Küll aga saame uurida, kas Kristus ilmus ühtäkki, või ta tuli läbi seina. Mida enam inimene areneb, seda kaugemale ta läheb põhjuste omistamises ja lõpuks kui sageli peab ime juhtuma, et see poleks enam ime; mille suhtes arvab Raudsepp, et ime saab olla vaid ainukordne. Igal nähtel on oma põhjus, ja võimalik, et meie füüsilised omadused ei võimalda seda näha, kuid reaalselt on Jeesus kogu aeg meie keskel, nii nagu piibel kirjutab ja oli ka ülemises toas, oli ka Emmause teel, oli seda pärast surnust ülestõusmist ja on justkui ingel, kuid meie teadupärast ei ole võimelised ingleid nägema, kui nad just ei „ava“ inimese silmi ehk sellel hetkel peab muutuma midagi kas meie silmas või peab ingel muutuma nii, et me võiksime teda tajuda. Selliste asjaolude uurimisel põhinebki teadus. „Teadus uurib ime,“ rääkis Jüri Raudsepp eile Enodo klubi koosviibimisel. Peab nõustuma, sest imesid jääb iga päev aina vähemaks, vanasti arvati, et maailm on tasane pind ja oh imet, kui siis teadlased kummutasid selle seisukoha, mis inimestelt taas ühe ime ära võttis. „Ta pöörleb siiski!“

Nõnda tegeleb seadus imede uurimisega, sest algupoolest on olnud ju kogu loodu üks suur ime ja me oleme tehnoloogia arenemise tõttu lihtsalt saanud asjadest paremini aru. Jumala jaoks ei ole ime. Tema jaoks on kõik loomulik. Kuid inimese jaoks on ime see, mis erineb loodusseaduse või harjumuspärasest olukorrast. Nõnda muutis teaduslik uurimine nii paljud nähtused, mida inimene pidas imeks, on nüüd lihtsalt loodusseadused, ometi ei tee see olematuks Jumalat ja tema loomingut ja inimesena meil puudub võime uurida Jumala väge, kuid saame uurida sündmusi.

Esimene asi mida inimesed peavad tavaliseks, on inimene ise. Inimese olemasolu on inimesele loomulik, kuna ta sünnib naisest; kuid teadupoolest alguses Jumal lõi inimese ja pani sinna oma jumaliku molekuli, rääkis Jüri Raudsepp eile. Ta rõhutas, et üks väike molekul on kogu inimese tarkuse rakuke. Väike osa kujundab meis võimed, inimene ei ole üksnes keemiline kogum, vaid inimeses on muuhulgas ka Jumalik kood, rõhutas Raudsepp. Inimesel pole mitte mingit alust uskuda, et ta ise on põhjustanud oma eksisteerimise.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla arst Jüri Raudsepp, rääkis ka Torina surilina uuringutest, ja ega siin midagi uut ei olegi, kõik see materjal on juba üsna läbi uuritud ja selge, et sellel hetkel, kui Jumal äratas Jeesuse üles, toimus nn „tuumaplahvatus“, minimaalsetes mõõtmetes, mis jätsid Torino linale negatiivi asemel positiivi, loomulikul teel oleks pidanud olema negatiiv. Kes tahab seda lugeda, siis mitmed imed on väga hästi lahti selgitatud raamatus „Jeesuse jälgedel“, mille autor on G. Kroll. Soovitan kõigil tõsiselt lugeda! Seal kirjeldatakse ka Torino lina uurimise tulemusi ja palju teisi meile seletamatuid piibli sündmusi. Raudsepp tugines oma loengu ajal samadel faktidel, kuid need pärinesid teistest allikatest.

Teine pool eile toodud imesid, puudutasid tervenemisi ja hr. Raudsepp oli välja valinud mitmeid põnevaid näiteid, mida siinkohal ümber jutustada ei jõua. Peab ütlema, et õhtu oli väga huvitav ja hr Raudsepp omab (minu arvates) õpetamise erilist annet, sest toodud loeng köitis vaatajaid esimestest minutitest kuni lõpuminutiteni. Siiski jäid mõned küsimused ka vastuseta.

Jüri Raudsepp käsitles ime, kuid "Kuidas defineerida ime, mis see ime on?" küsija vastust siiski ei saanud. Ka oli Raudsepp üsna skeptiline tänapäeva tervenemiste suhtes, ta mainis, et ta isiklikult ei usu imedesse, mis juhtusid Oleviste kirikus, vaatamata sellele, et maha jäi suur hulk ratastoole ja karke, märkis ta.

Ikka seesama uuriva inimese dilemma, imesid tuleb ära põhjendada, aga kas ikka tuleb? Mis tegelikult on lihtsalt imed. Raudsepp korduvalt rõhutas, et tema jaoks on ime sündmus, kui on täidetud kolm eeldust. Esiteks, kliiniliselt on tõendatud haigus. Seejärel kliiniliselt on tõendatud, et haigus kadus organismist. Kolmandaks. Ime on ime vaid juhul, kui see ei ole taasesitatav, millega siiski nõustuda ei saa, kuna me teame, et väga paljud imed kordusid päevast päeva. Evangeeliumid kirjeldavad neid ja enamus neid on juhtunud ka täna. Selles mõttes tuleb imeks pidada ka sündmust - Jumala tegu, mis ei juhtu küll iga kord, kuid on piisavalt haruldane.

Raudsepp tõi ekstreemse näite, kus inimene kohtus metsas karuga, kuid vastupidiselt sellele, mis juhtub tavaliselt, karu päästis inimese. Karu viskas end küljeli ja soojendas inimest. Piibel kirjutab, et Taaniel visati lõvi koopasse. Lõvid ei kiskunud teda lõhki. Veel erakordsem ime juhtus siis, kui eesel rääkis prohvetiga, kuna see kohtles eeslit ebaväärikalt. Võib öelda, et sellisel "karu" viisil juhatas Jumal Noa laevani kõik loomad, kelle jaoks Noa valmistas koha laevas. Noa tegeles laeva ehitamisega, aga Jumal ajas kokku loomad, samal viisil nagu ta juhatas karu inimese juurde, et seda säästa ja päästa.

Mis siis ikkagi on ime?

Loomulikult on inimene Jumala ime ja tõepoolest üks jumalik rakuke mõjutab kogu inimkonda. Kuid inimese jaoks on see loodusseadus, see on loomulik. Kipume unustama, et loodusseadused kehtestas Jumal, ka need olid Jumala teod. Jumal mõtles välja milline on vesi, milline on maa, milline on inimene ja kuidas loodusseadus mõjub. Kuid täna me peame imeks seda, kui Jumal ületab loodusseadust.

Inimesel oli vähk, korraga seda enam ei ole. See on kliiniliselt tõestatud. Kui see juhtuks väga sageli, kas see ei oleks enam ime? Kindlasti on, seni, kuni pole välja uuritud seadus, mis seda põhjustab. Selleks tuleb saada jälile Jumala väe seadusele, mis on lootusetu ettevõtmine. Ime jääb imeks.

Jeesus kordas kõiki oma imesid, äratas korduvalt surnud üles, kõigepealt ühe lese poja, siis Jairuse tütre, siis Laatsaruse, kas siis võiks öelda et need ei olegi enam imed? Ka jüngrid kordasid kõiki imesid, ka need seadused jäid tundmatuks. Bonke teenistusel 2001. a. surnuist üles ärganud Nigeeria pastor Daniel Ekechukwu on käinud Eestis ja jutlustas Oleviste kirikus mõned aastad tagasi. Surnud ärkavad üles ka täna.

Mis on ime?

Kuid imed peavad juhtuma siiski piisavalt harva, sest muidu inimesed ei teaks enam, mis on loomulik ja mis ei ole, mis on ime ehk üleloomulik. "Ime" ei eelda, et see oleks ainukordne. Piibel kirjutab lõpuaegadest, et viimseil päevil juhtub palju imesid, need muutuvad igapäevaseks. Kuid piibel ei ütle, et pidage seda loomulikuks. Ime on Jumala tegu.

Kui inimene suudab näha ime läbi Jumala silmade, siis oleks ime inimese jaoks loomulik. Jumala jaoks ei ole mitte miski ime, tema jaoks on kõik loomulik.

Inimese jaoks esineb kolm mõõdet, esiteks ime, siis sündmus mis oli osalt loomulik ja osalt ime, vahel võib ka loomulik olla ime, kui me sellega ära harjume. Näiteks saame palve tulemusel terveks. Kui see juhtub väga sageli, siis me peame seda loomulikuks palve vastuseks.

Ei saa nõustuda ka Jüri Raudsepa poolt toodud seisukohaga, et inimese vanus on 2 miljonit aastat ja koera vanus on 40 miljonit, inimesest kümneid kordi vanem. Miks? See pole loogiline.

Jumal on kõikvõimas.

Jumala võimsusest rääkides me saame mõelda ta piiramatust võimest teha kõike, mis on kooskõlas tema iseloomu ja eesmärkidega. Ja iga loodust uuriva teadlase südames kerkib tahes või tahtmata esile aimus Jumala kui Looja võimsusest, isegi see, kes uurib Jumala loomingut ehk imesid ja vaatleb loodust teadlasena, mida teadlane ju teeb (ta nimetab seda teaduseks), räägib vähemalt piiramatust energia võimsusest.

Raudsepp tõi näite, et Jeesuse kirgastamisel nägid jüngrid Jeesuse ihu, mis pidi Raudsepa väitel olema klorofitseerunud (sel hetkel, kui Mooses ja Eelia temaga rääkisid läbi pilve). Jeesus kirgastati. Kindel. Kuid kas ta ihu muutus selliseks, mis oli tal pärast surnuist ülestõusmist, see ongi teaduse objekt. Mida saab uurida Jumala olemasolu tõenduse ja põhjuse idee kaudu. Kuid Jumal suudab looduses kõike, sest „alguses lõi Jumal taeva ja maa“ (1Ms 1:1; Ps 33:9; Ps 107:25-27) ja me teame, et Jeesus vaigistas tormi ehk käsutas loodusseadust. See on ime. Peetrus kõndis vee peal usu tõttu.

Kui Aadam loodi 2 miljonit aastat tagasi, siis miks ei võinud koera luua 2 miljonit aastat tagasi, et teda pidi looma 40 miljonit aastat enne inimest? Jumalal ei olnud mingit vajadust oodata või õppida enne, kui luua inimene. Loomislugu on mitmeti püütud tõlgendada, kuid loomisloo printsiip on selgelt kirjas, loomad ja inimene loodi samal ajal ja Aadam pani neile nimed.

Raudsepp arvas, et tervenemine on sel juhul ime, kui see toimub korraga ja tema ei pea imeks, kui tervenemine on protsess – näiteks nädala jooksul, või kuu pärast, millega kahjuks nõustuda ei saa, sest piibel kirjeldab näiteid, kus inimesed said terveks kojuteel või pikema aja jooksul.

Näiteks on teada, et pidalitõbised ei saanud kohe terveks, vaid kohale minnes. Või pime ei saanud kohe nägijaks, vaid Jeesus tegeles sellega pikalt, enne kui kogu nägemine taastus.

Daniel, Nigeeria pastor, kes surnuist üles ärkas, ta tervenes mitme päeva jooksul. Kui tervenemine on protsess, siis on see samavõrd ime, kuid selle protsessi ajal toimuvad muudatused, mis on vaja taastumiseks.

Kõigis kristlastes on osake Jumala väge Püha Vaimu näol olemas, kuid kontsentreeritud vägi, võimsus erineb palju. Seetõttu kui Jeesus äratati üles, siis oli Jumala väge maksimaalselt, toimus otsekui tuumaplahvatus.

Ime on loomuliku seaduse ületamine ja kas see toimub täisvõimsusel või minimaalse pingega, see ei oma tähtsust, ime jääb imeks. See ime mis arvestab ajafaktorit ei ole vähem ime, kui ime kus inimene hoobist terveks saab. Piiblis kutsus Jumal Moosest (2Ms 4:6), kus Mooses pistis käe põue ja pärast käe välja tõmbamist oli see pidalitõves ja kui ta käe põue tagasi pani, siis see haigus kadus. See toimus hetkega.

Inimese jaoks on aeg faktor, kuid Jumal saab ajas minna tagasi või edasi; meil on minevik, kuid temal on kogu aeg olevik. Aeg ei määra, kas tegu on imega või mitte. Samas ime võib olla ka osaliselt loodusseaduse ületamine ja osa tervenemisest - "loomulik" protsess.

Aadama ja Eeva loomine

Kui Aadam loodi 2 miljonit aastat tagasi, siis miks ei saanud Aadamat luua nagu Jeesust, kes äratati surnuist üles ühe hetkega või nagu Eeva, kes loodi sel ajal, kui Aadam magas? Mis põhjusel pidi Aadamat loodama miljonite aastate eest? Eeva sai tehtud hetkega! Ei ole mitte mingit alust arvata, et juutide kalender ei ole reaalne. Inimese loomiseks ei lähe vaja rohkem aega, kui Aadama lõunauinakut, - kui me räägime muidugi ajast :) Kuid nagu öeldud oli, aeg ei määra, kas tegu on imega või pole.

Tuleb rõhutada, et Aadam oli kohe valmis, suhtles, oli intelligentne ja seda oli ka Eeva, kes oli kohe valmis lapsi saama ehk seksuaalseks vahekorraks, nad ei vajanud aega. Mõlemad olid perfektsed inimesed, Jumala täiuslik teos! Jumala looming. Seetõttu ei olnud Jumalal mingit vajadust või põhjust, miks pidi maailm olema miljardeid aastaid enne, kui loodi inimene. Jumal on ka täna jäsemed tervendanud (kasvatanud) silmnähtavalt, miks ta pidi inimese looma 2 miljonit aastat tagasi või koerad 10 korda varem?

Inimene ja intelligentsus

Arvatakse, et inimene läheb üha targemaks, eriti infoajastul rõhutatakse seda, et kõik eelmised põlvkonnad olid rumalamad. Kuid see ei vasta tõele.

Inimene loodi ja oli valmis kohe, täiuslik, perfektne, et ta võis abielluda omavahel, kartmata geneetilisi probleeme.

Kust Kain sai naise? Kain sai ühte oma naisega.

Sageli küsitud küsimus, kust Aadama poeg Kain sai naise on lihtsalt naeruväärne.

Piltlikult me võtame tänase kultuuri ja tõstatame küsimuse, kust Kain sai naise? Kuna arvame, et Kain võttis naise 18. aastaselt. Kust Kain sai naise?

Kuid tegelikult sündis Aadamal ja Eeval palju lapsi pärast piiblis mainitud kahte poeglast. Kain võttis naise oma õdede hulgast. N-ö abiellus oma õega. Kuna vere küsimus veel ei olnud aktuaalne ja geneetiliselt probleeme ei olnud, nad olid täiuslikud ja pididki paljunema nii, nagu Jumal korralduse andis.

Inimese eluiga oli samuti sadu aastaid, nagu piibel kirjutab, elasid nad meist 10 korda kauem. Kain sai ühte naisega (1Ms 4:17) ja siin ei räägita, kui vana ta oli või kui vana oli ta naine, kes oli tegelikult Kaini õde, kellega ta ühte sai. Me inimlikult mõtleme asju kontekstis, millega oleme harjunud tänapäeva kultuuris. Kuid unustame, et aja jooksul kultuur muutub. Sama kehtib ka süsinikuuringute suhtes, mille abil saab uurida täpsusega kuni 12 000 aastat, edasi on see vaid oletused.

Aadam oli geenius

Pole mingit alust arvata, et Aadam ja Eeva olid meist rumalamad või inimesed on kogu aeg arenenud tarkuse suunas.

Ütleks nii, et lausa vastupidi. Aadam oli intelligentne ja suhtles otsekohe Jumalaga, sama moodi ka Eeva. Aadam nimetas kõigi loomade nimed, keda Jumal ta ette tõi. Näidake inimest, kes suudaks nimed panna kõigile loomadele, lindudele ja kaladele?! Isegi superarvuti jääb sellega hätta. Selleks läheb vaja loovust, mis on jumalik element, mitte mingi abstraktne arvuti, kes genereerib koode.

Suurim loogikaviga tehakse siis, kui arvatakse, et inimene on ahvist arenenud. Näidake neid ahve, kes õpiksid kasvõi 20 aasta jooksul juurde sellise hulga teadmisi ja suudaksid need ka edasi anda oma n-ö lastele, et selle tulemusel jõuaks ahv areneda inimeseks. Kardan, et isegi miljard aastat jääb väheseks. Inimene on taandarenenud ja areng, mida me oma arvates näeme, on lihtsalt tänu sellele, et inimene on mugav ja tehnoloogia töötab tema heaks, võimaldab saavutada kiired arvutused. Aeg on faktor. Mida enam inimene loodab tehnoloogia peale, seda rumalamaks ta jääb. Vaadake kui palju oli antiikajal filosoofe ja tarku, kust nad said oma võime? Miks neid täna nii vähe on? Sest inimene on loomuse poolest laisk ja juba koolis loodab spikerdamise peale, tööl google peale jne. Inimene püüab kompenseerida mugavust ja rumalust tehnoloogia abil, kalku lööb numbrid kokku, sisesta vaid palju vaja on.

Aadam ja Eeva olid perfektsed ja intelligentsed, täisulikud inimesed. Ükski arvuti ei suudaks konkureerida Aadama võimekusega, sest Aadam loodi Jumala näo järgi.

Vaadake Noa! Milline võimekus, ehitada laev, selline laev suudeti valmis teha alles 19. sajandil. Kas Noa oli rumal?! Kui Jumal lõi inimese, siis ta lõi inimese nö ühe hetkega, see inimene omas kohe kogu oskusteavet mida ta vajas, sh kõne, teadmised, emotsioonid, vaimsus. Aadam suhtles Jumalaga. Jumal lõi ta pisut alamaks inglitest, kuid ta Aadam oli supermees. On ekslik arvata, et me oleme targemad kui meie esiisad või inimene oli mollusk, mis iseenesest kuidagi arenes ja muutus paremaks. Inimene on Jumala ime, kuigi me peame seda loomulikuks. Jeesus oli ime, kuna ta sündis neitsist.

Ime on Jumala tegu, mis ületab loomuliku korra ja seda peab juhtuma harva, kuid ime ei pea olema ainukordne.

Imed ei ole üksnes pühakute pärusmaa, vaid me teame et jüngrid tegid imesid iga päev, ja ka täna juhtub imesid iga päev läbi kristlaste. Imede juhtumiseks on vaja Jumala väge, kas rohkem või vähem.

Kui kõik imed kokku loendada, saame näha kui võimsasti Jumala riik tegelikult maapeal mõju avaladab. Jumala jaoks pole ime. Ka mõne inimese jaoks pole imesid olemas, aga mis siis sellest! See ei tee ime vähem imeliseks.

Piiblist imed on mitmesuguse loomuga, loodusseaduste ületamine, ilmutused, vaimsed nähtused, kolmas valdkond tervenemised jpt. Meil ei ole mitte mingit alust arvata, et vaimne ilmutus on vähem ime kui looduseaduse ületamine. Inglite nägemine on ju tegelikult meile võimekuse andmine, näha oma füüsiliste silmadega seda, mida me näha ei saaks, kui me räägime silma füüsilisest ehitusest.

Kuivõrd kristlaste igapäevane abimees on Püha Vaim, siis on loomulik et Jumala vaimu kontsentratsioon mõjutab meie elu suuremal või vähemal määral iga päev ja sõltub paljuski sellest, kui palju seda mõjujõudu parasjagu kristlases on ja kui pikalt see mõjuv toime avaldab ümbritseva suhtes. Me ei saa öelda, et Püha Vaimu töö on loomulik. Kindlasti on see üleloomulik, osake Jumala vaimust kristlases. See oli ka Aadama loomulik olukord, kui Jumal lõi inimese oma näo järgi.

Wilkerson: plaan pole vaeste kirikurottidena

David kirjutab täna: Jumala plaan pole kunagi ette näinud meie staatust „vaeste kirikurottidena“.

***

TA ON JUBA VARUSTUSE VALMIS PANNUD

Kui Jumal kutsub meid ükskõik, millisele tööle, siis ta on ka juba varustuse valmis pannud, et me võiks oma ülesandeid täita. „Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis.“ (Korintlastele 9:8). Selle salmi näol ei ole tegu mingi lootustandva idee vaid tõotusega! See algab väitega „Jumal on vägev andma!“

Jumal ei ole huvitatud ainuüksi sinu vajaduste rahuldamisest, sest Ta alati igatseb anda rohkem kui sa vajad. See on, mida „rikkalikult“ tähendab – lõputu, ülikülluslik varustatus! „Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda.“ (Efeslastele 3:20)

Mõtle korra sellele, mida siin lubatakse! Kui sa oled väsinud ja tüdinud ja sul on tunne, et enam ei jaksa, siis Jumal on võimeline sind julgustama, andes teada, et sul saab olema kõik, mida sa vajad – igal ajal ja igas võimalikus olukorras. See on otsekui Issand ütleks: „Pange tähele, kõik mu lapsed! Kõik, kes te ustavalt käite mu kojas ja teete tööd nii palve, kiituse kui vaimulike võitluste läbi. Ma tahan anda teile külluslikult jõudu, lootust, rõõmu, rahu, hingamist, finantse, julgustust ja tarkust. Tegelikult tahan ma, et teil oleks ülevoolavalt kõike, mida te vajate, igal ajal!“

Jumala plaan pole kunagi ette näinud meie staatust „vaeste kirikurottidena“. Hoopis vastupidi! Külluses elav jumala sulane on see, kes naudib ilmutust Jumala võrratust varustatusest, mis tema jaoks valmis pandud. Ja ta järgib seda ilmutust usu kaudu! „Kuid nõnda nagu on kirjutatud: "Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud - selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad." Aga meile on Jumal selle ilmutanud Vaimu kaudu, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused.“ (1Korintlastele 2:9-10)

Ehk kui seda kirjalõiku teisisõnu võtta, siis: „Me esiisad ei suutnud iialgi haarata kogu Jumala rikkalikku varustatust, mille Ta oli neile valmis pannud! See ei jõudnud ei nende nägemustesse, kuulmisse ega ettekujutustesse. Kuid pole vähimatki põhjust, miks meie peaksime olema pimedad nende asjade suhtes, elades teadmatuses selle osas, mis kuulub meile. Meie silmad peavad nägema, kõrvad kuulma ja süda aduma, sest meie oleme see rahvas, kelle jaoks Jumal selle kõik valmistanud on! Püha Vaim on selle meile ilmutanud!“

Piibel ütleb, et me peaksime otsima Teda selle ilmutuse tõttu. Paulus kirjutas: „Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et me võiksime teada, mida Jumal meile armust kingib. Seda me siis ka räägime mitte inimtarkuse õpetatud sõnadega, vaid Vaimu õpetatud sõnadega, võrreldes vaimseid asju vaimsetega.“ (salmid 12-14)

Ma usun, et enamus kristlasi ei ole tegelikult silmitsi seisnud Jumala tõotustest lähtuva väega! Me oleme lugenud neid lubadusi mitmeid kordi, kuid need ongi jäänud vaid sõnadeks paberil. Me ei ole neist kinni haaranud ega öelnud: „Issand, ilmuta mulle, mida sa oled mu jaoks valmis pannud! Ava mu meeled ja mu vaim nägemaks sinu allikaid. Su Sõna ütleb, et ma pean teadma kõiki neid asju, mis on mulle valmis pandud, et ma võiks neist osa saada sinu nime auks!“

27. september 2010

David Wilkerson

Kristuse esimesed sõnad: olge rõõmsad!

Sureva inimese viimaseid sõnu peetakse tähtsaks, eriti tema viimast soovi, mis kuulub vaieldamatult täitmisele. Ka Jeesuse viimaseid sõnu peetakse väga oluliseks. Paljud inimesed kirjutavad üles lapse esimesed sõnad. Selle tarbeks on disainitud kaunid raamatud: minu esimene aasta. Ma arvan, et Maarja ja Joosep teadsid, millised olid Jeesuse esimesed sõnad, kuid piibel ei ütle selle kohta mitte midagi.

Millised sõnad leiab pühakirjast pärast Jeesuse surnuist ülestõusmist?

68. aasta tõlge pakub selleks sõnaks “tere” (vt 1968, Mt 28:9). Uuemad tõlked arvestavad enam kreeka algkeele sõnaga. 9. salmis kasutatud kreeka tegusõna chairo tähendab "rõõmustage", mille tõlge tervitamise puhul on kahtlemata "olge rõõmsad". Alates 97nda aasta Eesti Piibliseltsi väljaandest leiab just sellised sõnad: “Olge rõõmsad!” Usun, et Jeesuse esimesed sõnad pärast surma olidki just “olge rõõmsad” (ps. kuigi Jeesus ei tervitanud jüngreid kreeka keeles, milles UT kirjutati).

Olge rõõmsad ütlemiseks oli reaalne - vaimne põhjus.

Pärast suurt reedet, ristilöömise päeva, valitses Jeesuse jüngrite ja sõprade südametes kaotusvalu, lein ja ahastus. Nende lootused olid kustunud. On ütlemata selge, et Jeesus ei arvestanud tervitamise tava või etiketti, vaid esimene sõna pidi murdma läbi jüngrite uskmatuse müürist ja purustama nende meeleheite ahelad. Olge rõõmsad on parim mida öelda! Oleks üsna kummaline hakata oma jüngreid lohutama: ma mõistan teid, ma saan teist aru, jpt. See on kristlik, kuid mitte vajalik. Sest mitte Jeesus ei pidanud jüngritest aru saama, vaid jüngrid pidid Jeesust mõistma, miks ja milleks. Issandal polnud vaja lohutada nende uskmatust. Pigem me leiame evangeeliumites, et ta ühtelugu manitses neid nende uskmatuse pärast ja tegi seda ka ilmumiste ajal kas kaudses või otseses mõttes. Seetõttu parim viis jüngrite julgustamiseks oli kahtlemata: olge rõõmsad!


Pühakirjast avastab seoses Jeesuse ilmumistega hulgaliselt põnevaid leide.

Johannese evangeelium kirjeldab Jeesuse kohtumist Maarja Magdaleenaga, kuid teeb seda oluliselt teisiti kui Matteus. 20. ptk kasutab Johannes rõõmusõna üksnes 20. salmis. Selles lõigus kirjeldatakse, et Maarja nuttis (Jh 20:11). Maarja asub näoga inglite suunas, kes istuvad haua ligidal, üks peatsis, teine jalutsis. Jeesus asetub ilmumise sündmuses naiste selja taga. Ingel ütles Maarjale: “Naine miks sa nutad?” Peale vastamist Maarja pöördub ümber ja näeb Jeesust seismas, aga ta ei tunne Jeesust ära, kirjeldab Johannes. Nähtavasti pärast seda Maarja pöörab end tagasi inglite või haua suunas (vrd 14 ja 16 salm). Kuna piibel kirjeldab 16. salmis, et Maarja pöördus ümber - seega juba teistkordselt; seda siis, kui ta ütles Jeesusele “Rabbuuni.” Johannese evangeeliumi põhjal Jeesus ilmub naiste selja taha, kuid Matteuse kirjelduse järgi Jeesus tuleb naistele vastu ja ütleb “Olge rõõmsad!” Võimalik, et Matteuse põhjal toimunud sündmustik kulges pikema ajavaemiku jooksul, ent mõlemad evangeeliumid märgivad fakti, et naised haarasid Jeesuse jalgade ümbert kinni ja kummardasid teda. See fakt asetseb Jeesusega kohtumise lõpu osas, kuid erineb üksikasjade poolest. Johannese põhjal ütleb Jeesus Maarjale “mine mu vendade juurde ja ütle neile”; ent Matteuse põhjal ütleb selle sõnumi hoopis ingel: “minge kiiresti ja öelge tema jüngritele” ning saadab naised teele, mille poolest kirjeldatud sündmus erineb. Kusjuures Johannese järgi Jeesus ütleb Maarjale sama väljendi kui ütles ingel, see oli: “Naine, miks sa nutad? (vt Jh 20:13 ja Jh 20:15). Luuka evangeelium kirjeldab naiste kohtumist inglitega, kuid ei maini mitte sõnagi nende kohtumisest Jeesusega. Markus jäädvustab meile, kellega ja mis järjekorras Jeesus kohtub. Märkimist väärib see, et Matteus oleks oma ameti poolest pidanud enam arvestama ilmumiste kronoloogiat, kuid just Markus täheldab üles ilmumiste kronoloogilise järjekorra. Huvitav erinevus on ka see, et Matteuse evangeeliumi põhjal naised jooksid haua juurest ära kartuse ja suure rõõmuga (chara), et jüngritele uudist kuulutada. Naised kohtusid Jeesusega alles pärast seda, kui olid juba inglitega kohtunud. Seda siis - teel olles.

Olge rõõmsad!

Kas Jumal juhib sind täna?

Mul on jälle rõõm tõdeda, et see mis mul südames on, pole ainult minu südames!

Eile rääkis Jumala Püha Vaim minu südame vastu, et pane kirja sõnum. Pane teade üles oma blogisse. Jumal räägib minu vastu kogu aeg, kuid see nõue oli eriti rõhuline.

Nii nagu ikka, võtsin kuulekalt pliiatsi ja hakkasin siis saadut üles kirjutama, panin kirja kõik sõnad. Seejärel panin teksti kodulehele. See pidi olema püsivalt nähtav. Lisasin selle vasakule, vaata "SEDA ON HEA TEADA". Aga sõnum tundus mulle esmapilgul imelik, sest ma mõtlesin, äkki siiski pole see kõigile.

Lisan oma sõnumi ka siinkohal uuesti.

SEDA ON HEA TEADA:

"Tegelikult ei oma tähtsust, kas sa tead seda, kes sa tegelikult oled. Isegi mitte see, mis su elu mõte on. Ammugi siis see, kui sa tead seda, mis saab sinust pärast surma. Kõik eelpool toodud kaotab tähenduse, kui sa ei ole aru saanud sellest, mida Jumal saab tuua sinu ellu täna! Kohe nüüd ja kuidas sa saad teda kogeda iga päev. Kas sa tahad seda teada?"


