Mida inimene teab universumist, rikkustest ning võimalustest? Kui meie osaliseltki sooviksime mõista Jumala armastust, me peaksime vaatama Kolgatale ja küsima endalt, mis sundis Jumal-Isa “andma oma ainusündinud Poega” häbisse, ebainimlikesse kannatustesse, agooniasse ja surma? Ristisurm oli häbistav surm. Ainult Jumala armastus on see, mis “ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele .” Mis sundis Jumala Poega kurjategijate kohtu all olema?
Mitte miski muu kui Tema armastus, soov, et Tema vermete läbi me võiksime terveks saada. Vaimulik ja ihulik tervenemine on osa evangeeliumist, millega kaasnes ka Kristuse lunastustöö, mis tõi inimestele rahu Jumalaga ehk lepituse ja igavese elu.
Kolm aastat Kristus jutlustas oma järglastele Jumala armastusest, avades selle sõnade, tegude ja iseloomuga. Mälestusväärsel õhtul oma maist tegevust lõpetades, ülakambris, “tõusis ta õhtusöömaajalt üles, pani oma kuue ära, võttis rätiku ja sidus selle endale vööle … ma olen teile andnud eeskuju … nõnda nagu mina olen armastanud, armastage teiegi üksteist!”
Vaadake, missuguse jumaliku, meile mõistetamatu armastusega Ta neid armastab: Seal laua taga istudes Kristus teab, et Juudas Ta reedab, aga Ta ei lakka Juudast armastamast. Ta teab, et Peetrus Ta kolm korda ära salgab, kuid Ta armastab Peetrust endise armastusega. Ta on veendunud, et sellel ööl kõik ta järgijad põgenevad, igaüks omale poole, kuid see ei keela Tal nende jalgu pesta.
Niisugune on Jumala armastus inimeste vastu. Paljud ei võta vastu mõtteid, et Jumal võiks neid isiklikult armastada. Kui nad loevad sellest, et kogu maailm on kuradi võimsuses, siis nad mõistavad ja usuvad, aga kui nad loevad, et Jumal on kogu maailma armastanud, siis nad jälle ei mõista ning otsustavalt keelduvad seda uskumast. Nemad iseend tundes ei salli, et Jumal antud juhul teeks erandi. Neil oleks kergem uskuda, kui pühakirja tekst kõlaks nii: Jumal armastab maailma, väljaarvatud – see!
Ja pole midagi imestada, sest me oleme võimelised armastama inimesi ainult piiratud ringis, neid, kes on meie armastuse ära teeninud, aga kõigi ülejäänute jaoks me määrame koha südamest väljaspoole.
Kuid Jumala süda on kõigile avatud. Jumala silmis me oleme kõik pattu teinud, eranditult kõik oleme kõlbmatud, kõik Jumala aust ilma ja eranditult kõik vajame päästjat ning päästmist - evangeeliumi. Inimesed on erinevad aga patu probleem on üks ja seesama kõigi juures. Patt on kui ravimatu nakkushaigus, mis avalikkusele on nähtamatu ja märkamatu, kuid siiski saadab korda pöördumatud tagajärjed, on saatuslik - surmav!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar