Kas Sa peaksid hirmu tundma?

 Hirm lõpetab inimestes lootuse, usu ja mis väljendub selles, et nad otsustavad mõtlemise lõpetada. Nad lihtsalt reageerivad üle. Misiganes ette sööstetakse, inimesed hakkavad hüsteeriliselt teisi süüdistama ja kaotavad igasuguse ratsionaalse mõttevõime.

Kas võidelda selle vastu? Mida teie vastu üritatakse teha?

PCR-test on turundatud kui meetodit, millega tuvastada nakatumist. Kuid see väide on juba kohtutes vaidlustatud. Kui kohtud selle rahuldavad, langeb ära koroonapaanika põhjus, mis kukkub kokku nagu kaardimaja. Sest selle testiga hoitakse inimesi paanika all.

Kui aga paanikaks ei ole põhjust, siis selgub, et viiruse suremus on samas suurusjärgus kui mõnel teisel haigusel ja seda see ongi, mida on tunnistanud isegi WHO. Näiteks ka gripiga kaasnevad surmad ja tüsistused. Seetõttu, üsna igapäevane, kusjuures täna ei räägita gripist, miks? Kas seda enam pole? Miks?

Inimese immuunsusele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud.

Vaktsiini järele ei ole vajadust neil, kellel imuunsus toimib, seetõttu on vaktsineerimisest huvitatud eelkõige tootjad, et teenida tulu. Fakt on see, et see põhjustab palju kahju tervisele ja paljudel juhtudel sellisel kujul on vastunäidustatud. Isegi surmajuhtumid, neid on palju enam kui neid jõuab avalikkuse ette. On selge, et vaktsiini pole piisavalt testitud ja keegi ei vastuta selle põhjustatud negatiivsete tagajärgede eest. Vaktsiini testimised põhinevad pigem usul, kui on tõenduspõhised, 9 kuuga ei saa seda vajalikul määral teha, mis võtab aastaid. Nii et see on nö usu küsimus, kas sa usud või mitte, aga peaks olema teaduspõhine. Seetõttu varem või hiljem on oodata ka Eestis kahjunõudeid põhjustatud kahjude eest. Kui riiki ei saa vastutusele võtta, siis isikuid, kes valetasid, saab seda teha. Me peame silmas juhtide isiklikku vastutust. Kuigi nad ei vastuta üksinda, aga kui nad on valetanud, siis vastutavad isiklikult, eriti neid, kes selletõttu teenivad või maailmas niite tõmbavad, kuid ka meil. USAs ja EL juba on sellega juba algust tehtud. Pole kahtlustki, et sellised kaasused jõuavad ka meie kohtutesse, et kogu asi paljastada. Asitõendeid ja eksperte selleks on piisavalt, aga ka selleks puhuks, et tõendada, et pandeemia on esile toodud, kui mitte öelda lavastatud, millel on omad eesmärgid. Kurb on see, nagu näeme ka Eestis, et tervisega ei ole sellel pidagi pistmist. Esile kutustud pandeemia on vahend teiste eesmärkide läbisurumiseks. Peame küsima endalt, kuidas see saab olla võimalik? Kuidas see operatsioon töötab? Kuid aeg näitab, mida näitavad asitõendid.

Fakt on see, et nendes kohtuasjades keskendutakse peamisele, et võtmeisikud valetasid. Eriti, kui nad väitsid, et PCR testid näitavad midagi nakatumise kohta. Kui see osutub tõendatuks, siis saab ka PCR testide petusskeem olla lavastatud. Millega tekitatakse paanika. Aga paanika on tekitatud ja ka Eestis nagu me näeme juba aasta.

Inimesed elavad hirmu all. Ja seda toodetakse, teadlikult! Hoitakse üleval paanikat ja tekitatakse juurde hirmufoon. Kui te vaatate Eestis, siis siin kuvatakse sellel eesmärgil statistikat ja nö vajalikku infot, et inimesed tunneksid hirmu. Kõiki hoitakse hirmul. Kuid seda tehakse ka mujal, teeseldakse ja kasutatakse nn kõneisikuid. Hirmu kasutatakse nii, et inimesed hakkavad uskuma ette söödetud valeinfot. Eriti mis puudutab nakatumist, et kõik nende lähedased ja sugulased, sõbrad, töökaaslased, on neile ohtlikud. Isegi juhul, kui nad on täiesti terved või ilma sümptomiteta.

Asi pole üksnes vales, kas PCR testid näitavad nakatumist, vaid nad valetavad, õigemini pidid valetama ka selle kohta, et sümptomiteta inimesed VÕIVAD OLLA nakatusohtlikud. Juhid teavad seda et nad valetavad selles. Seetõttu, sa ei tea seda kas oled ohtlik, kui sul pole sümptomeid. Mis on SUURIM VALE! Et esineb nakatumisjuhtumeid ilma sümptomiteta. Mis see teave teeb? Kõik kardavad kõiki, ja kuvatakse totaalne hirmufoon, kuigi kellegil pole sümptomeid ja keegi pole tõsiselt haige.

Teiseks, JÄRGMINE SUUR VALE ON, et PCR testid oma positiivsete tulemustega annavad meile infot nakatumisest. Sellega kokku on loodud ideaalne paanika inkubaator, mis toidab iseennast. Seda me näeme praegu Eestis, kus väidetavalt on meil suurim nakatunute arv. Mis mõttes?

On kaks olulist valet, millele juhime allpool tähelepanu.

1. Et PCR testid näitavad nakatumise kohta. Ei näita sellisel viisil, nagu neid praegu kasutatakse või nende kasutamine on rakendatud. PCR testi puhul tuleb võtta proov, molekulid, mida tuleb võimendada, milleks pannakse need masinasse, mille on tootnud samuti ramimifirma, nt Roche (NB! Mis on sama firma, kes on huvitatud pandeemia levikust). Neid molekule võimendatakse tsüklitena. Üle 35 tsükli tulemused on kasutud. See on loogiline ja ei ole enam teaduslik. Nii Drosteni test kui ka CDC test, mis tehti Drosteni testi põhjal, kasutasid koguni 45 tsüklit. Mis on täiesti vale! Pane tähele, et Eestis kasutatakse 40 tsüklit, mis on samuti väga vale!

Mis annab valeinfot ja kogu senine valitsuse koroonajuhtimine on pehmelt öeldes kreenis. PCR testi põhjal ei saa nakatumise kohta kindlalt öelda, sest nad annavad positiivse tulemuse pea enamusele keda testitakse. Vaadake, mida teile uudistest kuvatakse! Just seetõttu on meil nii kõrge nakatumise määr, kuivõrd meil on tsükkel vale! Seetõttu meil ei räägita enam ka gripist, mis on sisuliselt kadunud (?), ent varem põdesid seda kümned tuhanded eestlased ja surid sajad. Seetõttu PCR test sisaldab jääke ka sinu immuunsüsteemi võitlusest gripi, teiste külmetushaigustega.

2. Teine oluline vale on see, mis on veelgi olulisem, kus väidetakse, et on olemas asümptomaatilised nakatumised. Mida see tähendab? Kõik meie ümbritsevad inimesed, kõik (!!!), kellel pole mitte ühtegi sümptomit ja on täiesti terved, võivad olla ohtlikud (???). See on asümptomaatilise nakatumise pettus, mida kutsutakse esile meie peas, pannes meid hirmu alla. Kuna see sisendab meile, et kõik on meile potentsiaalselt ohtlikud. See pole tõsi! Ja need eeskõnelejad teavad seda, et see pole tõsi. Ka Eestis teatakse, et see pole tõsi, aga selle juures tuleb küsida, kellele on see vale kasulik?

Kusjuures, inimesel võivad olla sümptomid isegi siis, kui ta võtab gripivastast ravaimit. Kui tegelikult on see tavaline gripp. Kui sul pole sümptomeid, siis sa pole nakatunud. Ükskõikmilline test on positiivne, sest see leiab mingisuguse jäänuse keha eelmisest võitlusest külmetushaigusega, siis üksnes selle olemasolu ei tähenda iseenesest midagi. Seda eriti 40 tsükliga.

Ainult siis, kui viirus siseneb sinu rakkudesse ja paljuneb seal, siis sa oled nakkusohtlik. Ja siis sul on ka sümptomid.

Tähendab, kui sümptomeid ei ole, siis misiganes viiruse olemasolu ei ole ohtlik, vaid seda tõenäoliselt hävitatakse immuunsüsteemi poolt. See on nakkusohtlik vaid siis, kui ta on sisenenud rakkudesse ja paljuneb seal. Enne seda pole vaja muretseda.

Kui sul pole sümptomeid, siis sa pole haigestunud ega nakkusohtlik. Ja selles asi ongi. Sümptomid, nagu palavik, valus kurk, peavalu, kõhulahtisus jne. Täpselt nagu tavalisel gripil. Meedias hirmutatakse igasugusete vastikute klippidega, aga mis on tavaline propaganda või rumalus, aga hirmutab inimesi korralikult, nii see toimib. Eestis üritab valitsus ka seadust luua, millega tahetakse inimeselt võtta ära kodupuutumatus, kus ametnik ja politseinik võib igal hetkel siseneda teie koju, isegi teid ja teie pereliikmeid kaasa viia ning teha läbiotsimist, seda kõike ilma kohtu loata!!! Kuigi see on põhiseaduse vastane, ei näe me praegu jõudu, kes suudab sellele inimõiguse rikkumisele piiri panna. Kellele on seda totaalset kontrolli v kõike vaja?

Pole midagi vaja karta peale hirmu enda.

Koroona egoism alavääristab teisi haigeid

Koroonahaige ei ole kuidagi püham kui teised haigused või tõved. Riik vorbib koroonahaigetest kangelasi, eliithaigeid, kes on privilegeeritud, kus koroona surma peetakse teistega võrreldes hinnalisemaks kui mõni teise haiguse põhjustatud surm. See on deemonlik mõtteviis! Aga koroonasurma võrrelda teiste kannatuste ja kannatajatega on sügavalt ebaeetiline, seejuures häbimärgistades teiste inimeste kannatusi sel ettekäändel.

Jeesus ei õpetanud, et üks haigus on "püham" kui teine. Haigus on haigus. Ei ole eliithaigust, mille haigestunuid tuleb ülistada, heroiseerida või kuidagi esile tõsta, neid eelistada või teisi haigusi ja kannatusi pisendada. Üks koroonasurm ei saa olla tähtsam kui tuhanded vähihaiged. Surmakultus on deemonitele omane tegevus. Jeesus parandas kõik haigused ja tõved, ega teinud nendel puhul mingit vahet, seda isegi surnud üles äratades.

Mille poolest koroona surm on parem kui vähisurm või liiklusõnnetuse ohver või surmav infarkt? On täiesti ebaeetiline koroonahaiget võrrelda mistahes haigusega, teisi haigeid alavääristada.

Samuti ükski haigus ei anna õigust paljudele teistele igas mõttes kahju tekitada ning panna neid koroona tagajärgede tõttu kannatama. Mida paraku täna nõutakse, lausa karjuvalt! Jeesus seda ei õpetanud, et teised peaksid haiguste pärast vastutuse võtma või kuidagi olema tõrjutud või taluma hukkamõistmist. (Jh 9:2, Mt 9:11, Lk 5:30) On väga egoistlik seda teha, ent egoism on patt.

Kui armastus hoolitseb teiste eest, siis egoistile on tähtis üksnes see, et tema mina oleks rahuldatud. Talle ei lähe korda raskused, mida ta teistele põhjustab, ei aeg ega energia mis ta teistelt röövib. Ta kasutab kaasinimesi teadlikult ära. Egoist elab endale, mitte Jumalale ega ligimesele. Selle asemel kummardab ta enese mina ja soovib, et teised seda sama teeksid. Ta mõistetakse hukka, Il 22:15. Oma hoolimatuses minakesksuses tegeleb ta oma tahtmiste rahuldamisega, hoolimata kahjust mis ta ligimestele tekitab. Oma egoismi tuleb vihata ja pidada sellest võitlust sellest vabanemiseks. Kuni Jumalal on ruumi, Il 3:1.  Kristlasest egoistid on silmakirjalikud,  kes elavad kujutletavat kristlikku elu. (2Kr 5:15) Kahjuks paljud kristlased hoiavad egoismist kinni ja domineerib ka nende vaimulikes suhetes, Fl 2:21. Kes hindab kõike selle järgi, mida tema sellest saab. Kes on moonutus Jeesuse jüngrist, ta pole seda, Lk 14:27. Ta ei kuulu Jumalariiki. Tal puudub ohvrielu, kus on tõeline armastus. Ta ei kuulu Jeesusele ega oma kodakondsust ei nüüd ega tulevikus.

Me peame mõistma sellest vabanemise vajadust, mingu see meile maksma mis tahes. See nõuab tahet ja otsust. Kas me jätkame enese maksmapanekut ja esmajoones oma nõudmiste täitumist või tahame oma mina iidoli hukka mõista, selles on küsimus. Jeesus tahab meid vabastada isekuse ahelatest, aga meil tuleb teadlikult ennast alistuda Jumalale. (Fl 2:5-7) Kui meile jõuab kohale, et Jeesus loobus oma aust meie heaks, siis me alles hakkame vihkama oma egoismi. Kui mõni ego tegu esile tuleb, peame sellest otsustavalt ära pöörduma. Jumal võib nõuda ka mitmeid valusaid ohvreid, aga ta muudab meie hinge armastavaks ja ennastohverdavaks hingeks.

SÕDA EI OLE PÕHJUST KARTA

MILLAL JA MIKS MEID MAA PEALT ÄRA VÕETAKSE

Kuidas selle maailma lõpuga siis ikkagi on ja mis saab sinust, kas ma pean kartma?

Piibel kirjeldab, et lõpuaegadel tõmmatakse tema omad üles e võetakse ära enne, kui asi läheb päris hulluks. Mis selle point on? Miks ei saa kristlased olla seni, kuni ta tuleb ja hukkab seadusevastase (2Ts 2:8). Me saaks ju seni hakkama, tegelikult saame, või siiski mitte? Piibel kirjeldab et lisaks meie ülesvõtmisele, kaob ka mõjujõud (2Ts 2:6,7), mis saatanat ohjab ja veel kirjeldatakse, et kes pärast seda tulevad usule ja lõpuni vastu peavad, neid on väga vähe, pigem erandid. Läheb raskeks. Kui juhtub et Jeesus tuleb tagasi enne sinu siit ilmast lahkumist surma läbi, - ja ta on tulekul, kuid keegi ei tea millal see juhtub, siis ta päästab sind lõpuaja katsumustest, mis tabab kogu inimkonda. Kuidas ta päästab? See juhtub kõigi jaoks ootamatult. Seda nimetatakse ülesvõtmiseks. Kristlased muudetakse äkitselt ühe silmapilguga ja võetakse maailmast ära üleloomulikul moel enne kui asi läheb väga kohutavaks. Sel viisil Jeesus päästab sind lõpuaja kannatustest. Ta lubas tagasi tulla. See võib juhtuda väga varsti.

Kindlasti on meie seas neid, kes suudavad kannatustega toime tulla, nagu jüngrid omal ajal. Ent asi on selles, et jüngritel oli abiks Jumala Püha Vaim, kes neid trööstis. Kuid kui sa peaksid maha jääma, siis sul ei ole Püha Vaimu, kes sind aitaks ja lohutaks. Ilma Vaimu abita on väga raske usus kindlaks jääda.

Teiseks, kindlasti Jumala armastus e tema olemus ei ole meile seada kiusatusi v meid kiustata, piibel kirjutab, et Jumal ei kiusa mitte kedagi. Seeõttu teine põhjus, miks meid võetakse ära seisneb selles, kuiväga ta oma lastest hoolib ja sa oled tema oma.

Kolmandaks, mis ei ole väheoluline, on see, et Jumal ei lase meid tuumasõjas ära küpsetada. (Js 34:9) Kui seda ei juhtuks, siis Jumalal ei ole vaja luua uut maad. Maailma ei hävitata enam, ent see ei jää endiseks. Jumal saab vabalt eemaldada kogu kurjuse nii, et maa jääb alles, aga inimesed rikuvad planeedi. Mis muutub elamiskõlbmatuks, läbi sõja, seetõttu ta eelistab kristlasi sellest säästa ja toob tagasi koos pühadega siis, kui asi tehtud on. Päästetud ei jää inglite kombel igavikku ebamääraseks ajaks, vaid päästmise suurim eesmärk on nende uus elu uuenenud maal, mida nad valitsevad kuningatena igavesest ajast igavesti. (2Tm 2:12, Ilm 5:10, 20:4,6; 22:5)

Kõik on väga loogiline. Piibel on arukuse raamat ja kirjeldab Jumala tarkust, mis on ülem kui inimese mõistmine. Kui meid võetakse ära, siis ühest küljest on selleks objektiivsed põhjused, teiseks, tema hool ja armastus, mida ta demonstreerib, ehk pole nagu inimene, kes lubab, aga ei tee. Kui Jumal lubab, siis see on tehtud.

Sulle on ta lubanud, et ta võtab sind ära. Kuid see ei juhtu enne, kui maailmas tunnistatakse et nüüd on rahu (1Ts 5:1-3), alles siis kistakse meid üles pilvedes.

Piibel kirjeldab lõpuaegu, katsumusi ja kõike tagakiusu, aga see ei välista rahu kuulutamist, mis on poliitiline akt. Ja kui see juhtub, ole valmis. Kõik on väga tavaline, aga ühtäkki pole enam neid, kes Jeesuse oma südames vastu võtsid kui Päästa, sest meid võetakse maa pealt ära.

Seetõttu ära karda sõda või rahutusi, vaid ole valmis hetkel kui poliitkud üle maailma kuulutavad, et nüüd on rahu. Siis on lähedal see hetk, mil sind võetakse üles. 1 Ts 4:14-17, 1Kr 15:52

Sul ei ole põhjust midagi karta.

JUMAL EI PEA KOHUT OMA LASTE ÜLE

Kui Jeesus rääkis kohtust, siis ta rääkis seda tegude kontekstis, tegude avalikuks saamisest.

Kuid sinu teod - kristlane, on avalikud algusest peale, alates hetkest kui sa said päästetud e võtsid Jeesuse vastu. 

"Jumalale me oleme täiesti avalikud" ütleb Paulus korintlastele 2Kr 5:11. Sinu teod on nähtaval. Kuid kõik need, kes järgivad Moosese käsuõpetust, nende teod järgnevad neile - ja nagu Jeesus ütles, saavad avalikuks, alles saavad avalikuks (!) ja seetõttu peetakse nende üle kohut, nende tegude järgi. 

Jeesus tegi sellel vahet ja ka meil tuleb siinkohal vahet teha, tõmmata selge piir nende kahe lepingu vahele. Kui Jeesus suri ristil, kärises lõhki templi vaheriie (Ja ennäe, templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks. Mt 27:51), mis on märgilise tähendusega, et nüüd on piir vahel. Ühed, tema rahvas, juudid, kelle üle mõistetakse kohut nende tegude järgi ja kõik teised, kõik uued, kes võtavad vastu tema Poja, pääsevad muidu, armust, ka nende teod on avalikud.

Kui Jeesus istub kohut mõistma, siis päästetud on koos Jeesusega ja mõistavad kohut nende üle kes ei võtnud Jeesust vastu ja elasid Moosese Seaduse järgi. Sina istud koos Jeesusega troonidel (Mt 19:28).

Kes on Jeesuse vastu võtnud, on päästetud. Kes on päästetud, on päästetud ka kohtu alt. Miks Jumal peaks oma päästetud saatma kohtu alla? Siis nad ei oleks ju päästetud! Vaid peaksid hirmuga ootama kohtuotsust. Sellega kaotaks mõtte Jeesuse ohver ja ohvriveri oleks valatud asjata.

Peetrus ütleb, "ent meie usume end päästetud olevat Issanda Jeesuse armu läbi." Ap 15:11. Lootuses, Rm 8:24. Kui me päästetud ei ole, siis meie usk on tühine! Siis me oleme ikka veel surnud oma pattudes, mõned tegudes, oodates hirmuga kohtupäeva.

Jumal ei pea kohut oma laste üle

Ei pea kohut nende üle, kes võtsid Jeesuse vastu ja said päästetud tema armu läbi, mis ei olene enam neis enestest, vaid üksnes tema Pojast, kes andis elu nende päästmise nimel. 

Päästeti kindlast surmast (lahutatus Jumalaga)

Enne meil ei olnud mingit lootust, aga nüüd on. "Teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas," selgitab Paulus efeslastele. (Ef 2:12)

Mis meile kingiti?

Päästetakse põrgust. (Ei saa, ega tulda sealt enam mitte kuhugi, Lk 16). Aga ühtlasi päästakse ka kohtust! Mille alla lähevad kõik need kes loodavad tegudele. 

Teiseks. Ja kui Jeesus peaks tulema juba homme järgi omadele (kogudusele, kes loodavad tema päästele), siis päästetakse muuhulgas ka viimseaja kohutavatest katsumustest mis maailma tabab lõpuajal. 

Jumal ei tule järgi juutidele, aga ta lubas tulla ja võtta üles kõik need ühe hetkega, kes ta poja Issandaks vastu võtsid - oma Päästjaks, olgu need siis mistahes rahvusest. Siin ei tehta vahet. Kõigile anti võrdne võimalus. 

Issand lisas päästetuid päevast päeva juba tollal (Ap 2:47) ja teeb seda tänaseni. Need kõik on tema omad, Jumala lapsed (Jh 1:12 Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse). See kõik toimib ka täna!

Jumala lapsed on: 

• Rm 8:14 Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.
• Rm 8:16 Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed.
• Rm 9:8 See tähendab: mitte lihased lapsed ei ole Jumala lapsed, vaid tema sooks arvatakse tõotuse lapsed.
• Gl 3:26 Nüüd te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses,
• Fl 2:15 et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset põikpäist ja rikutud sugupõlve, kelle seas te paistate nagu tähed maailmas,
• 1Jh 3:2 Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed, ja veel ei ole saanud avalikuks, kes me ükskord oleme. Me teame, et kui tema saab avalikuks, siis me oleme tema sarnased, sest siis me näeme teda, nii nagu ta on.
• 1Jh 3:10 Sellest on näha, kes on Jumala lapsed ja kes kuradi lapsed: ükski, kes ei tee õigust, ei ole Jumalast, nagu ka mitte see, kes ei armasta oma venda.
• 1Jh 5:2 Sellest me tunneme ära, et armastame Jumala lapsi, kui me armastame Jumalat ja teeme tema käskude järgi.

Millest te peate aru saama?

Ta ei päästa inimesi selleks, et neid kohtu alla panna. 

Ta ei lase kohut mõista oma laste üle. Sa võid selles olla kindel 100%. Kui sa veel ei ole päästetud, siis olgu sul usku saada päästetud. (Ap 14:9)Käid koos Jeesusega siin, oled igavesti koos Issandaga! 

Ps. Kui sa tahad saada päästetud, siis vaata siia teemalehele kuidas saada päästetud

Küsige inimestelt, kas nad teavad mis neist saab? 

Paljud usklikud arvavad endiselt, et nad lähevad kohtu alla. Sest päästest ei räägita ühemõtteliselt või ei räägita üldse. Evangeeliumi mõte oleks justkui siinkohal lukus v lõpeb ristisurmaga, mis siis et me tähistame ülestõusmispüha, ometi ei saa inimesed aru ühemõtteliselt, mis kasu nad sellest saavad. "Jah, Jeesus tõusis üles, ta on tõesti ülestõusnud! Aga kuidas see minusse puutub?" ei saa paljud aru. Nad käivad kirikus, nad usuvad Jumalat, aga nad ei tea midagi sellest, et neil on võimalik pääseda otse taevasse!

Näide otse elust enesest

Hiljuti juhtus selline sündmus. Rääkisin ühe vana mehega kes on usklik, ta on koguduses. Ta palvetab regulaarselt. Ühesõnaga teeb neid asju, mida teevad usklikud.

Jumal pani südamele küsida sellelt mehelt: "Kas ta tead, et sa pääsed otse taevasse?" Ta tegi suured silmad. Näis et ta ei teadnud sellest midagi. See mõte tabas teda nagu rabav uudis. Ta proovis elada Jumala käskude järgi, tegi kõike kaasa, aga sellele vaatamata ta arvas, et ta üle peetakse kohut kui ta sureb. Ta lootis tegudele.

• "Kas sa tead, et selline koht on piiblis olemas?" 
• "Näita!?" rabas ta piiblist kinni, ja tahtis tungivalt seda kohta piiblist kohe näha! Sest oli talle suur uudis! Temas tärkas lootus. Ta arvas enne, et ta sureb, ta maetakse ja kunagi peetakse ta üle kohut. Tegelikult ta päris täpselt ei teadnudki mis saab pärast surma, selgus jutu käigus. 

Miks Jeesus suri?

Kui küsida inimestelt "Miks Jeesus suri?", siis nad ütlevad teile kõike peale selle miks Jeesus tegelikult suri. Sest neile ei ole seda räägitud! Lihtsalt nad ei tea seda! Neile tuleb pommuudisena see, et Jeesus andis oma elu selleks, et nad päästa! Päästa põrgust. Ja päästa otse taevasse!

Mis tingimustel sind päästetakse?

Inimestel on igasuguseid ettekujutlusi ja arvamusi, kuid enamasti on need kõike muud kui seda, et neil on võimalus saada otse taevasse! Aga selleks tuleb Jeesus isiklikult vastu võtta. Nagu piibel kirjutab: Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse! Rm 10:9 Vaja on vaid ühte, sa pead ta vastu võtma ja loomulikult seda ka tunnistama (s.t mitte salgama). Siis sind päästetakse otse taevasse!

Järeldused

Tulles tagasi selle mehe juurde juhtus see, et ta sai lõpuks aru, miks oli vaja Jeesust ja mis see temale annab! 

Seni kuni inimesed ei saa sellest lihtsast tõest aru, ei ole nad üldse aru saanud evangeeliumi mõttest. Nad on päästmata! 

Vaja on vaid üht

Nad võivad olla kuulnud kõike muud, mida on ka vaja, aga nad ei pruugi teada kuidas see surm neile endile vajalik on. Seetõttu neil on ettekujutlus viimsest kohtust ja heade tegude vajadusest ja käsuõpetusest, ühesõnaga, üks paras puder ja kapsad või nagu venelased ütlevad, ne rõba ne mjasa (ei kala ega liha). Aga vaja on vaid üht, saada aru miks Jeesus suri!

Juhtus see...

Samal tunnil võttis see vana mees vastu Issanda isiklikuks Päästjaks, ta sai päästetud ja ta sai rahu, sest tal tekkis lootus, ta sai aru evangeeliumi mõttest. 

Ta sai aru, et kui ta nüüd peaks surema, ei lähe ta kohtu alla, vaid otseteed taevasse! Jeesuse juurde! Sest ta on Jeesuse oma, Jumala laps. Milline napp pääsemine. Kas pole? 

Kui Jumala vaim ei oleks sellele tähelepanu juhtinud, siis ei tea, mis oleks saanud sellest hingest? Ta oli päästmata. Ta oli usklik. Ta palvetas. Tal oli kogudus. Ka pastor käis tal külas aeg ajalt. Aga tal puudus üks kõige tähtsam asi oma elus, see on pääste ja isiklik Päästja - Jeesus. Nii oli ta olnud pikka aega usklik, aga ta ei teadnud väga lihtsat asja, võtmetähtsusega tõsiasja.

Täna on see hing Jumala laps ja ta teab mis teda ees ootab, õigupoolest kes, ja ta on leidnud rahu Jumalaga. Ta ei karda surma, sest ta süda on kindel, et tal on igavene elu ja ta pääseb (kohtu alt) otse taevasse.

Sõnum

Me võime koguduses jutlustada ja rääkida kõigest mis usuga kaasneb, aga seni kuni inimesed ei tea, mis neist saab, kaotab eelpool räägitu igasuguse mõtte ja inimene loodab endiselt tegudele, mitte armule ja kardab viimset kohut ja tegelikult ei ole üldse aru saanud et Kristus on teda vabastanud (Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Gl 5:1 ja Rm 8:2), ostnud vabaks (Ent Kristus on meid Seaduse needusest lahti ostnud, Gl 3:13) oma kalli verega (1Pt 1:19, Hb 9), lunastanud ning tahab et inimene teaks kuidas saada sellest kasu, miks ta andis oma elu ja suri ristil?! Isegi ülestõusmine jääb sel juhul arusaamatuks, vaid kevadpühaks, munadepühaks või lihtsalt järjekordseks kristlikuks traditsiooniks juhul, kui inimene ei ole ära tabanud Jeesuse surma eesmärki.

Üleskutse Sinule

Seetõttu, armas lugeja, küsi oma usuvennalt või -õelt, kas ta teab, miks Jeesus suri? Mis oli selle surma tegelik põhjus? 

Me ei räägi siin pattude andeks palumisest. Sest käsuõpetuses tehakse seda sama! Palutakse patud andeks. On ju nii? On. Kuid need hinged ei ole päästetud. Sest nad ei tunnista Jeesust kui Päästjat. Seni kuni nad ei võta Jeesust vastu, on see vaid üks paljudest usutegudest, sündmustest. 

Pattude andestus ei päästa iseenesest veel mitte kedagi. Seda rõhutas Jeesus! Ta rääkis korduvalt, kõigile ja õpetas Jüngreid. Ka need olid pikaldased taipama, ammugi siis meie, kes me pole veetnud aega Jeesuse seltsis ja teame seda, mida koguduses räägitakse kui üldse räägitakse.

Jeesus suri selleks, et sa pääseksid, ja pääseksid otse taevasse!

Ära lase ennast eksitada

Kui sa arvad et sa saad käsust õigeks, siis sa pead täitma kogu käsuõpetust ja su üle peetakse kohut, kas sa täitsid seda! Kui sa aga ei täida kasvõi üht neist käskudest mida on 633, oled sa juba süüdi mõistetud ja lähed kohtu alla, kus siis otsustatakse, kas sa pääsed või mitte. Kui sa käsuõpetust ei järgi ja/või Jeesust vastu ei võta, siis sa lähed otseteed põrgusse. Sealt ei ole tagasiteed (!), sellest hoiatas Jeesus. 

Põrgusse

Põrgu oli algselt mõeldud kuradile ja Jumalast taganenud inglitele (nüüd siis deemonitele). Seal ei ole midagi inimlikku. Kahjuks satuvad sinna kõik need, kes ei usu Jumalat. Nende üle ei peeta isegi kohut. Seal on igavene piin, põrgupiin! Inimesed, kes ei võta Jumalat vastu, on sellega määranud ära oma hinge asukoha (pärast surma), milleks on põrgu. See märkus ei ole sinu hirmutamiseks, vaid see on nii tähtis tõsiasi, mille üle peaks inimene järgi mõtlema oma elus esimesel võimalusel, teisisõnu, mida ta tahab oma hingega ette võtta?!

Jumal ei saada oma päästetuid kohtu alla, ammugi põrgu! Inimese enda teod ja valikud saadavad teda sinna. Valides Jumala oma maises elus, saad sa olla koos temaga vaimses elus ja seda igavesti! Kes on päästetud, on päästetud.

Kas on teisi võimalusi?

Kuna sa nähtavasti ei ole juut kes elab käsuõpetuse järgi ja loodab tegudele, siis sul tegelikult muud võimalust ei ole Jumalaga lepitust saada kui vaid Jeesus vastu võtta ja armu läbi õigeks saada. Kui sa ei tea veel, aga tahad saada päästetud, siis vaata siia teemalehele kuidas saada päästetud

KEDA JUMAL VIHKAB

"Kus teie Jumal nüüd on, et see juhtus?" suhtumist näeb internetist iga päev, eriti Facebooki kommentaariumis. Inimeste eludes juhtub õnnetusi, kannatusi. Jumal ei kaitse ateiste ja agnostikuid. "Ma ei usu, sest Jumal lasi surra." Selline on jumal inimeste ettekujutlustes, mitte nagu piibel kirjeldab.

Milline arusaam Jumalast

Jumal ei välista kannatusi, aga selline Jumal ei meeldi inimestele.

Inimesed on ise loonud vildaka ebajumala oma mõtetes, oma kujutlustes. Kui aga vähegi uurida, siis avastab üsna ruttu, et meie mõttepilt ei lähe kokku tegeliku olemusega, milline Jumal on. Enamus ebajumalaid ongi inimeste kujutlustes neile õnne toojad. See oli juba vanasti nii, igaks eluvaldkonnaks oli inimestel oma jumal, kes pidi tagama õnne ehk olema inimestele meelt mööda. See ei ole muutunud. Inimesed ootavad Jumalalt õnne. Mida Jumal peab neile tagama! See on manipulatsioon. Kuid Jumal on selline nagu ta on, nagu ta Moosesele ütles, "Ma olen see, kes ma Olen!" ja Mooses ütles ""Ma Olen" on mind läkitanud teie juurde". Inimese asi on välja uurida, milline Jumal on. Arvamisega ei jõua Jumala olemusele kuigi palju lähemale. Inimesed arvavad, et Jumal on armastus, nagu kristlased ühtelugu korrutavad, kuid see on tundeline! Seetõttu pole mingi ime et need, kelle lähedased surevad vähki või hukkuvad, ei suuda leppida. "Väidetavalt pidi ta olema armastav Jumal?" ütlevad nad.

Mis toimub tegelikult

Vana Testament kirjeldab läbi sündmuste üsna ühemõtteliselt, mida Jumal peab väärtuslikuks. Selle läbi me võime teda rohkem tundma õppida. Te leiate šokeerivaid nüansse, kui piiblit rida realt lugeda. Kui te valite endale meelepäraseid asju, on need kui rosinad, mitte rosinasai. Taavet kirjutas, maitske ja vaadake, et Issand on hea! Seetõttu siit või sealt sirvides võime luua vale ettekujutluse. Kui aga süveneda kogu raamatusse, siis võib avaneda terviklik pilt. Milline on tervikpilt Jumalast?

Jumala armastusest kirjutab Uus Testament, aga sealgi üsna vähe. Kui te uurite apostlite tegude raamatus jüngrite elu, leiate samuti üsna karmid sõnad. Parandage meelt, hüljake ebajumalateenistus, te olete patused, jne-jne. Üsna vähe armastust. Kui piiblis on üle 30 000 kirjakoha, siis Uues Testamendis saja ringis kirjutab armastusest. Seda on imevähe! Vanas Testamendis on Jumala armastusest vaid mõned salmid.

Piibel kirjeldab, kuidas Jeesus suhtles ühe noormehega, kes tundis käske, kuid ei olnud kogenud Jumala armastust ega saanud sellest jutust aru mitte midagi. (Mk 10:21) See ei jõudnud talle kohale. See ei ole muutunud ka täna.

Kristlased räägivad inimestele Jumala armastusest, aga need ei saa sellest midagi aru. Nad pole seda kohanud.

Selleks et mõista, mida üldse tähendab "Jumal on armastus," peab inimene ise Jumalat kogema. Te võite rääkida inimestele tuhandeid kordi, et Jumal armastab sind, aga see ei toimi, tühi jutt. Seepärast Vana Testament on kahtlemata väga vajalik osa ka täna, mis aitab Jumalat lähemalt tundma õppida. Kes ta isik on.

Muide, see on põhjus, miks ei kasva kogudused. Kus räägitakse ilusat juttu. Mitte seda, mida Jumal tahab et me inimestele ütleksime. Räägitakse kõike seda, mida inimestele meeldib kuulata, mida need kuulda tahavad. Välditakse tõde või ei räägita avalikult.

Oma vahel öeldes

Jumala armastusest saab rääkida nende vahel, kes sellega on kokku puutunud. Jeesuse jüngrid rääkisid üsna vähe Jumala armastusest, kui siis isekeskis. Johannes suisa ütleb välja järgmist, et kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Jumala armastust. Kogu maailm armastab iseennast, aga mitte Jumalat. "Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat," kirjutab Johannes. (1Jh 4:8) Piibel kirjutab veel seda, et need kes on saanud aru mida tähendab Jumala armastus, on "kohustatud armastama üksteist", s.t mitte kõike ja kõiki. Sest sellest poleks kasu. Kuna Jumala armastust tuleb tunnetada, mis Jumalal on meie vastu. See ei ole niisama lihtsasti mõistetav, nagu juhtus noormehega kes tuli Jeesuse juurde, kes teadis ja pidas käske, kuid polnud kunagi kogenud seda armastust. Siin ei räägita seksuaalsest ihaldamisest ehk erootikast ega ka kiindumusest, mis on inimeste vahel põhinev meeldimine või mõttelaad, kus tuntakse ühtsust kui sõbrad, mis on su enda valik. Jumala armastus on usklike omavaheline teema. Millest need aru saavad ja mõistavad. See pole jututeema neile, kes pole Jumalaga kohtunud. Sest need ei tea sellest midagi mõelda. Sa saad rääkida sellest mida sa oled kogenud vaid selle isikuga, kes on kogenud seda sama.

Pole ime, kui inimesed midagi aru ei saa. Sedasama selgitab apostel Paulus kirjas roomlastele. Jeesuse jüngrid ei kuulutanud sel viisil nagu täna paljudes kirikutes tehakse. Apostlite tegudes pole sõnagi Jumala armastusest, aga kogudused kasvasid plahvatuslikult. Kui nad oleksid kuulutanud ühtelugu, et Jumal on armastus, ei oleks seda juhtunud. Evangeelium levis, ilma et oleks räägitud Jumala armastusest. Kas pole kummaline?

Jumala armastusest saab rääkida siis, kui Jumal on teinud inimesele midagi sellist, mida see ei ole ära teeninud. Seetõttu jüngrid olid vaoshoitud, ei kasutanud armastuse sõnu kergekäeliselt. See oli testsugune armastus kui inimeste vahel tavaks oli.

Mis on sinu eriline kogemus?

Kujuta ette et sa oled pangale võlgu maja eest ja sa ei saa seda tasuda ning sa pead tänavale kolima ning jääd veel võlgu panga ees. Ühtäkki pank teatab, et sa ei pea enam maksma! Sa tead, et sa ei ole seda ära maksnud, seda välja teeninud, ometi sa oled võlast vaba! Kuidas see võimalik on? Sa saad aru, et sind koheldi eriliselt, kuigi sa olid majast ilma jäämas, saad sa nüüdsest elada seal edasi, veel enam, see maja on sinu oma. Kas see on tasuta? Sulle küll. Aga keegi maksis võla sinu eest ära. Seetõttu pank kohtles sind eriliselt. Mitte et sa oleks ise midagi selleks teinud, aga keegi tegi. Su elu oli põhjas, kus sa olid mõtlemas ka kõige hullemaid mõtteid, aga korraga tabas eriline õnn, mille tulemusel kustutati sinu võlgnevus. Veel enam. Sa said ka omanikuks! Kõik, kes seda oma nahal ei ole kogenud, need tegelikult ei tea mida sa tundsid kui sa põhjas ära käisid ja mida sa mõtlesid siis, kui sa vabanesid võlaorjusest. Sa said omanikuks. See on sinu eriline kogemus, soosing, mida mõistab vaid see, kes ise midagi sarnast on pidanud läbi elama. Keegi teine ei mõista. Sa ei saanud isegi midagi vastu pakkuda, kui vaid tänada sulle osaks saanud teo eest! Keegi tuli, ostis sind vabaks, täiesti omakasupüüdmatult. Milline armastus! Väga haruldane. Vahest keegi tunneb mõnda sellist inimest, kes seda on teinud?

Jeesus rääkis haruldase loo halastaja samaarlasest, kes nägi teepeal maas läbi pekstud juuti, kellest kõik kaarega möödusid, ent samaarlane tõstis ta üles (ps. samaarlased ei sallinud juute), hoolitses ta eest, lõpuks viis lähedal olevasse öömajja ja ütles peremehele, et kui sul peaks veel mingeid kulusid tekkima, siis ma tasun tulles nende eest. Jeesus toob selle näite kui Jumala armastusest. Siin pole tegu ei erootika ega kiindumise, vaid agape armastusega. Mis on praktiline ja omakasupüüdmatu armastus. Need kes kogevad sellist armastust, mõistavad Jumala armastust. Võimalik, et see samaarlane oli ise kunagi midagi sarnast kogenud, kuid piibel sellest ei kirjuta. Kuskil ei ole öeldud, et agape armastus on kõigile arusaadav, kõigile mõistetav. Võite otsida, aga te ei leia seda. Kuigi te saate lugeda kirjast roomlastele, et "Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud," ei tähenda otsejoones seda, et see kuidagi väljendub iseenesest. See on üks Jumalik and, mida antakse ja mida tuleb kasutada. Ilma kasutamata on see vaid and nagu iga teine.

Paulus ütleb, et Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Me olime Jumala vaenlased, väärt hukkamõistu. Kui mõned jultunud ateistid ütlevad, et Jumal peaks kogu kurjuse hävitama, siis nad tegelikult ei anna aru, et Jumal peaks sel juhul hävitama ka neid ennast. Jumala armastust ei koge see kes seda praktiseerib, vaid see, kelle peal seda praktiseeritakse. Seetõttu see ongi nii haruldane, et isegi need, kellel on and, ei tea millest jutt käib. Nad küll räägivad, aga ei tee, sest ise pole kogenud.

Viha. Needus. Häving.

Jumal on inimestega kannatlik, väga kannatlik. Aga ta võib inimeste peale ka vihastada, mille tagajärjel ta hävitas linnade kaupa jäledaid inimesi (soodoma jt), kusjuures veeuputuse puhul Jumal nägi, et nii kuhjunud kurjusele oli võimalik piir panna vaid totaalselt. Kuid samast loost näeme ka, et Jumalal oli kellegi üle hea meel, kelleks tollal osutus Noa ja tema pere, keda ta siis otsustas säästa. Kuid enamuse olid kurjad nii läbi ja lõhki, tülgastavalt, et seda pidi peatama. Jumal võib inimesi ka jälestada ja fakt on see, et kõige jälestavamad on need, kes teevad inimloomuvastaseid tegusid, mehed seksivad meestega või naised naistega ning pilkavad. Kui kõlbmatu moonutab Jumala loomingut, jälestab ta neid kes seda teevad, sest need lähevad otseselt vastuollu milleski, mida Jumal lõi kauniks. See puudutab ka seksi. Sest ka seks oli Jumala looming ja see oli väga hea! Ta ei loonud Aadama kõrvale meest, elukaaslast, vaid lõi naise. Kui inimesed rikuvad tema loomingut, jälestab ta seda!

Jumalat: "Kus teie Jumal siis on?!" Mis on otseselt vastuolus Jumala loominguga, milleks oli seks mehe ja naise vahel. Ta lõi inimese meheks ja naiseks. Ta ei loonud Aadama kõrvale meest! Kui inimesed seda rüvetavad, siis Jumal jälestab neid. Ta neab neid, ega ei õnnista. See võib mõne jaoks tulla üllatusena, aga sel juhul see inimene ei ole lugenud piiblit. Ta ütleb otsesõnu, ma õnnistan teid, kui te käite minu teedel ja nean, kui te ei käi. Jumala õnnistusest ja needusest on väga raske lugeda. Sestap Jumal on väga kannatlik, aga ta võib ka väga vihaseks saada, kui tema loodud maailmas talle pähe istutakse. Seetõttu Jumal armastab, aga ka vihkab.

Kes pole kuulnud, otsige ja te leiate üles kirjakohad, milles kirjutakse, et Jumal vihkab. Mõned kristlased väidavad, et Jumal ei vihka inimest, kuid vihkab kurja, siis see tegelikult ei ole täpne, sest kurjus saab avalikuks kurjade inimeste kaudu, nende sees. Kui piibel kirjutab Jumala vihast, siis enamus neid kohti räägib sellest, et Jumal vihkab kurje inimesi. Kurjus ilmneb kurjade inimeste sees.

Jumal vihkab pattu, aga armastab patust, on tegelikult vaid klišee, mida piibel ei kirjuta.

Vastupidi, ta vihkab patust, kuid armastab igaüht, kes patust ära pöördub. Jeesus ütles: kui su käsi ajab sind patustama, raiu ta ära. Sul on parem minna jalutuna ellu kui kahe käega põrgusse kustutamatusse tulle. (Mk 9:43, Mt 18:9) Kus te näete, et Jumal armastab patust? Ei armasta. Patune on needuse all. See on täiesti vale klišee, mis soosib kurjust ja kurja inimest patuga edasi elama. Jumal vihkab võrdselt jumalakartmatut ja ka tema jumalakartmatut tegu. Kohtu alla ei lähe kellegi teod iseenesest, vaid ikka inimene koos oma kurjade tegudega. Seetõttu evangeeliumi mõte ei ole, et Jumal armastab kurje inimesi nende kurjuses, vaid ta armastab vaid neid inimesi, kes kurjast ära pöörduvad ja tahavad saada päästetud Issanda Jeesuse Kristuse läbi. Meiegi olime kord vihaalused, (Tt 3:3-7) aga tema armust õigeks saanud. Ja Jumala viha saab avalikuks igasuguse jumalakartmatuse ja ülekohtu vastu, (Rm 1:18) seda kindlamini päästetakse kristlased viha eest nüüd. (Rm 5:9) Kõik kes on päästmata, on loomu poolest viha lapsed, ütleb Paulus efeslastele 2:3. Jeesus tõmbab kristlased välja tulevast vihast, loe 1Ts 1:10.

Ta vihkab ka patuseid kui need ei taha patust lahti öelda, klammerdudes patu külge, ei soostu päästetud saama. Jumal võib vihata, aga armastada, neid, kes teda armastavad. Ta võib inimesi tervendada, aga ka lasta hukkuda. Piibel kirjeldab, et ta on tapnud palju inimesi, kui selleks on ilmselge põhjus. Piiblist te saate lugeda Jumala isikust, kes on väga tasakaalus. See ei tähenda, et Jumal on ühtlasi hea ja halb või tujukas. Asi pole armastuses. Sest inimeses on enamus külgi mille üle me isegi tunneme piinlikust.

See eelnev on selgitatav vaid sellega, et Jumal on hea. Kuid meie ai arva kaugeltki Jumalat nii heaks kui ta tegelikult on ja kipume ennast arvama palju palju kordi paremaks, kui me tegelikult oleme. Kas te olete kohanud piisavalt head inimest? Mina küll ei ole. Panen selle koha peale suure küsimärgi. Me oleme normaalsed ja ebanormaalsed. Kuid keegi pole piisavalt hea, arvan ma. Mitte keegi ei ole ligilähedanegi sellele, milline on Jumal oma headuses. Sa küsid siis, miks ta siis tapab kui ta hea on? Sest ta on HEA. Mis mõttes?!

Kuna inimesena me ei ole kogenud täiuslikku headust, siis seda ongi raske mõista. Hea Jumal peab vihkama kurja, kurjust ja kurje inimesi. Sest ta on nii hea. Seetõttu läbinisti halvad tuleb hävitada, mis selgitab ka mitmed hävitustööd, mida piibel kirjeldab. Näiteks veeuputus, kus inimsugu oli nii läbinisti kuri ja muutus üha kurjemaks, seal ei olnud muud valikut. Piiramatu vägivald, väärastunud seks jne. Piibel kirjutab, et Jumal kahetses, et ta üldse inimese lõi. Kujutad sa ette, kui Jumal peaks ütlema sinu kohta: Ma kahetsen, et sa sündisid! Päris karm. Aga nii see just oli tollal. Vahel teeb laps su hinge nii täis, et sa võid mõelda, et ma kahetsen, et ma üldse lapse tegin. Parem oleks, kui ta poleks sündinud, sest nad on kõiges sinu vastu ja sinust üle astunud, sulle pähe istunud. Ma usun, et Jumalal oli sama tunne, ning ta nendes sündmuste läbi inimesed hävitas. Veeuputusega ta hävitas praktiliselt kõik. Mõned piibliuurijad on leidnud, et loomisest veeuputuseni oli ligi 2 tuhat aastat. Kujuta ette, kui palju Jumal ootas enne, kui otsustas teha kõigele lõpu.

Kurjad hukkusid otse jüngrite silme ees

Paljud jüngrid tõid kogudusele annetusi. Nende seas oli abielupaar kes müüs oma vara, aga osa rahast jättis endale, pani kõrvale. Loomulikult nad võisid vara omada, aga asi oli selles, et nad valetasid teistele. Peetrus ütles: sa ei valetanud inimestele, vaid Jumalale. Seejärel kukkus mees surnult maha. Kolme tunni pärast tuli kohale ka selle mehe naine ja ka tema valetas. Otsekohe kukkus ka naine surnult maha nagu ta mees paar tundu varem. Mida nad siis erilist tegid? Mõni ütleks, et annetasid oma vara kogudusele ja Jumal tappis nad selle eest! Tegelikult aga tappis neid nende enda valelikkus. Jumal vihkab valelikkust. Ta on tapnud palju inimesi. Selletõttu hävitatakse veel paljud. Kõik, kes tema loodud maailma moraalselt saastavad.

Jumal võib meid tappa, aga võib ka ellu äratada ja tervendada. Mõlema osas leiab palju näiteid. Kuid tapmiseks on alati konkreetne põhjus, mis on huvitav.

Kes on piisavalt hea?

Jumal on väga kannatlik, aga ta on ka väga vihane. Jumal õnnistab, aga ka neab. Jumal armastab, aga ka vihkab. Jumal surmad, aga ka äratab ellu. See on tasakaalustatud pilt tema olemusest. Mis ei tähenda seda, et Jumal on ühtlasi nii halb kui hea. Mis neid kahte vastandlikku poolt siis ühendab, küsid sa. See on seletatav vaid tõsiasjaga, et ta ON HEA. Samas meil on raske ette kujutada kui hea Jumal on. Sest me pole kohanud häid inimesi, läbi ja lõhki häid! Me kohtame inimesi, kelles on palju headust, aga ikka leiab ka midagi halba. „Mitte keegi pole täiuslik!“ ütlevad vahel mõned. Ainult Jumal on hea. Miks Jumal siis tapab, vihkab, neab inimesi? Sest ta on ülimalt hea. Kuna me pole kogenud ülimat headust, siis seda on raske isegi ette kujutada, kui hea on piisavalt hea. Kuna Jumal on piisavalt hea, siis ta peab vihkama kurja ja kurje. Ta peab karistama kurje inimesi. Ta peab hävitama läbinisti halvad. Jumal lõi hea maailma. Pani sinna head inimesed. Andis neile valikuvabaduse hea ja kurja vahel. Aga inimesed mõtlevad ja levitavad pidevalt ainult kurja. Neil on võimalus mõelda ja teha head, aga nad valivad kurja. Jumal ei talu kurjust. Ta ei salli kurjust. Ta hävitab neid, kes on muutunud nii kurjaks, et ei vääri enam elu.

Hea tähendus

Tänapäeval ei ole sõnal „hea“ enam seda tähendust, mida Jumal sellele omistas. Inimesed on minetanud selle tähenduse. Nüüd reklaamitakse kõike sõnaga „parim!“ Hea ei ole piisavalt hea, et müüa. Eestlane on selle asemel võtnud kasutusele suisa uue väljendi: normaalne! Kui eestlane leiab, et see on hea, siis ta ütleb „Normaalne.“ Normaalne ilm, normaalne jook, normaalne naine, kõik on normaalne. Me mõtleme selle all meeldimist, laike. Võibolla ongi parem, sest sõna „hea“ tuleks kasutada vaid Jumala kohta. Sest Jumal on ainus hea isik kogu universumis. Seetõttu kes siis veel teab, oskab ja peab kurjuse ja kurjadega tegelema?

Ta on nii hea, et ei luba kurjal minema pääseda.

Meil on tegelikult lihtsam Jumalat mõista, kui me kasutame sõna õiglane. Õiglus! Jumal on õiglane ja seda mõistavad enamjaolt veel need, kes ei ole veel üdini rikutud ja kurjad. Need inimesed tunnustavad, et tapmine, valetamine, varastamine on pahed ja selle eest tuleb inimest karistada. Nii on õiglane. Sedasama arvab ka õiglane Jumal. Kui aga Jumal on mõne meelest õiglane, siis see mida Jumal teeb, on õige. Kuid Jumal on täiuslikult õiglane. Teda ei saa manipuleerida, meelehea abil ära osta ega teha midagi sellist, et kuritööst pääseda karistuseta. Jumal teeb õigesti ja õiglaselt. Tore, et ta selline Jumal on. Mõtle, kui õudne oleks, kui keegi kuri saaks teda ära osta või mõjutada nii, et see pääseks karistusest. Sellist Jumalat ei taha keegi, kes õiglusest vähegi veel midagi mõtleb või seda peab järgimisväärseks. Kuid õigluse teine pool on see, et ta ei saa teha midagi sellist, midagi valelikku, mis oleks ebaõiglane. Neid asju on väga palju, mida õiglus ei võimalda teha. Ta ei saa kedagi tappa valel eesmärgil, kasutada jõudu lihtsalt sellega mängimiseks või oma jõu demonstreerimiseks. See oleks vastu tema õiglast loomust. Seetõttu piibel tegelikult kirjeldab Jumala õiglust ja tema tegevust, kuidas ta õiglasel moel toimib. Seetõttu ta peab kurja alati karistama! Oma õiglase loomuse pärast. Et õiglus saaks jalule seatud! Ta ei oleks õiglane Jumal, kui ta vaataks kurjusele läbi sõrmede. Ta ei saa nii toimida. Ta ei luba kurjal minema pääseda, sest ta on niivõrd hea Jumal. Mis mulle meeldib, sest meil on moraalne maailm.

Ükski kuri ei jää karistamata. Kuigi enamus kuritegusid jääb avastamata, siis ometi mitte karistamata. Kurjategijad loodavad karistuseta pääseda, aga nad ei arvesta sellega, et Jumala õiglane otsus tabab neid varem või hiljem. Jumal on õiglane! Ja igaüks annab oma tegude eest vastutust varem või hiljem. Parem siis varem, sest põrgus on juba liiga hilja. Kõige eest tuleb maksta! Sest kogu maailm on õiglase Jumala täieliku kontrolli all. Ükski pahategu, patt ega kuritöö ei jää Jumala eest varju. Tema teab täpselt kõike, mida iga inimene on korda saatnud.

Õiglane Jumal ei või andestada. Muidu ta ei oleks õiglane! Ta peab kurja hävitama. Ta peab halbu karistama. Jumal on otsustanud nii teha. Ta karistab neid, kes on teinud halba ja päästab need, kes andeks paluvad enne kui tuleb karistus. Seetõttu inimene saab andeks paluda. Aga karistus tuleb ikka kanda. Õnneks hea uudis on see, et selle karistuse kandis sinu eest ära Jumala poeg. Ei ole nii, et karistus jääb ära kui sa andeks palud. Ei. Sinu karistus läheb Jeesuse peale. Tema võttis sinu karistuse enda peale, et sa võiksid pääseda kui sa teda palud ja kahetsed oma kurja ning pöördud kurjusest. Kuidas sulle see meeldib?

Sa ütled, see oleks ebaõiglane, kui keegi teine pannakse vangi sinu eest. Keegi peab seda tegema. Midagi ei ole teha. Sest mida on kurjal inimesel enda eest Jumalale anda? Midagi. Sul ei ole mitte midagi sellist, millega võiks sinu ebamoraalse mineviku pärast tasuda. Seetõttu Jumal otsustas, et ta päästab sind armust.

Mis oleks ebaaus?

Sa tõenäoliselt oled üks nendest, kes arvab, et teised on halvad. See ei ole väga vale. Nad tõesti põhjustavad probleeme. Kuid kui sa palud, miks ta siis ei hävita kõik halbu inimesi? Siis nähtavasti oleksid sina üks nendest, üldiselt meie kõik, kes tuleks sel juhul hävitada, kui ta seda täna teeks. Kes üldse pääseks? Alles ei jää mitte kedagi. Me kõik oleme valinud vahel halba ja mitte üksnes head. Kedagi ei jää järgi. Ka mitte selle postituse kirjutajat. Kui Jumal teeks nii, mida ma olen ära teeninud, ma ei oleks enam elus. Õiglane Jumal ei saa minu pattu andestada välja arvatud juhul, kui keegi selle eest ära maksab. Kui keegi minu välja teenitud karistuse kurja eest on ära kandnud. Kui Jumal ütleks mulle: „Ah, las olla, ma ei karista sind. Ära enam tee!“ Siis see oleks ebaõiglane ja ebamoraalne tema poolt. See oleks ebaaus. Kui Jumal on õiglane, siis ta ei saa mulle nii öelda. Ent ta saab mulle öelda: „Ma annan sulle andeks. Sest Jeesus suri ristil sinu kurjuse eest. Seetõttu sa võid nüüd minna.“

Samuti ei saa õiglane Jumal karistada süütut. Ainult süüdlast saab karistada. Mida ma üldse olen välja teeninud, kas tema hukkamõistu või õigeksmõistmise? Kas ma üldse väärin elu? Ammugi igavest elu! Kui keegi on üldse olnud süütu, siis see on olnud tema poeg – Jeesus. Miks Jumal siis karistas oma süütut poega? Jumal lasi tal vägivaldselt surra. Ta karistas süütut ainusündinud poega enneaegse surmaga. Sellest aga järgmisel korral...

