SÕDA EI OLE PÕHJUST KARTA

MILLAL JA MIKS MEID MAA PEALT ÄRA VÕETAKSE

Kuidas selle maailma lõpuga siis ikkagi on ja mis saab sinust, kas ma pean kartma?

Piibel kirjeldab, et lõpuaegadel tõmmatakse tema omad üles e võetakse ära enne, kui asi läheb päris hulluks. Mis selle point on? Miks ei saa kristlased olla seni, kuni ta tuleb ja hukkab seadusevastase (2Ts 2:8). Me saaks ju seni hakkama, tegelikult saame, või siiski mitte? Piibel kirjeldab et lisaks meie ülesvõtmisele, kaob ka mõjujõud (2Ts 2:6,7), mis saatanat ohjab ja veel kirjeldatakse, et kes pärast seda tulevad usule ja lõpuni vastu peavad, neid on väga vähe, pigem erandid. Läheb raskeks. Kui juhtub et Jeesus tuleb tagasi enne sinu siit ilmast lahkumist surma läbi, - ja ta on tulekul, kuid keegi ei tea millal see juhtub, siis ta päästab sind lõpuaja katsumustest, mis tabab kogu inimkonda. Kuidas ta päästab? See juhtub kõigi jaoks ootamatult. Seda nimetatakse ülesvõtmiseks. Kristlased muudetakse äkitselt ühe silmapilguga ja võetakse maailmast ära üleloomulikul moel enne kui asi läheb väga kohutavaks. Sel viisil Jeesus päästab sind lõpuaja kannatustest. Ta lubas tagasi tulla. See võib juhtuda väga varsti.

Kindlasti on meie seas neid, kes suudavad kannatustega toime tulla, nagu jüngrid omal ajal. Ent asi on selles, et jüngritel oli abiks Jumala Püha Vaim, kes neid trööstis. Kuid kui sa peaksid maha jääma, siis sul ei ole Püha Vaimu, kes sind aitaks ja lohutaks. Ilma Vaimu abita on väga raske usus kindlaks jääda.

Teiseks, kindlasti Jumala armastus e tema olemus ei ole meile seada kiusatusi v meid kiustata, piibel kirjutab, et Jumal ei kiusa mitte kedagi. Seeõttu teine põhjus, miks meid võetakse ära seisneb selles, kuiväga ta oma lastest hoolib ja sa oled tema oma.

Kolmandaks, mis ei ole väheoluline, on see, et Jumal ei lase meid tuumasõjas ära küpsetada. (Js 34:9) Kui seda ei juhtuks, siis Jumalal ei ole vaja luua uut maad. Maailma ei hävitata enam, ent see ei jää endiseks. Jumal saab vabalt eemaldada kogu kurjuse nii, et maa jääb alles, aga inimesed rikuvad planeedi. Mis muutub elamiskõlbmatuks, läbi sõja, seetõttu ta eelistab kristlasi sellest säästa ja toob tagasi koos pühadega siis, kui asi tehtud on. Päästetud ei jää inglite kombel igavikku ebamääraseks ajaks, vaid päästmise suurim eesmärk on nende uus elu uuenenud maal, mida nad valitsevad kuningatena igavesest ajast igavesti. (2Tm 2:12, Ilm 5:10, 20:4,6; 22:5)

Kõik on väga loogiline. Piibel on arukuse raamat ja kirjeldab Jumala tarkust, mis on ülem kui inimese mõistmine. Kui meid võetakse ära, siis ühest küljest on selleks objektiivsed põhjused, teiseks, tema hool ja armastus, mida ta demonstreerib, ehk pole nagu inimene, kes lubab, aga ei tee. Kui Jumal lubab, siis see on tehtud.

Sulle on ta lubanud, et ta võtab sind ära. Kuid see ei juhtu enne, kui maailmas tunnistatakse et nüüd on rahu (1Ts 5:1-3), alles siis kistakse meid üles pilvedes.

Piibel kirjeldab lõpuaegu, katsumusi ja kõike tagakiusu, aga see ei välista rahu kuulutamist, mis on poliitiline akt. Ja kui see juhtub, ole valmis. Kõik on väga tavaline, aga ühtäkki pole enam neid, kes Jeesuse oma südames vastu võtsid kui Päästa, sest meid võetakse maa pealt ära.

Seetõttu ära karda sõda või rahutusi, vaid ole valmis hetkel kui poliitkud üle maailma kuulutavad, et nüüd on rahu. Siis on lähedal see hetk, mil sind võetakse üles. 1 Ts 4:14-17, 1Kr 15:52

Sul ei ole põhjust midagi karta.

Ära võta seda pähe

Eesti keeles kasutatakse väljendeid: võta aru pähe (!), ma ei võta seda pähe, aru pähe panema, pähe võtma, kaine mõistusega, jt.*

Need väljendid on hingelised ja sekulaarsed**, mis kutsuvad üles asjasse suhtuma nn kaine mõistusega, milles Jumalal ei ole kohta. See on ideoloogilises tähenduses avalik hoiak seletada kõike mõistusega, mõistuse abil, nn ratsionaalse moraali alusel, kus kõrvale tuleb jätta argumendid jumalast.

Kuid inimene ei ole ainult hingeline, vaid on ka vaimne olend. Teadupärast kõike ei saa ratsionaalselt võtta ja ära põhjendada. Just nendes olukordades kõlab üleskutse "võta aru pähe!" või "aru pähe panema" eriti küüniliselt ja ülbelt.

Need väljendavad ideoloogiat ja selle hoiakuid, mis ülistavad inimest, tema intellektuaalseid võimeid, tema võimet teha selle põhjal järeldusi, mis aga tihti viivad valede otsusteni, sest kui eeldused on valed, ei saa ka järeldused olla teistsugused. Kõigel sellel ei ole vaimsete asjadega miskit pistmist.

Sellel on ka medali halvim näide, väljend: istus pähe. Kes saab inimesele pähe istuda?

Mitte keegi peale eksitaja, aga see on deemonlik. Olukord kus sõbrad püüavad kellelegi nö aru pähe panna, on väga tuttav olukord. Ka piiblist leiab sellised näited. Näiteks Peetrus. Püüdis Jeesusele mõistust pähe panna ehk teisisõnu pähe istuda. Kuid Peetrusele oli saatan pähe istunud. Jeesus tundis selle vaimselt ära. Ta hindas seda olukorda - võta mõistus pähe, vastupanekuga. Kellele? Ikka Jumalale! Peetruse meelest tundus Jeesuse tegu selline, kus ta peaks mõistuse pähe võtma.

Südmus. Ja Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda hoiatama: „Jumal hoidku, Issand! Ärgu seda sulle sündigu!” Jeesus vastas Peetrusele: „Tagane, vastupanija! Sa oled mulle kiusatuseks, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil.”

Peetrus mõtles inimeste viisil, st hingeliselt, mitte vaimselt. Peetruse meelest tuli Jeesust noomida ja teda korrale kutsuda. Ja seda Peetrus ka tegi, kutsus ta kõrvale kui oma lähedase sõbra ja noomis teda, võta ometi mõistus pähe! Kuid Jeesus ei lasknud Peetrusel pähe istuda, kelle pähe oli istunud saatan.

Apostel Paulusele oli see samuti tuttav teema, ta võtab selle kokku, kirjutab: Aga maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest seda tuleb mõista vaimselt. 1Kr 2:14

Kõik kristlased on kogenud seda sama olukorda.

Nad tulid usule. Ja mida tegid nende lähedased? Nad rääkisid ja heitsid ette: võta ometi mõistus pähe! Püüdsid usklikule aru pähe panna. Pidasid teda imelikuks. Põlgasid ära ja hakkasid usule tulnud inimest vältima. Ühesõnaga, istusid talle pähe. Sest nende endi pea kohal oli deemon ja istub nähtavasti tänaseni. Kuivõrd nad ei suuda seda vaimselt tunnetada, sest vaimseid asju tuleb mõista vaimselt, aga see on neile - uskmatuil inimestele narrus.

Kristlasena me oleme kutsutud olema vabad.

Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse! (Gl 5:1) "Ent Issand on Vaim, ja seal, kus on Issanda Vaim, on vabadus," kirjutab Paulus korintlastele (2Kr 3:17) Aga isegi tollal pugesid kogudusse valevennad, kes ei olnud vaimsed, vaid maised, kes tahtsid inimestele pähe istuda ja neid orjastada, haarata neid oma mõjuvõimu alla.

Midagi ei ole muutunud siin päikese all.

Täna kohtame eneste ümber veel enam neid, kes tulevad teid nö korrale kutsuma. Ärge kuulake neid! Nad on hundid lambanahas. Terve ühiskond on kuradi võimuses. Kes kellele allub, kes keda mõjutab ja kogu tants käib vaid mõjujõu kauplemise ümber, vaimses maailmas sõda hingede võitmise üle. Lihtne. See on vaimne või halval juhul deemonlik. Elage otsekui vabad, ütles Peetrus. "Sest need, kes tõotavad teistele vabadust, on ise orjad, sest kellele on keegi alistatud, selle orjaks ta on saanud", kirjutab ta. (2Pe 2:19)

Kui teile tuleb keegi ütlema: võta mõistus pähe, siis võite vabalt öelda: tagane minust!

Te võite kõike pähe võtta, mis tuleb teie südamest, aga ärge võtke seda pähe, mis tuleb mõstusest. 

Sest see on petlik, hingeline, deemonlik. Jumala järgijat juhib tema vaim koos Püha vaimuga, kes elab tema südames. Kui sa paned tähele, mida su süda sulle ütleb, siis sa teed kõike õigesti. Isegi siis, kui see tundub sulle kummaline, aga usalda Jumala vaimu ja ta juhib sind alati õigesti ja tõeselt, nii et sa tihti alles hiljem taipad (mõistusega): "Oeh, kuidas ma küll selleni jõudsin, see on imeline!" Kasuta mitte ratsionaalset mõistust, vaid kasuta südant, ja mõistust, mis on antud sulle selleks, et sa suudaksid analüüsida vaimu tegevust ja käia koos Jumalaga iga päev.

Väldi kõiki neid, kes tulevad sulle aru pähe panema, sest sa ei vaja neid, neil endil pole seda peas. Kuula oma südame häält! Tee kõike, mida su süda sulle ütleb ja sa sa õpid tundma ja saad kogeda Jumalikku tarkust, mis on üle kõigi tarkuste. Jeesus tegi just seda ja õpetas oma jüngreid, kuidas need peaksid vahet tegema heal ja kurjal. Saatan tuli ka Jeesusele aru pähe panema, kiusas teda, aga Jeesus nägi läbi, sest ta mõistis, et vaimseid asju tuleb mõista vaimselt. Tee sina seda sama.

Jumalat sa ei pea pähe võtma. Jumal võetakse südamesse. Just seetõttu sa palusid, et kallis Jumal, tule minu südamesse. Sa ei palunud ju, tule mu pähe!? Sa võtsid Jeesuse vastu oma südamesse. Sealt sa saad tarkust ja kõike mida sa vajad eluks ja õnneks.


------------------------------------------------------------

Eesti keele seletavas sõnaraamatus:

*
aru pähe panema, aru pähe võtma
milleski arukas v. mõistlikus veenma; aru saama v. mõistlikuks muutuma. Sõbrad püüdsid talle aru pähe panna. Võta aru pähe, ära räägi rumalusi.

pähe võtma
midagi (kindlalt) nõuks võtma, otsustama. *Meie õde Juliana võttis äkki pähe, et tema läheb mehele. V. Ilus.

---

Vikipedias:

**
Sekularism (ilmalik-) on poliitiline ideoloogia, religiooni ja poliitilise võimu, kiriku ja riigi üksteisest eristumisest. Ühiskonnas need valdkonnad võivad olla ja peaksid olema üksteisest ka eraldatud.

Mõiste “sekularism” võeti inglise keeles esimest korda kasutusele 19. sajandil eeskätt ideoloogilises tähenduses. Kõigepealt tähistati selle mõistega õpetust, mille kohaselt peavad moraali aluseks olema ratsionaalsed arutlused inimese heaolust selles maailmas, kusjuures kõrvale tuleb jätta kõik arutlused jumalast või surmajärgsest elust. Hiljem kasutati mõistet “sekularism” üldisemalt veendumuse kohta, et avalikud institutsioonid, eriti aga üldine haridus, peaksid olema sekulaarsed, mitte usulised. 20. sajandil muutus selle mõiste tähendusväli mõiste “sekulaarne” vanemate ja laiemate kaastähenduste tõttu natuke avaramaks. Tihti kasutatakse mõistet “sekularism” koos mõistega “eraldatus”, mis on ligikaudne vaste prantsuse mõistele laicisme mida kasutatakse ka teistes keeltes, kuid seni mitte inglise keeles.

---

KUULEB HÄÄLT. KELLE OMA?

Sa ei pea otsima hääli ega paluma häälega juhtimist. Jumal teeb seda mõnikord. Enamasti ta juhib usklikke sisemiselt. Ta räägib läbi sisemise tunnistuse või läbi sisemise vaikse hääle. Sel moel ta kaitsab oma lapsi väliste olude, rünnakute ja saatana eksituste eest. Püha vaim võib rääkida vahel autoriteetselt, kui selleks on vajadus, kuid enamasti mitte. Kuna sinu sisemist kanalit (sh sisemist tunnistust) ei saa pealt kuulata.

