Mis kasu sa saad?

MIS KASU TE SAATE?

Jeesus ütles, mis kasu te saate, mitte, vaata kui toredad jüngrid ma valisin, tule ka meie sekka või vaata kui tore tempel mu isal on.

Ta ütles sageli, sa saad terveks. Sa saad ühenduse. Sa saad igavese elu. „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?” Mk 10:51. Tasuta!

Tasuta asju siiski ei ole ka Taevariigis. Mitte päris tasuta, sest vaata, ma annan oma ihu teie eest (Lk 22:19) - suren sinu eest, et sul oleks elu ja kõike ülirohkesti! "Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti." Jh 10:10.

See ei ole meelitamine, nagu maailm seda teeb, mida kristlased vahel üle võtavad ja kopeerivad, lootes inimesi usule meelitada. Miks peaksime meie inimesi meelitama? Räägi inimestele, mis kasu ta saab. Aga selleks, et ta selle kasu saaks, peab ta millestki loobuma, midagi ära andma. Aga seda, mida vastu tuleb loovutada polegi mõistlik endale hoida, sest sel pole sinu elu jaoks mingit väärtust. See (patt) ei tee ju kellegile au, see teeb sulle häbi ja alandab sind teiste ees. Seetõttu sa tegelikult ei kaota mitte midagi (!), vastupidi, võidad, saad kõike, ülirohkesti.

(Ainus, kes selle läbi midagi head ei saanud, oli Jeesus. Kes teist tahaks olla Jeesuse nahas?)

"Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?" Mt 8:36, ütleb ta otse välja. (vt ka Mt 16:26) Evangeelium ei ole mingi mõttetu asi, vaid see on väga loogiline, mis on inimesele kasulik. Seetõttu juhtis Jeesus tähelepanu asjadele, mis kasu inimene sellest saab. Jeesus oli selles osas väga arukas, kes ei tulnud inimeste päid segamini ajama mesimagusa jutuga, vaid rääkis asjast. Ja seda otse, personaalselt. Kellel oli mida vaja. Seda ta pakkus. Pimedatele nägemist, kurtidele kuulmist, haigetele tervenemist, äratas emale surnud poja üles, tegeles hingehädadega jt. Ühesõnaga tegi kasulikke asju, mitte ei ajanud mingit mulli. Tegelikult oli ta parim müügimees, sest ta teadis, mida inimesed vajavad ja pakkus neile just seda, mistõttu inimesed tulid teda otsima. Ta ei pidanud üldse müüma selle tähenduses.

See ongi just see, mida Jumal kristlastelt ootab. Ta ei oota, et me tutvustaksime oma ilusat kirikut, sest alati on kusklil ilusam hoone ja meie maised hooned ei ole võrreldavad taevaga. Ta ei öelnud, et minu jüngrid on mõnusad sellid, nende seas on teil lahe olla. Ei saaks öelda, et need olid perfektsed, pigem tahumatud, neil kõigil olid omad puudused ja kiiksud. Ta ei öelnud, et ainult templis on kõige õigem teenistus, kuigi see seda kindlasti oli, aga ta ütles, et te olete selle ära rikkunud, teinud sellest raha kogumise masina (annetuse süsteemi) ja röövlikoopa. Siinkohal võime jätkata ja jätkata...

Jeesus rääkis inimestele mis kasu need saavad ja see oli puhas evangeelium, - rõõmusõnum haigetele, sest need said terveks; rõõmupäev patustele, sest need said oma koormad maha panna; rõõmusõnum meile, sest meile tuli pääste kes me olime lootuseta, paganad, aga nüüd oleme Jumalaga lepitatud, tema sugu, pühad. Mida sa hing veel tahad? Ta küsis otsesõnu: mida sa tahad, et ma sulle teeksin?

Kuidas miljonid võtavad vastu Jeesuse

David Wilkerson hukkus autoõnnetuses

David Wilkerson hukkus autoõnnetuses.

19. märts 1931 - 27. aprill 2011

David Wilkerson hukkus kolmapäeval auto laupkokkupõrkes, mis toimus Texases. David oli 80-aastane.

Vastu liikunud veoautojuht küll nägi, kui pastori auto kaldus vastassuunavööndisse ja üritas eest ära keerata, kuid ei suutnud õnnetust ära hoida. Ei ole teada, mis põhjustas David Wilkersoni auto kaldumise vastasuunavööndisse. David hukkus sündmuskohal.

CBN.com Rev. David Wilkerson Killed in TX Car Crash

David Wilkerson tegi viimase blogi postituse surmapäeval, millega julgustas ja innustas usklike: püsige usus! Loe lisaks: "When All Means Fail"

David Wilkersoni blogi viimane eesti keelne sõnum: LOOTUS KESK’ SAABUVAT TORMI

"Mu armsad, kui meidki ootavad ees teatud tormid, peame me seadma end valmis, et miski ei häiriks ega raputaks me vaimu. Ja ainuke viis, kuidas seda teha, on veeta aega koos Isaga, hoides Tema palet oma silme ees."

David Wilkerson asutas New York´s Times Square Church´i ja oli selle pastor.

Wikipedia: David Wilkerson

Milline on su reputatsioon põrgus?

Evangelist David Wilkerson kirjutab täna toreda mõtte, millest võib rõõmu tunda!

Wilkerson kirjutab:

Võib-olla oled ka sina, nagu Peetrus tookord, sõela peal raputada ja
luhvtitada ja sa küsid: „Miks mina?“ Kuid samas - miks ka mitte? Esiteks
võiksid sa rõõmustada selle üle, et sul on selline kuulsus põrgus. Saatan
poleks iialgi palunud Jumalalt luba sind sõeluda, kui sa poleks ületanud
sõnakuulelikkuse piiri. Miks muidu pingutaks ta nii meeleheitlikult selle
nimel, et sind hirmutada, kiusata ja vaevata ning raputada kõike, mis sul on?

