Vaenlase armastamise seadus

Vaenlase armastamise seaduse väljaandmine ja selle kohustamine selle maailma - uskmatutele inimestele oleks olnud ebaloogiline.

See oleks tähendanud unustada tõsiasi, et iga inimene on vaba oma valikutes ja vaba oma tunnetes ja ateisti ei tohi sundida kedagi armastama. See on üsna ligilähedane usuvabaduse põhimõttele, põhimõttele mida EL propaganda eneses kätkeb ja mida näiteks ebavõrdse kohtlemise seadus kehtestab naiste osas või mida homod taotlevad oma õigust silmas pidades. Kuid need huvigrupid ei arvesta enamuse huve, neid ei huvita kristlikud traditsioonid, moraal.

Kristus seadis armastuse käsuga sarnase olukorra judaismis, kuid kristlasele pandi lisaks veel kohustused.

Loomulikult on inimene vaba oma valikutes, vaba tunnetes ja teda ei saa sundida teist inimest austama, veel enam armastama oma vaenlast, aga kristlasel pole teist võimalust. Kristus jättis eeskuju. Kristus ei läinud kätte maksma oma surma eest.

Vaenlase armastamise käsk pole mitte tavaline seaduse paragrahv või mõttevälgatus või isegi mitte moraalireegel, vaid proovikivi iga kristlase jaoks, kes kristlase nime kannab.

Evangeelne käsk vaenlase armastamisest ja Kristuse eeskuju, andestades ristilööjatele, usukaaslastele juutidele; valitsejale, käsu andjale ja ka tema peksjatele; on kõrgemaid ja ületamatu heasüdamlikkuse ideaal. Ta ei otsinud üles oma vaenlasi, et neid karistada ja kätte maksta, vaid ta ilmub jüngritele ja näitab ennast nelikümmend päeva ning räägib hoopis Jumalariigi asjadest.

Kes ei haudu kättemaksumõtteid, kellel löödi hammas välja? Anna vastu hambaid! See on Moosese seadus - silm silma ja hammas hamba vastu. Isegi sellisel kujul kaitseb see inimest, et seda hamba välja löömise pärast suisa ära ei tapetaks. Võrdne kohtlemine. Kuid mitte armastus, see mida kristlaselt oodatakse.

Inimesed aga on pigem seda meelt, et anna nii, et tal kaob tahtmine uuesti lüüa ja rünnata, kas pole tuttav? Löö kuhu juhtub, peksa niikaua kuni su haavatud hinges tekib rahulolu tunne, põrgulik kurjuse tunne, magus kättemaksu tunne. Uskmatu inimese meelest selline suhtumine vaenlasesse on loogiline, mõistetav ja vastuvõetav.

Kristlasel tuleb kurjusele teisiti reageerida, sest ta on kohustatud teisiti reageerima. Ta on kohustatud kõiges Jeesusega sarnanema - kandma tema imagot ja olema tema taevariigi esindaja siin maapeal.

Kas meis olev Kristuse armastus sünnitab meie hinges enneolematu valmiduse taluda kõike kurja? Inimeste rünnakuid, laimu ja ebaõiglust ja seda Kristuse eeskujul taluda.

Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes. "Tema ei teinud pattu ega leitud pettust tema suust"; ta ei sõimanud vastu, kui teda sõimati; ta kannatas ega ähvardanud, vaid jättis kõik selle hoolde, kes mõistab kohut õiglaselt. 1Pt 2:21-23.