Püha Vaim on sinu sees ja tunnistab koos sinu vaimuga. Paulus ütleb, "Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed." (Rm 8:16) Või nagu heebrea kiri "Seda tunnistab meile ka Püha Vaim". Püha Vaim on tunnistav vaim. Sama kirjeldab Johannes, ta ütleb: " Te tunnete Jumala Vaimu sellest: iga vaim, kes tunnistab kes tunnistab Jeesust Kristust lihasse tulnuna, see on Jumalast." Ükski teine vaim ei tunnista Jeesust. Kui sa tajud, et siin on asi imelik, siis ära kuula seda vaimu. Sest Püha Vaim ei tunnista midagi iseenesest, vaid üksnes kõike seda, mida teeb ka Poeg. Sama põhimõtet õpetas Jeesus, kes ütles, et ta ei räägi midagi iseenesest, vaid seda mida ta kuuleb Isa tegevat.

Niisiis. Selline lihtne sisemine juhtimine on tulekindlel, mida tuleb järgida. Sinu sisemist kanalit ei saa pealt kuulata! Saatan võib panna su ümber kümneid deemoneid, kes kõik sosistavad, panevad su pähe mõtteid ning mõjutavad sind läbi teiste inimeste, aga ära tegutse selle põhjal. Kuula oma sisemist häält, mis on kodeeritud. See on kui digitaalallkiri. Seetõttu öeldaksegi, palveta vaimus. Sinu vaim palvetab, aga mõistus on viljatu.

Sisemist tunnistust sa võid usaldada praktiliselt alati. Kuid kuuldavaid mõtteid oma peas ja hääli pead alati testima. Kui sa ei tea kuidas seda teha, siis pöördu mõne venna või õe poole kellel on tarkuse sõna and. Jeesus testis alati kõik kuuldavad mõtted ja kasutas selleks tarkuse andi. Seda hingevanelasel ei ole. Seetõttu ta kasutabki piibli kirjakohti kontekstiväliselt. Ta teab sõna tsiteerida, aga sellega ei ole kaasas tarkust. Sellest me tunneme et ta eksib. Ta on eksitav vaim. Tema eesmärk on kõik ära rikkuda. Kuid sisemine tunnistus tuleb sinu vaimu sisse läbi Püha Vaimu ja see on kindel viis kuidas Jumal saab juhtida iga kristlast, eelkõige neid, kes pole veel vaimsetes asjades kogenud või neil pole vastavaid ande. Aga kui nad kuuletuvad oma sisemisele tunnistusele, siis neil läheb hästi. Ja nad on Püha Vaimu abil juhitud.

Mida toob aasta 2017?

MIDA TOOB UUS AASTA?

Aastavahetus on sündmus, mille puhul inimesed teevad kokkuvõtteid eelnenud aastast, aga otsivad ka märke, mis neid võiks ees oodata uuel aastal. Halb on siis, kui otsitakse seda vastust läbi nõidade, horoskoopide ja mõnel muul moel, mida teevad paganad.

Jumal juhib kõiki inimesi, kuid ta teeb seda erineval moel. Jumala lapsi juhib ta iga päev oma vaimu läbi ja aastavahetus on Jumala jaoks vaid number. Jumal ei anna inimestele ette teada kogu aasta sündmusi. Jumal ei lähtu kalendriaastast. Uue aasta ennustused on Jumala jaoks ebajumalateenistus, millega ei tohiks tegeleda!

Tõsi on see et Jumal juhib - ja need, kes ei ole Jumala omad, need ei saa piisavalt juhitud, sest nad ei saa aru või ei näe juhtimist. Sestap pöörduvad need nõidade ja ennustatajate ja nn tarkade poole. Aga Jumala lapsed on Vaimust juhitud iga päev, mitte mõne ennustaja arvamuse alusel.

On ikka väga naiivne uskuda, et kui sa oled kuke aastal sündinud, siis see mis sind ootab ees, ootab ees ka kõiki teisi. Kui sa oled veevalaja tähemärgis, et siis see mida keegi maag arvab juhtuvat selle tähemärgi all, tabab kõiki veevalajaid. On ilmne, et see ei ole nii. Targad inimesed saavad sellest aru. Need, kes tahavad ise oma elu juhtida, mitte olla juhitud mõne nõia, maagi või nn targa sõnadest või arvamusest.

Küsimus mida toob uus aasta on üldse valesti püstitatud!

See on inimlik lähenemine, mitte jumalik. Jumal juhib iga päev oma Vaimu läbi - ja kui edukas või  õnnetu on sinu eelnev päev, sõltub paljuski sellest, kas sa võtad teda kuulda.

Te ju ei ütle lastele ette aasta sündmusi? Miks siis arvata, et teie Taevane isa seda teeb.

Ei teegi. Küll oleks imelik, kui lapsed saaksid vanematelt korraldused ette üks kord aastas, mida teha ja mis tuleb ning siis peaksid nad ootama järgmist korda aasta lõpus enne, kui saabub uus korralduste või sündmuste nimekiri!

Inimestena on meil võimatu ette näha sel viisil, kuigi Jumal teab mis meid ees ootab ja keda mis sündmused tabavad. Inimlaste kiustatus on olla kui Jumal, kõike ette teada. Kuid üksnes Jumal saab näha sel viisil ette.

Küll oleks kohutav, kui me ees oleks tegelik nimekiri sellest, mis meiega järgmisel aastal juhtub! 

Kas me suudaksime seda vastu võtta ja oodata? Seal oleks kirjas nii hea kui halb. Häda on selles, et seal on kirjas ka halb! Kuid kas me suudame seda taluda, oodata seni, mil see juhtub?

Inimesed tahavad teada tulevikku, aga nad jätaksid sellest välja kõik halva. Nende aasta sisaldaks vaid head õnne. Aga see ei ole nii. Jumal ei anna ette teada, mis kalendriaastas juhtub. Küll aga ta hoiatab inimest halva eest (!), et viimane saaks ennast muuta, midagi teha, et vältida halba, mis ees ootab. Kasvõi ainuüksi palvetada, et Jumal pööraks selle heaks. Ja Jumal teebki seda, kui keegi palub.

Jumalale meeldib suhelda iga päev, mitte üks kord aastas. Samamoodi lastevanematel meeldib suhelda iga päev oma lastega ja anda neile korraldusi, neid õpetada, kaitsta. Jumalale meeldib inimesi näha kirikus iga nädal, mitte vaid jõululaupäeval. Ta tahab, et me oleksime temaga püsiühenduses!

Jumal annab teada inimestele ees seisvaid sündmusi ja enamasti ta teeb seda läbi oma Püha Vaimu, kes nõustab tema omi, abistab, õpetab, kaitseb. Kellel ei ole tema vaimu, neile ta kõneleb mõnel teisel moel. Iseasi on see, kas inimene paneb seda tähele ja võtab teda kuulda?

On sündmusi, mida tuleb täpsemalt kirjeldada, et me võtaksime seda tõsiselt kui hoiatavat märki. Ta saab selleks kasutada unenägu. Läbi unenägude on võimalik sündmusi üsna täpselt ette näidata (näidata mis juhtub). Seda nii kristlastele, kui ka neile kes teda ei usu.

Kui meie saame Jumalalt märke, nägemusi, unenägusid, siis need kindlasti ei ole kalendriaasta tähenduses, vaid ikka nii, et meil oleks teadmine ja piisavalt aega selle probleemiga tegeleda enne kui see sündmus tabab ootamatult. See ei ole kalendriaastaga kuidagi seotud. See juhis on ette teatatud ja edasi sõltub inimesest, mida ta selle teadmisega peale hakkab.

Jumal annab ette teada nii halba kui head.

Kuid Jumala headus väljendub eelkõige selles, et ta annab meile ette teada halba, et me saaksime seda vältida! 

Kui Jumal annaks inimesele ette teada vaid õnne, nagu inimesed seda soovivad teada, siis ta poleks õiglane Jumal. Aga ta on õiglane. Ta tahab inimest näha ja suhelda inimesega kogu aeg ja teda aidada, mitte ükskord aastas.

Õnnistatud uut 2017 aastat!

SINA TEAD, AGA TEMA TUNNEB SIND

TA TUNNEB SIND!

Meil kristlastena ei ole õigust otsustada selle üle kes on Tema oma või ei ole. Mõista kohut nende üle, kes meie meelest ei ole nii väga õiged kristlased kui me seda näha tahaks. Jumal tunneb omasid väga hästi.

Ta tunneb meid nimepidi ja sa oled ka armu leidnud tema silmis.

See on seetõttu nii seatud, et keegi ei jääks ilma päästest, kes ei saa piisavalt õpetatud või läheb mõne õpetuse alla, mis võib saada mingit moodi takistuseks.  Jumal ei seadnud kristlast sõltuvaks sellistest asjaoludest, vaid üksnes sellest, et kristlane on tema oma! ("tema oma" s.t "Kuri ei puuduta teda," 1Jh 5:18, ehk teisisõnu Saatanal ei ole kristlase hinge osas nõudeõigust.)

Kui taevasse tee oleks antud inimeste otsustada, õpetuste otsustada, siis nähtavasti ei pääseks keegi. Seda Jeesus hoiatas, sest ta ju nägi kui raskeks tehti inimestele pääsemine. Ta rõhutas, et inimestele pannakse vaevukantavaid koormaid, millega lukustatakse taevariik inimeste eest, "Ise te ei lähe sinna sisse ega lase sisse ka neid, kes tahaksid minna." (Mt 23:13) Ta vastas isegi Peetrusele: "Kui ma tahan, et ta jääb minu tulekuni - mis see sinusse puutub?" (Jh 21:22)

Seetõttu Jumal nägi seda ette. Tema tunneb kõiki omasid nimepidi ning viib nad välja. Ei ole siin kellegil suuremat õigust, vaid kehtib JUMALA ÕIGUS. Sest tema päästab. Tema on Päästja!. Seetõttu loeb vaid usk. See on alati nii olnud ja on ka täna.

On veel öeldud, et õige jääb usust elama.

See on ka täna tõeline rõõmusõnum, - sinule, kes sa võibolla pärist täpselt ei tea, mis sinust saab, aga kui sa oma südames usud, siis Jumal on sinuga ja ta tunneb sind. Seetõttu Jumal kutsub sind olema ka julge, kes sa oled kristlane.

Palju on meid, kes me üldse teda tunneme?

Vähesed.

Vene keeles on selline väljend "мне известно". Mis tähendab, et ma tean, mulle on teada. Kuid see ei tähenda, et ma tunnen. Sama on eesti keeles, ma tean teda või ma tunnen teda. On suur vahe. Vastavalt siis "знаю его" (tunnen teda). Toon teile siinkohal lihtsa näite. Me kõik teame Jumalat, kuid teda tunda on hoopis midagi muud.

Meil juhtus selline lugu.
Pojal hakkas hammas valutama ja paistetas üles. Järgmine päev teatas aga järgmist.
Tema: "Ma tunnen Jumalat!"
Mina: "Millest sa seda järeldad?"
Tema: "Ta pani oma käe minu hamba peale."
Mina: "Oled sa kindel?"
Tema: "Ma nägin teda õhtul, see oli hilja. Ta pani käe mu suu peale. Voodi juures oli kuldne valgus."

Kui sa kohtud temaga, siis sa tunned teda isiklikult.

Sama võib öelda kõigi Jeesuse jüngrite kohta, kes olid temaga kohtunud ja olid temaga koos.

Samal põhimõttel valiti äraandja Juuda asemele Mattias, kuivõrd ta pidi Jeesust isiklikult tundma! ("Niisiis peab saama Jeesuse ülestõusmise tunnistajaks koos meiega üks neist meestest, kes on meie hulgas olnud kogu selle aja, mil Issand Jeesus meie juures käis." Ap 1:21)

Meil vähestel on au olnud teda isiklikult tunda, niisamuti oli ka algkoguduses. Kuid palju enam tundsid kristlased Paulust, ka teisi jüngreid, kes rääkisid neile Issandast. Seetõttu ka meie, pigem teame teda kui tunneme, aga meie seas on ka neid, kes tunnevad teda ka isiklikult. Nii see on, nii see oli ka tollal. Seetõttu on Jeesus öelnud (Jh 10:16): "Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane." Ning ta lisas veel (Jh 10:27): "Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle". Jüngrid ei saanud sel hetkel veel aru, millest Jeesus räägib.

Te küll ei pruugi teda tunda isiklikult, aga järgnete talle kristuses ja rõõmusõnum on see, et tema tunneb sind! Meid kõiki nimepidi. Olgu see sulle julgustuseks. Jumal on sinuga. Sul on võimalik tema Püha vaimu läbi suhelda, temast õppida, tema abil saada juhendeid, lohutust ja jõudu sh üleloomulikku jõudu - väge. Seda teeb Tema vaim sinu sees. See on see tunnistus, mis sinu sees on, mis paneb sind teadma, et sa oled tema oma ning tema tunneb sind. Paulus kirjutas: "Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed." Rm 8:16. See on sinu õigus, mis tuleb üksnes Jeesuse õigusest!

Mis juhtub sinuga, kui vaim ära võtta?

Vaim omab inimese olemuses äärmiselt suurt tähtsust!

Inimene on ihu, hing ja vaim, kui sealt võtta ära hing, siis inimene kaotab teadvuse, ta on endast väljas, kui aga võtta ära vaim, siis inimene jääb teadvusele, kuid tema ihu ja käitumine ei erine loomadest. Ta on kui üks nendest. Ka kõige Jumalakartmatumal inimesel on vaim, aga ta ei kasuta seda. Seetõttu on meie seas palju neid, kes käituvad otsekui barbarid, loomad, neis puudub igasugune inimlikkus. Ent nende inimeste vaim ei pääse löögile. Teisisõnu kõik inimesed kes ei ole Jumalaga lepitatud, on ühel või teisel määral vaimselt surnud, kes sügavamalt, kes vähem. Kui inimene minetab oma südametunnistuse, on ta sügaval kriisis, sest tema vaim ei saa normaalselt toimida. Kuid selline langemine ei ole sünnipärane, sest inimese sündimisel algavad kõik ühe joone pealt, aga te võite juba üsna lapseeas näha, kuidas mõned lapsed on rikutud, neil ei ole enam mingeid piire. Juba kümne aastaselt on nad valmis pätid, innukad ahnelt kõike kurjust tegema, mis väljendub kõiksugustes halbades tegudes. See tuleb sellest, et nende vaimne langus võrreldes teiste eakaaslastega toimub kiiremini. Täisealiseks saades on nad kriminaalid, keda ei ohjelda mitte miski. Nad on hinged, kelle vaim ei toimi. Kuid neis siiski on osake vaimust veel alles. Kui nad tuleksid Jumala juurde, sünniks nende vaim uuesti ja nad saaksid uueks looduks, nagu piibel kirjeldab. Seetõttu te võite näha palju neid enne seda, kes kõik on ühel või teisel tasemel, olenevalt sellest kui palju nendes elav vaim saab väljenduda.

Me kõik teame, mis juhtub inimesega siis, kui temasse läheb kuri vaim. See deemon hakkab teda mõjutama igas mõttes. Te kõik olete näinud videoklippe kuidas inimesi vabastatakse kurjadest vaimudest ja kuidas inimene pärast seda normaalseks muutub. Kuri vaim võtab kontrolli kogu inimese ihu, vaimu ja hinge üle ja need pildid ei ole ilusad, kui inimene viskub deemoni käes, on kurjast vaimust vaevatud. Selline on vaimne, reaalne maailm mis inimesi ümbritseb. Kui inimene võtab vastu kurjuse jõud, muutub tema olukord veel halvemaks kui enne seda oli. Seda teeb langenud vaim, keda piibel nimetab deemoniks. Deemon kontrollib inimese vaimu ja sellel on kohutavad tagajärjed.

Mis juhtub siis, kui inimesest vaim ära võtta?

Kui inimeses on vaid hing ja ihu. See on võimalik. Näiteks Taanieli raamat kirjeldab sellist sündmust. Kui inimesest võtta ära vaim, siis ta muutub pigem loomade sarnaseks, ta kaotas mõistuse. See juhtus kuningas Nebukadnetsariga. Piibel kirjeldab, et ta sõi rohtu nagu härjad ja viibis loomade seas. (Tn 4:30) Tal oli hing ja ihu. Ta elas, ta sõi, ta magas väljal. Kõike seda teevad ka loomad, neil pole vaimu. Edasi kirjeldatakse kuidas ta sai mõistuse tagasi. Enne seda kui ta kaotas vaimu, ta pilkas Jumalat, pärast seda kui sai vaimu, hakkas Jumalat kiitma, ülistama ja tänama (Tn 4:34) ehk teisisõnu sai oma veast aru! "Mulle tuli mõistus tagasi," kirjeldab Taanieli raamat. Ehk ta sai vaimu tagasi ja see oli uuendatud kujul. Sama toimub kõigi inimestega, kui nende vaim saab uuendatud, siis nad hakkavad Jumalat kiitma, tänama, tunnistama.

Vaatamata sellele, et inimeses on vaim, on see nii maha surutud, et selle funktsioonid on praktiliselt olematud, aga see vaim siiski meis on, vastasel korral me oleksime otsekui arutud, kes on mõistuse kaotanud. Midagi siiski toimib inimeses ka siis veel, kui ta on mõrtsukas, külmavereline (öeldakse), keda ei peata mitte miski. Kõik kes kaotavad enesevalitsuse, on pannud oma vaimu luku taha. Nende isikute käitumine sarnaneb pigem metslasele kui inimesele. Metslases puudub inimlikkus, mõistlik meel ja armastus. Barbari käitumises puudub igasugune armastus, need ei saa sellest väärtusest aru. Võib öelda, et ta on peaaegu mõistuse kaotanud. Võib öelda küll, et võtke inimesest ära vaim ja ta kaotab oma näo. Seetõttu vahel öeldakse "näotu lugu".

Jumal on vaim. Aga ka inimeses on vaim. Me oleme vaimolendid. Kas me tunnistame seda või mitte, siis kõigele vaatamata me omame kogemusi, et meie sees on veel midagi, mis on meie intellektile võõras, tekitab võõristust, kuna me ei saa sellest pärist hästi aru. Me ei saa aru kuidas on nii, et kui me teeme midagi halba, varjame halba, valetame, siis meie sees käivitub mingi seletamatu isik, mida me tunneme südametunnistuse piinade või lihtsalt südametunnistuse all. See on kõigil. Ainult et need, kes on oma vaimse isiku üha enam maha surunud, ühel hetkel enam ei taju midagi, neil on kivine süda, nagu piibel kirjeldab. Kui su südametunnistus hakkab tööle, siis see on ju imelik nähtus, kas pole? See ei olene arutlemisest. Sa võid mida iganes enese õigustuseks välja mõelda, aga südametunnistus jääb märku andma. Järelikult midagi on valesti, peaksid sa sellele reageerima.

Kuivõrd see on osa vaimu funktsionaalsusest, siis sellel funktsioonil on meile ja mitte ainult meile, ka ligimese armastamisele ning Jumala, Looja seisukohast oluline tähtsus meie hinge eest hoolt kandmisel. See on nagu viirusetõrje programm sinu arvutis, mida saab maha installeerida ning see lakkab hoiatamast. Kuid see on vaid üks vaimu ülesanne paljudest.

Kõige tähtsam on see, et selle nn isiku abil inimene saab suhelda Jumalaga. Kuna Jumal on vaim, siis ta pani ka inimese sisse vaimu, et inimene saaks Jumalaga kontakti ja rääkida. Kuid kristlased teavad, et kui nad võtavad Jeesuse vastu oma ellu, siis nende vaim saab uueks, aga nad saavad boonuseks osa veel ühest vaimust - Püha Vaimust, kes tuleb inimest nõustama, aitama ja see on võimas abimees, kes inimeses jääb elama seni, kuni ta käib koos Jumalaga või ta lahkub siit ilmast igavesse ellu, Taevasse.

Vaim omab inimese olemuses oma kindlaid ülesandeid ja on osa inimese tervikust, mis koosneb ihust, hingest ja vaimust.

Uskmatud ei tunnista vaimu kui sellist, vaid nad pigem ütlevad kõrgelt arenenud inimeste suhtes, et see oli suurvaim (= mõttetark). Nad arvavad, et inimese mõtted, iseloom ja omandatud teadmised ja arutlemised ongi tema vaim, aga see ei ole nii, see on osa hingest. See on hingeline. Vaimul on sellega seoses oma roll, ühendav ja vaimul on otsene tähtsus selles, kui tark inimene on. Samas nn suured mõttetargad ei pruugi üldse oma vaimu kasutada sihipäraselt, mida Jumal selles näeb ja tarkuseks peab. Sest teadmised, arutlemised ei ole veel tarkus, aga fakt on see, et ilma vaimuta kaotab inimene mõistuse. Võta ära vaim ja inimese mõtlev osa saab halvatud.

Niisiis need, kes ei ole usklikud, peavad suuri kirjanike, teadlasi, filosoofe jpt suurvaimudeks, aga see ei ole nii. Neil on lihtsalt teadmisi enam kui neil, kes ei ole selles valdkonnas ennast arendanud sellisel tasemel kui nemad seda tegid. Piibli seisukohast ei oma nende teadmised mitte mingit tähtsust ja see on ka loomulik, sest isegi siis kui üks teadlane suudaks mõista kogu teadust, ei teaks ta võrreldes Loojaga ikkagi suurt midagi, see oleks tühine võrreldes Vaimuga, kes selle kõik kokku pani ja valmistas. See on ikkagi tühine. Küll aga peab Jumal neid inimesi palju enamaks, kes on aru saanud kuidas vaimsed asjad tegelikult toimivad, mis rolli mängib selles ihu, hing ja vaim.

Kui Jeesus suri ristil, siis ta ütles mida?

Ta ei öelnud, Isa, sinu kätte ma annan oma hinge. Ta ei öelnud, võta vastu mu hing. Arst Luukas kirjeldab Jeesuse surma ristil. (Lk 23:46) Ta kirjutab täpselt. "Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!" Seda öeldes ta heitis hinge. Tema maisest ihust lahkus vaim ja hing.

Täpselt sama toimub meie kõigiga. Kui inimene sureb, siis temast lahkub vaim ja ta nö heidab hinge. Tema koht määratakse aga selle alusel, mis otsuse ta tegi enne seda, kas ta võttis Jumala vastu või elas koos Jumalaga. Kui ta elas oma elu ilma Jumalata, siis peab ta ka oma igavese elu veetma hukatuses, mis selleks on määratud. Neile, kes oma maises elus ei tahtnud Jumalast midagi kuulda, ei saa eeldada, et Jumal nende vaimu vastu võtab. Nad satuvad põrgu, sinna, mis on määratud kuradile ja tema langenud inglitele, langenud vaimudele aga ka langenud inimese vaimudele. See on väga lihtne.

Kurat visati taevast välja tema mässu tõttu koos seltskonnaga, siis loomulikult püüab ta Jumala vastu teha kõike mis võimalik veel on ja seda ta teeb inimestele, kes ei hooli Jumalast. See seltskond, vaimselt "surnud" inimesed, on tema käes, iga hing, kes sureb, satub põrgu, midagi ei ole teha. Otsus, mida sa teed siin, mõjutab sinu kohta pärast seda kui sa siit lahkud, igaveseks. Kui su vaim on "surnud" siis, siis see jääb nii ka pärast seda kui sa sured. Kui su vaim elab koos Jumalaga, siis sa elad koos Jumalaga ka pärast surma. Vaim määrab ära sinu hinge olukorra ja kvaliteedi mitte üksnes siin, maises elus, vaid ka seal, igavikus. Vaimust sõltub kõik. Ei oma tähtsust, milline on su ihu; milline on su hing, kui palju sa õpid, kas su iseloom teistele meeldib, millised on su teadmised. See kõik on vajalik ja me peaksime püüdlema kõike paremat. Määrab ikkagi ära see, mida sa võtad ette oma vaimuga. See on sinu käes!

Kui sa tahad oma vaimu uuendada, siis see ei ole teadmiste omandamine, vaid selleks tuleb pöörduda suure Vaimu poole, kelleks on Jumal. Tema pani üksnes inimese sisse vaimu (loomad ei saanud vaimu), seetõttu tema teab ja saab sinu vaimu uuendada. Aga sa pead tegema omalt poolt esimese sammu. Pöörduma Jumala poole läbi Jeesuse. Paluma andeks oma patud. Andma oma elu Jumalale, mis tähendab, et sa lubad tal ennast uueks muuta, millega sinu vaim "sünnib uuesti" ja see hakkab funktsioneerima nagu kord ja kohus ja sa saad endale lisaks abilise, isiku näol, kes on Püha Vaim. Tema parim osa selle kõige juures. Kes tõstab sinu vaimu uuele tasandile, mis muudab sinu elu täiesti. Sa õpid oma vaimu tundma. Sa õpid aja jooksul tundma Püha Vaimu ja kõik see teeb su hingele head. Vaim sinu sees ei ole enam varjusurmas, vaid see saab uue hingamise ja see saab olema koostöö uuel tasandil.

Kuidas analüüsida taevaste kogemist?

Mida saab ja kuidas hinnata nn taevaste kogemist?

Esmalt, mida sellest kirjutatakse? Vaata, Issanda, su Jumala päralt on taevas ja taevaste taevas, maa ja kõik, mis seal on, kirjutab VT. 5Ms 10:14, samuti 1Kn 8:27, 2Aj 2:5, 6:18 ja 36 ptk 23 salm et "Issand, taevaste Jumal", aga ka Esr 1:2. Ent Nehemja märgib, et "Issand, sina oled teinud taeva, taevaste taevad ja kõik nende väe, maa ja kõik mis selle peal on" (Ne 9:6) Salmist kirjutab, et "Jumal, üle taevaste, üle kogu maailma" ptk 57:6, 12 ja 68,34 jpt salmid, milles igal poole märgitakse taevastest.

UT ei vaiki seda maha või ei ole selles küsimuses kuidagi jätnud meid teadmatusse, nt apostel Paulus märgib seda oma kirjades. On arusaadav, et vana maailm saab hästi aru, millest jutt käib. Paremini kui meie siin infoühiskonnas, kes me arvame, et taevas lõpeb seal, mida me saame näha füüsiliste silmadega. See ei vasta tõele. Sellest mõned näited allpool. Ent enne seda, nt Paulus kirjutab efeslastele, kes nõudsid tarkust ja olid selle edendajad, et Jumala mitmekülgne tarkus saab teatavaks koguduse kaudu (ehk siis kristlaste) taevastele valitsustele ja meelevaldadele. Ta ei ütle siin taeva valitsusele (ainsuses), vaid taevastele! (Ef 3:10). Mees teab, millest mees räägib. Samas pöördumises ta kirjeldab veelgi enam, ta ütleb: "kes on tulnud alla, on sama, kes on ka läinud üles üle kõigi taevaste (! ps), et ta täidaks kõiksuse. See on ikka väga selgelt kirjas. Heebrea kirja autor kirjutab taevastest. Nii et üks asi on Taevas, kus on Jumala troon ja tema pühad, päästetud koos Jeesusega, hoopis iseasi on taevad enne seda dimensiooni. Piibel teeb sel vahet ja nii oleks ka meil kummaline seda tõika ignoreerida, arvata, et kõik on üks sega puder ja kapsad, eriti veel siis, kui me puutume kokku nähtustega, praktikaga, sündmustega, mis selles valdkonnas sageli aset leiavad. Kristlastena me teame seda, aga me peame ka aru saama ja vahet tegema, mis ja kuidas asjad on seatud.

Tulles tagasi nende näidete juurde, mis UT sisaldab, siis mõned näited lühidalt.

Esmalt, Peetrus.

Paljud teist teavad Peetruse keskpäeva nn katuse sündmust. Kes ei tea, siis selle kohta saab lugeda Apostlite 10 ptk. Piibel kirjeldab, et Peetrus läks palvetama ja siis sündis, et ta oli nagu endast ära. Nägi laskuvat anuma, mida maa peale lasti ja ta pidi sealt sööma, kuid keeldus. Teadupärast juutidel on toidu osas ranged reeglid ja ka Peetrus järgis neid kui juut, ometi kuulis ta siis lisaks nägemusele häält, mis ütles: "Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!” Ning lõpuks ta sõi. Mida siis sellest arvata?

Esiteks Peetrus oli endast ära ja see tähendab ilmselgelt, et ta ihu oli küll katusel, aga hing rändas, mille pilti siis antud koht kirjeldab. Kas Peetrus oli surnud? Ei, ta ihu elas, järelikult vaim oli temas. Küll aga ta ei kontakteerunud füüsiliste meeltega ehk ta hing oli kehast väljas. Selles kohas me ei saa teada, et ta kõht sai täis (vastupidiselt toiduimed viie või nelja tuhande inimese toitmine, "Ja kõik said kõhud täis." vrd Mk 6:42 vs Ap 10:10), seega tegemist oli hingelise kogemusega, kus hing oli nagu endast ära, kehast väljas ja midagi toimus, mida silmadega ei olnud kõrvaltvaatajal näha. Fakt, jääb faktiks. Peetruse hing käis taevastes dimensioonides ja sealt anti talle kindlad juhtnöörid, mille tagamõttest mõnel teisel korral, miks seda oli vaja talle selgitada.

Teiseks, Stefanos.

Piibel kirjeldab Stefanose hukkumist ja taevastest läbi minekut kus Stefanos nägi suisa Taevast. Kõrvaltolijad seda ei näinud. Kuidas ta seda sai näha, kui piibel seda välistab. Asi on nimelt selles, et Stefanos ei kogenud hinge rändamist vaid vaim hakkas ihust eemalduma. Teadupärast kui inimene sureb, siis lahkub inimesest mitte üksnes hing, aga ka vaim! Kuivõrd Stefanos oli täis Püha Vaimu ja ta võeti vastu Taevasse, siis ilmselgelt Jumal tahtis selle sündmuse läbi talletada, et Taevas on tema ja ta poeg ja tema poja läbi/tõttu toimub Taevasse minek. See sündmus, kirjeldab mis juhtub usklikega, kui nad surevad või nende hinge ja vaimuga, kui nende maine ihu jääb siia maha. See on vaimne "rännak", kuid kust ei ole tagasiteed. See viib otse Taevasse, mitte taevastesse sfääridesse. Niisiis, Stefanos vaatas üles ja nägi Jumala kirkust ja Jeesust seismas Jumala paremal käel. See on koht, kuhu saavad kristlased. Ja ta ütles mida? "Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!" ja ta suri.

Selline "pikema loomuga" läbi surma minek. Kuid pane tähele, ta ei ütle, võta mu hing vastu, vaid ütleb, võta mu vaim vastu. Taevasse saavad need, kellel on vaim. (Lisaks hingele vaim. Loomadel ei vaimu! Jumal on vaim ja inimeses on osa tema vaimust ja me oleme vaimolendid. Suhtlus Jumalaga toimub samuti vaimu läbi, mitte hinge abil. Hing on lihtsalt vahend, mis on vaimu avaldusi teostab.) Nõnda, Jumal tegi puust ja punaselt ette, kuidas asjad käivad. Et meil oleks need teada, mis saab usklikest, - päästetutest ja meil ei oleks selle suhtes teadmine, tarkust taevastel ka vahet teha.

Kolmandaks, jüngrid.

Piibel kirjeldab Jeesuse kirgastamise juhtumis taas taeva kogemist. Vaatame põgusalt ka seda sündmust. Seda kirjeldatakse läbi mitme jüngri kes olid samal ajal koos Jeesusega. Seetõttu on see eriti autentne. Mis seal siis juhtus. Jeesus läks jüngritega üksildasse paika ja ühtäkki jüngrid nägid kuidas Jeesuse pale hakkas kiirgama (ilmselt siis helendama, valgust peegeldama vms), sõna sõnalt: ta pale säras otsekui päike. Ei saa öelda, et me oleme kuskil oma füüsiliste silmadega näinud midagi sellist, et kellegi nägu lausa särab ja isegi rõivad said valgeks. See on ilmselge Jumala väe kohaloleku märk. Kuid edasi kirjeldatakse, et Peetrus hakkas rääkima Jeesusega, seega oli ta mitte endast ära, vaid nö täie mõistuse ja teadvuse juures. Enne seda nad ilmselgelt nägid/kuulsid oma füüsiliste silmade ja kõrvadega Eeliat ja Moosest, sest vastasel korral ei oleks nad nendega (Eelia, Mooses) rääkinud. Seega võime öelda, et asi oli otsekui 3D kinos. Jüngrid nägid Eeliat, Moosest, kes teadupärast peaks ju olema/asuma Taevas, ent ühtäkki näitasid ennast kõigile paigas viibinud isikutele ja mida veel (!), toimus kõnelus, nagu nõupidamisel. Kõik nägid kõiki ja said kuulda millest teised rääkisid, ainus, keda seal näha ei olnud oli Jumal ise. Ent tema kohalolu oli täiesti kindel. Kui Peetrus ütles, et teeme Eeliale ja Moosesele ka lehtmaja (lehtmajade pühal oli kombeks neid kergehitisi teha), siis korraga Jumala isa ütleb kuuldavalt välja (nii et kõik Teda kuulevad, aga ei näe teda! pilv varjab): "See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!” Teisisõnu, poisid, ärge siin mingit tsirkust korraldage, vaid pange tähele mida Jeesus teeb ja kuulake teda. Ühesõnaga, Peetrus võis tummaks võtta küll, kui kuuleb, kuidas Jumal temaga räägib ja talle sõnad peale loeb. Ühest küljest üsna naljakas, teisest - tõepoolest, mehed, saage aru asja tõsidusest. See ei ole siin enam mingi traditsioon, mida te rutiinist korraldate kord aastas, vaid Jumalal on käimas reaalajas konkreetne plaan, millega teil oleks kohe mõistlik ühineda, esmalt ennast kurssi viia! Antud näite puhul ei ole tegu ei hinge rändamise ega vaimse nähtusega, vaid suisa reaalse Jumala väe avalduse ja isikute ilmumisega nii, et see on inimeste füüsilistele meeltele tajutav. Miks? Sest esiteks toimus nö Jeesuse "seadistamine" (kui nii võib öelda), teiseks ka nõupidamine kõrgeimal tasemel, millest isegi Jumal võttis osa peale nende, kes olid eelnevalt Taevasse võetud (ehk siis Eelia, Mooses).

Kokkuvõtteks me võime öelda nendes küsimustes on mitmed dimensioonid, kuidas need siis avalduvad, selle põhjal me saame neid nähtusi või nähtut ja kogetut süstematiseerida/klassifitseerida laias laastus, kas hingeline elamus, vaimne või füüsiline ent Jumala väe mõjujõul toimunud sündmus. Ei ole siin mingit saladust, maagiat, selgetnägemist, demonismi, millega inimesi eksitatakse omakasu tõttu ja need inimesed on põrguteel, vaid piiblis on väga selgel välja joonistatud ja meile arusaadavad taevased sündmused, millel saate vahet teha,  - ja tulebki teha! Siin ei ole mingit trikki.

Vaimne maailm on väga reaalne ja inimene saab peamiselt hingelisi kogemusi (endast ära, hinge rändamine, unenägu, okultism, koomas, jt), kuid üldjuhul neil ei ole midagi pistmist Taeva kogemisega. Taevast ei ole tagasiteed. Piibel kinnitab seda. Kes on kord vastu võetud, see ei saa sealt siia tulla nö ringi kolama, ega ka vastupidi mitte, sinna ei pääse kui vaid Jeesuse kaudu. Kui Jeesus kedagi viib ja tahab näidata Taevaseid kohti või suisa Põrgut (kõike seda on esinenud), siis see on Tema otsus, inimene ei saa seda esile kutsuda. See on üksnes Jumala käes. Kõik väited, et "ma käisin Taevas", sest olin endast ära, toimub  tegelikult taevaste dimensioonis mitte seal kõrges kohas, mida piibel tunneb kui Taevas, kus on Jumala troon, tema pühad sh päästetud. Seetõttu te saate neid asju hinnata ja teha õiged järeldused.

UT leiab ka teisi näiteid taevaste kogemistest, kuid meil on vaja aru saada, mis need on, mis asjaoludel ja siis me saame neid tõlgitseda, mitte enesele hukatuseks nagu esoteerikud, okultistid, maagid või nn sensitiivid asja inimestele serveerivad ning selle läbi hukutavad palju hingi; vaid ikka nii, nagu Jumal on asjad seadnud ja me mõistaksime tema loomingut ja meie kohta selles. Nii et kõik kes väidavad, et nad on paradiisis käinud, ei vasta tõele, see on vaid medali üks külg. Jumal on loonud taevad ja selles on oma süsteem, kord, aga üks on neist kõrgem koht, see on Taevas.

Kas vägisi saab armastada?

Minu armastus vs üleloomulik armastus?

"Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!" ütles Jeesus oma jüngritele, Jh 13:34.

See oli öeldud nii, kuna juutide kogu eelnev õpetus põhines käskudel ja keeldudel, mitte armul. Seetõttu Jeesus ei saanud neile öelda, et ma annan teile armastuse ja te vabatahtlikult tahate kõiki armastada. Nad lihtsalt ei oleks seda mõistnud, mida see tähendab. (Vaata lisaks, loe Lk 24:25, Mk 7:18)

Ma annan teile uue käsu, armastage, ma käsin seda, käsin teid, minu jüngrid.

Nii oli see jüngritele arusaadav, et lisaks 613 käsule, on uus 614 käsk, mis on üle kõige. Mille kohta kirjatundjad teda suisa kiusama tulid, loe Mk 12:28-34, et juutidel on vaid 613 käsku ja milline neist on suurim. Kuid me teame, et ta vastas neile: armasta oma ligimest. Mis sisuliselt ongi nii, kui juut armastab oma ligimest, ehk siis ta armastab kõik teisi lisaks juutidele. Kuid me teame, et nad panid Jeesuse proovile ka küsimusega: kes siis on mu ligimene, loe Lk 10:29. Igal juhul, see "käsk" tähendas juutidele uut olukorda, seda, et ta peab armastama ka paganaid; st meid, kes me pole juudid. Seda polegi nii kerge (juutidel) teha.

Sisuliselt oli välja öeldud, et ligimese armastus tähendab armastust üle kõige ja kõigi inimeste. See on just see, kuidas Jumal asja näeb oma vaatevinklist, on ta ju kogu maailma Jumal ja kõik inimesed pärinevad täna nii või teisiti 8 inimesest, kelle esivanemad veeuputusest säästeti. Teadupärast teised hukkusid. Seega Jumal on oma armastuses viitab tagasi ka aegade algusele, kui alguses olid asjad õigesti. Juudid said aru sellest, on ju Juuda sugupuus viide Aadamale. Niisiis, Jumal ilmutab selle "käsu" läbi armastuse suurust ja tema plaani, viia see sõnum kõigile rahvastele. Aga see on juba teine teema...

Jumala armastus (agape) on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud, Rm 5:5. Seega seda saab vastu võtta.

Kuivõrd Jumala armastus on and, kingitus Jumalalt, siis see on Jumala arm, tasuta saadud vaatamata meie iseloomule ning seetõttu and, kuna ta teadis kohe, et kõik inimesed on rikkunud käske, nii nagu juudid ei suuda pidada 613 käsku, nii ei suuda inimesed pidada ka seda ühte käsku - armastada, mida Jeesus ütles või käskis jüngritel teha. Miks?

Sest see on käsk! Seni kui see on vaid käsk. Ei suuda seda täita ka tema jüngrid. See tähendab, et peab toimuma veel midagi ja üleloomulikku, mis selle muudab võimalikuks või aktiveerib.

Sest inimesed, kes armastavad teisi kellegi käsu tõttu, ei saa armastada nii nagu Jumal ette nägi.

Proovige anda inimesele käsk, sa pead armastama. Jah, ta võib seda isegi teha, hambad ristis, kuid see on samasugune sund ja kohustus, nagu kõik teised, mis tundub loomuvastane, eriti siis, kui see isik sinu suhtes just eriti armastusväärne ei ole. On nii?

Kui armastada tuleb käsu korras, siis see ei olegi Jumala armastus, see on inimlik ponnistus, mis teadupärast ongi ette määratud läbikukkumisele. 

Katsu sa armastada ligimest, kes on sinu vaenlane,  eriti siis, kui ta himustab sinu surma. Selline armastus on võimatu, kui selles pole üleloomulikku jõudu ja just seda selles ei ole seni, kuni appi ei tule Jumal. Piibli tähendamissõna halastajast Samaarlasest selgitab just sellist olukorda.

Inimesed ei suuda armastada, need, kes ei ole enda suhtes kogenud armastust - Jumala headust. Kuna nad ei ole isiklikult kogenud Jumala headust, ei saa nad seda pakkuda ka teistele. Neil ei ole leplikust enda suhtes, siis ei saa olla leplikust ka teiste suhtes.

Seetõttu mõned kristlased on agarad kohtumõistjad, kiired manitsejad, andestamatud, kõva südamega. Sest nad ei koge leplikust enda suhtes. Need armastavad täpselt käsu tõttu. Need kristlased on käsumeelsed. Nad ajavad näpuga järge igal epistlil, kuid heidavad kõrvale Jumala armastuse. Nende jaoks on Jumala armastus käsk, mitte kingitus. Nad on unustanud, et Jumala armastus tuleb inimese sisse Jumala anni läbi, mitte käsu tõttu. Nii need kristlased teevad armastuse tegusid sunnitult, käsu tõttu. Ja need ei ole leplikud ka oma läbikukkumiste suhtes, sest ei tea, et Jumalas püsimine toimib vaid väe abil, mitte oma jõust. Et Jumal tuleb appi ja annab usu ning annab ka jõu, et usus püsida ja käia usuteed. Jumala armastus on samasugune and, nagu kõik teised annid, näiteks kasvõi prohvetiand. Nii need kristlased püüavad ikka ja jälle ennast ise lunastada päevast päeva, aga kogevad meelehärmi ja pettumust. Sest nad ei kasuta Jumala andi. Nad ei teagi, et neil see on. Kui nad ei kasuta andi, siis neil ei ole jõudu, mis tuleb ülevalt, mis on üleloomulik. Nad ei ole lõpuni mõistnud Jumala andestuse sügavust ja asjaolu, et nad meeldivad Jumalale. Et nad meeldivad väga! Aga mitte sellepoolest, et nad ise oma jõust kõigega toime püüavad tulla jättes kõrvale vahendi, mis on hädavajalik. Mõned neist pigem piitsutavad ennast ja seetõttu on nad agarad ka teisi manitsema ja paika panema. Sellele vaatamata, et Jumal on teised vastu võtnud, õigeks mõistnud ja need on tema lapsed - Jumala lapsed.

Üksnes Jumala hea meele ja tema armastuse (agape) vastu võtnud ning endaga leppinud kristlased annavad Jumalale võimaluse näidata (demonstreerida) üleloomuliku armastuse suurust ning selle mõju üle kanda (paljundada) ka teisele. 

Sest nad kogevad iga päev armastust enda vastu ja nii nad täidavad ja kannavad seda armu edasi ka teistele. Andestades kõike, olles leplik kõigi vastu (1Kr 13:4-7), piiritus armastuses ja voorustes. Olete te näinud selliseid kristlasi? Neist lausa õhkub välja seda üleloomulikku sõbralikkust ja mõistmist. See on võimalik.

Kõik inimesed on Kristuse läbi Jumala armastuse väärilised ja saavad Jumala armastuse Püha Vaimu kaudu oma südamesse. Seetõttu ei ole enam midagi "sa pead", vaid on üksnes "see on minu võimalus!", ma tahan!

Ma tahan teda mõista! Lohutada läbikukkumistes. Aidata jalgele tõusta. Kuulutada rahu. Sest ta peab ennast Jumala armastuse vääriliseks. Ta on seda kogenud, siis ta peab ja pakub seda kõigile ("armastuse käsk") teistele. Ta ei mõista hukka. Vaid usub: Jumala armastus on kõigile kättesaadav. Mis tuleb vaid vastu võtta. Ja sellest aru saada. Teda ei iseloomusta enam andestamatus, leppimatus, lõputu hukkamõist. Jeesus ütles välja mõtte: ega minagi ei mõista sind surma (Jh 8:11). See on hoopis midagi muud kui tavapäraselt kogu maailm teeb sellises olukorras. Inimesed mõistavad kõiki ja kõike hukka. Selle sama sõnaga mõistavad nad hukka ka ennast.

Ole täiesti veendunud, et Jumal on armastanud sind ja ei ole mingit käsku, vaid Jumal ise tuleb sulle appi ning aitab mõista ja armastada teisi nii nagu ta armastas sind lõpuni ning sa meeldid talle väga. 

Ta saatis oma Püha Vaimu ja pani selle sinu südamesse, et sa selle läbi võiksid kogeda tema armastust ja sa mõistaksid, mida see tähendab. Et see ei ole järjekordne "ma pean" midagi tegema, vaid vau, ma tahan seda teha! Ma teen seda kõike hea meelega, sest temal on minu üle hea meel ja me võime seda ära tunda. Armastada teisi, nii nagu ta sind on armastanud ja täna armastab. Sa meeldid talle väga!

(mine peegli ette) 

Ütle endale: ma meeldin Jumalale! Ma meeldin talle väga! Ta armastab mind! Ta armastab mind just sellisena nagu ma oled (sa oled ainulaadne).

Ei ole kedagi sellist nagu sina. Sa oled tal ainus ja ta tahab et sa teeksid enesega rahu.

Loe lisaks Ef 4:20-32

Kuidas sa aru saad, et Jumal räägib sinuga?

See on tegelikult väga lihtne.

Ühel suvalisel hetkel sa korraga tajud, et nüüd on su sees midagi sellist, mis peab välja tulema. Jumal tahab midagi öelda. Sa hüppad üles, otsid paberi ja hakkad mõtteid kirja panema. Seda, mida Jumala vaim sulle selgitab ja inspireerib.

Sa ei pea selle juures suurt arutama, aga sa koged ahaa efekti. Samuti need sõnad ja mõtted, mis sa saad, tulevad ise; ja tihti tulevad need justkui jutustused, selgitused, hoiatused, otsekui uudistevoog. Ent ühel hetkel see peatub ja siis sa saad aega neid lugeda. Sa tunned kohe ära, see pole võimalik! Kuna sa vaimselt ei ole selleks suuteline.

Kui sa nüüd veel mõne aja pärast loed uuesti neid mõtteid, siis sa imestad, kas tõesti mina olen selle peale tulnud?! Sa saad aru, et ei ole. Sa mõistad, et tekst on tõesti nii eriline, et sa ise ei suudaks selle juurde välja jõuda. Need ideed lihtsalt on nii erilised. Sest teksti autor on Püha Vaim, kes kristlase sees elab ja teda õpetab. Lihtne. Imeline.

Ja nii need pöördumised korduvad.

Sa ei tea kunagi ette, millal Jumal hakkab rääkima.

Fakt on see, et sa pead kuuldel olema või suutma häälestada ennast õigele lainele. Kui sind ümbritseb palju "müra" või segavaid tegureid, siis on sul raske seda teha.

Ta võib kõnetada sind igal ajal. Aga kui sa võtad tema jaoks aega ja teil kujuneb välja ühine "nõupidamine", siis Jumala vaim teab juba sinuga arvestada ja teie koostöö muutub regulaarseks ja viljakaks. Aga sa tunned kohe ära, et see on tema!

Kuid enamasti ei juhtu seda palvetamise ajal, kus sa pöördud oma küsimustega tema poole, sest fookus on sinu asjadel. Kui sa nüüd aga suudad oma vaimu vaigistada ja jääd teda kuulama, siis ta saab ka palveajal sinu vastu kõnetada ja rääkida seda, mida tal öelda on. Seetõttu see sõltub osalt ka sinust, kas sa oled valmis seda kõike vastu võtma.

Mõnikord ta lihtsalt ütleb, et pane ennast valmis või annab ette teema ja sa valmistad ennast selles juba ette.

Siis aga järgneb mõne aja pärast põhjalik pöördumine.

See ongi selline vastastikune kasulik koostöö, kus sinu poolt oodatakse eelkõige valmisolekut. See ei ole üldse nii tavaline, et sa kohe tead kuidas seda ära tunda (Jumala pöördumist). Kuidas reageerida, mida teha edasi ja kuidas panna vaim valmis ning kõik see vastu võtta. See nõuab omamoodi harjutamist, kogemust, aga kui sa praktiseerid, siis aja jooksul teie vahel tekib mõistmine, õigemini sa õpid teda tundma ja temaga suhtlema ning lõpuks see muutub loomulikuks, iseenesestmõistetavaks, igapäevaseks toiminguks, mille läbi sinu vaim saab otseses mõttes üles ehitatud ja sa oled võimeline edastama ka sõnumit teistele kui on vaja seda teha.

Piibel kirjeldab sellist pöördumist läbi paljude jumalameeste. Kõik jumalamehed on seda kogenud. Vaata lisaks ja näiteks ka mõningaid kohti piiblist: Jr 1:13, 28:12, 32:26, 33:1; Jn 1:1; Hg 2:20; Sk 7:8 jt

Kristlasena sa saad suhelda Jumalaga otse. Ole valmis, kui ta sind kõnetab. Te võite ju kõik ükshaaval prohvetlikult kõnelda, kirjutab piibel 1Kr 14:31. Taotlege innukalt prohvetlikult kõnelemist! (1Kr 14:39)

Kuidas Jumala Vaim töötab?

"Kuidas Jumala Püha Vaim töötab?" või toimib huvitab kõiki inimesi, mitte ainult kristlasi.

Ma olen selles suhtes saanud selguse, mis on isiklik, sisemine kindel veendumus. Aga nagu piibel ütleb, siis iga vaimne ilmutus tuleb läbi testida. Miks? Sest see võimaldab meil aru saada sellest, mida Jumal parasjagu teeb või tahab teha ja kas see on õige teema. Üks võimalus sellist selgust saada on võrrelda saadud sõnumit piibli sõnumiga, kuid see ei pruugi anda anda selgust käesoleva hetke plaanist (rhema) või tegevusest, kui see just ei ole prohvetliku ettekuulutuse ilmselge täitumine, mis läheb kokku piiblis öelduga. Teine viis, mida ma isiklikult ühtelugu kogen, on võrrelda sõnumit mõne teise sõnumiga ja vaadata, kas need ühtivad, mis suundades või punktides need sõnumid kattuvad, annab mõtteainet ja vahel toob selgust ning võib anda usukindlust. Me vajama absoluutset usukindlust. See ei ole lihtne.

Minul ei ole Eestis vaimulikke isasid, kuigi paljudel on, näiteks pastor või mõni vanem kristlane, kes talle on eeskujuks. Mul kahjuks pole jah. Aga mina vajan ka kedagi - käega katsutavat, kelle mõtted võiksid inspireerida mind. Ja mul oli ja on see eeskuju David Wilkersoni näol teenistuse tulemusel. David on küll igavikus, aga tema töö jätkub Jumala Vaimu juhtimisel. Ma näen ja kogen seda püsivalt. Kuidas ma siia pilti siis ära mahun?

Jumala Vaim räägib minu vastu nagu iga teise kristalse vastu. Kuid vahe on selles, et inimestena meil on erinev tunnetus, kellel nõrgem, kellel ilmselgelt terav nagu kahe teraga mõõk (piibel kirjutab nii). Kui inimene suhtleb oma Jumalaga, siis ta õpib Jumala Vaimu tundma, kuuleb ta häält, mõistab tema isikut, teeb koostööd. Minu koostöö Jumalaga on üsna lihtne. Kui Jumal midagi räägib, siis ma kogen seda kohe ja mul on vajadus see sõnum üles kirjutada. Vahel see juhtub öösel, vahel päeval, kuid kunagi ei tea, millal see juhtub täpselt. Aga ma kogen seda väga sageli. Kuid ka selle juures, et mul on kindel veendumus, et sõnum on audentne, kontrollin ma seda kui see sisaldab punkte, mida ma ei tea. Kuid mõnikord olen ma sisemiselt nii kindel, et ma ei tee kontrolli. Siis on aga Jumal minu vastu olnud eriti armuline. Sest see on selline usus käimise tunnistus, ma saan sõnumi, olen veendunud 100%, et see on audentne ja siis selgub, et ongi nii. See ehitab üles minu usku. Jumalal võib sellest hea meel olla. Ja ma usun, et ta soovib minuga enam ja enam koos töötada. Kuid siis, kui ma selliseid äratundmisi kogen, siis ma saan sageli näha Jumala au, kui sama sõnum tuleb välja mõne teise teenistuse kaudu, näiteks tuleb David Wilkerson praktiliselt sama sõnumiga välja. Mina ei tea, kuidas on see võimalik, et minu sõnum ja Davidi blogis avaldatu kattuvad päeva pealt, aga seda juhtub väga sageli. See ei ole minu poolt ette kavatsetud trikk. Kui see juhtub, kogen suur sisemist rõõmu Jumala heldusest enese suhtes ja mõtlen, õnnis on mees, kelle vastu Jumal ikka räägib.

Mul oleks palju näiteid ette näidata, kus ma olen avaldanud sõnumi ja siis saabub mulle sõnum Wilkersoni blogist. Ma ei ole mitte kunagi kasutanud Wilkersoni blogi enda idee loomiseks, ideede saamiseks, umbes, et mis ma täna blogin! Vaid see on olnud vaid nii, et ma olen oma sõnumi ära postitatnud ja siis selgub tagant järgi, saan teada, et ka Wilkersoni blogis avaldati sarnase sisuga teema. See tundub uskumatu, ma tean, aga nii see on. Ja siis ma mõtlen alati, et Jumal teeb seda asja kogu maailmas, Tema Vaimu läbi. Sest kui Jumala Vaim midagi teeb, siis sõnum on sama, sellest tuleneb ka arusaam, et Jumala Vaimu kuulates ja järgides saavad erinevad kogudused teha samu asju ja oikumeeniliselt üksteist mõista ning olla üksmeelsed. Jumala Vaim võimaldab olla üksmeelsed ja teha seda Jumala austuseks, mida sa siis parasjagu teed ja teised teevad.

Sama kehtib ka sõnumite puhul, kui sõnum on sarnane, siis see võib olla Jumala tahe. Kuid kõige selle juures vajad sa alati autoriteetset kanalit, mis on puhas, pühitsetud, mida sa võid usaldada oma sõnimitega võrdelemisel. Mitte iga prohvet pole nö õige jumalamees ja iga sõnum Jumalalt, avaldamiseks (paljud sõnumid on personaalsed), kuid kindlasti prohvet, keda Jumal on kutsusnud.

Te võite kõik prohveteerida, ütleb Jumala sõna, aga katsuge sõnumid läbi ja selleks vaadake, kas kuskil on veel kedagi, kes saab sarnast sõnumit. Vanasti oli prohveteid vähe, usaldati üht suurt või teatud mehi, sest Jumal rääkis vaid prohvetite kaudu; aga täna on Püha Vaim välja valatud ja kõik kristlased, kes on saanud Tema vaimu ja kellel on prohvetiand, on kutsutud seda andi treenima, et seda kasutada Jumala auks ja inimeste teenimiseks ning Jumala rahva pühitsuseks.

Näiteks saad lugeda viimast, sarnase sisuga sõnumit siit:

• See on Jumala lahing (avaldati 10.02.2012), by David Wilkerson
• Viletsused (avaldatud 10.02.2012), Kristlik Mõttevõra

Kristlase olemus on armastus

Uue loodu - kristlase kõigist isikutunnustest on armastus kõige võimsam, ülevam ja helgem ja ületamatum omadus. Kui te tahate näha ime, siis vaadake kristlast, kelles on Jumala agape armastus. Kui te tahate näha Jumalat, siis vaadake, mida see inimene omas enne ja mida ta omab pärast uuestisündmist. See ülev ja jumalik omadus, on kristlases ja on vaid Jumalale endale omane tunnus. Peetrus kirjutab, et meile on kingitud kõige kallid ja suuremad tõotused, et te nende kaudu võiksite põgeneda kaduvusest (läbi saaksite osa jumalikust loomusest), mis valitseb maailmas, 2Pe 1:4. Kristlus on ainus usk (religioon) kogu maailmas, mis kuulutab, et Jumal on armastus. (1Jh 4:8-16).

Te saate väe, kui Püha Vaim tuleb teie peale, ütles Jeesus oma jüngritele. Ja selle väe, Jumala armastuse väe, said jüngrid nelipühapäeval. Sama jumaliku isikuomaduse ja energia võtsid vastu kõik inimesed, kellest said kristlased. Kui me Kristuse poole pöördusime, siis valati Jumala armastus - agape meie südamesse Püha Vaimu läbi. Aga Peetrus ütleb veel, et "Tema jumalik vägi on meile kinkinud kõik, mis on vajalik eluks ja vagaduseks, tema tundmise kaudu, kes meid on kutsunud oma enese kirkuse ja väärikusega." (2Pe 1:3). Me oleme selle armastuse ja väe kaasosalised ja seetõttu võib meid nimetdada Jumala lasteks ja kristlasteks. Paulus kirjeldab, et meis on Püha Vaimu pitser. Pitser on sügav jälg ja tunnus, mis kinnitab, kelle poolt see on vajutatud.

Kristlase olemuseks või isikutunnuseks on armastus. Armastus on meie pidava vaimuliku võidu saladus. "Aga tänu olgu Jumalale, kes meid Jeesuses Kristuses viib igal pool võidukäigus kaasa ja teeb kõigis paigus meie kaudu avalikuks oma tunnetuse lõhna," kirjeldab piibel 2Kr 1:14.

Armastus, elades meie sees ja meie südames, muudab kõigi ilmingute suunda ja iseloomu meie elus. Armastus valgustab meie maist teed. Armastus kergendab igat murekoormat ja leevendab ükskõik kui sügavat solvumist. Armastus kustutab tüli tulekahju ja toob rõõmu vaenu ja kurbuse maailma. Armastus parandab südamehaavad ja eemaldab sealt valu. Armastus kustustab kättemaksuiha, andestab kõik, unustab kõik, ega tuleta meelde paha. Armastusega pole tühjust ega jõuetust. Kuid ilma armastuseta pole eesmärki ja väge. Armastusega väheneb vaesus ja viletsus, aga ilma armastusesta pole rahuldust ega rikkust. Armastus muudab kurbuse rõõmuks ja üksinduse osaduseks, aga ilma armastuseta pole tõelist sõprust, lootust ja õnne. Milline jumalik isikuomadus on armastus! See antakse inimesele, kui ta võtab vastu Kristuse.

Jumala Vaimu väljavalamine on juba ära toimunud

"Ja pärast seda sünnib, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale. Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie vanemad uinuvad unenägusid nähes, teie noored mehed näevad nägemusi" kirjeldab prohvet Joel (Jl 3:1) lõpuaja sündmusi. Ta lisab, "päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav. Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, pääseb." Võibolla sa ootad uut nelipüha sündmust ja mõtled, et aega on, Jumal pole veel oma Vaimu välja valanud. Tea seda, et Jumala Vaim on juba välja valatud, mida kinnitavad paljud ärkamised, siin ja seal. Vaata kasvõi ajalugu. Sa võid näha, et paljud sajandid ei juhtunud midagi erilist, ma ei räägi sellest, et imesid ei toimunud. Ma räägin sellest, et ainult väga vähestel oli võimalus osa saada Jumala sõnast, lugeda isiklikku piiblit, sadade rahvaste seas. Veel enam, täna me võime Jumala sõna lugeda internetist. Osaleda virtuaalselt suurtel krussaadidel, näha ärkamisi, siin-seal. Iga ärkamine tuleb ja läheb, aga Jumala Vaim ei lähe kuhugi. Inimesed, kas kogevad seda või nende südametes pole Püha Vaimule ruumi. Nii ongi. Jumala Vaimu väljavalamise tunnuseid kohtab kõikjal, juba sajandeid, see on täna väga intensiivne kui võrrelda keskaega. Ärge oodake, vaid tegutsege! Jumal on oma Vaimu läbi iga kristlase südames. Sa ei pea ootama mitte mingit uut välja valamist, vaid otsi Ta üles. Sa näed Püha Vaimu oma elus läbi nende andide avaldumas, mida Jumal sulle on kinkinud inimeste teenimiseks. Jumala Vaim on juba välja valatud, juba sajandeid ja selle tunnistajad olid meie esivanemad ja oleme täna ka meie. Sina ja mina armas sõber ja vend Kristuses. Seepärast küsib Jumal täna, kas sa tead seda? Kas sa oled Minuga tuttav? Kas sa koged Minu Vaimu eneses? Mida sa selleks teinud oled? Kas sa tead, millised on sinu annid, mida Ma sulle olen kinkinud, küsib Jumal? Ära otsi Vaimu väljast, Ta on sinu sees! Ta igatseb sinuga suhelda ja ütle talle: Tere, kallis Jumala Vaim! Siin ma olen. Mis me TÄNA TEEME?

Küllap oled sa kogenud oma elus imelisi asju, suuremaid või väiksemaid, kuid tea, kõigile sünnib nende usku mööda. Jumal on suur. Ta on väga suur! Kui suur on sinu Jumal? Kas sa usud, et ta suudab teha suuri asju? Sa usud? Sa usud, et sa saad päästetud. Miks sa siis ei usu, et Jumala Vaim on sinuga iga päev ja Ta käib nagu Jeesus oma jüngritega, õpetades neid, juhatades neid, kui vaja, siis noomides neid, aga ka lohutades; tehes Jumala tahet. Sa ei pea tegema suuri asju, sa ei pea olema kuulus evangelist, aga sa pead käima koos oma Jumalaga. Sa tahad kõike ise teha. Olgu. Aga miks! Jumal ütleb, paluge ja teile antakse. Palu Issandat ja ta vastab sinu palvetele. Palu suuri asju, palu pisiasju. Mida sa palud, seda sulle antakse. Jumal on lõpuaegadel eriti helge. Nagu ta prohvet Joeli kaudu ütleb, et ma valan oma Vaimu kõige peale, kõigi peale, kes tahavad Kristust vastu võtta. Sa võid hakata ennustama, sa võid näha unenägusid, kõik see antakse sulle inimeste teenimiseks. Mitte demonstreerimiseks, vaid teenimiseks. Sinu teenistus võib olla täna mõne inimese aitamine, aga Jumalale on armas iga hool, mida inimene teeb Jeesuse nimel.

Luba, ma räägin sulle unenäo, mis ma nägin paar päeva tagasi. See ei olnud tavaline unenägu. See oli nägemus lõpuaegadest. Prohvet Joel ju ütleb, et te hakkate nägema unenägusid. Võibolla on sul oma unenäod? Võimalik, et need on teiste usklike kinnitamiseks. Pea Jumala Vaimuga nõu ja küsi Ta käest, mis ta sellega öelda tahab, kas see oli vaid sulle endale, või oli see mõeldud kellelegi teisele või koguni kõigile edasi andmiseks? Ma nägin unenäo, et ma olin kodus ja kodus oli ka mu poeg, kes on praegu 4 aastane. See oli väga selge. Korraga ma nägin, kuidas üle meie peakohade lendas suur taevakeha. See võis olla umbes sada meetrit lai, aga see oli suur ja tegi tohutut müra, mis ehmatas ja pani seda vaatama. See lendas väga kiiresti ja madalalt üle meie, võibolla paarisaja meetri kõrguselt, nii et ma kuuldes ja nähes seda üle meie lendamas tõmbasin ennast küüru, alateadlikult, kaitse asendisse. Igal juhul lendas see keha üle meie väga kiiresti ja korraga oli juba kadunud horisondi taha ja ma jäin korraks mõttesse, et millal see alla kukub. Aga ma ei näinud seda ja see kadus horisondi taha. Kui ma seda mõtlesin, haarasin sülle oma poja ja jooksin majast välja, keldrisse. Ma isegi ei tea, miks ma seda tegin, aga ilmselt kartusest, et nüüd tuleb midagi sellist, mis võib meie peade kohal kokku kuhjuda ja ma hüppasin välkkiirelt välja. Kuid ma ei kuulnud kokkupõrget ja seetõttu ma tulin välja vaatama, mis on juhtunud. Vaatepilt oli üsna kohutav. Lendamise trajektoor oli selleks ajaks muutunud tumedaks ja tihedaks, see oli hall, sünge ja taevas ei paistnud sellest enam läbi.

See oli umbes nii, nagu Joel kirjutab oma raamatus. "Ma annan tunnustähti taevas ja maa peal... suitsusambaid. Päike muutub pimedaks." (Jl 3:3,4) Evangelist Markus kirjeldab seda 13 pt, aga läbi Jeesuse sõnade. Apostlite tegudes on kirjas, "et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale," see tähendab ka sinu peal on Jumala Vaim, aga ta lisab "teie pojad ja tütred ennustavad ja teie noored näevad nägemusi ja teie vanad näevad unenägusid," Ap 2:17. Praegu on unenägusid näinud paljud inimesed, enam kui seda varasematel aegadel kokku. Minu naine näeb alatihti unenägusid, millel võib olla tähendus, mitte üksnes temale, vaid ka meile kõigile. Jumal teab. Aga varem pole unenägudest ja nägemustest nii palju räägitud kui täna. Varem pole neid esinenud nii paljudel, lihtsatel inimestel, kelleks oleme meie, mina ja sina, armas lugeja. Mõtle selle peale. Mõtle ka selle peale, mida teeb Jumala Vaim sinu läbi. Jumala Vaim on juba välja valatud ja sa ei pea ootama enam mitte mingisugust teist vaimu. Ainus vaim, mis veel tuleb ilmsiks, on antikristuse vaim ja suur eksitus, aga me ei tea, kas me seda näeme, sest see saab olema lõpuaja suure ärataganemise põhjus. Kuid Jumal on hea ja ta päästab meid suurest ahistusest. See võib juhtuda väga ruttu. Tee oma südameasjad korda ja koge Jumala Vaimu oma elus! Ta tahab sind teenida. Selleks anna oma elu üle Jumalale ja ole usklik!

Alistuda Jumala armastusele = alistuda Jumala tahtele

Inimene vajab vaimuliku valgust ja tahtele alistumist. Inimesed talitavad kolmel viisil, on isemeelsed ja teevad endi meele järgi, paljud tahavad olla oma kaaslastele meele järgi, kuid vaid mõned tahavad olla Jumalale meelepärased. Kuid siin on üks probleem, „kes elavad oma loomuse järgi, need ei suuda meeldida Jumalale“ kirjutab Rm 8:8.

Pole olemas niisugust jõudu, võimu ega väge kogu maailmas, mis kujundaks meie tahet Jumalale meelepäraseks kui vaid Jumala armastus, ja see antakse ka Jumala poolt. Ainult Jumala armastus suudab muuta meie südame ja suudab muuta inimese tahet, kui inimene otsustab teda järgida. Siis võtab Jumala Püha Vaim vangi iga meie sõna ja mõtte mis ei ole Jumalale meelepärane, et me suudaksime olla sõnakuulelikud. See pole raske, sest ka selles tuleb Jumal meile ise appi oma võime abil. Kui varem võis inimene iga mõtte järel sajatada sarvilist, siis uue inimese sees toimib Jumala vaim, kes võtab kõigil neil sõnadel sabast kinni ning lõpuks puhastab nii, et inimene ei vajagi krõbedat. Vaata, uus on sündinud! Meie tahe areneb ja meie usk kasvab (2Kr 10:15)

Meie kiindumused, tunded, mõtted, maailmavaade ja kujutlusvõime on kui psühholoogid, tekitavad hinges sõltumatult meie teadvusest ja tahtest, mõnikord isegi vastu meie mõistusele, mis tahab vastu hakata, aga Jumala Vaim tuletab meis meelde „Ei ole vaja. Ei ole hea.“

Meil tekib igatsus meeldida Kristusele, teha ainult seda, mis on temale meelepärane ja muutub armastuseks, lõpuks domineerib iga kristlase kõigis kristliku ja maise elu toimingutes ning ilmingutes. Kristlik elu. Selle faktori ilmnemise tulemused omistame Jumala Püha vaimu abile ja mõjule kristlase elus kui Jumala armastuse tegevuse tulemusele.

Kusjuures selline oma tahte alistumine Jumala tahtele loob geeniused, kangelased, märtrid ja pühad. Ma ei kirjuta siin erilistest inimestest, vaid piibel ütleb, kui sa oled kristlane, siis sa oled püha. Sa oledki see, kellest siin postituses kirjutatakse. See on sulle, kallis Jumala laps.

Isegi romantiline kiindumus ja ohvrimeelsus on üks võimalik väljund tahte alistumisest Jumala Vaimu juhtimisele. Üks Belgia käsitööline, Quentin Matsys (1466-1530), töötas nooruses sepana, kuid armastusest tütarlapse vastu, sai käsitöölisest kunstnik. Tema abieluettepanekule vastas kallim: „Ma väga armastan sind Quentin, kuid kellele meeldiks olla sepa naine? Aga kui sa oleksid kunstnik, joonistaksid pilte, siis küll võiks rääkida abiellumisest.“



Ühtki sõna lausumata andus Quentin kunsti õppimisele. Kuue kuu pärast ta maalis pildi „Ihnurid“, mida inimesed saavad veel täna vaadata muuseumis. Sepp osutus erakordselt andekaks kunstnikuks. Oma autoportreele viseeris ta sõnumi: „Armastus tegi minust kunstniku.“ Niisugune on armastuse jõud.

Kuid Jumala armastuse jõud ületab kõik inimlikud püüdlused ja ettekujutlused. Täna me võime lugeda piiblist, milliseid imelisi asju inimesed saatsid korda täidetud Püha Vaimust ja motiveeritud armastusest. Aga ma usun, et see armastus ja Püha Vaim ei jäänud ainult piibli kaante vahele, vaid seda me võime kogeda täna, kui me tahame. Kui me tahame alistuda Jumala juhtimisele, alles siis saab Jumal väljendada armastuse jõudu ja väge. Jumala armastuse võimet, millest aru saamine vajab mõistust, kuid ületab kogu mõistuse.

Kui sa tunned ära, et sinu elus on piinlikke asju, mida sa enam ei saa teha, siis see on Jumala armastus, võime, mis tuli sinu ellu siis, kui sa said päästetud ja see motiveerib sind loobuma asjadest, mis ei austa Jumala nime. Mõnikord teed sa seda alateadlikult, kuid ometi. Aga astu sammuke edasi, proovi teha koostööd Püha Vaimuga. Proovi olla juhitud. Sest sa oled Kristuse sõdur, kellel on Jumala sõjavarustus. Üks asi on enesekaitse, kuid järgmine samm on rünnak. Piibel kirjutab vaimurelvadest Ef 6:14-18. Uuri lähemalt, kuidas neid tuleb kasutada. Püha Vaim tuleb selleks appi. Palu teda, et ta juhendaks sind ja õpetaks, milleks sa saaksid kasulik olla ja kuidas sa saaksid veel enam alistuda Jumala tahtele ja armastusele. Sest alistuda Jumala armastusele võrdub alistuda Jumala tahtele.

Vaimulik valgus

Jumala sõna kirjutab, et loomu poolest on me mõistus pimenenud, Jumalast võõrdunud meie võhiklikkuse ja südame paadumise tõttu. Me vajame vaimulikku valgust, kuna tõeline valgus ei paista. Kes ei armasta, see on pimeduses. Kes ei armasta, see ei ole Jumalat ära tundnud, käib pimeduses, ega tea kuhu ta läheb. Kes ütleb enese olevat valguses, kuid vihkab, on tegelikult pimeduses. Pimedus on sõgestanud silmad. 1Jh ptk 2.

Meie selline vaimulik olukord on väljendatud prohvet Jesaja sõnadega: me ootame valgust, aga vaata, on pimedus, me ootame valguskuma, aga käime pilkases pimeduses. Js 59:9.

Patu läbi pimenenud mõtteviisi, intelligentsust, hoiakuid, mõistust saab valgeks teha vaid Püha Vaimu väe (võime) läbi, uuestisündimise läbi, kui Püha Vaim avab inimese mõistuse kirjadest ja Jumala sõnast aru saama, mille läbi inimene saab praktiliselt armastuse mõtteviisi, armastavad hoiakud, mõistuse, mis on võimeline suhtlema Jumalaga. Ükski muu võime ei ole suuteline seda korda saatma.

Ajaloost on teada paljud õpetused, mis räägivad sellest ja õpetavad, kuidas inimene peaks pingutama ja püüdlema nö valgustatuse suunas, aga seal ei räägita mitte kunagi, et ainult Jumal saab inimest muuta. Seal õpetatakse, et pinguta, pinguta veel ja siis sa oled piisavalt OK. Kuid Jumal ei ütle seda. Piibel õpetab, et tule Jumal juurde ja võta vastu Püha Vaim või nagu efesoses olid inimesed imestunud, nad ei teadnud midagi Püha Vaimust. "Kas te võtsite vastu Püha Vaimu, kui te saite usklikuks?" küsis ap Paulus. Nemad aga vastasid "Me ei ole kuulnudki, et Püha Vaim on." (Ef 19:2). Ka Jeesus ütles oma jünritele "Võtke vastu Püha Vaim!" (Jh 20:22). Täiesti muidu! Seda antakse kõigile, et inimene saaks suhelda Jumalaga ja suudaks seda, mida inimlik võimekus mitte kunagi ei taga. See ei saagi seda teha. Jumala Püha Vaim tuleb inimesele appi ja muudab armastuse reaalsuseks meie eludes. Nii et me oleme võimelised korda saatma seda, mida vaja. Paulus ütles, et kõike mida ma tahan, seda ma ei tee ja kõike mida ma teen, seda ma ei taha. Kuid Paulus leidis tee. Tema ja paljude teiste jüngrite mõistus avati Jumala abiga. See on Jumala and, kingitus, et mitte keegi ei saaks hoobelda, vaat mina tegin!

Inimene vajab vaimulikku valgust. Jumal pakub seda meile kingituseks. Kui sina tahad uuestisündida ja näha Jumalat, siis võta vastu Püha Vaim, kes annab sulle võime neid asju näha ja teha. Armastusel on jõud. Tasub uurida, mida tähendab armastuse jõud või nagu kristlased ütlevad: vägi.

Sisemine rõõm

Piibel kirjutab (Rm 7:22): “Sisemise inimese poolest ma rõõmustan Jumala Seaduse üle”, veidi vanemas piibli tõlkes “sest seestpidise inimese poolest on mul Jumala käsust hea meel”.

Paljud tunnevad vahel “sisemist rõõmu”. “Ma olen sisemiselt rõõmus” - Püha Vaimu lähedusest ja toimimisest, “mu hing kiidab Issandat!”.

Kui me uurime toodud teksti algkeeles, siis kirjakohas kasutati kreeka keelset terminit sunedomai [soon-ay-dom-ahee]. See on ainus kord, kus seda sõna üldse piiblis kasutatakse! Mida see võiks tähendada?

Kui keegi ütleb et “ma olen sisemiselt rõõmus”, siis, kas see tähendab “rõõm Pühas Vaimus” (vastavalt Rm 7:22 vrd Rm 14:17)? Ei tähenda. Kuna Püha Vaimu rõõmu kirjeldamiseks kasutatakse algkeeles terminit xapa (chara). Sõna chara tähendab tähendab rõõmu - nii tundmust, kui ka selle põhjust. Chara rõõmu kogeb üksnes kristlane ja see rõõm esineb läbi kristliku elu, avaldudes mitmeti. Kristlases on Pühas Vaimu rõõm – chara rõõm.

Aga kristlane saab rõõmustada sisemise inimese poolest – sunedomai rõõm. Ka sunedomai tähendus on rõõmu tundmine. Kuid seda saab mõista teisiti. See ei pruugi väliselt välja paista. See väljendub olukorras, kus meil on hea tunne Vaimu seadusest, rahulolu meie uue inimese tõttu, iseenda üle. See ei ole otseselt rõõm Püha Vaimu lähedusest, vaid rõõm Vaimu seaduse toimimisest kristlase elus. Piibel kirjutab: “kirjatäht suretab, aga vaim teeb elavaks”. (2Kr 3:6) Vaimu seadus toimib meie sees muutes meid Kristuse sarnaseks ja me saame sellest rõõmustada! Käsust me ei tunne rõõmu, aga me rõõmustame Vaimu seadusest!

On kaks mõtteviisi. Me võime tunda rõõmu, sisemise inimese poolest. Kuna Kristuse vabastav arm ja vägi tegutseb meis võimsasti ja aitab meid. Inimesel on ju loomupärane kalduvus kurja teha, see jõud sõdib vastu meie mõistusele, ahvatleb meid patule, käsu alla. Aga kristlane ei ela oma loomuse järgi, vaid tegutseb Püha Vaimu juhtimisel. Nii võime sisemise inimese poolest rõõmu tunda “kui Kristus on meie sees” (Rm 8:10) ja aitab meid. Milline kergendus! Milline põhjus rõõmustamiseks – sunedomai rõõmus. Kristus ise teeb meie surelikud ihud ja vaimu elavaks ja viljakaks oma vaimse mõju kaasabil. Kristlasel ikka veab!

Psalmist kirjutab nii: “Lase mind käia sinu käskude jalgrajal, sest see meeldib mulle!" (Ps 119: 35). Täna saame me kõik käia Jumala Vaimu seaduse rajal, ja enam ei ütle keegi meile: "sa ei tohi!" Jumal ise avas värava “käskude jalgrajale”. Ja need käsud meeldivad meile. Sa saad nautida ja rõõmustada sisemise inimese poolest Jumala seaduse üle enese sees. Kas sa tunned ära sellise rõõmu?!

Sõnad

Piiblis on üks suur saladus, mis peitub sõnade taga. Psalmist kirjutab nii, et "Olgu sul rõõm Issandast; siis ta annab sulle, mida su süda kutsub!" (Ps 37:4)??? Niisiis sul võib olla rõõm Issandast, kuid miks pole palvevastuseid, või need viibivad?

Piibel kirjutab: "Mida õel kardab, see tabab teda, aga õigete igatsus rahuldatakse." (Õp 10:24) Kui paljud kristlased mõtlevad, et ju siis ma pole nii õige, minu sõna ei mõju, palveid ei kuulda. Kuid see ei vasta tõele kui sa oled Kristuses, siis sa oled usust õigeks saanud. Mõned ütlevad, et ju siis jääb palvevastus kinni minu enda soovidesse. Aga ka see pole tõde. Jumala sõna kinnitab, et paluge mida te iganes tahate ja see antakse teile.

Jumal ütleb, paluge ja teile antakse. Seega meie vastutame, kas me saame seda, mida me palume, kui meil on rõõm Issandast või "igatsus rahuldatakse". Jumal ei pane meile sõnu suhu, vaid meil tuleb need ise välja öelda.

Me vajame selget sõna ja sihti. Selle abil luua kindel ja selgekujuline kujutis mõttemaailmas, et vaimumaailm saaks selle vastu võtta sel viisil nagu seal asjad käivad. On suur vahe, kas me palvetame, "Jumal, kui sa tahad, tee see inimene terveks" või me palvetame, "Jumal, ma tahan, saa terveks!" Meil peab olema igatsus ja vaimustus - olgem vaimustatud. Jumalariigile tuleb peale käia ehk palvetada täitumiseni (see ei ole korrutamine); meil ei ole vaja oma mõttemaailma petta mõjutamisega (sh maagiaga, mantra, ülemõistuslikust meditsatsioonid). Kuna neis püütakse mõjutada inimlikku vaimumaailma ja sel puhul ei olda ühenduses Jumalaga, vaid kurjade vaimude vaimumaailmaga.

Ole valmis tegutsema kõrgemal tasemel ja selleks: esita oma nägemused ja unistused Püha Vaimule. Kui sa tahad, siis võta eeskujuks kasvõi Mooses. Tema toimis just nii. Muide Jumal noomis Moosest, et mida sa muudkui palud – “mis sa minu poole kisendad? Ütle Iisraeli rahvale, et nad läheksid edasi!” (2Ms 14:1-31) Seega: anna käsk, et meri taanduks! Mida see tähendab? Ütle välja sõnad! Jutlustajate käes on suur mõjujõud, võimupiirkond: öelda sõna. Jaakobus teadis, millest ta kirjutas.

Sa võid usu läbi anda käske olukordadele ja asjadele, muuta inetut ilusaks, parandada kannatajaid ja imed on sinu elus tavalised!

Püha Vaimu võid sa igal ajal kogeda. Mõtle korraks, enne kui sa said päästetud, tegid sa mida? Sa ütlesid välja sõnad. Just siis, kui sõna on välja öeldud (suuga tunnistamine), oled alates sellest hetkest päästetud. Kui keegi solvub kellegi sõna tõttu, siis see takistab solvatut, mitte solvajat. See hoiab solvatud vangis seni, kuni ta suudab andestada. Sõnal on suur mõjujõud.

Kui tihti me kipume unustama, et Püha Vaimul ei ole vajalikku materjali millegi loomiseks sinus enne, kui sa avaldad seda oma sõnade läbi. Samal põhimõttel loodi kogu maailm. Püha Vaim oli ja hõljus vete kohal, kuid tegutses alles siis! - kui sõna oli välja öeldud . (Lk 4:32).

Jumal ütles: tehkem inimesed oma näo järgi (1Ms 1:26).

Sõnal on meelevald (mõjujõud), sellest kirjutab kogu piibel. Peetrus ütles, "ütle, et ma tuleksin sinu juurde" ja me teame, et Jeesus ütles "Tule!" See tegi võimalikuks vee peal kõndimise. Jeesuse poolt tehtud imed said alguse sõnadest. See on vaimulik saladus.

Niisiis, sina vastutad, et su igatsus rahulduks, mitte Jumal. Vastus tuleb sinu vaimu kaudu. Räägi (usu)sõnu. Ütle välja sõnad! Palvetamine on sõnade välja ütlemine. Ja olgu sul rõõm Issandast, siis ta annab sulle mida su süda kutsub! Haara tänasest mõttest kohe kinni - ja olgu sul rõõm Issandas!

Ekstaatilised elamused

Kas ekstaatilised väljendused on läbinisti ekslikud?

Ekstaas sisaldab kõrgendatud seisukorra ja vaimustunud mõiste, kuid ekstaas tähendab põhimõtteliselt täisesti kontrollimatut hinge seisukorda, emotsioone, tuleb seejuures küsida, kes tegutseb, ka Püha Vaim või mingi muu. Inimene saab olla joovastunud, kuid see ei tähenda seda, et see on sama kui ekstaas.

Pildil: Kuldalini ekstaatiline tants on shamanistlike elementidega.

Joovastus on vaimustuse kõrgem aste. Ekstasis tähendab muuhulgas ka ägedust.

Püha Vaim tegutseb inimeses delikaatselt, õrnalt, on ka näiteid, kus ta tegutseb jõuliselt. Ta esmane ülesanne on mitte toota vaimulikku erutust, vaid austada Kristust. Jumala Püha Vaimust juhitud isiku käitumine erinev sundkäitumisest, kus keegi tunneb, et tal pole puudub enese üle kontroll.

Võiks öelda, et kedagi „viiakse“ kuhugi vastu tema tahtmist ja tema üle on täielikku kontroll.

Saatanlikus tegevuses ilmneb sundkäitumine, manipuleerimine, isik võib saada deemonliku vaimu poolt vallutatud elamusest, neid elamusi iseloomustab kahjulikkus ja häirivus.

Enamasti spiritismi praktiseerimine või katse manipuleerida üleloomuliku jõududega, olenemata eesmärgist, viib selle isiku ühel või teisel viisil nende jõudude mõju alla sattumiseni. Inimene otsekui veetakse vastupandamatult tegutsema ja mõtlema sunnitult. Kristluses pigem välditakse paganlikke praktikaid ja tantsu, kuna sellist praktikat ei ole lihtne kontrollida.

Kes piiblit on lugenud, need teavad, et kuningas Taavet tantsis kõigest väest. Aga pange tähele, ta tegi seda Issanda ees. Sauli tütar Miikael põlgas sellist kargamist ja hüppanist, kuid tegelik põhjus oli selles, et selline tegevus paljastas Taaveti ihu (2Sm 6:20). Taavet ütles talle, et ta tantsis Issanda ees. Tagajärjeks "ja Sauli tütrel ei olnud lapsi."

Jumala Püha Vaim juhtimine erineb eeltoodust. Ta ei sunni ega tarvita jõudu, ei tarvita vägivalda ega manipuleeri isiksuse kallal. Jumala Vaimu tahab, et me paneksime tähele, mõistaksime, et me oleksime valmis vabatahtlikult osalema tema juhtimises, nõustamises, õpetamises ning valmis olema Kristuse kaastöölised, Jumala kodakondsed. Need kes kogevad Jumala juhtimist, need saavad tunnistada, et see juhtimine toimub armastusega.

Kuidas võime eristada vaime? Kuidas me võime teada, mis on jumalikku, mis deemonlikku, mis psüühilist päritolu?

See pole keeruline, vaja on teha testid.

• Kas Jeesus on Issandaks selle isiku elus? Sest üksi ei või ütelda: Jeesus on Issand! Kui vaid Pühas Vaimus! 1Kr 12:3 (otsi üles kk, kus keegi ütleb kurja vaimu mõju all, vrd Lk 4:41, Mk 3:11, Mk 5:7,8 ).
  
• Teiseks. Kas Jeesust tunnistatakse kui täiuslikku inimest ja täiuslikku Jumalat? Iga vaim, kes tunnistab Jeesust Kristust lihas tulnud olevat, see on Jumalast, 1Jh 4:2,3 (1Jh 5:1).
  
• Kolmandaks. Kas see isik omab pühaduse mainet, kas ta on jumalakartlik? Küllap te tunnete nad ära nende viljast, Mt 7:20.

Nende objektiivsete testide abil peab olema Vaimu poolt antud võime eristada vaime. See on inimeses, sisemine äratundmine, mis oli ka Jeesusel ja hiljem apostlitel, kõigil jüngritel pärast seda, kui nad said Püha Vaimu.

Meil ei ole põhjust ehmuda valedest niivõrd, et sulgeme oma südamed tõelisele Jumala armastuse ja Püha Vaimu viljadele, nagu selleks on rõõmus joovastus.

Paulus 1. kiri tessalooniklaste salm 19 tuletab meelde: „Ärge kustutage Vaimu!“Enamus inimesi võib tunnistada, et konservatiivsemate koguduste liikmed alati ei ole vaimustuses mõningate Vaimu viljade ilmnemise üle, nagu seda on plaksutamine, rõõmu rõkatus, joovastamine rõõmust jpt.

Paulus pidi hoiatama teatud andide liigse tähtsustamise või ka alahindamise pärast, siis võib märgata, et mõned konservatiivsemad liikmed võtsid omaks suuna iga hinna eest hoiduda äärmustest.

Jumala Püha Vaimu poolt antud rõõmud pole kindlasti äärmuslikud viljad, mille esinemise rohkuse üle saavad kogudused kiidelda, mida oleks alatasa näha ja üleliia palju. Pole põhjust karta, et olukorrad väljuvad kontrolli alt. Kahtlemata ettevaatlikus on hea kavatsus, ent faktiliselt võib selle tõttu kustutada Püha Vaimu ja tema viljade avaldumist.

Mõnikord on jumalateenistused nii tugevalt juhtide kontrolli all, et Püha Vaimul pole võimalik vabalt liikuda, nagu tema tahab. Aga kui inimestel on neis asjades segadus, on vägagi võimalik taotleda pigem viisakat korda (1Kr 14:33,40), kui ekstaatiliste elamuste avaldumist. Ka pahanduda, kui vaimu viljad esinevad nii, et ei ühti inimeste arusaamadega korratusest ja viisakusest.

Teine äärmus on see, kui kõik on nii rahulik, et Püha Vaim ei saa midagi ette võtta. Kahtlemata üks rahulikumaid kohti on surnuaed.

Kui aga valida korralikkus ja elutus, või mõningane segadus pluss elu Pühas Vaimus, siis tuleks mõelda, mida enam eelistada, millest enam kasu on. Inimesed peavad usaldama Jumalal kontrollida tema enda tööd ja jumalateenistust.

Rahu või rahu?

„Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitusus – millegi niisuguse vastu ei ole Seadus,“ kiri galaatlastele 5:22-23.

Väärib tähelepanu, et loetletud isikuomadused oma olemuselt ei ole inimliku, vaid Jumaliku päritoluga. Inimese isiksuse juures tekivad need Püha Vaimu otsese tegevuse tagajärjel.

Aga kuidas jääb siis nendega, kes ei usu Jeesust? Nad tunnevad samuti rahu, on lahked või suudavad ennast valitseda.

Ja see on tõsi! Nad suudavad seda näidata. Kuid vahe seisneb selles, et loomupärase inimloomuse poolt on võimatu saavutada loetletud omaduste kõrget kvaliteeti, sisemist rahu.

Armastus saab olla põhjalik. Rahu saab olla püsiv. Kui esikohale seada armastuse väärtus, omadus, hind, mis see maksma läheb, siis selgub, et kõrgemat taset on võimatu saavutada loomupäraselt, ilma Jumala abita.

„Vaevalt, et keegi läheb surma isegi õige eest, kuigi hea sõbra eest mõni ehk julgeks surra,“ kirjutab Paulus roomlastele 5:7. Püha Vaimu abil on armastuse kõrge tase paneb palvetama oma vaenlaste eest. „Issand, ära pane neile seda patuks,“ palvetas Stefanos, kui teda kividega surnuks visati. Selline on Vaimu vili, armastus, mis armastab lootmata vastuarmast, mis alati andestab, kui ei järgne soovitud tulemust.

Sest Jumala agape armastus on välja valatud usklike südamesse Püha Vaimu läbi. Täpselt seda sama saab tunnistada kõigi teiste omaduste kohta, mida Paulus nimetab oma kirjas galaatlastele.

Inimene võib tunda rahu, mis ekstreemses olukorras pole just loomulik tunne.

Meile kõigile meeldib vaadata filmikangelast, kes ekstreemsetes oludes säilitab külma närvi, mitteverbaalne keel ei osuta erutusele, väliselt iseloomustab teda illustraatorite vähesus.

Meil endil pole seda natukest rahu isegi väljaspool sündmusi, diivanil istudes ja kõike seda jälgides. Kas see rahu avaldub loomupäraselt, reaalses elus, kui seista vastakuti samade probleemidega?

„Ja Jumala rahu, mis on ülem, kui kogu mõistmine,“ kirjutab Paulus. See hoiab südamed ja mõtted probleemidest kõrgemal, üleloomulikult, sest tegemist on omadusega, mis ületab meie loomupärase suhtumise inimestesse ja olukordadesse.

Sama kehtib kvantiteedi, koguse suuruse ehk hulga suhtes. See on teine peamine erinevus uskliku ja mitteuskliku vahel.

Ei piisa, kui ollakse hea ja lahke. Peaaegu igaüks suudab seda. Tähtis pole mis me räägime, vaid mida me teeme, alateadlik mõju, mis on peegeldub Jeesuse väest. Inimese elu ja iseloom, püsiv omadus, mida võiks iseloomustada „Kristuse sarnane“ mees. Seda suudab inimeses nähtavaks teha vaid Jumala vaim. Ükskõik millisena ma võiksin kujutada Püha Vaimu tööd inimeses, ei ole sellest tähtsamat ega üleloomulikumalt kui keegi on püsivalt täis armastust, rõõmu, rahu, muid teisi omadusi, mis muudavad iga kristlase Jumala Poja sarnaseks.

Kuigi vaid Püha Vaim võib selliseid muudatusi esile tuua, siiski ei saa üksi kristlane seejuures jääda kõrvalseisjaks, arvates, et see on ainult Jumala töö, las tema teeb ja mina ootan ja vaatan kõrvalt, kuidas rahu peale lendab. Kas see põhineb ikka inimese ja Jumala vahelisele koostööl?

„Sest Jumal on see, kes teis tegutseb, et te tahate ja toimite tema hea nõu kohaselt“ filiplastele 2:13. Seetõttu pole kasu, kui me ootame ja midagi ette ei võta. Meie tegutseme ja Jumal tegutseb. Tegutsemisel on tulemust, kui see toimub Püha Vaimu jõus, mitte ihu ponnistustes.

„Kui te aga Vaimu abil ihu teod suretate, siis te elate,“ kirjutab Rooma kiri 8:13. Panustada tuleb Vaimu abile. Ise me seda ei suuda. Aga Püha Vaim tuleb appi. Selle üle võib vaid rõõmu tunda!

Galaatia kirja sama peatüki 25. salm selgitab ühemõtteliselt, „käigem ka Vaimus.“! Kiri efeslastele 6. peatükk 10. salm kinnitab: „saage vägevaks Issandas ja tema tugevuse jõus“. Jõud tuleb Jumala käest.

Lõppeks, Paulus selgitab isikliku kogemusest, ta tõdeb, et ta tegeleb sellega otsustavalt, see on jõupingutus, ta selgitab, et ta näeb vaeva, kuid võitleb Jumala jõu toimel ning võtab kokku kogu mõtte sõnadega, „mis minus on tegev väega.“

Pole kahtlustki selles, et Jumal ootab, et me näeksime vaeva selle nimel, et need omadused meie sees välja areneksid, kuid Püha Vaimu abil, kes meid aitab, õpetab, lohutab, julgustab ja muudab meid Kristuse loomuse sarnaseks. Milline rõõmustamise põhjus? Ühest küljest ta annab meile omaduse, teiest küljest aitab meil rahu vastu võtta. Lõpuks teeb nii, et see omadus avalduks meie maises elus ja püsivalt.