Samal teemal
Loe lisaks: JUMALA NÄO OOTUSES (I osa)

PÕRGU

"Põrgusse see põrgu!" öeldakse vahel. Sa ei taha põrgusse minna. Mitte keegi ei taha põrgusse!

Me oleme kuulnud, et maisest kehast saab muld ja hing elab igavesti. Kuid vähesed on pannud tähele, et mitte kõik inimese maisest ihust ei muutu mullaks ja see on inimese suurim probleem!

Mida see hingevaenlane seal põrgus ikka saaks teha sinu hingega, kuivõrd ehk hingevalu. On nii?

Kuid häda on selles, et need inimesed, kellele Jeesus andis ülesande hoiatada põrgu kohutavusest, on tunnistanud põrgukogemustest, nad on seal viibides inimesi ära tundnud. Mis see tähendab? See tähendab seda, et põrgus on inimesel kuju, muidu ei saaks teda ära tunda. Põrgus on inimesel ihu. Kas see pole mitte piibliga vastuolus? Jeesus on viinud inimesi põrgusse ja seda näidanud neile teiste hoiatamiseks, et need räägiksid sellest kõigile, kui kohutav see on. Et tõmmata ka tähelepanu piibli faktidele, et põrgu pole mingi väljamõeldis, mentaalne paik, vaid füüsiline, reaalne koht, mis ei olnud mõeldud inimestele. See valmistati kuradile ja tema järgijatele, deemonitele, igaveseks kinnipidamise kohaks. (Mt 25:41) Seal ei ole midagi inimlikku, see on kõige hullem paik kogu universumis.

Kas põrgus on keha?

Jeesus hoiatas oma jüngreid sellest väga selgesõnaliselt keda karta ja keda mitte. (Mt 10:26-31) Ta ütles: "Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, hinge ei suuda aga tappa, pigem kartke teda, kes võib nii hinge kui ihu põrgus hukata!" Ta selgitab, et põrgus on nii hing kui ihu ehk keha. Aga see selgitab väga palju ära.

Kui inimene sureb, siis põrgu ei satu mitte üksnes hing vaid ka tema ihu osa. 

Kuigi seda osa on äärmiselt vähe, piisab sellest, et inimesel oleks identiteet selgesti eristatav ja äratuntav!

Hing ei kaalu midagi, aga ihul on kaal ning teadupärast muutub inimene pärast surma mõned grammid kergemaks. Sellest piisab. Häda on selles, et selle ihu osaga inimene tunnetab valu. Sest kuidas saab inimest piinata, kui ta surnud on, kui ta ihu on elutu? Suurem osa on elutu, nagu vahel öeldakse heitis hinge. Sellest ihu tühisest osast piisab, et inimene tunneks valuaistinguid, kobab, näeb (Lk 16:23) ja kuuleb (Mt 24:51), haistab ja saab aru, mis temaga toimub.

Põrgus on inimene täie teadvuse juures igavesti, sest teadvusetus oleks pääsemine, kui ta kaotaks mõistuse, ei saaks aru mis temaga toimub ega kogeks enam valuaistinguid. See oleks justkui piinade lõpp. Seetõttu inimene kogeb põrgupiinu kõigi ihu meeltega, mis talle põrgus osaks langeb. Sellel ei ole lõppu!

Piinamine on olukord, kus ihu kogeb meeletut valu, näiteks lükkab deemon tema keha sisse ora, kuivõrd inimesel on ihu, siis on võimalik seda teha igavesti. (Mt 18:34) Verd ei jookse, sest põrgus ei ole vedelikke, vett (Sak 9:11), põrgus ei ole elu allikaid. Selline lõputu ahastav piinamine kordub ja kordub ja kordub... sest seal on hingega kaasas keha, mida piinatakse, mis tajub meelte kaudu ja kogeb valuaistinguid. (keha, ihu, vt siit: Mt 5:29, 18:34), Sel moel saab inimene täiesti aru mis põrgus temaga toimub, kahjuks.

Selline toiming ei ole vaimne piinamine, see oleks liiga lihtne, aga ometi tehakse ka seda, sest inimene kogeb seal lootusetust, pole lootust (Õp 11:7), pole rahu, pole õiglust, ta kogeb hingepiina, ahastust, hirmu, alandust, häbi. Kuid põrgus on ka tuli ja tulepõrgu, kus piinatakse igavesti. (Mt 5:22, 25:41, Mk 9:43, Lk 3:17, Ilm 20:10)

Jeesus ei varjanud tõsiasja, et osa ihust satub põrgusse. 

Selle tõe varjamine on kasulik hingevaenlasele. Sest inimene arvab, et pärast surma ei tunne ta midagi. Et surm on justkui pääsemine maistest raskustest. Vabanemine. Aga tegelikult ei ole. Maised raskused võrreldes põrgupiinadega on naljanumber. See on suur eksitus, hingevaenlase poolt seatud lõks!

Kui inimene vaid teaks, mida ta peab põrgus läbi elama, ei viivitaks ta hetkegi ja võtaks Jeesuse vastu oma päästjaks. 

Paljud inimesed olenemata oma usulistest veenumustest mõtlevad, et nad on piisavalt head ja Jumal ei luba neile midagi nii kohutavat. Kuid nad ei arvesta sellega, et nad ei ole piisavalt head pühaduses. Jumal on püha jumal. Tegelikult ei oma tähtsust mis normidele inimene vastab, vaid see, kas ta usub Jeesust ja võtab ta vastu isiklikuks Päästjaks.

Ei soovita riskida, sest oma arvamus ei tee kõlblikuks. Enamus teab kümmet käsku (nähtavasti pole kedagi tapnud) ja rikkunud enda meelest talle teadaolevaid käske. Kas mitte kunagi valetanud ja Jumalat kõiges austanud? Vaevalt. Me petame ennast. (1Jh 1:8) Seetõttu on vajalik teada, mille alusel Jumal otsustab. Tema otsustas selle ühel tingimusel, kelleks on Kristus, kes suri pattude eest. (Rm 5:8) Enamus inimesi ei mõista, et nad on pattu teinud ja mõned neist arvavad, et religioossete toimingutega tagavad endale pääsu taevasse. Aga Jumal ei ütle seda. Sest päästetud saab usu kaudu, armust ja see ei olene inimestest enestest ega mitte tegudest. (Ef 2:8,9) Jeesus küsis variseridelt: "Kuidas te võiksite ära põgeneda põrgust?" (Mt 23:33)

Kuidas saab armastav Jumal kedagi saata nii kohutavasse paika kui põrgu?

Vastus on lihtne: ta ei saadagi. Vaid sinna saadab inimest tema enda valik!

Sest inimene lükkab tagasi Jeesuse. Jeesus on Jumala poolt määratud päästetee ja Päästja kõigile kes usuvad. Inimesel on vaba tahe, vaba valik. Vaba valik ka patte mitte kahetseda ja patust pöörduda.

Juba Mooses kirjutas, et Jumal pani inimese valiku ette, kas elu või surm, kas õnnistus või needus ja ütles, vali elu!

Jeesuse kohta kirjutab piibel, et ta on tee, tõde ja elu, et mitte keegi ei saa taevasse muidu kui Kristuse kaudu. (Jh 14:16) Kui inimene ei tee mitte midagi selleks, siis ka see on valik. Ta on teinud oma valiku, mis on surm ja põrgu. Mingit muud võimalust ei ole. Kes ei usu Jeesusesse, selle üle on kohus juba otsuse teinud. Ta satub põrgusse. Päris kohutav tõsiasi. Põrgupiin kestab igavaesti...

Ma mõtlen, kes teist tahab minna põrgusse? 

Kui te midagi ette ei võta, lähete põrgusse. (Lk 13:3) Võibolla sa mõtled mida ma peaksin siis tegema et pääseda?

Usu Jeesusesse! Võta ta vastu oma isiklikuks Päästjaks. Kuidas seda teha? Palveta. Sa ei tea mida? Vaata siit: kui sa tahad pääseda  

Siinkohal veel kirjakohti, mis viitavad põrgule.
Põrgu: Ps 55:16, 143:7, Õp 7:28, 9:18, 27:20; Js 5:14, Mt 16:18, 23:33; Lk 12:5, 2Pe 2:4, Ilm 20:14 jpt.

USKLIKUNA SÕJAS - Hacksaw Ridge lahing

FILMISOOVITUS - (usklikuna sõjas) - MINGE VAATAMA!

Hacksaw Ridge lahing

Üle hulga aja oli võimalus kristlasena väärikalt kinost väljuda! Enamasti halvustatakse kristlasi ja kristlust, siis seekord hoopis vastupidises võtmes, tunnustatakse ja austatakse ja lausa selgitatakse usu küsimust. Mis oli äärmiselt ootamatu, meeldiv üllatus!

Peaosatäitja - usklik reamees Desmond Doss (Andrew Garfield)

Mel Gibsoni (režissöörina) "käekiri" on ära tuntav ka selles teoses, kuid siiski mitte nii karm kui see oli näha filmis Kristuse kannatused; jah, pigem leebem, ometi filmi kangelastele enneolematutes olukordades.

Film iseenesest põhineb tõestisündinud lool, mille peosatäitjaks usklik reamees Desmond Doss (peaosatäitja Andrew Garfield).

Tulisemate sõjatseenide osakaal oli kompositsiooniliselt pigem ajaliselt lühem võrreldes eelnevate sündmustega, millest ei puudu romantikat, armastust ja kõike muud, mis teeb filmi atraktiivseks ka õrnema poole esindajatele. Küll aga Hacksaw Ridge lahing võiks olla kohustuslik igale kritslikule noormehele ja üldse meestele, kes usule toetuvad ja otsustavad kindlaks jääda oma veendumustele, et inimest tappa ei tohiks. Kõik me võime seista ühel päeval sellise valiku ees, mida sa siis teed, kas sa tead?

Sisu ei hakka ümber jutustama, aga filmist tulevad lõpuks välja väga selged tegelaste selgitused, mida usk tähendab ja see on lihtsasti ning mõistetavalt esitletud stseenides. Selles mõttes kui teil on sõpru, kes pole kristlased, siis kutsuge ka neid kinno ja film ise kõnetab teie eest mida te usute.

Kasutage võimalust, minge vaatama, te ei kahetse!

Filmi tutvustusklipp (eesti keelsed subtiitrid)



Tõestisõndinud lugu (ajaloolised isikud, faktid):





The True Story Behind The Movie 
(lahingus osalejate tunnistused, intervjuud sh Desmond Doss):

Mis juhtub sinuga, kui vaim ära võtta?

Vaim omab inimese olemuses äärmiselt suurt tähtsust!

