Jeesuse
sünnipaigaga räägitakse mitmeid vahvaid lugusid! Levib ka vastuolulist
infot. Püüame selgusele saada, mis tegelikult juhtus Maarja ning
Joosepiga ja vastata järgnevatele küsimustele.
- Miks Maarja ei saanud sünnitada Joosepi kodukohas (Naatsaretis)?
- Mida tähendab piibli väljend „nende jaoks polnud majas kohta“?
- Miks Joosep ei ööbinud võõrastemajas?
- Kas Jeesus sündis laudas?
Miks
Maarja ei saanud sünnitada Joosepi kodukohas?
Maarja
ja Joosep olid sunnitud Petlemma minema poliitilistel asjaoludel.
Petlemm
Keiser Augustus andis käsu loendada rahvas ja see toimus ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja. Selleks et rahvast loendada, pidid pojad minema esivanemate koju, viibima suguvõsa juures. Kuna Joosepi elukoht oli Naatsaretis, aga ta pärines Juuda soost, siis lahkus ta koos Maarjaga Naatsaretist, läks "üles" Petlemma (sõnaga „üles“ peeti silmas maastiku, kuna Petlemm paikneb 760 m kõrgusel merepinnast). Nende teekond kulges mööda igivana kaubateed põhjast lõuna suunas kuni Jeruusalemmani ja sealt edasi veel 8 km Heebroni suunas (nüüd on Petlemm 4km Jeruusalemammast, kuna linnad on kasvanud). Kus vasakule jäi Petlemm. Petlemmas oli Joosepi suguvõsa pärisosa.
Petlemm
Keiser Augustus andis käsu loendada rahvas ja see toimus ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja. Selleks et rahvast loendada, pidid pojad minema esivanemate koju, viibima suguvõsa juures. Kuna Joosepi elukoht oli Naatsaretis, aga ta pärines Juuda soost, siis lahkus ta koos Maarjaga Naatsaretist, läks "üles" Petlemma (sõnaga „üles“ peeti silmas maastiku, kuna Petlemm paikneb 760 m kõrgusel merepinnast). Nende teekond kulges mööda igivana kaubateed põhjast lõuna suunas kuni Jeruusalemmani ja sealt edasi veel 8 km Heebroni suunas (nüüd on Petlemm 4km Jeruusalemammast, kuna linnad on kasvanud). Kus vasakule jäi Petlemm. Petlemmas oli Joosepi suguvõsa pärisosa.
Kristlikud
jõulud on meile kuvanud pilti Joosepist kui varatust, vaesest, kes
ei olnud sugulaste keskele oodatud ja seetõttu pidi Maarja sünnitama
mujal. Räägitakse, et Jeesus sündis laudas. Kuid see ei vasta
tõele. Joosep ei olnud vaene mees. Maarja ei sünnitanud laudas.
Kuskil ei ole kirjas, et see nii oli. Selline lihtsustatud käsitlus
on paljudele jätnud Jeesuse sünniloost üsna kummalise mulje.
Joosep
ei läinud Petlemma kui vaene kerjus või võõras. Ta ei olnud
varatu. Vastupidi, üsna jõukal järjel tolle aja mõistes. Kui
arvestada seda, et nende maavaldus asus otse asunduse südames, siis
meie mõistes tähendab see seda, et suguvõsa kinnisvara asus
kesklinnas.
Piibel
kirjutab: "Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles
Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli
Taaveti soost ja pärusmaalt, et lasta end üles kirjutada koos
Maarjaga, oma kihlatuga, kes oli lapseootel." (Lk 2:4-5).
Kuid
Joosep ei pidanud minema Petlemma mitte üksnes selletõttu, et ta
suguharu pärines sealt, vaid tal oli Petlemma linnas omand
(kinnisvara meie mõistes) ja õigus osale suguvõsa omandist (st
mõttelisele osale). Neil kahel põhjusel pidi Joosep asuma loenduse
ajal Petlemmas.
Mida tähendab piibli väljend „nende jaoks polnud majas kohta“?
Luuka
2:7 (kreeka k.): καὶ ἔτεκεν
τὸν υἱὸν αὐτῆς τὸν πρωτότοκον καὶ
ἐσπαργάνωσεν αὐτὸν καὶ ἀνέκλινεν
αὐτὸν ἐν τῇ φάτνῃ διότι οὐκ ἦν
αὐτοῖς τόπος ἐν τῷ καταλύματι
Luuka
2:7; Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja
asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.
Oleme
harjunud sõna "katalyma" [kä-tä'-lü-mä] tõlkima kui
maja. Paljuski seetõttu on levinud sündmustest väärettekujutus,
et nad ei saanud esivanemate majas peavarju.
Katalyma
tähendab tuba, kuid sel on ka lisatähendus „ajutine peavari“.
Tegemist
on suure toaga, mis kuulub omanikule. See tuba kuulus Joosepile. Kuid
Joosepi pärisosa (tuba) oli hõivatud teiste sugulaste poolt, kes
olid kokku tulnud loendamise ajaks. Katalyma leiab piiblist veel
paasapüha ettevalmistuse kirjelduses (vt Mk 14:14; Lk 22:11). Ka
nendes kirjakohtades on katalyma kui suurema mõõduga ruum (tuba),
mille majaperemees saab anda külaliste käsutusse. Meie tähenduses
on see näiteks esinduslik külaliste tuba, kas siis suur tuba või
eraldi suurem ruum majas, kuhu majutatakse külalised (külaliste
magamistuba). Katalyma ei ole hotellituba, ruum väljaspool maja, ega
ka mitte laut. "Omanikule kuuluv suur tuba" aitab kõige
täpsemalt kirjeldada millega tegu on. See on "pere vähem
jõukale liikmele kuuluv tuba, maja osa". Seda anti vahel
külaliste teenistusse, võõrastele kasutada. Selline suur tuba oli
Joosepi omandis, tema pärisosa.
Juutide
seaduse järgi pidi pidi noor ema puhastuspäevade lõpuni viibima
paigal ja kuna laps sündis Petlemmas, siis nad viibisid Petlemmas 40
päeva või enam. Ei ole mõeldav, et nad selle aja elasid
võõrastemajas, mõne karavani peatuskohas või laudas, ammugi
külmas koopas.
Kui
Joosep kohale jõudis, oli tema tuba hõivatud ja neil oli võimalus
seda kasutada koos teistega. Kuid sealt ei tõstetud teisi välja.
Joosep ja Maarja said tuba kasutada. Sünnitamise ajal ei sobinud
olla koos teistega ning on ilmne, et toast ei lahkunud sel juhul
paljud teised, vaid Joosep otsis majas sobiva ja vaikse ruumi.
Selleks privaatseks kohaks osutus maja juurde kuuluv grott.
Palestiinas
oli kombeks maja ehitada koopa peale või kõrvale nii, et ruumid
olid omavahel ühenduses, mistõttu grott kaasati elamukompleksi.
Groti plaan (sinisega) 3. saj ehitati selle kohale Sünnikirik. Ps. Sünnigrotiga lähestikku paiknes veel mitmeid grotte (veevanniga grott, süsteem haudadega, Suur grott, Tarkade tsistern, jt).
Groti plaan (sinisega) 3. saj ehitati selle kohale Sünnikirik. Ps. Sünnigrotiga lähestikku paiknes veel mitmeid grotte (veevanniga grott, süsteem haudadega, Suur grott, Tarkade tsistern, jt).
Koopad
kaasati elamukompleksi. Seal olid hoiuruumid (meie mõistes keldrid
toidu säilitamiseks). Koopas hoiti toidutagavara, majapidamise
esemeid, vilja, õli- ja veini savinõud jt. Tõenäoliselt hoiti
seal ka teisi muid esemeid, nt savist sõime, mida Joosep seadis
lapsevoodiks. Kaljunišš sõimena ei ole Palestiinas haruldus. Ent
selles koopas ei olnud laut. Grott asus kesklinnas. See oli pere vara
ja toiduhoidla. Evangelist Luukas kirjutab, et lambad olid väljal
koos karjastega (Lk 2:8).
Miks
Joosep ei ööbinud võõrastemajas?
Siinkohal
märgime veel seda, et Joosepil ei olnud Maarja lapse päritolu osas
vastuolu oma Petlemma sugulastega (loe lisaks ajakiri „Teelkäija“
12/2010 artikkel
„Petlemmas sündinud Naatsareti Jeesus“). Artiklis väidetakse,
et Joosepi sugulastel oli sellega seoses mure (sohilaps) ja seetõttu
Joosepi lapsel ei tohi olla kohta Joosepi suguvõsas, ei ole leidnud
sünniloos kinnitust. Mis annaks alust tõlgenduseks, et just sel
põhjusel Maarjal ei olnud kohta majas (ei lubatud majja siseneda)
või nö ta ei olnud majas oodatud. Otse vastupidi. Maarja oli majas
koos lapsega, mitte üksnes sünnigrotis (keldris). Kuna Joosepil oli
oma tuba, siis sai nii Joosep kui ka Maarja seda kasutada. Maarja
viibis kogu majas pärast sünnitust (vt Mt 2:11). Samuti asjaolu, et
laps pidi saama isa nime (Lk 3:23) ei olnud probleemiks, kuna ei
Joosep ega Maarja ja keegi teine suguvõsast ei saanud lapsele nime
öelda. See oli juba pandud enne sündi. Jeesuse nime ütles ingel
Gabriel (Lk 1:31). „Jeesus Naatsaretist“ oli tingitud sellest, et
isikud nimetati elukohaga ja Joosepi elukoht oli Naatsaret (Lk 2:4);
seetõttu Jeesus Naatsaretist (vt Jh 1:46 vrd salm 49).
Evengelist
Matteus kirjutab Mt 2:11; "Ja majja sisse astudes nägid nad
last koos Maarja, tema emaga".
Tähetargad
tulid last vaatama ja leidsid lapse ja Maarja majast (oikia), mitte
väljalt, koopast ega laudast. Maarja oli koos lapsega majas. Said
kasutada kogu maja. Uus testament ei nimeta Jeesuse sünnikohana
lauta. Laudas sündimine on müüt. Kuivõrd sellega seoses märgiti
sõime, siis inimesed mõtlevad lauta, mis on inimeste
ettekujutlustes. On lausa mõeldamatu, et omanik ei tohi viibida oma
ruumis.
Kas
Jeesus sündis laudas?
Jeesus
sündis maja juurde kuuluvas koopas.
Jeesuse sünnikoht.
Sündinud laps asetati sõime. Sõimes ei olnud lapsel nii jahe kui põrandal. Sest nad olid koopas, aga koobas on külm koht (nagu keldris). Muud otsest vajadust last sõime panna ei olnud. Süvendatud kujuga anumas sai laps rahulikult magada. Ema sai ennast korrastada ning kosuda. Sõime puhul on tegu savist või kivist anumaga, vaagna kujulise nõuga, kuhu pandi loomasööt või vesi.
Millise sõimed olid kasutusel Palestiina alal?
Need olid erineva raskuse ja kujuga, ovaalsed, kandilised ning erinesid ka mõõtudelt (vt all), oleneb millise looma jaoks neid kasutati. Üldjuhul olid need kivist välja taotud või savist vormitud. Sööda (vili, jahu, vesi) asetamiseks oli sõimes süvis. (loe lisaks artikkel "Jõulude ajalugu", kus Hieronymus kirjutab järgmist: "Kristuse austamise ettekäändel oleme tänaseks savist tehtud sõime eemaldanud ja asendanud hõbedasega." (Anecdota Maredsolana III, 2, lk 393)
Sõim kreeka keeles: phatnē [fä't-nā]
Miks meil on teistsugune arusaam?
Jeesuse sünnikoht.
Sündinud laps asetati sõime. Sõimes ei olnud lapsel nii jahe kui põrandal. Sest nad olid koopas, aga koobas on külm koht (nagu keldris). Muud otsest vajadust last sõime panna ei olnud. Süvendatud kujuga anumas sai laps rahulikult magada. Ema sai ennast korrastada ning kosuda. Sõime puhul on tegu savist või kivist anumaga, vaagna kujulise nõuga, kuhu pandi loomasööt või vesi.
Millise sõimed olid kasutusel Palestiina alal?