Täna selgus, et selline rõhuasetus pole üksnes minu südames. Sama mõte, kuid teiste sõnadega on aktuaalne ka David Wilkersonil. Viimasel ajal on sellist laadi "kokkusattumused" üha sagenenud. David on minu jaoks jumalamees, kes mind korduvalt on kinnitanud. See, mida Jumal talle räägib põhijoontes ühtib. Aga nüüd toon ära täies mahus tema täna saadetud teksti.


David Wilkerson kirjutab oma blogis.

SILMAPILGU PÕLVKOND:

Paljud kristlased loevad regulaarselt Piiblit, uskudes, et see on Jumala elav, ilmutatud Sõna nende elude jaoks. Ikka ja jälle, peatükk peatüki järel võivad nad Piiblist lugeda põlvkondade kohta, kes kuulsid Jumala häält. Nad võivad näha, kuidas Jumal rääkis oma rahvaga kord korra järel ja panna tähele juba vana tuttavat fraasi: „Ja Jumal ütles...“. Ometigi elavad aga paljud neist samadest kristlastest viisil, otsekui Jumal tänapäeval ei räägikski enam oma rahvaga.

Terve põlvkond usklikke on hakanud langetama otsuseid tuginedes ainuüksi omaenda tarkusele, pühendamata hetkegi Jumalalt või Tema Sõnast nõu küsimisele. Paljud lihtsalt otsustavad selle järgi, mis neile meeldib, paludes seda siis Jumalal lihtsalt õnnistada. Nad liiguvad edasi täie käiguga, paludes ainuüksi seda, et: „Jumal, kui see ei ole sinu tahtmine, siis peata mind!“

Me elame aegadel, kus inimesi on hakatud kutsuma „silmapilgu põlvkonnaks“, kuna nad langetavad eluliselt tähtsaid otsuseid vaid hetkega, silmapilgu vältel. Selle kohta on isegi üks bestseller välja antud, mis kannab pealkirja: „Silmapilk: Võime mõelda ilma mõtlemata.“ (Blink: The Power of Thinking Without Thinking.). Kogu raamatu sisu tugineb teooriale, mis käsib „usaldada oma instinkte, kuna silmapilgu vältel langetatud otsused on tõestanud end olevat need kõige paremad ja õigemad.“

Mõelge kõigele sellele soravalt kõlavale „silmapilksele kõnepruugile“, mida me enda ümber iga päev kuuleme: „See on sajandi pakkumine!! Te võite üle öö rikkaks saada, kuid võimalus selleks on ainult nüüd ja praegu!“ Kõigi nende lendlausete taga hõljub aga vaid üks vaimsus: „Silmapilk, silmapilk, silmapilk!“

Taoline mõtteviis on hakanud mõjutama ka meie kogudusi, kus otsuseid ei langeta enam mitte ainult „silmapilgu kristlased“, aga ka „silmapilgu jumalasulased“. Oleme saanud suurel hulgal kirju hämmingus inimestelt, kellede sõnum on üks ja seesama: „Meie pastor tuli tagasi „koguduste-kasvatamise konverentsilt“ ja teatas, et: „Tänasest päevast saab kõik olema teisiti!“ Ta otsustas, et meist peab üle öö saama üks populaarne ja trendikas kogudus ning ei palunud meil isegi palvetada selle pärast...Me oleme segaduses!“

Veel mõni aasta tagasi olid kristlaste seas levinud küsimused nagu: „Kas sa ikka palvetasid selle pärast? Oled sa küsinud Issanda arvamust selles küsimuses? Kas su õed ja vennad toetavad sind palves? Oled sa saanud häid juhtnööre ja nõu?“ Tahaksin küsida su käest, oled sa esitanud neid samu küsimusi? Mõeldes tagasi viimase aasta peale, siis: kui mitu tähtsat otsust sa langetasid, kus sa tõesti siiralt ja tõsimeeli viisid need asjad Jumala ette ja palusid nende pärast kogu südamest? Või, kui mitu neist otsustest said langetatud „silmapilkselt“? Põhjus, miks Jumal tahab omada täit kontrolli meie elude üle, peitub selles, et ainult nii saab Ta meid hoida eemal tõelistest kaostest, mis on just need, kuhu meie „silmapilksed otsused“ omadega välja jõuavad.

23. märts 2010
David Wilkerson