Inimene on ihu, hing ja vaim, kui sealt võtta ära hing, siis inimene kaotab teadvuse, ta on endast väljas, kui aga võtta ära vaim, siis inimene jääb teadvusele, kuid tema ihu ja käitumine ei erine loomadest. Ta on kui üks nendest. Ka kõige Jumalakartmatumal inimesel on vaim, aga ta ei kasuta seda. Seetõttu on meie seas palju neid, kes käituvad otsekui barbarid, loomad, neis puudub igasugune inimlikkus. Ent nende inimeste vaim ei pääse löögile. Teisisõnu kõik inimesed kes ei ole Jumalaga lepitatud, on ühel või teisel määral vaimselt surnud, kes sügavamalt, kes vähem. Kui inimene minetab oma südametunnistuse, on ta sügaval kriisis, sest tema vaim ei saa normaalselt toimida. Kuid selline langemine ei ole sünnipärane, sest inimese sündimisel algavad kõik ühe joone pealt, aga te võite juba üsna lapseeas näha, kuidas mõned lapsed on rikutud, neil ei ole enam mingeid piire. Juba kümne aastaselt on nad valmis pätid, innukad ahnelt kõike kurjust tegema, mis väljendub kõiksugustes halbades tegudes. See tuleb sellest, et nende vaimne langus võrreldes teiste eakaaslastega toimub kiiremini. Täisealiseks saades on nad kriminaalid, keda ei ohjelda mitte miski. Nad on hinged, kelle vaim ei toimi. Kuid neis siiski on osake vaimust veel alles. Kui nad tuleksid Jumala juurde, sünniks nende vaim uuesti ja nad saaksid uueks looduks, nagu piibel kirjeldab. Seetõttu te võite näha palju neid enne seda, kes kõik on ühel või teisel tasemel, olenevalt sellest kui palju nendes elav vaim saab väljenduda.

Me kõik teame, mis juhtub inimesega siis, kui temasse läheb kuri vaim. See deemon hakkab teda mõjutama igas mõttes. Te kõik olete näinud videoklippe kuidas inimesi vabastatakse kurjadest vaimudest ja kuidas inimene pärast seda normaalseks muutub. Kuri vaim võtab kontrolli kogu inimese ihu, vaimu ja hinge üle ja need pildid ei ole ilusad, kui inimene viskub deemoni käes, on kurjast vaimust vaevatud. Selline on vaimne, reaalne maailm mis inimesi ümbritseb. Kui inimene võtab vastu kurjuse jõud, muutub tema olukord veel halvemaks kui enne seda oli. Seda teeb langenud vaim, keda piibel nimetab deemoniks. Deemon kontrollib inimese vaimu ja sellel on kohutavad tagajärjed.

Mis juhtub siis, kui inimesest vaim ära võtta?

Kui inimeses on vaid hing ja ihu. See on võimalik. Näiteks Taanieli raamat kirjeldab sellist sündmust. Kui inimesest võtta ära vaim, siis ta muutub pigem loomade sarnaseks, ta kaotas mõistuse. See juhtus kuningas Nebukadnetsariga. Piibel kirjeldab, et ta sõi rohtu nagu härjad ja viibis loomade seas. (Tn 4:30) Tal oli hing ja ihu. Ta elas, ta sõi, ta magas väljal. Kõike seda teevad ka loomad, neil pole vaimu. Edasi kirjeldatakse kuidas ta sai mõistuse tagasi. Enne seda kui ta kaotas vaimu, ta pilkas Jumalat, pärast seda kui sai vaimu, hakkas Jumalat kiitma, ülistama ja tänama (Tn 4:34) ehk teisisõnu sai oma veast aru! "Mulle tuli mõistus tagasi," kirjeldab Taanieli raamat. Ehk ta sai vaimu tagasi ja see oli uuendatud kujul. Sama toimub kõigi inimestega, kui nende vaim saab uuendatud, siis nad hakkavad Jumalat kiitma, tänama, tunnistama.

Vaatamata sellele, et inimeses on vaim, on see nii maha surutud, et selle funktsioonid on praktiliselt olematud, aga see vaim siiski meis on, vastasel korral me oleksime otsekui arutud, kes on mõistuse kaotanud. Midagi siiski toimib inimeses ka siis veel, kui ta on mõrtsukas, külmavereline (öeldakse), keda ei peata mitte miski. Kõik kes kaotavad enesevalitsuse, on pannud oma vaimu luku taha. Nende isikute käitumine sarnaneb pigem metslasele kui inimesele. Metslases puudub inimlikkus, mõistlik meel ja armastus. Barbari käitumises puudub igasugune armastus, need ei saa sellest väärtusest aru. Võib öelda, et ta on peaaegu mõistuse kaotanud. Võib öelda küll, et võtke inimesest ära vaim ja ta kaotab oma näo. Seetõttu vahel öeldakse "näotu lugu".

Jumal on vaim. Aga ka inimeses on vaim. Me oleme vaimolendid. Kas me tunnistame seda või mitte, siis kõigele vaatamata me omame kogemusi, et meie sees on veel midagi, mis on meie intellektile võõras, tekitab võõristust, kuna me ei saa sellest pärist hästi aru. Me ei saa aru kuidas on nii, et kui me teeme midagi halba, varjame halba, valetame, siis meie sees käivitub mingi seletamatu isik, mida me tunneme südametunnistuse piinade või lihtsalt südametunnistuse all. See on kõigil. Ainult et need, kes on oma vaimse isiku üha enam maha surunud, ühel hetkel enam ei taju midagi, neil on kivine süda, nagu piibel kirjeldab. Kui su südametunnistus hakkab tööle, siis see on ju imelik nähtus, kas pole? See ei olene arutlemisest. Sa võid mida iganes enese õigustuseks välja mõelda, aga südametunnistus jääb märku andma. Järelikult midagi on valesti, peaksid sa sellele reageerima.

Kuivõrd see on osa vaimu funktsionaalsusest, siis sellel funktsioonil on meile ja mitte ainult meile, ka ligimese armastamisele ning Jumala, Looja seisukohast oluline tähtsus meie hinge eest hoolt kandmisel. See on nagu viirusetõrje programm sinu arvutis, mida saab maha installeerida ning see lakkab hoiatamast. Kuid see on vaid üks vaimu ülesanne paljudest.

Kõige tähtsam on see, et selle nn isiku abil inimene saab suhelda Jumalaga. Kuna Jumal on vaim, siis ta pani ka inimese sisse vaimu, et inimene saaks Jumalaga kontakti ja rääkida. Kuid kristlased teavad, et kui nad võtavad Jeesuse vastu oma ellu, siis nende vaim saab uueks, aga nad saavad boonuseks osa veel ühest vaimust - Püha Vaimust, kes tuleb inimest nõustama, aitama ja see on võimas abimees, kes inimeses jääb elama seni, kuni ta käib koos Jumalaga või ta lahkub siit ilmast igavesse ellu, Taevasse.

Vaim omab inimese olemuses oma kindlaid ülesandeid ja on osa inimese tervikust, mis koosneb ihust, hingest ja vaimust.

Uskmatud ei tunnista vaimu kui sellist, vaid nad pigem ütlevad kõrgelt arenenud inimeste suhtes, et see oli suurvaim (= mõttetark). Nad arvavad, et inimese mõtted, iseloom ja omandatud teadmised ja arutlemised ongi tema vaim, aga see ei ole nii, see on osa hingest. See on hingeline. Vaimul on sellega seoses oma roll, ühendav ja vaimul on otsene tähtsus selles, kui tark inimene on. Samas nn suured mõttetargad ei pruugi üldse oma vaimu kasutada sihipäraselt, mida Jumal selles näeb ja tarkuseks peab. Sest teadmised, arutlemised ei ole veel tarkus, aga fakt on see, et ilma vaimuta kaotab inimene mõistuse. Võta ära vaim ja inimese mõtlev osa saab halvatud.

Niisiis need, kes ei ole usklikud, peavad suuri kirjanike, teadlasi, filosoofe jpt suurvaimudeks, aga see ei ole nii. Neil on lihtsalt teadmisi enam kui neil, kes ei ole selles valdkonnas ennast arendanud sellisel tasemel kui nemad seda tegid. Piibli seisukohast ei oma nende teadmised mitte mingit tähtsust ja see on ka loomulik, sest isegi siis kui üks teadlane suudaks mõista kogu teadust, ei teaks ta võrreldes Loojaga ikkagi suurt midagi, see oleks tühine võrreldes Vaimuga, kes selle kõik kokku pani ja valmistas. See on ikkagi tühine. Küll aga peab Jumal neid inimesi palju enamaks, kes on aru saanud kuidas vaimsed asjad tegelikult toimivad, mis rolli mängib selles ihu, hing ja vaim.

Kui Jeesus suri ristil, siis ta ütles mida?

Ta ei öelnud, Isa, sinu kätte ma annan oma hinge. Ta ei öelnud, võta vastu mu hing. Arst Luukas kirjeldab Jeesuse surma ristil. (Lk 23:46) Ta kirjutab täpselt. "Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!" Seda öeldes ta heitis hinge. Tema maisest ihust lahkus vaim ja hing.

Täpselt sama toimub meie kõigiga. Kui inimene sureb, siis temast lahkub vaim ja ta nö heidab hinge. Tema koht määratakse aga selle alusel, mis otsuse ta tegi enne seda, kas ta võttis Jumala vastu või elas koos Jumalaga. Kui ta elas oma elu ilma Jumalata, siis peab ta ka oma igavese elu veetma hukatuses, mis selleks on määratud. Neile, kes oma maises elus ei tahtnud Jumalast midagi kuulda, ei saa eeldada, et Jumal nende vaimu vastu võtab. Nad satuvad põrgu, sinna, mis on määratud kuradile ja tema langenud inglitele, langenud vaimudele aga ka langenud inimese vaimudele. See on väga lihtne.

Kurat visati taevast välja tema mässu tõttu koos seltskonnaga, siis loomulikult püüab ta Jumala vastu teha kõike mis võimalik veel on ja seda ta teeb inimestele, kes ei hooli Jumalast. See seltskond, vaimselt "surnud" inimesed, on tema käes, iga hing, kes sureb, satub põrgu, midagi ei ole teha. Otsus, mida sa teed siin, mõjutab sinu kohta pärast seda kui sa siit lahkud, igaveseks. Kui su vaim on "surnud" siis, siis see jääb nii ka pärast seda kui sa sured. Kui su vaim elab koos Jumalaga, siis sa elad koos Jumalaga ka pärast surma. Vaim määrab ära sinu hinge olukorra ja kvaliteedi mitte üksnes siin, maises elus, vaid ka seal, igavikus. Vaimust sõltub kõik. Ei oma tähtsust, milline on su ihu; milline on su hing, kui palju sa õpid, kas su iseloom teistele meeldib, millised on su teadmised. See kõik on vajalik ja me peaksime püüdlema kõike paremat. Määrab ikkagi ära see, mida sa võtad ette oma vaimuga. See on sinu käes!

Kui sa tahad oma vaimu uuendada, siis see ei ole teadmiste omandamine, vaid selleks tuleb pöörduda suure Vaimu poole, kelleks on Jumal. Tema pani üksnes inimese sisse vaimu (loomad ei saanud vaimu), seetõttu tema teab ja saab sinu vaimu uuendada. Aga sa pead tegema omalt poolt esimese sammu. Pöörduma Jumala poole läbi Jeesuse. Paluma andeks oma patud. Andma oma elu Jumalale, mis tähendab, et sa lubad tal ennast uueks muuta, millega sinu vaim "sünnib uuesti" ja see hakkab funktsioneerima nagu kord ja kohus ja sa saad endale lisaks abilise, isiku näol, kes on Püha Vaim. Tema parim osa selle kõige juures. Kes tõstab sinu vaimu uuele tasandile, mis muudab sinu elu täiesti. Sa õpid oma vaimu tundma. Sa õpid aja jooksul tundma Püha Vaimu ja kõik see teeb su hingele head. Vaim sinu sees ei ole enam varjusurmas, vaid see saab uue hingamise ja see saab olema koostöö uuel tasandil.

Kuidas analüüsida taevaste kogemist?

Mida saab ja kuidas hinnata nn taevaste kogemist?

Esmalt, mida sellest kirjutatakse? Vaata, Issanda, su Jumala päralt on taevas ja taevaste taevas, maa ja kõik, mis seal on, kirjutab VT. 5Ms 10:14, samuti 1Kn 8:27, 2Aj 2:5, 6:18 ja 36 ptk 23 salm et "Issand, taevaste Jumal", aga ka Esr 1:2. Ent Nehemja märgib, et "Issand, sina oled teinud taeva, taevaste taevad ja kõik nende väe, maa ja kõik mis selle peal on" (Ne 9:6) Salmist kirjutab, et "Jumal, üle taevaste, üle kogu maailma" ptk 57:6, 12 ja 68,34 jpt salmid, milles igal poole märgitakse taevastest.

UT ei vaiki seda maha või ei ole selles küsimuses kuidagi jätnud meid teadmatusse, nt apostel Paulus märgib seda oma kirjades. On arusaadav, et vana maailm saab hästi aru, millest jutt käib. Paremini kui meie siin infoühiskonnas, kes me arvame, et taevas lõpeb seal, mida me saame näha füüsiliste silmadega. See ei vasta tõele. Sellest mõned näited allpool. Ent enne seda, nt Paulus kirjutab efeslastele, kes nõudsid tarkust ja olid selle edendajad, et Jumala mitmekülgne tarkus saab teatavaks koguduse kaudu (ehk siis kristlaste) taevastele valitsustele ja meelevaldadele. Ta ei ütle siin taeva valitsusele (ainsuses), vaid taevastele! (Ef 3:10). Mees teab, millest mees räägib. Samas pöördumises ta kirjeldab veelgi enam, ta ütleb: "kes on tulnud alla, on sama, kes on ka läinud üles üle kõigi taevaste (! ps), et ta täidaks kõiksuse. See on ikka väga selgelt kirjas. Heebrea kirja autor kirjutab taevastest. Nii et üks asi on Taevas, kus on Jumala troon ja tema pühad, päästetud koos Jeesusega, hoopis iseasi on taevad enne seda dimensiooni. Piibel teeb sel vahet ja nii oleks ka meil kummaline seda tõika ignoreerida, arvata, et kõik on üks sega puder ja kapsad, eriti veel siis, kui me puutume kokku nähtustega, praktikaga, sündmustega, mis selles valdkonnas sageli aset leiavad. Kristlastena me teame seda, aga me peame ka aru saama ja vahet tegema, mis ja kuidas asjad on seatud.

Tulles tagasi nende näidete juurde, mis UT sisaldab, siis mõned näited lühidalt.

Esmalt, Peetrus.

Paljud teist teavad Peetruse keskpäeva nn katuse sündmust. Kes ei tea, siis selle kohta saab lugeda Apostlite 10 ptk. Piibel kirjeldab, et Peetrus läks palvetama ja siis sündis, et ta oli nagu endast ära. Nägi laskuvat anuma, mida maa peale lasti ja ta pidi sealt sööma, kuid keeldus. Teadupärast juutidel on toidu osas ranged reeglid ja ka Peetrus järgis neid kui juut, ometi kuulis ta siis lisaks nägemusele häält, mis ütles: "Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!” Ning lõpuks ta sõi. Mida siis sellest arvata?

Esiteks Peetrus oli endast ära ja see tähendab ilmselgelt, et ta ihu oli küll katusel, aga hing rändas, mille pilti siis antud koht kirjeldab. Kas Peetrus oli surnud? Ei, ta ihu elas, järelikult vaim oli temas. Küll aga ta ei kontakteerunud füüsiliste meeltega ehk ta hing oli kehast väljas. Selles kohas me ei saa teada, et ta kõht sai täis (vastupidiselt toiduimed viie või nelja tuhande inimese toitmine, "Ja kõik said kõhud täis." vrd Mk 6:42 vs Ap 10:10), seega tegemist oli hingelise kogemusega, kus hing oli nagu endast ära, kehast väljas ja midagi toimus, mida silmadega ei olnud kõrvaltvaatajal näha. Fakt, jääb faktiks. Peetruse hing käis taevastes dimensioonides ja sealt anti talle kindlad juhtnöörid, mille tagamõttest mõnel teisel korral, miks seda oli vaja talle selgitada.

Teiseks, Stefanos.

Piibel kirjeldab Stefanose hukkumist ja taevastest läbi minekut kus Stefanos nägi suisa Taevast. Kõrvaltolijad seda ei näinud. Kuidas ta seda sai näha, kui piibel seda välistab. Asi on nimelt selles, et Stefanos ei kogenud hinge rändamist vaid vaim hakkas ihust eemalduma. Teadupärast kui inimene sureb, siis lahkub inimesest mitte üksnes hing, aga ka vaim! Kuivõrd Stefanos oli täis Püha Vaimu ja ta võeti vastu Taevasse, siis ilmselgelt Jumal tahtis selle sündmuse läbi talletada, et Taevas on tema ja ta poeg ja tema poja läbi/tõttu toimub Taevasse minek. See sündmus, kirjeldab mis juhtub usklikega, kui nad surevad või nende hinge ja vaimuga, kui nende maine ihu jääb siia maha. See on vaimne "rännak", kuid kust ei ole tagasiteed. See viib otse Taevasse, mitte taevastesse sfääridesse. Niisiis, Stefanos vaatas üles ja nägi Jumala kirkust ja Jeesust seismas Jumala paremal käel. See on koht, kuhu saavad kristlased. Ja ta ütles mida? "Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!" ja ta suri.

Selline "pikema loomuga" läbi surma minek. Kuid pane tähele, ta ei ütle, võta mu hing vastu, vaid ütleb, võta mu vaim vastu. Taevasse saavad need, kellel on vaim. (Lisaks hingele vaim. Loomadel ei vaimu! Jumal on vaim ja inimeses on osa tema vaimust ja me oleme vaimolendid. Suhtlus Jumalaga toimub samuti vaimu läbi, mitte hinge abil. Hing on lihtsalt vahend, mis on vaimu avaldusi teostab.) Nõnda, Jumal tegi puust ja punaselt ette, kuidas asjad käivad. Et meil oleks need teada, mis saab usklikest, - päästetutest ja meil ei oleks selle suhtes teadmine, tarkust taevastel ka vahet teha.

Kolmandaks, jüngrid.

Piibel kirjeldab Jeesuse kirgastamise juhtumis taas taeva kogemist. Vaatame põgusalt ka seda sündmust. Seda kirjeldatakse läbi mitme jüngri kes olid samal ajal koos Jeesusega. Seetõttu on see eriti autentne. Mis seal siis juhtus. Jeesus läks jüngritega üksildasse paika ja ühtäkki jüngrid nägid kuidas Jeesuse pale hakkas kiirgama (ilmselt siis helendama, valgust peegeldama vms), sõna sõnalt: ta pale säras otsekui päike. Ei saa öelda, et me oleme kuskil oma füüsiliste silmadega näinud midagi sellist, et kellegi nägu lausa särab ja isegi rõivad said valgeks. See on ilmselge Jumala väe kohaloleku märk. Kuid edasi kirjeldatakse, et Peetrus hakkas rääkima Jeesusega, seega oli ta mitte endast ära, vaid nö täie mõistuse ja teadvuse juures. Enne seda nad ilmselgelt nägid/kuulsid oma füüsiliste silmade ja kõrvadega Eeliat ja Moosest, sest vastasel korral ei oleks nad nendega (Eelia, Mooses) rääkinud. Seega võime öelda, et asi oli otsekui 3D kinos. Jüngrid nägid Eeliat, Moosest, kes teadupärast peaks ju olema/asuma Taevas, ent ühtäkki näitasid ennast kõigile paigas viibinud isikutele ja mida veel (!), toimus kõnelus, nagu nõupidamisel. Kõik nägid kõiki ja said kuulda millest teised rääkisid, ainus, keda seal näha ei olnud oli Jumal ise. Ent tema kohalolu oli täiesti kindel. Kui Peetrus ütles, et teeme Eeliale ja Moosesele ka lehtmaja (lehtmajade pühal oli kombeks neid kergehitisi teha), siis korraga Jumala isa ütleb kuuldavalt välja (nii et kõik Teda kuulevad, aga ei näe teda! pilv varjab): "See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!” Teisisõnu, poisid, ärge siin mingit tsirkust korraldage, vaid pange tähele mida Jeesus teeb ja kuulake teda. Ühesõnaga, Peetrus võis tummaks võtta küll, kui kuuleb, kuidas Jumal temaga räägib ja talle sõnad peale loeb. Ühest küljest üsna naljakas, teisest - tõepoolest, mehed, saage aru asja tõsidusest. See ei ole siin enam mingi traditsioon, mida te rutiinist korraldate kord aastas, vaid Jumalal on käimas reaalajas konkreetne plaan, millega teil oleks kohe mõistlik ühineda, esmalt ennast kurssi viia! Antud näite puhul ei ole tegu ei hinge rändamise ega vaimse nähtusega, vaid suisa reaalse Jumala väe avalduse ja isikute ilmumisega nii, et see on inimeste füüsilistele meeltele tajutav. Miks? Sest esiteks toimus nö Jeesuse "seadistamine" (kui nii võib öelda), teiseks ka nõupidamine kõrgeimal tasemel, millest isegi Jumal võttis osa peale nende, kes olid eelnevalt Taevasse võetud (ehk siis Eelia, Mooses).

Kokkuvõtteks me võime öelda nendes küsimustes on mitmed dimensioonid, kuidas need siis avalduvad, selle põhjal me saame neid nähtusi või nähtut ja kogetut süstematiseerida/klassifitseerida laias laastus, kas hingeline elamus, vaimne või füüsiline ent Jumala väe mõjujõul toimunud sündmus. Ei ole siin mingit saladust, maagiat, selgetnägemist, demonismi, millega inimesi eksitatakse omakasu tõttu ja need inimesed on põrguteel, vaid piiblis on väga selgel välja joonistatud ja meile arusaadavad taevased sündmused, millel saate vahet teha,  - ja tulebki teha! Siin ei ole mingit trikki.

Vaimne maailm on väga reaalne ja inimene saab peamiselt hingelisi kogemusi (endast ära, hinge rändamine, unenägu, okultism, koomas, jt), kuid üldjuhul neil ei ole midagi pistmist Taeva kogemisega. Taevast ei ole tagasiteed. Piibel kinnitab seda. Kes on kord vastu võetud, see ei saa sealt siia tulla nö ringi kolama, ega ka vastupidi mitte, sinna ei pääse kui vaid Jeesuse kaudu. Kui Jeesus kedagi viib ja tahab näidata Taevaseid kohti või suisa Põrgut (kõike seda on esinenud), siis see on Tema otsus, inimene ei saa seda esile kutsuda. See on üksnes Jumala käes. Kõik väited, et "ma käisin Taevas", sest olin endast ära, toimub  tegelikult taevaste dimensioonis mitte seal kõrges kohas, mida piibel tunneb kui Taevas, kus on Jumala troon, tema pühad sh päästetud. Seetõttu te saate neid asju hinnata ja teha õiged järeldused.

UT leiab ka teisi näiteid taevaste kogemistest, kuid meil on vaja aru saada, mis need on, mis asjaoludel ja siis me saame neid tõlgitseda, mitte enesele hukatuseks nagu esoteerikud, okultistid, maagid või nn sensitiivid asja inimestele serveerivad ning selle läbi hukutavad palju hingi; vaid ikka nii, nagu Jumal on asjad seadnud ja me mõistaksime tema loomingut ja meie kohta selles. Nii et kõik kes väidavad, et nad on paradiisis käinud, ei vasta tõele, see on vaid medali üks külg. Jumal on loonud taevad ja selles on oma süsteem, kord, aga üks on neist kõrgem koht, see on Taevas.