Need olid erineva raskuse ja kujuga, ovaalsed, kandilised ning erinesid ka mõõtudelt (vt all), oleneb millise looma jaoks neid kasutati. Üldjuhul olid need kivist välja taotud või savist vormitud. Sööda (vili, jahu, vesi) asetamiseks oli sõimes süvis. (loe lisaks artikkel "Jõulude ajalugu", kus Hieronymus kirjutab järgmist: "Kristuse austamise ettekäändel oleme tänaseks savist tehtud sõime eemaldanud ja asendanud hõbedasega." (Anecdota Maredsolana III, 2, lk 393)
Sõim kreeka keeles: phatnē [fä't-nā]
Miks meil on teistsugune arusaam?
Sest
me oleme käinud esivanemate laudas, kus sõim on heinade asetamiseks,
loomade söötmiseks. Sellesse võis heina tõsta üsna mitu hangutäit. Jahu või juua sai lehm ämbrist, mitte sõimest, kui ämber
just sõime ei asetatud joomise ajaks. Kes on laudas käinud söötmise
ajal, siis teab ka seda, et veistele meeldib sarvi sügada, puksida ja
ämbrit lõhkumiseks ja joogi ümberpaiskamiseks sõime ei jäetud ilma peremehe valveta. Sigadel ei ole üldse sõime, vaid küna.
Lammaste sõim on samuti ehitis, kuid väiksem kui veistel. Sõime
on vaja kuivade heinte söötmiseks laudas, mitte väljas. Loomad on öösel või külmal
ajal laudas. Eesti laudas on sõim üsna
suur prussidest ehitis, seina külge kinnitatud, mille külge pandi
keti abil ka veis ilma et peaks kartma, et see sealt lahti pääseks.
See oli massiivne ja tugev konstruktsioon. Meie arvame, et Jeesuse
sõim oli samuti laudadest, heinte asetamiseks, kuna me oleme sellist
sõime näinud ja arvame, et nii on ka mujal. Kaugel sellest!
Seetõttu leiame jõuludega seoses ühtelugu sõimekesi, kus laps
asub heinte peal, kuid soojal maal - Iisraelis ei ole sõime selleks vaja.
Iisraelis saab heinamaad kasutada kogu aasta jooksul (v.a põuaajal kui rohi kuvab ära). Sööginõud tehti
tollal savist ja neid sai teisaldada.
Sünnigrotis on trepikäigud, mis ei sobi veistele.
Sünnigrotis on trepikäigud, mis ei sobi veistele.
Origenes (184/185 – 253/254):
"Kui Jeesuse Petlemmas sündimise fakti kohta peale Miika
ettekuulutuse ja Jeesuse jüngrite evangeeliumides kirjutatu veel
muid tõendeid tahetakse, siis olgu teada, et kooskõlas
evangeeliumilooga Jeesuse sündimisest näidatakse Petlemmas koobast,
kus ta sündis, ja sõime, kuhu ta mähkmetesse pandi. See, mida
näidatakse, on ümbruskonnas kõigile teada. Isegi paganad seletavad
kõigile, kes kuulda tahavad, et ülalmainitud koopas on sündinud
keegi Jeesus, keda kristlased austavad ja kummardavad" (Contra
Cels. I51).
Õpetlane ja teoloog Origenes (/ˈɒrɪdʒən/; kreeka k: Ὠριγένης, Ōrigénēs), või Origen Adamantius (Ὠριγένης Ἀδαμάντιος, Ōrigénēs Adamántios).
Õpetlane ja teoloog Origenes (/ˈɒrɪdʒən/; kreeka k: Ὠριγένης, Ōrigénēs), või Origen Adamantius (Ὠριγένης Ἀδαμάντιος, Ōrigénēs Adamántios).
Eusebios (265-339): "Üldiselt valitseb üksmeel, et Jeesus Kristus sündis Petlemmas ja nii näitavad ka kohalikud seal üht koobast neile, kes seda võõrsilt vaatama tulevad" (Demonstratio evangelica III, 2,47).
Vana-Rooma ajaloolane ja teoloog Eusebius (/juːˈsiːbiəs/; kreeka k: Εὐσέβιος).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar