Kristlast tuntakse ära armastusest

Testamendivahelisel ajal arenes juutluses mitmeid religioosseid gruppe: kirjatundjad, saduserid, variserid, esseenid, seloodid. Termin kirjatundja ei tähista mingite eriliste tõekspidamiste või määratletud poliitilise programmiga või identiteediga gruppi, vaid pigem õpetatud mehi, kes olid Seaduse küsimustes hoolikad. Näteks mõned kirjatundjatest olid variserid, mõnad aga saduserid.

Töö käis sünagoogides kuhu rahvas kogunes regulaarselt palveks ja uurimiseks. Kerkisid esile ilmikõpetajad, keda kutsuti rabideks. Lapsed õppisid oma rahva keelt, kombeid ja seadusi ja rituaale. Peeti hingamispäevateenistusi, mis koosnesid palvest ja pühakirja lugemisest õpetuse ja aruteluga. Sünagoog pakkus puruvaestele juutidele abi. See oli juudi kogukonna poliitilise ja sotsiaalse elu keskus. Kuid sünagoog pakkus külalislahkust ka reisivatele juutidele. Sünagoogist sai muistne vöörastemaja.

Jeesuse päevil oli igal religioossel voolul oma eripära ja silmnähtavad identiteedi tunnused, mille järgi järgi määrati kindlaks nende kuulumine ühte või teise voolu. Neid eristati: kuju, riietuse, juuste pikkuse, peakatete tegumoe järgi. Aga ka palvetamisviiside ja almuste andmise järgi.


Kuid Jeesus ei kehtestanud mingit välist tunnust, mille järgi tema jüngreid võiks ära tunda. Tema nõue välistas võimaluse kanda pauna, saua või kahte särki või midagi silmapaistvat (Mt 10:10). Jeesus viitas vaimulikule tõsiasjale, et Jumal kannab hoolt oma töötegijate eest. Teisalt, nende vaimulikule tunnusele, ta ütles: "sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate." (Jh 13:35).

Selle sama eelduse võtab kenasti kokku Johannes oma esimeses kirjas, milles ta ütleb: "Igaüks, kes usub, et Jeesus on Kristus, on Jumalast sündinud. Igaüks, kes armastab seda, kes ta on sünnitanud, armastab ka seda, kes temast on sündinud." (1Jh 5:1). See oli tõesti nii. Näiteks Apostlite teod: "Nad tundsid ära, et need mehed olid olnud Jeesuse kaaslased." Mitte lihtsalt keegi Peetrus või Johannes, vaid Jeesuse kaaslased.

See on ainus tundemärk, mida deemon ei ole võimeline imiteerima. Saatan on kõigeks võimeline k.a imeteod et inimesi petta ja eksitada, aga ta pole võimeline armastama. Tõeline armastus vendade vastu omab kristlases ja koguduses keskse koha ning on kristliku usu sertifikaat. Armastuse seadus olgu ainus seadus, mille järgi juhitakse kogudust. Ülemlaulus kirjutatakse: selle lipp mu kohal on armastus. (Ül 2:4). Heisake lipud!