Loe lähemalt: When Sifting Comes

Wilkerson: Jumal vajab õppimata ja lihtsaid

Ma usun, et enamus kristlasi sooviks põgeneda kuhugi vaiksesse, turvalisse peidupaika kusagil mägedes, et hoida end saamast rüvetatud kõigest väärusest nende ümber. Paljud on meeleheitel, öeldes: „Mida saaks küll üks kristlane teha kõige selle ebamoraalsuse suhtes? Mida saaks küll üks kogudus teha keset seda metsikut ja kurjust täis linna? Piisab sellest, kui ma hoian Jeesuse ligi ega lähe kaasa kõige selle vooluga.“

Teised aga mõtlevad: “Kas tõesti on midagi, mida mina saaks teha – tühine kristlane nagu ma olen? Mul pole ei raha, vastavat väljaõpet ega mõjuvõimu. Kõik, mis mul on, on vaid armastus Jeesuse vastu!“

Sageli ootame me, et Jumal tegutseks kahel järgneval viisil: saates üleloomuliku Püha Vaimu väljavalamise, mis uhuks suured rahvahulgad otsemaid Tema kuningriiki või saates kohtumõistmise, mis suruks kogu rahva põlvili. Kuid armsad, see ei ole Jumala viis muuta asju siin kurjas maailmas. Tema viis ehitada üles kõik varemed, on kasutada tavalisi mehi ja naisi, keda Tema on puudutanud. Ta teeb seda täites nad oma Püha Vaimuga ja saates nad seejärel lahingusse täis rohket usku ja väge!

Jumal on tõstmas esile üht püha teenistust, mis koosneb meestest ja naistest, kes täielikult pühendunud Sõnale ja palvele. Nad ei lajata kellelegi Piibliga, aga nad on täis hoolivust ja nende südamed on üles õhutatud. Nende igatsuseks pole midagi enamat kui vaid otsida, kuulda ja kuuletuda Jumalale.

Järgmisena kutsub Jumal sind igapäevasesse teenistusse. Ta vajab selleks tavalisi inimesi ehk nö. “lihtrahvast“. Ta kasutab inimesi, kelle kohta ülempreestrid ütleksid „õppimata ja lihtsad mehed“ (Ap.4:13). Piibel räägib meile ka sellest, kuidas Nelipühapäeval seal ülemises toas kõik Püha Vaimuga täidetud said (Ap.2:4). Nad kõik said täis väge minna lahingusse ja olid julged ning võimsad tunnistajad. Kuid vaimuga täidetud usklike hulka ei kuulunud mitte ainuüksi Peetrus, Jakoobus, Johannes ja teised teada-tuntud jüngrid, vaid ka lesed, noored, teenijad ja teenijatüdrukud!

Me teame, et Stefanos oli täis Püha Vaimu – „täis armu ja väge“ (Ap.6:8). Ta ei olnud ei apostel ega ka ordineeritud jumalariigi teener. Tegelikult oli ta hoopis kui ettekandja, kes koguduses laudu teenindas, et jüngrid võiksid pühendada endid täielikult palvele ja Sõna kuulutamisele.

Stefanos oli tavaline mees täis Jumala Vaimu! Seetõttu võid ka sina olla Jumala tunnistajaks oma kodupaigas. Jumal kasutab kõige tavalisemaid inimesi, kes Temaga hästi läbi saavad, kelle süda põleb Talle, kes otsivad Teda palves ja kes liiguvad edasi otsekui Stefanos, täis Püha Vaimu armu ja väge!

3. detsember 2010
David Wilkerson

Wilkerson: ei mingeid seminare, kuidas saada

Davidi poolt vahva sõnum! Mulle see meeldib:


----------------------------------------------------------------------

KORNEELIUS PÄÄSTIS OMA KOJA

„Kaisarea linnas oli üks mees, Korneelius nimi, nõndanimetatud Itaalia kohordi pealik, vaga ja jumalakartlik koos terve oma perega; ta jagas rahvale palju almuseid ja palus alati Jumalat.“ (Apostlite teod 10:1-2)

Korneeliuse elu tõestab, et Jumal otsib kogu südamest lähtuvat pühendumist, sõnakuulelikkust ja lakkamatut palvet. Pane tähele viise, kuidas see pühendunud mees päästis oma koja ja imesid, mida ta pühendumine endaga kaasa tõi.

Korneelius oli nii otsusekindel iseenda ja oma pere Jumala täiusesse sisenemise suhtes, et ta loobus Jumala otsimise nimel isegi söömisest. Toit oli tema suure vaimse nälja kõrval Jumala järele täiesti teisejärguline. Päevade pikkune paast ilma janu ja näljata Jumala järele pole tuhkagi väärt! Tegelikult on isegi targem süüa kui et paastuda selle nimel, et Jumalalt mingit õnnistust välja pressida. Kuid tõeline nälg ja igatsus Jumala järele kustutavad igasuguse inimliku nälja.

Korneeliuse elu peaks meid kõiki punastama panema. Tal polnud ühtegi kristliku õpetusega kassetti ega veelgi enam – ühtegi õpetajat! Ta ei olnud värske Juudi vastpöördunu, vaid lihtne mees, kes janunes Jumala järele. Kõik, mida ta oli Jumala kohta õppinud ja omandanud, tuli nö. omal nahal läbielatu põhjal – ei mingeid seminare, konverentse ega raamatuid stiilis „kuidas saada Jumalat seda või toda“. Isegi Püha Vaim ei elanud ta sees veel, kes oleks teda õhutanud palvetama ja otsima Jumala palet! Ometigi palvetas ja paastus ta pidevalt.

Tema palveelu muutis ta almuste andjaks. Vaatamata sellele, et Jumal ei olnud veel vastanud tema enda palvetele oma pere ja koja pärast, jagas ta heldelt kõigile hädasolijaile. Ta ei olnud haaratud ülearu palju omaenda asjadest, mis oleks nõudnud kogu tema aja, tähelepanu ja raha.

Palvetavad inimesed püüavad alati Jumala tähelepanu ja palvetavad inimesed kuulevad ka Jumala häält. See on olnud nõnda juba aegade algusest.

Sa võid päästa oma pere ja kodu just täpselt nõnda nagu Korneelius seda tegi! Vaid üheainsa päeva jooksul, üheainsa ime läbi sai kogu tema pere ja teenijaskond päästetud ning täidetud Püha Vaimuga. Vaid ühe päevaga astus ta pere vaimsest pimedusest imelisse valgusesse ja ellu. Ja seda kõike vaid tänu sellele, et see mees oli kindlalt otsustanud päästa oma koda. Andku Jumal meile armu ja abi, et me võtaksime tõsiselt oma päästmata pere ja sõprade eest palumist.

5. november 2010

David Wilkerson

Agape suvepäevad

Meil oli suur eesõigus osaleda Agape suvepäevadel, mis toimusid 17-19.08 Võrtsjärve lähedal. Ja tahan siinkohal kohe öelda, et Agape Eesti on väga hästi toimiv ja suure potentsiaaliga kristlik organisatsioon.

Pildil: Herman Jürgens perega

Agape juhatus ja liikmed eranditult noored, vanuses 20-35 aastat, ja eriliselt tuld ning väge täis noored evangelistid. Agape ei ole seotud konkreetse kristliku denominatsiooniga. Täiskohaga ja vabatahtlike agapekate seast leiate: baptistid, luterlased, katoliiklased, metodiste jt. Neid inimesi motiveerib Jumala armastus.

Motiiv on Jumala armastus

Kui Jumala armastus on inimeste südametes, siis õpetuslikud seisukohad ei takista nende koostööd.

Jumala armastus ületab igasugused koguduslikud barjäärid. Selles mõttes ma ei näe täna läbimurret kirikute vahelises koostöös, pigem on need üha enam kapseldumas. Aga agapekates näen ma tohutut potentsiaali ja usun, et oikumeeniline murrang saab toimuma just selle põlvkonna töö tulemusel. Kui kogudusi hakkavad juhtima tänased noored, muutub koostöö koguduste vahel erakordselt efektiivseks ja inimesed avastavad Kristuse. Kuid Eesti kirikute juhtidel tasub uurida, kuidas tegelikult tuleb teha koostööd Jeesuse nimel.

2000 kristlast Tartu koguduses

"Tartus on ruumi kogudusele, kus on 2000 liiget," ütles Helari Hellenurm (pildil). See kinnitas minu lootust.




















Ka mina usun, et Tartus saab olema kogudus, kus on 2000 liiget. Aga ma usun ka, et Tallinnas on ruumi kogudusele, kus on 12 000 liiget. Kas seda arvab ka Jumal?

Uhiuus märk

Tallinna üks suurimad kirikuhooneid on nn Balti misjonikeskus. Metodisti kiriku saalis jagub istekohti 600 inimesele, aga täna mu 3-aastane poeg näitas sõrmega selle lae suunas ja ütles "Ma tahan ehitada suurt kirikut." Lisas veel: "Ma tahan ehitada ka maale kirikut." Maakoha all peab ta silmas oma maakodu, mis asub Võrust 8 km. Seda võis öelda ainult Jumal. Ma ei ole rääkinud oma igatsusest mitte kellelegi peale Jeesuse. Aga piibel kirjutab: "Sa oled valmistanud kiitust väetite laste ja imikute suust" (Mt 21:16; Lk 10:21).

Lisaks lugemist: Agape Eesti

Agapekad - suur tänu teile!

Peeglike, peeglike seina peal...

PEEGEL

„Stefanos aga, täis Püha Vaimu, vaatas ainiti taevasse ja nägi Jumala kirkust ning Jeesust seismas Jumala paremal käel ja ütles: "Ennäe, ma näen taevaid avanevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal käel." (Apostlite teod 7:55-56)

Stefanos esindab seda, milline üks tõeline kristlane olema peaks: inimene, kes on täis Püha Vaimu ja kelle silmad on kinnitatud Jumala Pojale. Stefanos on keegi, kes peegeldab seda au sellisel viisil, et kõik, kes seda näevad, on hämmingus. Ta on keegi, kelle pilk on suunatud vaid Kristusele ja ainult Temale, olles täielikult lummatud oma aulisest Päästjast.

Mõelge sellele lootusetule olukorrale, milles Stefanos oli, olles ümbritsetud religioossest hullusest, kahtlustest, eelarvamustest ja kadedusest. Vihane rahvahulk surus talle üha enam peale, olles täis verejanu ja kättemaksuhimu, mistõttu surm sirendas Stefanose silme ees kõige täiega. Milline võimatu olukord! Kuid suunates oma pilgu taevasse, hoides Jumala au oma silme ees, muutus see maine hüljatus tema jaoks tühiseks. Ta oli võimeline olema üle sellest kõigest, nähes nähtamatut.

Vaid üks killuke Issanda aust ja vaid üks pilk Tema kallisse pühadusse ning miski ei saanud enam Stefanosele kahju teha. Kõik tema pihta visatud kivid ja needmine oli kui tühipaljas õhk ta jaoks, sest ta koges rõõmu, mis tema ette seatud. Vaid killuke Kristuse aust võib tõsta sind üle kõigi su olukordade. Oma pilgu hoidmine Kristusel ja igatsus Tema järgi igal võimalikul hetkel, toob edaga kaasa suurima rahu, mida sa eales kogeda võiks.

„Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.“ (2 Korintlastele 3:18). Stefanos sai osa Jeesuse aust, peegeldades seda tagasi Kristuse hüljanud ühiskonnale.

Kas pole tõsi, et me muutume kõige selle sarnaseks, millel oma pilgu hoiame? Seetõttu peaks varasemalt esiletoodud piiblisalmi tõlge kõlama hoopis selliselt: „Meid kõiki, kes me vaatame avatud pilguga taevasse, muudetakse!“ Kogu loo mõte on selles, et kristlane, otsekui peegel,
peegeldab seda au, mida ta ise kõige enam vaatab. Meie oleme need, kes on seal „peeglis“, vaadates Kristuse peale, kes on meie kiindumuse objekt ja keegi, kellest me üha tugevamini kinni haarame.

Kui vaenlane kui tulvaveena sisse tormab ja rasked olukorrad meid maha suruvad, peame me kukutama selle maailma eneste ümber läbi andunud, armsa pilgu Jeesusele. Kuna me oleme võimelised nägema läbi oma vaimulike silmade, suudame me kõike eelnevat vaid läbi selle, kui hoiame oma mõtted ja meeled pidevalt Kristuses.

18. juuni 2010

David Wilkerson

Mis siis, et mul ei ole käsi ja jalgu!

Nick Vujicic´l pole käsi ja jalgu, kuid ta ei tee sellest numbrit. Ta elus on kõik olemas, sealhulgas elutahe ja rõõm. Nick saab hakkama ka ilma käte ja jalgadeta, ta elab täisväärtuslikku elu. Vaata klippi, mida Nick teha suudab.




Pole käsi, pole jalgu. Milles probleem on!

Kus Jumal elab

Ärge otsige Jumalat kirikust!

Ärge otsige Jumalat Metodisti kirikust, Oleviste kirikust, Jaani kirikust, Püha Vaimu kirikust ja paljudest teistest kirikutest - te ei leia Jumalat kirikust. Jumal ei ela kirikus.


_________________________________________________

KUS JUMAL ELAB?

Peale seda, kui Jeesus oli võetud üles taevasse, sai apostel Johannes väga võimsa ja aulise nägemuse osaliseks. „Templit ma ei näinud seal, sest Issand, Kõigeväeline Jumal, on selle tempel, ning Tall...ning tema lamp on Tall.“ (Ilmutuse 21:22-23)

Kui nüüd Jumala enese tempel on läinud ausse, istudes Isa paremal käel, siis kus asub Issanda asupaik siin maa peal? Või nõnda nagu Jumal ise küsib: „Millise koja te ehitate mulle? Kus on mu hingamispaik?“ Me teame, et mitte ükski hoone ei suudaks mahutada Jumalat. Ta ei pesitse Püha Peetruse Katedraalis Vatikanis ega ka Püha Patricu Katedraalis New York City’s. Nõnda nagu pole ta elupaigaks ka ükski Euroopa katedraalidest. Ütles ju Pauluski Ateenas olles, et: „Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees, kes taeva ja maa Issandana ei ela templites, mis on kätega tehtud.“ (Apostlite teod 17:24). Ehk lihtsamalt öeldes: kui me püüame leida Jumala asupaika mõnest hoonest, ei leia me seda mitte.

Jumal on juba leidnud omale eluaseme – Ta elab ja hingab iseenese poolt loodud inimkonna ihudes. Paulus kinnitab, et Jumala tempel asub inimeste sees, öeldes: „Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim?“ (1Korintalstele 3:16)

Niipea kui me paneme oma usu Jeesusesse, saavad meist templid, kuhu Jumal elama asub. Kõige elavamalt peegeldus see ülemise toa loos, kus Püha Vaim langes jüngrite peale ja täitis neid iseendaga. Ja Ta nimetas nende pühitsetud ihusid Jumala templiteks, kuhu Isa pidi tulema ja asuma elama. Püha Vaim pidi aitama neil suretada ja hävitada nende patuse loomuse tegusid ning andma neile väe elada võidukat elu. Nende ihudest sai Jumala tempel – Tema elupaik, mis polnud kätega ehitatud.

Jeesus ütles: "Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde.“ (Johannese 14:23). Eluase tähendab aga alalist elupaika; kohta, kus püsida.

Paulus ütles: „Sest te olete kallilt ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus!“ (1 Korintlastele 6:20). Teisisõnu: te kuulute Jumalale ja Ta tahab, et te võiks olla Tema hingamispaigaks. Seetõttu avage oma südamed sellele tõele ja tooge au Tema nimele seda vastu võttes.

8. juuni 2010

David Wilkerson

David Wilkerson: kõik Jumala rikkused on meile saadaval

Tänane David Wilkersoni sõnum on väga hea! See ütleb selgelt, arusaadavalt, - ja otse välja-, kes on kristlane ning millised on tema ressursid ja kus need asuvad! Kust neid otsida tuleb. Vahel me kipume unustama need lihtsad asjad. Olge õnnistatud!


Siinkohal David Wilkersoni tekst täismahus:

JUMALA RIKKUSED MEIE SEES

Kui Jumal seab end sisse meie eludes, toob Ta endaga kaasa ka kogu oma väe ja varustatuse. Korraga on meie seesmisel inimesel ligipääs Jumala jõule, tarkusele, tõele, rahule ja kõigele muule, mida me vajame võidukaks eluks. Me ei pea hüüdma Ta poole, paludes Tal laskuda alla taevast, sest ta juba elab meie sees. Paulus kirjeldab, kui võimsad me tegelikult Kristuses oleme: "Sellepärast ma põlvitan Isa ees, kelle käest iga suguvõsa taevas ja maa peal saab nime, et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu läbi tugevaks seesmise inimese poolest, et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja kinnitatud armastuses, et te suudaksite koos kõigi pühadega tunnetada, milline on armastuse laius ja pikkus ja sügavus ja kõrgus, ning ära tunda Kristuse armastust, mis ületab iga tunnetuse, et te oleksite täidetud Jumala kogu täiusega. Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda." (Efeslastele 3:14-20)

Milline võrratu piiblilõik! Paulus nimetab vaid mõned neist paljudest aaretest, mida Issand on meile kättesaadavaks teinud, kuigi kõik Jumala rikkused on meile saadaval Jeesuses Kristuses.

Mõned kristlased on loonud Jumalast kujutluspildi kui kellestki, kelle ainsaks naudinguks on võtta vastu kiitust. Kuid ärgu keegi meist julgegu seda arvata, sest see pole sugugi see, miks Ta on meie ellu tulnud. Ta on tulnud selleks, näidata meile, et Ta ei ole kusagil kaugel, pimedas kosmoses asuv Jumal, vaid hoopis väga lähedal meile ja elab meie sees. Samuti ei liigu Ta lihtsalt sisse-välja meie elus ega ka hülga ega jäta meid.

Paulus ütleb: "Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi." (Efeslastele 2:13) Apostel teeb selle asja väga selgeks: Jumal on siin just nüüd ja praegu ning elab meie sees. Kui Jumal asus elama meie templisse, tõi Ta kaasa ka jõu meie seesmise inimese tarvis; sügava juurdumise ja rajamise armastusse kui ka ligipääsu palumaks Temalt kõike. Ta on teinud kõik asjad võimalikuks läbi oma jumaliku väe, mis on tegev meis." (vt.Efeslastele 3:16-21)

3. juuni 2010
David Wilkerson

Jumalat sõnast, härga sarvest

Eestlased tunnevad väga hästi vanasõna "Mees sõnast, härga sarvest". Sellest on kujunenud omamoodi mõõdupuu. Kui seda mõõdupuud uurida, siis tundub see päris täpne ja vajalik ning leiab küll kasutust praktilises elus veel täna. Ei ole üldsegi mingi udujutt. Aga? Kui juba inimste vahelistes suhetes toimib nii vahe relv, miks siis kristlased seda ei kasuta? Kas kristlane võtab Jumalat sõnast?

Kuidagi tihti on Jumal meie jaoks selline hädine ja ähmane muinasjutu haldjas, olevus, kes ei saa meie arvates mitte millegi tõsisega hakkama ega saa midagi meie jaoks ära teha. Sest meile meeldib olla koos oma hädadega. Me ei palu. Sest me ei usu. Kas see ongi meie identiteet? Häda meile, kui haletsemine muutub harjumuseks. Kui me imetleme ja idealiseerime kannatusi. Aga see pole usk! See on romantism.

Usukangelased ei kahelnud Jumala võimetes, vaid võtsid teda sõnast, millest kirjutab kiri hereeblastele 11. ptk. Aga täna? Jeesus andis meile väe ja meelevalla. Meil on vägi ja ka pühakiri. Aabrahamil polnud Püha Vaimu ega pühakirja, aga ta võttis Jumalat sõnast. Ta oli karjakasvataja. "Jumal sõnast, härga sarvest" sobiks tema elu motoks küll. Kas see võiks sobida ka meie elu motoks, selles on küsimus.

Täna David Wilkerson saadab meeleheitliku üleskutse, see tõuseb üles sügavalt südamest - otse Jeesuse vaimust, arvan ma. "Mida selleks küll tarvis läheks et saada meid välja mannetutest eludest ... et panna meid nägema palju aulisemat elu" kirjutab ta.

Ma usun, et see kehtib täna ka eestlaste kohta. Miks on mõnele väikerahvusele nii armas pöörduda tagasi orjapõlve meelsusesse? Hirmud, usaldamatus, väe eiramine, kas see peaks iseloomustama kristlikku identiteeti, kristlast, kellel on Püha Vaim.

David Wilkerson kirjutab täna järgmist (lisan kogu tema teksti):

PIMEDUSEST VALGUSESSE

Mida selleks küll tarvis läheks, et saada meid välja meie mannetutest eludest täis süütunnet, hirmu ja masendust? Mida selleks küll tarvis läheks, et panna meid nägema palju aulisemat elu, mis meie jaoks ootel?

Paulus ütles: „Tänades Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis.“ (Koloslastele 1:12)

Kas sina sooviksid endale seda aulist, vabastatud elu? Usud sa, et see on sinu pärand? Usud sa, et Jumal meeleheitlikult sooviks kinkida seda sulle? Kui nii, siis võta see usu läbi vastu ja astu sellesse! Kuuluta see enese omaks! Paulus ütleb: „ Kas sa pole juba piisavalt kannatanud? Kas sa pole juba oma õppetunde kätte saanud?“ Ehk teisisõnu: „Kas sul pole juba kõrini elust täis hirmu ja piina? Kas sa pole juba aru saanud, et on üks tunduvalt parem tee?“

„...sest usust õige jääb elama.“ (Galaatlastele 3:11). Sa lihtsalt paned oma usu sellesse, mida Jumal on öelnud, et Ta teeb su heaks. See vabadust, õiglust, rõõmu ja rahu täis elu Pühas Vaimus on kingitus, mida ei saa kuidagimoodi oma tegudega välja teenida. Kuid suurim rõõm peitub teadmises, et sa pole enam „süüdi“ Jumala ees. Rõõm on teada, et su usk teeb sind õigeks Tema ees. "Õndsad on need, kelle ülekohus on andeks antud ja kelle patud on kinni kaetud. Õnnis on mees, kelle pattu Issand ei arvesta." (Roomlastele 4:7-8)

Aabrahamist sai rahvaste isa vaid tänu sellele, et Ta võttis Jumalat Tema sõnast. Ta oleks võinud ka kahelda ja kaotada seeläbi kõik. „Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai vägevaks usus, ülistades Jumalat ja olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda, mida on tõotanud. Aga et see arvestati talle õiguseks, ei ole kirjutatud üksnes tema pärast, vaid ka meie pärast...sest me usume temasse, kes äratas surnuist üles meie Issanda Jeesuse...“ (Roomlastele 4:21-24)

Me usume Tema andestusse, mille läbi Ta tahab päästa meid. Ka peame me uskuma, et Ta hoiab meid. See vägi, mis päästab meid, see ka hoiab meid! See usk, mis tõi Jeesuse meie ellu, hoiab meid langemast.

„Et me nüüd oleme saanud õigeks usust, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, kelle läbi me oleme usus saanud ligipääsu ka sellele armule, milles me seisame, ja me kiitleme oma lootusest Jumalalt saadavale kirkusele.“ (Roomlastele 5:1-2)

Kas Jumal juhib sind täna?

Mul on jälle rõõm tõdeda, et see mis mul südames on, pole ainult minu südames!

Eile rääkis Jumala Püha Vaim minu südame vastu, et pane kirja sõnum. Pane teade üles oma blogisse. Jumal räägib minu vastu kogu aeg, kuid see nõue oli eriti rõhuline.

Nii nagu ikka, võtsin kuulekalt pliiatsi ja hakkasin siis saadut üles kirjutama, panin kirja kõik sõnad. Seejärel panin teksti kodulehele. See pidi olema püsivalt nähtav. Lisasin selle vasakule, vaata "SEDA ON HEA TEADA". Aga sõnum tundus mulle esmapilgul imelik, sest ma mõtlesin, äkki siiski pole see kõigile.

Lisan oma sõnumi ka siinkohal uuesti.

SEDA ON HEA TEADA:

"Tegelikult ei oma tähtsust, kas sa tead seda, kes sa tegelikult oled. Isegi mitte see, mis su elu mõte on. Ammugi siis see, kui sa tead seda, mis saab sinust pärast surma. Kõik eelpool toodud kaotab tähenduse, kui sa ei ole aru saanud sellest, mida Jumal saab tuua sinu ellu täna! Kohe nüüd ja kuidas sa saad teda kogeda iga päev. Kas sa tahad seda teada?"


Täna selgus, et selline rõhuasetus pole üksnes minu südames. Sama mõte, kuid teiste sõnadega on aktuaalne ka David Wilkersonil. Viimasel ajal on sellist laadi "kokkusattumused" üha sagenenud. David on minu jaoks jumalamees, kes mind korduvalt on kinnitanud. See, mida Jumal talle räägib põhijoontes ühtib. Aga nüüd toon ära täies mahus tema täna saadetud teksti.


David Wilkerson kirjutab oma blogis.

SILMAPILGU PÕLVKOND:

Paljud kristlased loevad regulaarselt Piiblit, uskudes, et see on Jumala elav, ilmutatud Sõna nende elude jaoks. Ikka ja jälle, peatükk peatüki järel võivad nad Piiblist lugeda põlvkondade kohta, kes kuulsid Jumala häält. Nad võivad näha, kuidas Jumal rääkis oma rahvaga kord korra järel ja panna tähele juba vana tuttavat fraasi: „Ja Jumal ütles...“. Ometigi elavad aga paljud neist samadest kristlastest viisil, otsekui Jumal tänapäeval ei räägikski enam oma rahvaga.

Terve põlvkond usklikke on hakanud langetama otsuseid tuginedes ainuüksi omaenda tarkusele, pühendamata hetkegi Jumalalt või Tema Sõnast nõu küsimisele. Paljud lihtsalt otsustavad selle järgi, mis neile meeldib, paludes seda siis Jumalal lihtsalt õnnistada. Nad liiguvad edasi täie käiguga, paludes ainuüksi seda, et: „Jumal, kui see ei ole sinu tahtmine, siis peata mind!“

Me elame aegadel, kus inimesi on hakatud kutsuma „silmapilgu põlvkonnaks“, kuna nad langetavad eluliselt tähtsaid otsuseid vaid hetkega, silmapilgu vältel. Selle kohta on isegi üks bestseller välja antud, mis kannab pealkirja: „Silmapilk: Võime mõelda ilma mõtlemata.“ (Blink: The Power of Thinking Without Thinking.). Kogu raamatu sisu tugineb teooriale, mis käsib „usaldada oma instinkte, kuna silmapilgu vältel langetatud otsused on tõestanud end olevat need kõige paremad ja õigemad.“

Mõelge kõigele sellele soravalt kõlavale „silmapilksele kõnepruugile“, mida me enda ümber iga päev kuuleme: „See on sajandi pakkumine!! Te võite üle öö rikkaks saada, kuid võimalus selleks on ainult nüüd ja praegu!“ Kõigi nende lendlausete taga hõljub aga vaid üks vaimsus: „Silmapilk, silmapilk, silmapilk!“

Taoline mõtteviis on hakanud mõjutama ka meie kogudusi, kus otsuseid ei langeta enam mitte ainult „silmapilgu kristlased“, aga ka „silmapilgu jumalasulased“. Oleme saanud suurel hulgal kirju hämmingus inimestelt, kellede sõnum on üks ja seesama: „Meie pastor tuli tagasi „koguduste-kasvatamise konverentsilt“ ja teatas, et: „Tänasest päevast saab kõik olema teisiti!“ Ta otsustas, et meist peab üle öö saama üks populaarne ja trendikas kogudus ning ei palunud meil isegi palvetada selle pärast...Me oleme segaduses!“

Veel mõni aasta tagasi olid kristlaste seas levinud küsimused nagu: „Kas sa ikka palvetasid selle pärast? Oled sa küsinud Issanda arvamust selles küsimuses? Kas su õed ja vennad toetavad sind palves? Oled sa saanud häid juhtnööre ja nõu?“ Tahaksin küsida su käest, oled sa esitanud neid samu küsimusi? Mõeldes tagasi viimase aasta peale, siis: kui mitu tähtsat otsust sa langetasid, kus sa tõesti siiralt ja tõsimeeli viisid need asjad Jumala ette ja palusid nende pärast kogu südamest? Või, kui mitu neist otsustest said langetatud „silmapilkselt“? Põhjus, miks Jumal tahab omada täit kontrolli meie elude üle, peitub selles, et ainult nii saab Ta meid hoida eemal tõelistest kaostest, mis on just need, kuhu meie „silmapilksed otsused“ omadega välja jõuavad.

23. märts 2010
David Wilkerson

David Wilkerson: ära piira Jumala andestust iseenda suhtes!

Täna oli minu südames sama mõte kui David Wilkerson kirjutab. Toon tema postituse siinkohal ära täies ulatuses. Soovides kõigile piiritut armastust - eelkõige iseenda vastu!



JUMALA PIIRAMATU ANDESTUS

Mu kallis sõber – ära iialgi piira Jumala andestust iseenda suhtes! Tema andestusel ja pikal meelel pole piire! Jeesus ütles oma jüngritele: „Ja kui ta ka seitse korda päevas sinu vastu patustab ja seitse korda sinu poole pöördub, öeldes: "Ma kahetsen", andesta ikka talle!" (Luuka 17:4)

Suudad sa seda uskuda? Keegi inimene patustab su vastu seitse korda päevas, ütleb siis „Anna andeks!“ ja sina pead andestama – jätkuvalt! Kui palju enam siis andestab meie Taevane Isa oma lastele, kes meelt parandades Tema poole pöörduvad! Seetõttu ära püüagi sellest oma mõistusega aru saada ega küsida, kuidas või miks Ta küll pidevalt andestab? Lihtsalt võta see vastu!

Jeesus ei öelnud: „Andesta oma vennale korra või paar ja siis ütle, et ta enam nii ei teeks. Ja kui teeb, on ta lips läbi. Ütle talle, et ta on üks igavene paadunud patukott.“ Ei! Jeesus kutsus meid üles piiramatule, tingimusteta andestusele!

Andestamine on Jumala loomuses. Taavet ütles: „Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.“ (Psalm 86:5). Jumal ootab just praegu, et täita sind ülevoolava rõõmu ja andestusega. Sa pead avama kõik oma hinge uksed ja aknad, et lasta Ta Vaimul end täita Tema andestusega.

Kõneledes kui kristlane, ütles Johannes: „...tema on lepitusohver meie pattude eest, kuid mitte üksnes meie, vaid ka terve maailma pattude eest.“ (1 Johannese 2:2) Tuginedes Johannesele, peaks iga kristlase eesmärgiks olema „mitte patustada“, mis tähendab seda, et kristlane ei tohiks hoida mitte patu, vaid Jumala poole. Mis aga juhtub, kui „Jumala poole hoidev“ laps siiski patustab? „Aga kui keegi patustab, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige...“ (1Johannese 2:1) „Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.“ (1Johannese 1:9).

Pane maha oma süükoorem, mu sõber! Sa ei pea seda enam hetkekski kandma! Ava oma südame uksed ja aknad ja lase Jumala armastusel tulla sisse. Ta andestab sulle ikka ja jälle! Ta annab sulle väe näha oma võitlusi läbi võiduprisma. Ja kui sa palud ning meelt parandad, saad sa ka andeks! Võta see siis vastu – kohe praegu!

David Wilkerson
3. märts 2010

David Wilkerson: vähesed elavad koos Kristusega

David Wilkerson leiab, et vähe on neid, kes elavad tõelises liidus Kristusega. Kristuse kogudus on minetanud oma esialgse mõtte - olla maailma valgus. Kahjuks peame nõustuma, et see puudutab ka eestlasi ja Eesti kogudusi. Siinkohal lisan tema sõnumi täies mahus.



NEIL OLI ELU JA VALGUS

Jeesuse Kristuse kogudus ei oma maailma silmis piisavalt autoriteeti seetõttu, et tal ei jagu piisavalt vaimsust.

Miks suhtuvad meie valitsusjuhid ja meedia nii üleolevalt ja sageli ka alandavalt kristlastesse? Miks on kogudus kaotanud kogu oma tähenduse ja eesmärgi maailma silmis? Miks on tänapäeva noored tõmmanud kristlusele täielikult vee peale otsekui millelegi, mis ei puutu üldse neisse?

Seda kõike seetõttu, et suuremas osas on kogudus kaotanud oma valguseks olemise mõtte. Kristus ei valitse meie ühiskonnas seetõttu, et Ta on kaotanud valitsuse meie endi eludes. Vaadates ringi jumalakojas, näen ma väheseid, kes elavad tõelises liidus Kristusega. Puudub igasugune osadus taevaga ja ainult vähesed jumalasulased on nõus loobuma maailma meetoditest ning usaldama Jumala juhtnööre. Me oleme kaotanud oma valguse, kuna oleme kaotanud elu Kristuses. Selleks, et Jumal võiks omada mingitki autoriteeti, peab Ta saama välja elatud oma pühendunud, sõnakuulelike astjate kaudu.

Mõelge Paabeli peale Nebukadnetsari valitsusajal. Paabeli näol oli tegu maailma võimsaima impeeriumiga, mille suhtes aga Taaniel kuulutas, et iga selle edukas kuningas saab kord alavääristatud ning kaotama oma võimu ja mõjujõu. Miks? Sest Nebukadnetsar ei olnud Paabeli tegelik valitseja ja tema impeeriumi vägi ei sõltunud kuldsest kujust, mille ta oli lasknud teha. Ei. Paabeli mõjuvõim oli tegelikult väikese hulga jumalakartlike meeste käes. See lähtus Issanda salajasest, taevalikust valitsusest, mida juhtis Taaniel koos kolme Heebrea mehega. Need mehed olid Jumala valitsevad astjad, sest nad tegutsesid taevases reaalsuses. Nad keeldusid võtmaks omaks midagi maailma süsteemist ja hoidsid veel enam Jumala ligi.

Kõige selle tulemusena tundsid ja teadsid need pühad mehed aegu ja võisid rääkida inimestele Jumala plaanidest ükskõik, mis ajahetkel. Nad olid otsekui eredalt säravad taevatähed oma rahva keskel, sest Jumala elu põles nende sees.

2 Kuningate raamatu 6-ndas peatükis võime me lugeda Süüria plaanidest minna sõtta Iisraeli vastu. Kogu selle konflikti vältel istus prohvet Eliisa kodus ja pidas osadust oma Issandaga. See mees esindas Jumala salajast valitsust, mille kaudu Ta sai valitseda väes ja meelevallas. Eliisa kuulis Jumalalt ja andis need sõnumid edasi Iisraeli kuningale, et hoiatada teda igast Süüria liigutusest, mida tolle sõjavägi oli tegemas.

Kui Süüria kuningas sai teada Eliisa hoiatavatest sõnumitest, piiras ta prohveti linna ümber terve pataljoni sõjaväelastega, kuid Jumal pimestas süürlasi, mille tulemusena sai Eliisa juhtida nad otse iisraellaste leeri, kus nad kõik kinni võeti. Ellisal oli valgus – ja ta teadis igat Saatana sammu – sest tal oli elu!

26.02.2010

David Wilkerson

Bono: Thank You Billy Graham!

Iiri rockansambli U2 laulja Bono ja Pat Boone, Le Ann Rimes, Larry King ja teised muusikud tänavad ja avaldavad austust evangelist Billy Graham´ile.


Eksklusiivne video! 20.02.2010



Vaata ka: thank you Billy & friends

Evangelistid - pange jalad maha!

Mõnikord ma loen kritstlikke veebilehti ja seal on usuüleskutsed. Nendest jääb mulje et evangeelium on ainult pättidele! Pätid on oodatud. Seoses sellega tekib küsimus; kui inimene ei kvalifitseeru, siis kuidas temaga on? Kas ta tohib ka osa võtta?

Enamus üleskutseid algavad umbes nii, et Jumal kutsub sind ja on sinu juures ... ja siis järgneb sihtrühm: alkohoolikud, narkomaanid, asotsiaalid jne ...

Mis mõttes minu lähedal, "Kui ma olen asotsiaal, siis miks Jumal minuga ei tegele, kus ta siis on?" mõtleks asotsiaal. "Kust nad üldse teavad, et mul arvuti on? Ma saan päev otsa räsida ja vaevu leivaraha kokku et hing sees püsiks, kus te võtate et mul internet on?"

"Mis mõttes viinanina? Kes seda siis ei võtaks. Pigem ostan pudeli viina ja istun oma sõpradega, kui raiskan aega internetis" ütleks joodik.

"Tänavalaps?! Mul pole kodu ja ema peksab mind. Turvamees kõnnib mul tundide viisi järel, ainus mõte on et saaksin lõpuks "Marši" kätte, hea kui kaks tükki, siis elan homseni," ei saa aru, "su enda ostukorvis on jogurtid oma lastele, aga mind sa ei märka. Mis sul ikka mulle pakkuda oleks!"

Siinkohal võib igaüks jätkata nii kuidas tahab. Kui ma loen neid üleskutseid, siis tundub et evangeelium on vaid eluheidikutele. Kurjategijatele, tänavalastele, prükkaritele, alkohoolikutele, narkomaanidele, abielurikkujatele, varastele ja kõigile teistele peale normaalsete inimeste. Ma ei looda kohata internetis neid inimesi, kellest teil nimekirjad on, aga teie? Muidugi, ma võin eksida!

"Aga minule?! Ma pole midagi halba teinud!"

Ma olen normaalne inimene. Käin regulaarselt tööl. Olen sõbralik, - mul on palju sõpru. Reisin palju! Raha mul palju ei ole, aga ma saan hästi hakkama ja aitan ka teisi kui vähegi saan. Olen viisakas ja tagasihoidlik. Kõik peavad minust lugu. Mul läheb hästi! Ma ei usu, et Jumal on asotsiaalile lähedal, pigem minu lähedal. Ma mõistan, et ta armastab mind. Ma isegi usun seda. Ma ei ole teda eemale lükkanud!!! Ma astun vahel kirikusse. Vanemad ristisid mind. "Kas ma vajan evangeeliumit?" Ma usun, et kurjategijad seda vajavad, aga mina pole kurjategija! Ma teen head, kellele saan teha. "Kas kuskil on mõni teine evangeelium, korralike inimeste jaoks? Või palun lisage rippmenüü valikusse "korralik inimene", sest ma ei ole narkomaan, ja ma ei saa ankeeti seda valikut panna, ega kedagi neist mis te välja pakute. Mul on üks küsimus veel. Kui te ütlete, et sajad miljonid on rahul, kas need on siis kõik kurjategijad, kellest te kirjutate?"

Kui me asja mõtleme turunduse seisukohast, siis on arusaadav, kui tänavalasteni jõudmiseks läheb evangelist tänavale või kasutab oma sõnumi jaoks tänavareklaami. Ma võtan mütsi maha selle koguduse ees, kes paneb kodutute ja prügikorjajate jaoks evngeeliumi sõnumi prügikastile, kus me tavaliselt nn k-kohukese reklaame oleme harjunud nägema ning püüab neid sealt leida. Sama moodi ei saa ma aru evangelistidest, kes kuulutavad kirikus. Miks nad tänavale ei lähe? Kiriku inimesed on kuulnud evangeeliumi, mis mõttega seda resurssi raisata?! Ka internetis on oma sihtrühm, kuid ma ei usu, et need on just need, keda tänavatel kohtab. Aga kui te näete sõnumit interneti inimestele, siis oleks hea, andke mulle ka sellest teada. Kuid seda sihtrühma ei ole mõtet tänavalt otsida!

Visake võrgud maha!

Paljud evangelistid oskavad peast tsiteerida piibli kirjakohti, kuid ma kardan, et nad ei loe piiblit. Sest kui nad oleksid lugenud, siis nad oleksid midagi veel märganud. „Ja Jeesus ütles neile: „Järgige mulle ja ma teen teist inimestepüüdjad!"" Ta ütles seda kaluritele! Me teame et ka Peetrus ja tema vend olid kalamehed. Kuid ma pole kuskilt kuulnud ega lugenud, et Peetrus oleks käinud ringi võrk käes, ja inimesi võrgutanud. Küll aga olen ma lugenud sellest järgmist kirjakohta, mis kirjutab: „Ja nad jätsid kohe oma võrgud sinnapaika ning järgnesid talle." Mk 1:18.

Pange hästi tähele, sest kui teie jalad on juba taevas, siis teie töö on lõppenud. Evangeelium on inimestele, mitte inglitele. Seepärast soovin kõigile turundajatele kainet meelt: Olgu pealegi pea taevas, aga jalad olgu kindlalt maas!