Kas Sa peaksid hirmu tundma?

 Hirm lõpetab inimestes lootuse, usu ja mis väljendub selles, et nad otsustavad mõtlemise lõpetada. Nad lihtsalt reageerivad üle. Misiganes ette sööstetakse, inimesed hakkavad hüsteeriliselt teisi süüdistama ja kaotavad igasuguse ratsionaalse mõttevõime.

Kas võidelda selle vastu? Mida teie vastu üritatakse teha?

PCR-test on turundatud kui meetodit, millega tuvastada nakatumist. Kuid see väide on juba kohtutes vaidlustatud. Kui kohtud selle rahuldavad, langeb ära koroonapaanika põhjus, mis kukkub kokku nagu kaardimaja. Sest selle testiga hoitakse inimesi paanika all.

Kui aga paanikaks ei ole põhjust, siis selgub, et viiruse suremus on samas suurusjärgus kui mõnel teisel haigusel ja seda see ongi, mida on tunnistanud isegi WHO. Näiteks ka gripiga kaasnevad surmad ja tüsistused. Seetõttu, üsna igapäevane, kusjuures täna ei räägita gripist, miks? Kas seda enam pole? Miks?

Inimese immuunsusele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud.

Vaktsiini järele ei ole vajadust neil, kellel imuunsus toimib, seetõttu on vaktsineerimisest huvitatud eelkõige tootjad, et teenida tulu. Fakt on see, et see põhjustab palju kahju tervisele ja paljudel juhtudel sellisel kujul on vastunäidustatud. Isegi surmajuhtumid, neid on palju enam kui neid jõuab avalikkuse ette. On selge, et vaktsiini pole piisavalt testitud ja keegi ei vastuta selle põhjustatud negatiivsete tagajärgede eest. Vaktsiini testimised põhinevad pigem usul, kui on tõenduspõhised, 9 kuuga ei saa seda vajalikul määral teha, mis võtab aastaid. Nii et see on nö usu küsimus, kas sa usud või mitte, aga peaks olema teaduspõhine. Seetõttu varem või hiljem on oodata ka Eestis kahjunõudeid põhjustatud kahjude eest. Kui riiki ei saa vastutusele võtta, siis isikuid, kes valetasid, saab seda teha. Me peame silmas juhtide isiklikku vastutust. Kuigi nad ei vastuta üksinda, aga kui nad on valetanud, siis vastutavad isiklikult, eriti neid, kes selletõttu teenivad või maailmas niite tõmbavad, kuid ka meil. USAs ja EL juba on sellega juba algust tehtud. Pole kahtlustki, et sellised kaasused jõuavad ka meie kohtutesse, et kogu asi paljastada. Asitõendeid ja eksperte selleks on piisavalt, aga ka selleks puhuks, et tõendada, et pandeemia on esile toodud, kui mitte öelda lavastatud, millel on omad eesmärgid. Kurb on see, nagu näeme ka Eestis, et tervisega ei ole sellel pidagi pistmist. Esile kutustud pandeemia on vahend teiste eesmärkide läbisurumiseks. Peame küsima endalt, kuidas see saab olla võimalik? Kuidas see operatsioon töötab? Kuid aeg näitab, mida näitavad asitõendid.

Fakt on see, et nendes kohtuasjades keskendutakse peamisele, et võtmeisikud valetasid. Eriti, kui nad väitsid, et PCR testid näitavad midagi nakatumise kohta. Kui see osutub tõendatuks, siis saab ka PCR testide petusskeem olla lavastatud. Millega tekitatakse paanika. Aga paanika on tekitatud ja ka Eestis nagu me näeme juba aasta.

Inimesed elavad hirmu all. Ja seda toodetakse, teadlikult! Hoitakse üleval paanikat ja tekitatakse juurde hirmufoon. Kui te vaatate Eestis, siis siin kuvatakse sellel eesmärgil statistikat ja nö vajalikku infot, et inimesed tunneksid hirmu. Kõiki hoitakse hirmul. Kuid seda tehakse ka mujal, teeseldakse ja kasutatakse nn kõneisikuid. Hirmu kasutatakse nii, et inimesed hakkavad uskuma ette söödetud valeinfot. Eriti mis puudutab nakatumist, et kõik nende lähedased ja sugulased, sõbrad, töökaaslased, on neile ohtlikud. Isegi juhul, kui nad on täiesti terved või ilma sümptomiteta.

Asi pole üksnes vales, kas PCR testid näitavad nakatumist, vaid nad valetavad, õigemini pidid valetama ka selle kohta, et sümptomiteta inimesed VÕIVAD OLLA nakatusohtlikud. Juhid teavad seda et nad valetavad selles. Seetõttu, sa ei tea seda kas oled ohtlik, kui sul pole sümptomeid. Mis on SUURIM VALE! Et esineb nakatumisjuhtumeid ilma sümptomiteta. Mis see teave teeb? Kõik kardavad kõiki, ja kuvatakse totaalne hirmufoon, kuigi kellegil pole sümptomeid ja keegi pole tõsiselt haige.

Teiseks, JÄRGMINE SUUR VALE ON, et PCR testid oma positiivsete tulemustega annavad meile infot nakatumisest. Sellega kokku on loodud ideaalne paanika inkubaator, mis toidab iseennast. Seda me näeme praegu Eestis, kus väidetavalt on meil suurim nakatunute arv. Mis mõttes?

On kaks olulist valet, millele juhime allpool tähelepanu.

1. Et PCR testid näitavad nakatumise kohta. Ei näita sellisel viisil, nagu neid praegu kasutatakse või nende kasutamine on rakendatud. PCR testi puhul tuleb võtta proov, molekulid, mida tuleb võimendada, milleks pannakse need masinasse, mille on tootnud samuti ramimifirma, nt Roche (NB! Mis on sama firma, kes on huvitatud pandeemia levikust). Neid molekule võimendatakse tsüklitena. Üle 35 tsükli tulemused on kasutud. See on loogiline ja ei ole enam teaduslik. Nii Drosteni test kui ka CDC test, mis tehti Drosteni testi põhjal, kasutasid koguni 45 tsüklit. Mis on täiesti vale! Pane tähele, et Eestis kasutatakse 40 tsüklit, mis on samuti väga vale!

Mis annab valeinfot ja kogu senine valitsuse koroonajuhtimine on pehmelt öeldes kreenis. PCR testi põhjal ei saa nakatumise kohta kindlalt öelda, sest nad annavad positiivse tulemuse pea enamusele keda testitakse. Vaadake, mida teile uudistest kuvatakse! Just seetõttu on meil nii kõrge nakatumise määr, kuivõrd meil on tsükkel vale! Seetõttu meil ei räägita enam ka gripist, mis on sisuliselt kadunud (?), ent varem põdesid seda kümned tuhanded eestlased ja surid sajad. Seetõttu PCR test sisaldab jääke ka sinu immuunsüsteemi võitlusest gripi, teiste külmetushaigustega.

2. Teine oluline vale on see, mis on veelgi olulisem, kus väidetakse, et on olemas asümptomaatilised nakatumised. Mida see tähendab? Kõik meie ümbritsevad inimesed, kõik (!!!), kellel pole mitte ühtegi sümptomit ja on täiesti terved, võivad olla ohtlikud (???). See on asümptomaatilise nakatumise pettus, mida kutsutakse esile meie peas, pannes meid hirmu alla. Kuna see sisendab meile, et kõik on meile potentsiaalselt ohtlikud. See pole tõsi! Ja need eeskõnelejad teavad seda, et see pole tõsi. Ka Eestis teatakse, et see pole tõsi, aga selle juures tuleb küsida, kellele on see vale kasulik?

Kusjuures, inimesel võivad olla sümptomid isegi siis, kui ta võtab gripivastast ravaimit. Kui tegelikult on see tavaline gripp. Kui sul pole sümptomeid, siis sa pole nakatunud. Ükskõikmilline test on positiivne, sest see leiab mingisuguse jäänuse keha eelmisest võitlusest külmetushaigusega, siis üksnes selle olemasolu ei tähenda iseenesest midagi. Seda eriti 40 tsükliga.

Ainult siis, kui viirus siseneb sinu rakkudesse ja paljuneb seal, siis sa oled nakkusohtlik. Ja siis sul on ka sümptomid.

Tähendab, kui sümptomeid ei ole, siis misiganes viiruse olemasolu ei ole ohtlik, vaid seda tõenäoliselt hävitatakse immuunsüsteemi poolt. See on nakkusohtlik vaid siis, kui ta on sisenenud rakkudesse ja paljuneb seal. Enne seda pole vaja muretseda.

Kui sul pole sümptomeid, siis sa pole haigestunud ega nakkusohtlik. Ja selles asi ongi. Sümptomid, nagu palavik, valus kurk, peavalu, kõhulahtisus jne. Täpselt nagu tavalisel gripil. Meedias hirmutatakse igasugusete vastikute klippidega, aga mis on tavaline propaganda või rumalus, aga hirmutab inimesi korralikult, nii see toimib. Eestis üritab valitsus ka seadust luua, millega tahetakse inimeselt võtta ära kodupuutumatus, kus ametnik ja politseinik võib igal hetkel siseneda teie koju, isegi teid ja teie pereliikmeid kaasa viia ning teha läbiotsimist, seda kõike ilma kohtu loata!!! Kuigi see on põhiseaduse vastane, ei näe me praegu jõudu, kes suudab sellele inimõiguse rikkumisele piiri panna. Kellele on seda totaalset kontrolli v kõike vaja?

Pole midagi vaja karta peale hirmu enda.

Koroona egoism alavääristab teisi haigeid

Koroonahaige ei ole kuidagi püham kui teised haigused või tõved. Riik vorbib koroonahaigetest kangelasi, eliithaigeid, kes on privilegeeritud, kus koroona surma peetakse teistega võrreldes hinnalisemaks kui mõni teise haiguse põhjustatud surm. See on deemonlik mõtteviis! Aga koroonasurma võrrelda teiste kannatuste ja kannatajatega on sügavalt ebaeetiline, seejuures häbimärgistades teiste inimeste kannatusi sel ettekäändel.

Jeesus ei õpetanud, et üks haigus on "püham" kui teine. Haigus on haigus. Ei ole eliithaigust, mille haigestunuid tuleb ülistada, heroiseerida või kuidagi esile tõsta, neid eelistada või teisi haigusi ja kannatusi pisendada. Üks koroonasurm ei saa olla tähtsam kui tuhanded vähihaiged. Surmakultus on deemonitele omane tegevus. Jeesus parandas kõik haigused ja tõved, ega teinud nendel puhul mingit vahet, seda isegi surnud üles äratades.

Mille poolest koroona surm on parem kui vähisurm või liiklusõnnetuse ohver või surmav infarkt? On täiesti ebaeetiline koroonahaiget võrrelda mistahes haigusega, teisi haigeid alavääristada.

Samuti ükski haigus ei anna õigust paljudele teistele igas mõttes kahju tekitada ning panna neid koroona tagajärgede tõttu kannatama. Mida paraku täna nõutakse, lausa karjuvalt! Jeesus seda ei õpetanud, et teised peaksid haiguste pärast vastutuse võtma või kuidagi olema tõrjutud või taluma hukkamõistmist. (Jh 9:2, Mt 9:11, Lk 5:30) On väga egoistlik seda teha, ent egoism on patt.

Kui armastus hoolitseb teiste eest, siis egoistile on tähtis üksnes see, et tema mina oleks rahuldatud. Talle ei lähe korda raskused, mida ta teistele põhjustab, ei aeg ega energia mis ta teistelt röövib. Ta kasutab kaasinimesi teadlikult ära. Egoist elab endale, mitte Jumalale ega ligimesele. Selle asemel kummardab ta enese mina ja soovib, et teised seda sama teeksid. Ta mõistetakse hukka, Il 22:15. Oma hoolimatuses minakesksuses tegeleb ta oma tahtmiste rahuldamisega, hoolimata kahjust mis ta ligimestele tekitab. Oma egoismi tuleb vihata ja pidada sellest võitlust sellest vabanemiseks. Kuni Jumalal on ruumi, Il 3:1.  Kristlasest egoistid on silmakirjalikud,  kes elavad kujutletavat kristlikku elu. (2Kr 5:15) Kahjuks paljud kristlased hoiavad egoismist kinni ja domineerib ka nende vaimulikes suhetes, Fl 2:21. Kes hindab kõike selle järgi, mida tema sellest saab. Kes on moonutus Jeesuse jüngrist, ta pole seda, Lk 14:27. Ta ei kuulu Jumalariiki. Tal puudub ohvrielu, kus on tõeline armastus. Ta ei kuulu Jeesusele ega oma kodakondsust ei nüüd ega tulevikus.

Me peame mõistma sellest vabanemise vajadust, mingu see meile maksma mis tahes. See nõuab tahet ja otsust. Kas me jätkame enese maksmapanekut ja esmajoones oma nõudmiste täitumist või tahame oma mina iidoli hukka mõista, selles on küsimus. Jeesus tahab meid vabastada isekuse ahelatest, aga meil tuleb teadlikult ennast alistuda Jumalale. (Fl 2:5-7) Kui meile jõuab kohale, et Jeesus loobus oma aust meie heaks, siis me alles hakkame vihkama oma egoismi. Kui mõni ego tegu esile tuleb, peame sellest otsustavalt ära pöörduma. Jumal võib nõuda ka mitmeid valusaid ohvreid, aga ta muudab meie hinge armastavaks ja ennastohverdavaks hingeks.

Kallutatud meedia - obana!

Kas sa tead, kui kallutatud meedia tegelikult on?

Ka kristlased on nii või naa kogu meedia mõjusfääris ja tekib küsimus, mida või keda uskuda? Siinkohal väike rahvusvahelise meedia spikker. Kes juhib meedia kontserni ja kellega ta poliitiliselt seotud on. Saate ka vastuse küsimusele, miks suurem osa meediast ründab Trumpi ja kiidab Obamat.

KEDA JUMAL VIHKAB

"Kus teie Jumal nüüd on, et see juhtus?" suhtumist näeb internetist iga päev, eriti Facebooki kommentaariumis. Inimeste eludes juhtub õnnetusi, kannatusi. Jumal ei kaitse ateiste ja agnostikuid. "Ma ei usu, sest Jumal lasi surra." Selline on jumal inimeste ettekujutlustes, mitte nagu piibel kirjeldab.

Milline arusaam Jumalast

Jumal ei välista kannatusi, aga selline Jumal ei meeldi inimestele.

Inimesed on ise loonud vildaka ebajumala oma mõtetes, oma kujutlustes. Kui aga vähegi uurida, siis avastab üsna ruttu, et meie mõttepilt ei lähe kokku tegeliku olemusega, milline Jumal on. Enamus ebajumalaid ongi inimeste kujutlustes neile õnne toojad. See oli juba vanasti nii, igaks eluvaldkonnaks oli inimestel oma jumal, kes pidi tagama õnne ehk olema inimestele meelt mööda. See ei ole muutunud. Inimesed ootavad Jumalalt õnne. Mida Jumal peab neile tagama! See on manipulatsioon. Kuid Jumal on selline nagu ta on, nagu ta Moosesele ütles, "Ma olen see, kes ma Olen!" ja Mooses ütles ""Ma Olen" on mind läkitanud teie juurde". Inimese asi on välja uurida, milline Jumal on. Arvamisega ei jõua Jumala olemusele kuigi palju lähemale. Inimesed arvavad, et Jumal on armastus, nagu kristlased ühtelugu korrutavad, kuid see on tundeline! Seetõttu pole mingi ime et need, kelle lähedased surevad vähki või hukkuvad, ei suuda leppida. "Väidetavalt pidi ta olema armastav Jumal?" ütlevad nad.

Mis toimub tegelikult

Vana Testament kirjeldab läbi sündmuste üsna ühemõtteliselt, mida Jumal peab väärtuslikuks. Selle läbi me võime teda rohkem tundma õppida. Te leiate šokeerivaid nüansse, kui piiblit rida realt lugeda. Kui te valite endale meelepäraseid asju, on need kui rosinad, mitte rosinasai. Taavet kirjutas, maitske ja vaadake, et Issand on hea! Seetõttu siit või sealt sirvides võime luua vale ettekujutluse. Kui aga süveneda kogu raamatusse, siis võib avaneda terviklik pilt. Milline on tervikpilt Jumalast?

Jumala armastusest kirjutab Uus Testament, aga sealgi üsna vähe. Kui te uurite apostlite tegude raamatus jüngrite elu, leiate samuti üsna karmid sõnad. Parandage meelt, hüljake ebajumalateenistus, te olete patused, jne-jne. Üsna vähe armastust. Kui piiblis on üle 30 000 kirjakoha, siis Uues Testamendis saja ringis kirjutab armastusest. Seda on imevähe! Vanas Testamendis on Jumala armastusest vaid mõned salmid.

Piibel kirjeldab, kuidas Jeesus suhtles ühe noormehega, kes tundis käske, kuid ei olnud kogenud Jumala armastust ega saanud sellest jutust aru mitte midagi. (Mk 10:21) See ei jõudnud talle kohale. See ei ole muutunud ka täna.

Kristlased räägivad inimestele Jumala armastusest, aga need ei saa sellest midagi aru. Nad pole seda kohanud.

Selleks et mõista, mida üldse tähendab "Jumal on armastus," peab inimene ise Jumalat kogema. Te võite rääkida inimestele tuhandeid kordi, et Jumal armastab sind, aga see ei toimi, tühi jutt. Seepärast Vana Testament on kahtlemata väga vajalik osa ka täna, mis aitab Jumalat lähemalt tundma õppida. Kes ta isik on.

Muide, see on põhjus, miks ei kasva kogudused. Kus räägitakse ilusat juttu. Mitte seda, mida Jumal tahab et me inimestele ütleksime. Räägitakse kõike seda, mida inimestele meeldib kuulata, mida need kuulda tahavad. Välditakse tõde või ei räägita avalikult.

Oma vahel öeldes

Jumala armastusest saab rääkida nende vahel, kes sellega on kokku puutunud. Jeesuse jüngrid rääkisid üsna vähe Jumala armastusest, kui siis isekeskis. Johannes suisa ütleb välja järgmist, et kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Jumala armastust. Kogu maailm armastab iseennast, aga mitte Jumalat. "Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat," kirjutab Johannes. (1Jh 4:8) Piibel kirjutab veel seda, et need kes on saanud aru mida tähendab Jumala armastus, on "kohustatud armastama üksteist", s.t mitte kõike ja kõiki. Sest sellest poleks kasu. Kuna Jumala armastust tuleb tunnetada, mis Jumalal on meie vastu. See ei ole niisama lihtsasti mõistetav, nagu juhtus noormehega kes tuli Jeesuse juurde, kes teadis ja pidas käske, kuid polnud kunagi kogenud seda armastust. Siin ei räägita seksuaalsest ihaldamisest ehk erootikast ega ka kiindumusest, mis on inimeste vahel põhinev meeldimine või mõttelaad, kus tuntakse ühtsust kui sõbrad, mis on su enda valik. Jumala armastus on usklike omavaheline teema. Millest need aru saavad ja mõistavad. See pole jututeema neile, kes pole Jumalaga kohtunud. Sest need ei tea sellest midagi mõelda. Sa saad rääkida sellest mida sa oled kogenud vaid selle isikuga, kes on kogenud seda sama.

Pole ime, kui inimesed midagi aru ei saa. Sedasama selgitab apostel Paulus kirjas roomlastele. Jeesuse jüngrid ei kuulutanud sel viisil nagu täna paljudes kirikutes tehakse. Apostlite tegudes pole sõnagi Jumala armastusest, aga kogudused kasvasid plahvatuslikult. Kui nad oleksid kuulutanud ühtelugu, et Jumal on armastus, ei oleks seda juhtunud. Evangeelium levis, ilma et oleks räägitud Jumala armastusest. Kas pole kummaline?

Jumala armastusest saab rääkida siis, kui Jumal on teinud inimesele midagi sellist, mida see ei ole ära teeninud. Seetõttu jüngrid olid vaoshoitud, ei kasutanud armastuse sõnu kergekäeliselt. See oli testsugune armastus kui inimeste vahel tavaks oli.

Mis on sinu eriline kogemus?

Kujuta ette et sa oled pangale võlgu maja eest ja sa ei saa seda tasuda ning sa pead tänavale kolima ning jääd veel võlgu panga ees. Ühtäkki pank teatab, et sa ei pea enam maksma! Sa tead, et sa ei ole seda ära maksnud, seda välja teeninud, ometi sa oled võlast vaba! Kuidas see võimalik on? Sa saad aru, et sind koheldi eriliselt, kuigi sa olid majast ilma jäämas, saad sa nüüdsest elada seal edasi, veel enam, see maja on sinu oma. Kas see on tasuta? Sulle küll. Aga keegi maksis võla sinu eest ära. Seetõttu pank kohtles sind eriliselt. Mitte et sa oleks ise midagi selleks teinud, aga keegi tegi. Su elu oli põhjas, kus sa olid mõtlemas ka kõige hullemaid mõtteid, aga korraga tabas eriline õnn, mille tulemusel kustutati sinu võlgnevus. Veel enam. Sa said ka omanikuks! Kõik, kes seda oma nahal ei ole kogenud, need tegelikult ei tea mida sa tundsid kui sa põhjas ära käisid ja mida sa mõtlesid siis, kui sa vabanesid võlaorjusest. Sa said omanikuks. See on sinu eriline kogemus, soosing, mida mõistab vaid see, kes ise midagi sarnast on pidanud läbi elama. Keegi teine ei mõista. Sa ei saanud isegi midagi vastu pakkuda, kui vaid tänada sulle osaks saanud teo eest! Keegi tuli, ostis sind vabaks, täiesti omakasupüüdmatult. Milline armastus! Väga haruldane. Vahest keegi tunneb mõnda sellist inimest, kes seda on teinud?

Jeesus rääkis haruldase loo halastaja samaarlasest, kes nägi teepeal maas läbi pekstud juuti, kellest kõik kaarega möödusid, ent samaarlane tõstis ta üles (ps. samaarlased ei sallinud juute), hoolitses ta eest, lõpuks viis lähedal olevasse öömajja ja ütles peremehele, et kui sul peaks veel mingeid kulusid tekkima, siis ma tasun tulles nende eest. Jeesus toob selle näite kui Jumala armastusest. Siin pole tegu ei erootika ega kiindumise, vaid agape armastusega. Mis on praktiline ja omakasupüüdmatu armastus. Need kes kogevad sellist armastust, mõistavad Jumala armastust. Võimalik, et see samaarlane oli ise kunagi midagi sarnast kogenud, kuid piibel sellest ei kirjuta. Kuskil ei ole öeldud, et agape armastus on kõigile arusaadav, kõigile mõistetav. Võite otsida, aga te ei leia seda. Kuigi te saate lugeda kirjast roomlastele, et "Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud," ei tähenda otsejoones seda, et see kuidagi väljendub iseenesest. See on üks Jumalik and, mida antakse ja mida tuleb kasutada. Ilma kasutamata on see vaid and nagu iga teine.

Paulus ütleb, et Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Me olime Jumala vaenlased, väärt hukkamõistu. Kui mõned jultunud ateistid ütlevad, et Jumal peaks kogu kurjuse hävitama, siis nad tegelikult ei anna aru, et Jumal peaks sel juhul hävitama ka neid ennast. Jumala armastust ei koge see kes seda praktiseerib, vaid see, kelle peal seda praktiseeritakse. Seetõttu see ongi nii haruldane, et isegi need, kellel on and, ei tea millest jutt käib. Nad küll räägivad, aga ei tee, sest ise pole kogenud.

Viha. Needus. Häving.

Jumal on inimestega kannatlik, väga kannatlik. Aga ta võib inimeste peale ka vihastada, mille tagajärjel ta hävitas linnade kaupa jäledaid inimesi (soodoma jt), kusjuures veeuputuse puhul Jumal nägi, et nii kuhjunud kurjusele oli võimalik piir panna vaid totaalselt. Kuid samast loost näeme ka, et Jumalal oli kellegi üle hea meel, kelleks tollal osutus Noa ja tema pere, keda ta siis otsustas säästa. Kuid enamuse olid kurjad nii läbi ja lõhki, tülgastavalt, et seda pidi peatama. Jumal võib inimesi ka jälestada ja fakt on see, et kõige jälestavamad on need, kes teevad inimloomuvastaseid tegusid, mehed seksivad meestega või naised naistega ning pilkavad. Kui kõlbmatu moonutab Jumala loomingut, jälestab ta neid kes seda teevad, sest need lähevad otseselt vastuollu milleski, mida Jumal lõi kauniks. See puudutab ka seksi. Sest ka seks oli Jumala looming ja see oli väga hea! Ta ei loonud Aadama kõrvale meest, elukaaslast, vaid lõi naise. Kui inimesed rikuvad tema loomingut, jälestab ta seda!

Jumalat: "Kus teie Jumal siis on?!" Mis on otseselt vastuolus Jumala loominguga, milleks oli seks mehe ja naise vahel. Ta lõi inimese meheks ja naiseks. Ta ei loonud Aadama kõrvale meest! Kui inimesed seda rüvetavad, siis Jumal jälestab neid. Ta neab neid, ega ei õnnista. See võib mõne jaoks tulla üllatusena, aga sel juhul see inimene ei ole lugenud piiblit. Ta ütleb otsesõnu, ma õnnistan teid, kui te käite minu teedel ja nean, kui te ei käi. Jumala õnnistusest ja needusest on väga raske lugeda. Sestap Jumal on väga kannatlik, aga ta võib ka väga vihaseks saada, kui tema loodud maailmas talle pähe istutakse. Seetõttu Jumal armastab, aga ka vihkab.

Kes pole kuulnud, otsige ja te leiate üles kirjakohad, milles kirjutakse, et Jumal vihkab. Mõned kristlased väidavad, et Jumal ei vihka inimest, kuid vihkab kurja, siis see tegelikult ei ole täpne, sest kurjus saab avalikuks kurjade inimeste kaudu, nende sees. Kui piibel kirjutab Jumala vihast, siis enamus neid kohti räägib sellest, et Jumal vihkab kurje inimesi. Kurjus ilmneb kurjade inimeste sees.

Jumal vihkab pattu, aga armastab patust, on tegelikult vaid klišee, mida piibel ei kirjuta.

Vastupidi, ta vihkab patust, kuid armastab igaüht, kes patust ära pöördub. Jeesus ütles: kui su käsi ajab sind patustama, raiu ta ära. Sul on parem minna jalutuna ellu kui kahe käega põrgusse kustutamatusse tulle. (Mk 9:43, Mt 18:9) Kus te näete, et Jumal armastab patust? Ei armasta. Patune on needuse all. See on täiesti vale klišee, mis soosib kurjust ja kurja inimest patuga edasi elama. Jumal vihkab võrdselt jumalakartmatut ja ka tema jumalakartmatut tegu. Kohtu alla ei lähe kellegi teod iseenesest, vaid ikka inimene koos oma kurjade tegudega. Seetõttu evangeeliumi mõte ei ole, et Jumal armastab kurje inimesi nende kurjuses, vaid ta armastab vaid neid inimesi, kes kurjast ära pöörduvad ja tahavad saada päästetud Issanda Jeesuse Kristuse läbi. Meiegi olime kord vihaalused, (Tt 3:3-7) aga tema armust õigeks saanud. Ja Jumala viha saab avalikuks igasuguse jumalakartmatuse ja ülekohtu vastu, (Rm 1:18) seda kindlamini päästetakse kristlased viha eest nüüd. (Rm 5:9) Kõik kes on päästmata, on loomu poolest viha lapsed, ütleb Paulus efeslastele 2:3. Jeesus tõmbab kristlased välja tulevast vihast, loe 1Ts 1:10.

Ta vihkab ka patuseid kui need ei taha patust lahti öelda, klammerdudes patu külge, ei soostu päästetud saama. Jumal võib vihata, aga armastada, neid, kes teda armastavad. Ta võib inimesi tervendada, aga ka lasta hukkuda. Piibel kirjeldab, et ta on tapnud palju inimesi, kui selleks on ilmselge põhjus. Piiblist te saate lugeda Jumala isikust, kes on väga tasakaalus. See ei tähenda, et Jumal on ühtlasi hea ja halb või tujukas. Asi pole armastuses. Sest inimeses on enamus külgi mille üle me isegi tunneme piinlikust.

See eelnev on selgitatav vaid sellega, et Jumal on hea. Kuid meie ai arva kaugeltki Jumalat nii heaks kui ta tegelikult on ja kipume ennast arvama palju palju kordi paremaks, kui me tegelikult oleme. Kas te olete kohanud piisavalt head inimest? Mina küll ei ole. Panen selle koha peale suure küsimärgi. Me oleme normaalsed ja ebanormaalsed. Kuid keegi pole piisavalt hea, arvan ma. Mitte keegi ei ole ligilähedanegi sellele, milline on Jumal oma headuses. Sa küsid siis, miks ta siis tapab kui ta hea on? Sest ta on HEA. Mis mõttes?!

Kuna inimesena me ei ole kogenud täiuslikku headust, siis seda ongi raske mõista. Hea Jumal peab vihkama kurja, kurjust ja kurje inimesi. Sest ta on nii hea. Seetõttu läbinisti halvad tuleb hävitada, mis selgitab ka mitmed hävitustööd, mida piibel kirjeldab. Näiteks veeuputus, kus inimsugu oli nii läbinisti kuri ja muutus üha kurjemaks, seal ei olnud muud valikut. Piiramatu vägivald, väärastunud seks jne. Piibel kirjutab, et Jumal kahetses, et ta üldse inimese lõi. Kujutad sa ette, kui Jumal peaks ütlema sinu kohta: Ma kahetsen, et sa sündisid! Päris karm. Aga nii see just oli tollal. Vahel teeb laps su hinge nii täis, et sa võid mõelda, et ma kahetsen, et ma üldse lapse tegin. Parem oleks, kui ta poleks sündinud, sest nad on kõiges sinu vastu ja sinust üle astunud, sulle pähe istunud. Ma usun, et Jumalal oli sama tunne, ning ta nendes sündmuste läbi inimesed hävitas. Veeuputusega ta hävitas praktiliselt kõik. Mõned piibliuurijad on leidnud, et loomisest veeuputuseni oli ligi 2 tuhat aastat. Kujuta ette, kui palju Jumal ootas enne, kui otsustas teha kõigele lõpu.

Kurjad hukkusid otse jüngrite silme ees

Paljud jüngrid tõid kogudusele annetusi. Nende seas oli abielupaar kes müüs oma vara, aga osa rahast jättis endale, pani kõrvale. Loomulikult nad võisid vara omada, aga asi oli selles, et nad valetasid teistele. Peetrus ütles: sa ei valetanud inimestele, vaid Jumalale. Seejärel kukkus mees surnult maha. Kolme tunni pärast tuli kohale ka selle mehe naine ja ka tema valetas. Otsekohe kukkus ka naine surnult maha nagu ta mees paar tundu varem. Mida nad siis erilist tegid? Mõni ütleks, et annetasid oma vara kogudusele ja Jumal tappis nad selle eest! Tegelikult aga tappis neid nende enda valelikkus. Jumal vihkab valelikkust. Ta on tapnud palju inimesi. Selletõttu hävitatakse veel paljud. Kõik, kes tema loodud maailma moraalselt saastavad.

Jumal võib meid tappa, aga võib ka ellu äratada ja tervendada. Mõlema osas leiab palju näiteid. Kuid tapmiseks on alati konkreetne põhjus, mis on huvitav.

Kes on piisavalt hea?

Jumal on väga kannatlik, aga ta on ka väga vihane. Jumal õnnistab, aga ka neab. Jumal armastab, aga ka vihkab. Jumal surmad, aga ka äratab ellu. See on tasakaalustatud pilt tema olemusest. Mis ei tähenda seda, et Jumal on ühtlasi nii halb kui hea. Mis neid kahte vastandlikku poolt siis ühendab, küsid sa. See on seletatav vaid tõsiasjaga, et ta ON HEA. Samas meil on raske ette kujutada kui hea Jumal on. Sest me pole kohanud häid inimesi, läbi ja lõhki häid! Me kohtame inimesi, kelles on palju headust, aga ikka leiab ka midagi halba. „Mitte keegi pole täiuslik!“ ütlevad vahel mõned. Ainult Jumal on hea. Miks Jumal siis tapab, vihkab, neab inimesi? Sest ta on ülimalt hea. Kuna me pole kogenud ülimat headust, siis seda on raske isegi ette kujutada, kui hea on piisavalt hea. Kuna Jumal on piisavalt hea, siis ta peab vihkama kurja ja kurje. Ta peab karistama kurje inimesi. Ta peab hävitama läbinisti halvad. Jumal lõi hea maailma. Pani sinna head inimesed. Andis neile valikuvabaduse hea ja kurja vahel. Aga inimesed mõtlevad ja levitavad pidevalt ainult kurja. Neil on võimalus mõelda ja teha head, aga nad valivad kurja. Jumal ei talu kurjust. Ta ei salli kurjust. Ta hävitab neid, kes on muutunud nii kurjaks, et ei vääri enam elu.

Hea tähendus

Tänapäeval ei ole sõnal „hea“ enam seda tähendust, mida Jumal sellele omistas. Inimesed on minetanud selle tähenduse. Nüüd reklaamitakse kõike sõnaga „parim!“ Hea ei ole piisavalt hea, et müüa. Eestlane on selle asemel võtnud kasutusele suisa uue väljendi: normaalne! Kui eestlane leiab, et see on hea, siis ta ütleb „Normaalne.“ Normaalne ilm, normaalne jook, normaalne naine, kõik on normaalne. Me mõtleme selle all meeldimist, laike. Võibolla ongi parem, sest sõna „hea“ tuleks kasutada vaid Jumala kohta. Sest Jumal on ainus hea isik kogu universumis. Seetõttu kes siis veel teab, oskab ja peab kurjuse ja kurjadega tegelema?

Ta on nii hea, et ei luba kurjal minema pääseda.

Meil on tegelikult lihtsam Jumalat mõista, kui me kasutame sõna õiglane. Õiglus! Jumal on õiglane ja seda mõistavad enamjaolt veel need, kes ei ole veel üdini rikutud ja kurjad. Need inimesed tunnustavad, et tapmine, valetamine, varastamine on pahed ja selle eest tuleb inimest karistada. Nii on õiglane. Sedasama arvab ka õiglane Jumal. Kui aga Jumal on mõne meelest õiglane, siis see mida Jumal teeb, on õige. Kuid Jumal on täiuslikult õiglane. Teda ei saa manipuleerida, meelehea abil ära osta ega teha midagi sellist, et kuritööst pääseda karistuseta. Jumal teeb õigesti ja õiglaselt. Tore, et ta selline Jumal on. Mõtle, kui õudne oleks, kui keegi kuri saaks teda ära osta või mõjutada nii, et see pääseks karistusest. Sellist Jumalat ei taha keegi, kes õiglusest vähegi veel midagi mõtleb või seda peab järgimisväärseks. Kuid õigluse teine pool on see, et ta ei saa teha midagi sellist, midagi valelikku, mis oleks ebaõiglane. Neid asju on väga palju, mida õiglus ei võimalda teha. Ta ei saa kedagi tappa valel eesmärgil, kasutada jõudu lihtsalt sellega mängimiseks või oma jõu demonstreerimiseks. See oleks vastu tema õiglast loomust. Seetõttu piibel tegelikult kirjeldab Jumala õiglust ja tema tegevust, kuidas ta õiglasel moel toimib. Seetõttu ta peab kurja alati karistama! Oma õiglase loomuse pärast. Et õiglus saaks jalule seatud! Ta ei oleks õiglane Jumal, kui ta vaataks kurjusele läbi sõrmede. Ta ei saa nii toimida. Ta ei luba kurjal minema pääseda, sest ta on niivõrd hea Jumal. Mis mulle meeldib, sest meil on moraalne maailm.

Ükski kuri ei jää karistamata. Kuigi enamus kuritegusid jääb avastamata, siis ometi mitte karistamata. Kurjategijad loodavad karistuseta pääseda, aga nad ei arvesta sellega, et Jumala õiglane otsus tabab neid varem või hiljem. Jumal on õiglane! Ja igaüks annab oma tegude eest vastutust varem või hiljem. Parem siis varem, sest põrgus on juba liiga hilja. Kõige eest tuleb maksta! Sest kogu maailm on õiglase Jumala täieliku kontrolli all. Ükski pahategu, patt ega kuritöö ei jää Jumala eest varju. Tema teab täpselt kõike, mida iga inimene on korda saatnud.

Õiglane Jumal ei või andestada. Muidu ta ei oleks õiglane! Ta peab kurja hävitama. Ta peab halbu karistama. Jumal on otsustanud nii teha. Ta karistab neid, kes on teinud halba ja päästab need, kes andeks paluvad enne kui tuleb karistus. Seetõttu inimene saab andeks paluda. Aga karistus tuleb ikka kanda. Õnneks hea uudis on see, et selle karistuse kandis sinu eest ära Jumala poeg. Ei ole nii, et karistus jääb ära kui sa andeks palud. Ei. Sinu karistus läheb Jeesuse peale. Tema võttis sinu karistuse enda peale, et sa võiksid pääseda kui sa teda palud ja kahetsed oma kurja ning pöördud kurjusest. Kuidas sulle see meeldib?

Sa ütled, see oleks ebaõiglane, kui keegi teine pannakse vangi sinu eest. Keegi peab seda tegema. Midagi ei ole teha. Sest mida on kurjal inimesel enda eest Jumalale anda? Midagi. Sul ei ole mitte midagi sellist, millega võiks sinu ebamoraalse mineviku pärast tasuda. Seetõttu Jumal otsustas, et ta päästab sind armust.

Mis oleks ebaaus?

Sa tõenäoliselt oled üks nendest, kes arvab, et teised on halvad. See ei ole väga vale. Nad tõesti põhjustavad probleeme. Kuid kui sa palud, miks ta siis ei hävita kõik halbu inimesi? Siis nähtavasti oleksid sina üks nendest, üldiselt meie kõik, kes tuleks sel juhul hävitada, kui ta seda täna teeks. Kes üldse pääseks? Alles ei jää mitte kedagi. Me kõik oleme valinud vahel halba ja mitte üksnes head. Kedagi ei jää järgi. Ka mitte selle postituse kirjutajat. Kui Jumal teeks nii, mida ma olen ära teeninud, ma ei oleks enam elus. Õiglane Jumal ei saa minu pattu andestada välja arvatud juhul, kui keegi selle eest ära maksab. Kui keegi minu välja teenitud karistuse kurja eest on ära kandnud. Kui Jumal ütleks mulle: „Ah, las olla, ma ei karista sind. Ära enam tee!“ Siis see oleks ebaõiglane ja ebamoraalne tema poolt. See oleks ebaaus. Kui Jumal on õiglane, siis ta ei saa mulle nii öelda. Ent ta saab mulle öelda: „Ma annan sulle andeks. Sest Jeesus suri ristil sinu kurjuse eest. Seetõttu sa võid nüüd minna.“

Samuti ei saa õiglane Jumal karistada süütut. Ainult süüdlast saab karistada. Mida ma üldse olen välja teeninud, kas tema hukkamõistu või õigeksmõistmise? Kas ma üldse väärin elu? Ammugi igavest elu! Kui keegi on üldse olnud süütu, siis see on olnud tema poeg – Jeesus. Miks Jumal siis karistas oma süütut poega? Jumal lasi tal vägivaldselt surra. Ta karistas süütut ainusündinud poega enneaegse surmaga. Sellest aga järgmisel korral...

Samal teemal
Loe lisaks: JUMALA NÄO OOTUSES (I osa)

JUMALA NÄO OOTUSES (OTSINGUTEL)

"Mis jumal see selline on?!"

Advendi ajal on meie fookus suunatud Suure kuninga tulekule ja inimesed otsivad Jumalat. Kristlased räägivad Jeesusest. Nad räägivad Jumal on armastus. Nad kuulutavad seda juba sajandeid. Nad on seda üha rohkem tegemas, kui te vaatate ringi.  Enamasti te kuuletegi sõnumeid: Jumal on armastus.

Kuid mil viisil seda mõistavad need kes ei usu Jumalat?

Kuidas Jeesus on vastu võetud? Mis mõju see avaldab? See on viinud naiivse jumalani. Sentimentaalse, härdameelse jumalani, kergeuskliku jumalani, kes hoolib inimesest vaatamata kõigele mida see teeb või ette võtab oma elus. Selline, naiivne pilt, kas pole? Kristlased on loonud Jumalast sellise kujutluse. Mitte maailm. Mitte uskmatud.

Seetõttu inimesed ei saa aru, mis jumal see selline on. Nad ei võta Jeesust vastu. Seetõttu! Sest inimesed ei otsi lihtsameelset jumalat, kergemeelset, vaid õiglast jumalat!

• Keegi ei kujuta ette, et te auto varastatakse ära ja politseinik ütleb, pole midagi, see leiti üles, ma armastan kõiki. Võta nüüd oma auto ja mine rahuga. Kas see oleks õiglane?

• Keegi ei kujuta ette, et teie tööandja jätab teile palga välja maksmata, aga töökaitse inspektor ütleb, riik hüvitab selle, pole midagi, me armastame teid kõiki.

• Keegi ei kujuta ette, et keegi pekasab teid oimetuks ja kohtunik ütleb, te olete juba terveks saanud, minge rahuga, nüüd on juba kõik hästi, me armastame kõiki inimesi.

Aga just nii see kõlab, kui öelda kannatanule, Jumal on armastus, ta armastab kõiki. Ega ikka ei ole küll! Jumal on õiglane, mitte kõike lubav ja kõiki uskuv.

Mida kristlased jätavad rääkimata?

Kui hulljulge noor juht teeb autoavarii ja tema sõbrad hukkuvad selle tagajärjel, siis sa ei saa nõustuda sellega, et Jumal on armastus. Kui kristlane lohutab, Jumal armastab sind, kes sa põhjustasid selle õnnetuse. Mida asja, ütlevad inimesed? Kui Jumal armastab, siis miks minu lapsed pidid selles õnnetuses hukkuma? Sest neile on väidetud, et Jumal armastab. Järelikult on põhjust arvata, et Jumal ei põhjusta õnnetust ja valu. Ta armastab kõiki neid noori, et kaitseb neid, ...oot? Miks nad siis hukkusid? Miks Jumal siis juhti ei takistanud? Kui ta armastab, siis ta peaks täitma kõik meie vajadused. Kokkuvõtlikult - Jumal armastab, siis see tähendab teha meie lapsed õnnelikuks. Ja õnnelik tähendab, et Jumal pidi ära hoidma selle õnnetuse, tegema, tooma meie lastele õnne.

Teisisõnu öeldes, Jumala armastuse mõte on kaitsta meid õnnetuse eest. Ta ei tohiks lasta neid õnnetusi juhtuda. Veel enam, peaks tähele panema mis meid õnnelikuks teeb. Jumala asi on kannatusi ja õnnetusi meist eemal hoida, et me kõik võiksime saada ja elada õnnelikult.

Paraku sellise moonutatud pildi loomine loob Jumala armastusest väära ettekujutluse -ebajumala. Justkui ta peab meid hoidma, jälgima, teenima, tegema õnnelikuks. Kui ta seda ei tee, siis me laseme ta lahti. Vallandame ta. Sa oled vallandatud! Ma ei taha Jumalat, kes minust õnnetusi eemal ei hoia.

Kui Jumal on armastus, siis me loobume Jumalast.

"Kui Jumal laseb midagi sellist juhtuda, siis kuidas ta on armastus?" 

Nii inimesed mõtlevad. Sest kristlased räägivad kogu aeg: Jumal on armastus. Pole ime, et Jeesuse sõnum ei jõua inimesteni. "Ma tean küll," ütleb inimene. Aga mul on oma arusaam jumalast. Teie Jumal on imelik. Kui te ütlete et ta on armastus. Jõulude ajal kohtab seda igal pool.

See on vägagi erinev arusaam ja mõtteviis Jumala armastusest, mida piibel ütleb et ta on. Sest piiblist me näeme juba kõige alguse aegadest alates, et ta laseb tulla kannatusi, valu, õnnetusi, karistab, surmab ja kõike, mitte ei paku üksnes kaitset, õnne ja rõõmu.

Milline on sinu Jumal?

Uskmatud ju ei väida, et Jumal on armastus. Seda teevad kristlased. Sest kogu piiblist me näeme et Jumal ei ole naiivne, rumal, kergeusklik, sentimentaalne, vaid ta on püha ja õiglane. Kuid ta pole kuri. Kui ta seda oleks, siis talle ei läheks korda inimeste kurjus. Ta poleks hävitanud kurje inimesi linnade kaupa. Ta on seda korduvalt teinud. Miks? Sest Jumal on hea. Isegi Jeesus ütles inimestele, miks sa nimetad mind heaks? "Ei ole hea keegi muu kui üks - Jumal" (Mk 10:18)

Inimesed saavad kogeda Jumala armastust. Aga see ei tule niisama kergelt. Hea Jumal ei hooli halbadest, kurjadest, mõrtsukatest, ülbetest, uhketest, sest ta ei ole inimest selliseks loonud. Hea Jumal lõi inimesed headeks - oma näo järgi, ent andis neile ka vabaduse ise otsustada, kas teha head või kurja.

Jumal ei räägi halbadele ja kurjategijatele: ma armastan sind (nagu kristlased: Jumal  armastab sind). Vaid ma karistan sind! Sa oled selle ära teeninud! Sa pead vastutama oma tegude eest. Kui sa oled midagi halba teinud, siis sa pead selle heastama. Sest ma ei oleks hea ja õiglane Jumal, kui ma seda ei nõuaks! Sul on võimalus meelt muuta. Mul on selleks ka lahendus.

Miks kristlased hääletasid Trumpi poolt

Ilmselt paljud demokraadid ei taha seda tunnistada (seda ka Eestis), aga fakt on see, et kristlaste tagakiusamine USAs oli piisav põhjus miks demokraadid lüüa said, mis poliitikat Obama valituses järjekindlalt ellu viidi igal tasandil juba 8 aastat. See sai otsustavaks miks kristlased hääletasid Trumpi poolt. See aga tuli nähtavasti suure üllatusena (šokina) paljudele demokraatidele.

Siinkohal toome ära artikli, milles neid teemasid tutvustatakse mis said saatuslikuks. USAs demokraadid tegid paljugi valesti, pole kahtlustki! Seda on hea teada ka meil, sest sama ideoloogia jõudis Reformierakonna valitsemise ajal ka meile. On selge, et sellest sai kõrini ühel talupoja mõistusega eestlasel ning oli viimane piisk karikasse, mistõttu valitsus kukkus.

Siinkohal kogu tekst täies mahus (muutmata kujul):

---

The painfully obvious reason Christians voted for Trump (that liberals just don’t understand)

Nov. 14, 2016 (LifeSiteNews) - Since the election of Donald Trump, the level of meltdown on the Left has now reached proportions rivalling Chernobyl. University students at Cornell hosted a cry-in, meeting together to weep at the fall of Hillary Clinton. As per usual, more hate crimes were faked, and every bit of potentially racist graffiti was pounced on as evidence that Trump’s election would result in vicious race wars. Actual violence and rioting done by angry progressives has been almost completely ignored. And then, the one theme that keeps recurring on talks shows across the nation: fear. As the result of Donald Trump’s election, many people, apparently, feel as if the leadership of the country is now fundamentally opposed to them in some way, and they are scared.

Which is exactly how Christians have felt under Barack Obama for the past eight years.

Many of my non-Christian and liberal friends find it bewildering that both evangelicals and Catholics voted overwhelmingly for Donald Trump, a thrice-married casino operator infamous for his vulgar trash talk. I want to take a moment to explain to them directly why most Christians voted for him anyway. It’s simple, really: Christians voted for Donald Trump because they felt that the threat a de facto third Obama term posed to Christian communities was an existential one.

The attacks on Christians from the highest levels of government have been relentless now for nearly a decade. Obama wants to force Christian churches and schools to accept the most radical and most recent version of gender ideology, and he is willing to issue executive decrees on the issue to force the less enlightened to get in line. Christian concerns are dismissed out of hand as “transphobia.”

Meanwhile, Hillary Clinton informed one audience that Christians would have to change their beliefs on some issues. And now Christians are having conversations around the dinner table about what do if the government forces curricula on them that they cannot accept, because their own government is increasingly indicating that Christian parents are too homophobic and too hateful to teach their own children. Can you understand how terrified mothers and fathers are at the prospect that those in power want to actively prevent them from passing their beliefs on to their own children?

I can understand why those from some immigrant communities might be worried about how a Trump presidency could affect them personally—but as for the largely white liberal university students throwing a temper tantrum—what do you have to freak out about? No one is saying that you can’t pass your values on to your children. No one is saying you’re a bigoted, fascistic hater of minorities simply because you happen to have a different belief system. But they are saying that about Christians—and you were, too. And they mean it. The students weeping in fear at a Trump administration have nothing to worry about. No one’s going to cancel their Women’s Studies program or shut down their LBGTQ2etc Collective. Get over it.

And then there was the rapid rise of rainbow fascism. Christian bakers are under attack. Christian photographers. Christian pastors. Real people are losing real businesses that they had labored for years to build. Their way of life is being destroyed. In some cases, Christian business owners saw the wages they needed to feed their families dry up because they were targeted by gay activists and labeled hateful, homophobic bigots simply for declining to assist in celebrating a gay union. That’s all. They just wanted to live their lives in accordance with their own beliefs, and because of that, activists came gunning for them. It wasn’t good enough to go down the street to any number of photographers or bakers who would be more than happy to help celebrate a gay wedding. They needed to see those little family businesses destroyed, even if it meant that the baker and his family ended up on the street. Dissenters must be crushed.

These things happened, and are happening, and many of you shrugged your shoulders and thought to yourselves that the homophobes got what they deserved. You didn’t care about these people, and you didn’t respect their right to live out their beliefs because you thought there was something fundamentally wrong with those beliefs.

And then there was the fact that Barack Obama and Hillary Clinton wanted to force Christians to fund the abortion industry, something many of you support because everyone babbles on about “reproductive rights” without ever talking about what abortion actually is. Abortion. Google it. I’m challenging you in all seriousness. That’s how I ended up involved in the pro-life movement: by Googling it and realizing what abortion was. Take a second, and actually look at pictures of the dead babies, and then remember that Barack Obama even voted against protecting those children who survived abortion, and that Hillary Clinton defended abortion even in the latest stages of pregnancy.

Is it really so hard for you to understand that those who fight tirelessly to protect these babies might be willing to gamble on the support of a brash billionaire rather than cast their vote for someone who thinks the youngest members of the human family are nothing more than soulless trash? I’ve seen an aborted baby before. I’ve held a butchered little boy in my hands. Maybe if you did, too, you could understand why we don’t think Hillary Clinton is a good person. We think her political positions directly result in dead children, because that’s the truth.

This is not even to get into the fact that the Democratic war on religious liberty was so malicious it had them going to court to force nuns—a group called “Little Sisters of the Poor”—to fund birth control. Dissenters must be crushed, after all.

The simple fact is that Christians voted in self-defence. They voted to put the brakes on the relentless, eight-year-long assault not just on their values, but on their ability to live their lives unmolested without having radical progressives attempt to force some newly invented ideology down their throat or hang some new “phobia” label around their necks or garnish their wages to pay for medical exterminators to suction tiny human beings into bloody slurry. Most of these Christians are not activists. Most of them simply want to be left alone. But for eight long years, they weren’t left alone. And so this time around, they voted to give Obama and his progressive minions the hugest shove they could.

Donald Trump may well prove to be destructive force. Time will tell. But for many people, he is currently destroying all the right things. Michael Moore wasn’t wrong to refer to Trump as a “legal Molotov cocktail” that the voters threw right through the front window of the elites. Secular progressives have been using political correctness to strangle the life out of Christians, calling them every name in the book and treating them like seething, hateful gay-bashers. Now, the media saddled a man with every label they could possibly come up with—and he won anyway. Progressives created a system that would convict Christians every single time, replete with ever-shifting speech codes that informed any number of bewildered men and women that the hate they didn’t feel towards anyone was obviously there, anyway. And then a sledgehammer named Donald Trump showed up, and the harried and henpecked voters decided to use it to smash a system created specifically to marginalize and label them.

What you have to understand is that Christians hear the media much differently than the rest of you. They hear themselves being mocked and ridiculed by men like John Oliver, who believes that a man with a penis can simultaneously be a woman. They hear themselves being cursed as awful people by Samantha Bee, who thinks that it’s perfectly okay to stab a baby in the skull in the third trimester of pregnancy. They hear themselves being called hateful bigots by Bill Maher, who claims to value diversity. And they may chuckle painfully, but they also know that they are loathed by those who are now demanding to know how they could possibly have voted for Donald Trump over Hillary Clinton, a woman who would have taken her own sledgehammer to religious liberty at the very earliest opportunity.

We’ll have to see how a Trump presidency progresses. With men like Mike Pence around him, he may prove to be an ally to the Christians who cast their ballots for him last Tuesday. But even if he isn’t, Christians are simply relieved that he isn’t Hillary Clinton. As I pointed out prior to Election Day, most of us are quite aware that Donald Trump doesn’t care about abortion or religious liberty. But on the other hand, Hillary Clinton is passionate about abortion, and she is passionate about furthering her party’s radical social agenda. Even if Donald Trump does nothing for Christians, at least he’ll leave them alone. After eight years of Barack Obama, that would be a tremendous relief.

That’s why so many Christians voted for Donald J. Trump.

Allikas: The painfully obvious reason Christians voted for Trump (that liberals just don’t understand)

Kooseluseadus - ausalt öeldes

Kristlik Mõttevõra eesmärk ei ole kindlasti poliitikas kaasa rääkida. Küll aga hoiame Eestis toimuval silma peal. Käesoleva lühendatud kõne puhul tahame välja tuua need mõtteid, mis meie meelest väärivad tähelepanu või ära märkimist.

---

Martin Helme kõne Riigikogus: miks on vaja tühistada kooseluseadus

10/05/2016

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme kaitses täna Riigikogu kõnetoolis Konservatiivse Rahvaerakonna eelnõud tunnistada kehtetuks kooseluseadus. Avaldame Helme kõne.

MARTIN HELME:

„Kooseluseaduse vastuvõtmisega üle-eelmisel aastal ühiskonna liitmise asemel hoopis lõhestati ühiskonda. /---/

Eesti ühiskonnas ei ole kunagi olnud mingit tellimust ega nõudmist samasooliste suhete riikliku reguleerimise järele. /---/ Veel sellel aastal läbi viidud arvamusküsitlused näitavad, et ühiskondlik arvamus selles küsimuses on küllaltki paika loksunud. Laias laastus 2/3 Eesti inimestest ei poolda kooseluseadust, ei poolda selle kooseluseaduse rakendamist, või kui küsitakse teistpidi, siis laias laastus seesama 2/3 või umbes 60% Eesti inimestest leiab, et kooseluseadus tuleks tühistada.

/---/ Ei ole olemas mingeid instantse, kes võivad kehtestada seadusi, mis lõppkokkuvõttes ei leia rahva heakskiitu. Kui nii tehakse, nagu on juhtunud, siis lõhestatakse ühiskonda /---/

/---/ Notarid on alates jaanuarist sõlminud Eestis kooselulepinguid ja minu küsimuse peale, palju nelja kuu jooksul kooselulepinguid on sõlmitud, vastati, et 25. Terve Eesti peale nelja kuu jooksul! Kui me lugesime siin aasta lõpus lugusid meediast sellest, kuidas ikkagi samasoolised inimesed loevad sekundeid uusaastaööni, et oma õnnele alus panna kooselulepingu sõlmimisega, siis jääb nadiks see number. Arvestame ka sellega, et selle 25 sees enamus on erisooliste paaride kooselulepingud. Päris täpset numbrit mulle notarite koda nii kiiresti ei suutnud öelda, aga me oleme kursis, et neid samasooliste kooselulepinguid on vähem. Ja see tähendab omakorda seda, et mingit tegelikku vajadust kellelgi kooseluseaduse või kooselu registreerimise järele sellisel moel, nagu meile on reklaamitud, ei ole. Me ju kõik mäletame neid tohutuid nutulugusid, kuidas inimesed tahavad tulla n-ö oma suhteid legaliseerima ja kuidas inimesed ainult ootavad, kuidas nad saaksid riigi silmis ka ausaks. Tegelikult oli see kõik täielik jama.

Ja see on täiesti kooskõlas sellega, mida ütlesid kooseluseaduse vastased, kui kooseluseadust menetleti: et tegemist on võlts- või valeettekäändega. Tegemist on sooviga tegelikult ümber teha ühiskondlikku korda, pöörata pea peale traditsioonilised väärtused ja iidsed tõed ja senine kehtinud kord. Tegemist on sulaselgelt lihtsalt avalikkusele valetamisega, justkui oleks mingisugune vajadus kellelgi kusagil kooselulepingute järele.

Me teame ka seda, et õiguskantsler Allar Jõks on varasemalt korduvalt nii-öelda andnud selgitusi vastavatele küsimustele selle kooseluseaduse kohustuslikkuse või vajalikkuse kohta ja viidanud kahele väga olulisele punktile. Esiteks, ei ole olemas mingit rahvusvahelist õigusnormi Euroopa Liidu aluslepingutes või inimõiguste konventsioonides, mis kohustaks või sunniks riike samasooliste suhteid kuidagi reguleerima. Kui keegi tuleb väitma, et on, siis see väide on vale. Siinjuures tuleb silmas pidada, et Euroopa Liidus on selge poliitiline surve liikmesriikidele samasooliste suhteid riiklikult reguleerida, aga see on erinev asi kui väide, et kuskil mingi leping või konventsioon meid selleks kohustab. Ei kohusta!

Teiseks, mida on öelnud Allar Jõks, kui ta oli õiguskantsler, on see, et Eesti põhiseaduses ei ole mingisugust põhjust või mingisugust nõuet samasooliste suhete riiklikuks reguleerimiseks. Põhiseaduse §27 räägib sellest, kuidas perekond kui rahvuse kasvamise alus on riigi erilise kaitse all. /---/ Eesti põhiseadus võeti vastu palju kauem aega tagasi, aastal 1992, ja sel ajal mingisuguses ühiskondlikus arutelus mitte keegi mitte ei arvanud, et perekond võiks olla midagi muud kui üks mees ja üks naine. Eesti põhiseaduse mõtte kohaselt on perekond väga konkreetselt üks mees ja üks naine. Kui keegi räägib siin, et perekonna mõistet võib laiendada, siis jah, võib, see on sellisel juhul poliitiline valik, poliitiline soov. Poliitiliste valikute, ideoloogiliste erimeelsuste üle kogu see väitlus käibki. Aga tulla väitma, et meie põhiseadus nõuab seda, on absoluutselt selgelt avalikkuse eksitamine või soovmõtlemine. Nii et vajadust või kohustust Eestil kooseluseadust vastu võtta ei ole.

/---/ Eelmises Riigikogu kooseisus toimus valitsuse vahetus umbes aasta enne valimisi ja valitsusse said kaks liberaalset parteid: üks oli vasakliberaalne ehk sotsiaaldemokraadid, teine oli paremliberaalne ehk Reformierakond. Nende kahe liberaalse erakonna, ütleme siis, ühiseks sooviks oli Eestis reguleerida riiklikult samasooliste suhted. Kuna ühiskonna vastuseis oli täiesti selge, täiesti ilmne, siis ei tuldud avalikkuse ette mitte ausa jutuga näiteks tsiviilpartnerlusest, vaid üritati seda kibedat pilli avalikkusele sisse sööta muu mudruga koos ehk siis räägiti sellest, et see on sooneutraalne seadus, kus sõltumata sellest, kas nad on samasoolised või erisoolised, antakse inimestele võimalus oma kooselu registreerida lepinguliselt. Ja niimoodi samm sammu haaval sooviti liikuda meil homopartnerluse legaliseerimiseni Eestis.

Loomulikult avalikkus nägi selle vale läbi. Loomulikult oli siis juba kõigile selge, et jutt ei käi nendest tavalist kooselu harrastavatest kümnetest tuhandetest Eesti paaridest, kus ühel või teisel põhjusel koos elavad mees ja naine ei soovi abielluda ega soovi teha ka mingisugust varalist lepingut. Jutt käis juba siis selgelt ikkagi samasooliste inimeste suhete reguleerimisest ja see nii-öelda peideti või põimiti sisse sellele nii-öelda sooneutraalsesse seadusesse. Sisuliselt oli tegemist petukaubaga, ainult et see pettus loomulikult nähti kohe läbi. Ja kuna see pettus nähti kohe läbi, siis nii sotsiaaldemokraatide kui ka Reformierakondade ridades eelmises Riigikogu koosseisus oli inimesi, kes põhimõtteliselt maailmavaateliselt või ka lihtsalt sel põhjusel, et nad said aru, et nad peavad aasta pärast astuma oma valimisringkonnas oma valijate ette ja oma tegudest aru andma, ei olnud nõus toetama seda kooseluseadust niisugusel kujul, nagu ta Riigikogu ette toodi. Sellele järgnes loomulikult alatu ja inetu ja väga ebatavaline või pretsedenditu käitumine ehk kooseluseadusest visati välja need punktid, mis oleks nõudnud 51 hääle saamist parlamendisaalis, ehk siis need, millest me tänapäeval räägime kui rakendussätetest. Ja surutigi see seadus läbi, väga napilt muidugi. Suruti läbi see seadus lihthäälteenamusega. Meenutame, need lihthääled olid siis 38 vastu ja 40 poolt.

Mis oli sellise käitumise tagajärjeks? Selle käitumise tagajärjeks loomulikult esimene asi oli see, et ühiskond ärritati kohutavalt üles, täiesti asjatult. Täiesti asjatult provotseeriti Eesti ühiskonda. Kusjuures ma pean ütlema, et Eesti ühiskond on niigi stressis. Ja selle ühiskondliku ärritamise tagajärjeks – ma teen suure kummarduse tänuga sotsidele – olid ka uued poliitilised jõud parlamendis. Te ei saa ignoreerida kahe kolmandiku inimeste sügavaid veendumusi ja arvata, et sellel ei ole poliitilist tagasilööki.

/---/

Lisaks on meil veel loomulikult tekkinud kurioosne olukord, millega ma alustasin: seadus on vastu võetud, välja kuulutatud ja osade inimeste arvates kehtib, teiste inimeste arvates ei kehti. Kusjuures need arvajad ei ole lihtsalt meie erakonna liikmed, siin on ikkagi väga kaalukaid õiguseksperte, näiteks ka justiitsminister, kes leiab, et kuna kooseluseaduse viimases paragrahvis on sõnaselgelt kirjas, et seadus hakkab kehtima koos rakendusaktidega ja neid rakendusakte ei ole, siis lihtsa loogika kohaselt tähendab see seda, et kuni rakendusakte ei ole, see seadus ei kehti. Siin me näeme jälle Eesti riigis vohavat voluntarismi, kus sisuliselt, vormiliselt seadus ei kehti, aga osaliselt seda juba täiendatakse.

Et sellist äärmiselt halba olukorda ära lõpetada, oleme tulnud lagedale ettepanekuga kooseluseadus tühistada. Me leiame, et sellega minnakse tagasi olukorda n-ö enne sõda ehk ühiskonnas taastatakse olukord, mis tegelikult rahuldas absoluutselt enamust ühiskonnas, kus samasoolistel inimestel olid kõik võimalused ennast teostada, ka koos elada ja oma varalisi suhteid reguleerida võlaõigusseaduse järgi, pärimisseaduse järgi, mitmete teiste õigusaktide järgi. Nad saavad oma elu niimoodi korraldada, ilma et oleks ühiskonna valdava osa veendumusi, moraalseid väärtusi ja mis väga oluline, millest, ma arvan, meil tuleb veel juttu eraldi, loomulikku käitumist solvatud.

See on aga kõige olulisem, millest me peame aru saama: kui me nüüd tühistame kooseluseaduse, siis me ei lähe tagasi kiviaega, siis me ei lähe tagasi mingisugusesse keskaega, me läheme tagasi aastasse 2013, kus inimesi ei põletatud tuleriitadel, nagu siin Mihkel Raud meile eelmine kord, kui sellest teemast juttu oli, arvas, et hakkab juhtuma, kui me selle seaduse tühistame. Inimesi ei pandud vangi ei kuulatud üle, sellepärast et nad käisid kuskil väga kahtlase kuulsusega baaris. Me teame, et Eesti politseil puudub üldse mingisugunegi arvestatav statistika selle kohta, et Eestis oleks seksuaalse sättumuse järgi inimesi ahistatud, taga kiusatud, pekstud või midagi taolist. Puudub! Nii et ärge tulge rääkima, et see on sellepärast, et vaesed homod ei julge endast ja enda tagakiusamisest rääkida. Kui Eestis oleks üksainus juhtum, kus homole on antud peksa selle eest, et ta on homo, siis küllap juba homoliikumine oleks selle nii suure kella külge pannud, et me kuuleks sellest söögi alla ja söögi peale. Tikutulega aetakse neid juhtumeid taga ja ikka ei leita! Nii et Eestis ei ole mingit diskrimineerimist, Eestis ei hakka uuesti olema mingit diskrimineerimist, kui kooseluseadus tema poolikul või vigasel kujul seadusandlusest kustutatakse. Eestis lihtsalt arvestatakse sellisel juhul, kui me selle seaduse ära tühistame, nii nagu meie eelnõu ette näeb, Eestis arvestatakse inimeste väärtushoiakutega, arvestatakse sellega, mis on valdava osa ühiskonna arvamus, ja arvestatakse – ma juhin tähelepanu sellelegi – kõikides parteides oma valijatega. /---/

Kui keegi hakkab siin arutlema selle üle, mis mulje me jätame muule maailmale, siis tooksin ühe lihtsa näite. Aafrikas, kust me võtame lahkelt vastu kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ja kõrgelt haritud muid inimesi, on siia-sinna 50 riigi ümber – see sõltub päevast, kas mõni provints on sel päeval saanud iseseisvaks või mitte. Aga nendest 50 riigist 35-s on homosuhted kriminaliseeritud. 35-s või 36-s, see sõltub sellest, kuhumaale me selle kriminaliseerimise piiri tõmbame. Tõsi on see, et suurem osa neist on moslemiriigid Põhja-Aafrikas. Aga Euroopa selles mõttes on ühesugune ja muu maailm on teistsugune ning kui me vaatame Euroopasse, siis mitte kusagil ei ole sellest elu läinud paremaks, toredamaks. Need probleemid, mis homokogukonnal on, ei ole ära kadunud. Nii et see seadus ei lahenda ühtegi nendest probleemidest. Nii et mitte midagi ei muutu Eestis halvemaks, kui see halb seadus tühistatakse.“

Martin Helme kõne pikemalt saate lugeda otse siit

Sallivus vs hoolivus

"Tartu ülikooli ja üliõpilaste tänane toetusavaldus sallivusele seisnes muuhulgas ka sallidega lehvitamises. Usuteaduskond oli esindatud kolme töötaja ja ühe vilistlase näol," kirjutab Facbooki lehel Ain Riistan.

Mida sallivuse eestvedajad ja nn sallidega lehvitajad siis tegelikult soovivad öelda? Sõnum on ju ilmselge, kui te ei salli, siis te ei armasta või see pole nii? 

Mida siis sellest arvata?

Argo Buinevitš kommenteerib tabavalt. Ta ütleb: "Võib-olla oleks parem rääkida hoolivusest. Sallivus tundub kandvat ükskõiksuse tooni - ah, tehke, mis tahate." On ju väga tabavalt öeldud?

Hoolivust vajavad kõik inimesed. Sallivust vajab vaid mina.

Hoolivus on armastuse märk, kuid kindlasti pole seda sallivus. 

Sa võid ju salliga vehkida, aga ega sa tühja seetõttu ei hooli veel inimestest peale iseenda? 

Sallijale ei lähe korda hoolivus. Tal on enesekeskne hoiak. Kuid hoolimine ei ole suunatud iseendale ega oma seisukohtade või tegude õigustuseks, vaid ligimese aitamiseks. See on nagu öö ja päev. 

Sallivus nõuab nõustumist minu sisukohtadega, olenemata millised on ligimese või teise inimese moraali või eetika tõekspidamised, mis sallijale korda ei lähe. Teda huvitab vaid ta enda isik. Ta ei hooli teiste arvamusest, teiste moraalist, vaid ta nõuab enda oma kehtestamist. Selles ei pruugi kohta olla ühiskonna moraalinormidel. Ent inimene kes hoolib, ei ole amoraalne.

Sallivus ei ole kristlik õpetus või seisukoht. Jeesus ei õpetanud, et te peate inimesi sallima, vaid te peate inimestest hoolima, neid toetama ja aitama. Aga see on hoopis teine asi.

Hoolivust vajavad kõik!

2000 aastat naiste alandamist

Probleem on igivana. Mis sai alguse rahumeelse kultuuri lõppedes, kui tsivilisatsioonis tekkis sõjakus. Näiteks 2. aastatuhandel eKr Egeuse ja hilisemas Mükeene kultuuris puudus sõjakus. Kujutavas kunstis domineerisid naised, mis viitab naiste kõrgele ühiskondlikule positsioonile.

Samal ajajärgul kirja pandud laialt tuntud loomislugu (1 Moosese raamat) ei viita kuidagi käsureale, et Aadam loodi esimesena, seetõttu ta peab valitsema naise üle, "Vaata naine, sinu ma tegin teisena, seetõttu sina pead alluma esimesele." Loomisloo järjekord ei kehtesta valitsemiskorda inimeste seas. Vastupidi. Inimesed loodi Jumala näo järgi, kes pidid koos valitsema kogu loodu üle (1Ms 1:26), mitte teineteise üle. Mõlemad, nii mees kui naine loodi Jumala näo järgi. Teisisõnu, Jumal ei loonud naist peale meest seetõttu, et kehtestada hierarhia.

Loomislugu kirjeldab, et naine loodi mehe ühest küljeluust

„Te olete tehtud mehe ihust, seetõttu peate meile alluma,“ ütlevad nad naistele.

Kui Jumal oleks tahtnud seda fakti kasutada naiste vastu, siis oleks Kainil ja Aabelil ja ka nende poegadel - kõigil meestel üks luu vähem. „Lugege ribid üle. Mitte üks luu ei ole teil vähem kui naistel! Ainult Aadamalt võeti üks küljeluu ära. Kas seetõttu peaks mehi kohtlema kui isandaid või te peaksite seda luud kuidagi taga nutma? Vaadake parem, kui ilusad naised te vastu saite! Teil ei ole õigust naistelt midagi nõuda. Kuidas saab üldse üks küljeluu fakt määrata ära hierarhiat?“ Loomisjärjekord oli Looja otsus ja ei puutu kuidagi teisse, kallid isased.

Ei alluv ega omand

Naine oli mehe kaaslane Eedeni aias, ja see algne mudel oli täiuslik! Jumal, Aadam ja Eeva, - universaalne! Mitte inimvajaduste hierarhia, püramiid või inimeste astmeline klassisüsteem. Eedeni aias oli naisel mehega võrdne ligipääs Jumala juurde. Eeva rikkus lepingut, aga vastutuse pidid võtma mõlemad. Jumal ei eelista üht isikut teise ees. Millal sa usule tuled ei määra Tavariigis paremat kohta. Päästetute seas puudub hierarhia.

Ent Aadam ja Eeva ning Jumal kolmikmudel kehtib veel täna. Näiteks kristlased suhtlevad Jumalaga otse (ei ole vahendajaid, preestrit), naisel ei ole vaja palve vahendajaks meest. Jumal ei palu meest, et see ütleks oma naisele edasi üht või teist, vaid ütleb naisele otse mida vaja, kas see meeldib mehele või mitte. Kõik Jumala lapsed on võrdsed. Selles väljendub Jumala tahe.

Pauluse oma arvamus

„Parim tee inimest mõista on lähtuda tema põhimõtetest ja hoiakutest. Seepärast tuleks ka Pauluse üht või teist ütlust tõlgendama asudes teada pisutki tema teoloogiast, sh seda, kuidas ta üldiselt käsitas kristlikku kogudust. Sest tema kirjades öeldut on võimatu mõista lahus koguduse kontekstist. Viimasest tulenevalt peaksime esmalt olema kursis Pauluse kirjade saamislooga. Sageli peetakse neid teoloogilisteks traktaatideks, mis oleksid justnagu kirjutatud lugemiseks laiadele hulkadele. Tegelikult on need aga vastuseks tema poolt rajatud kogudustes tõstatunud probleemidele, ehk teisti öelduna – vastused koguduste poolt Paulusele saadetud kirjadele. Seepärast on ka nende sõnum suunatud otseselt ühele või teisele kogudusele. Kuid nii, nagu heade sõnumitega ikka, hakati ka Pauluse kirju edasi jagama ning isiklik sai seeläbi ühiskondlikuks. Nõnda ei tuleks mis tahes nüüdisaja küsimusele vastust otsides asetada rõhku niivõrd sellele, mida Paulus otseselt ütles (ja teha sellest tema “teoloogiat”), kuivõrd käsitusviisile, millest ta üht või teist öeldes lähtus,“ kirjutab EMK TS õppejõud Anne Saluraid artiklis Naised Pauluse teoloogias.

Läbilõige kogu ühiskonnast

Pauluse misjonireiside tulemusel tekkisid uued kogudused, paljud inimesed võtsid usu vastu, mehed ja naised, rikkad aristokraadid ja vaesed, vabad ja orjad, see oli koguduse liikmeskond.

Naiste ühiskondlik positsioon ja vabadus

Kreeka ühiskond on ühel või teisel perioodil olnud demokraatia eestvedaja. Klassikaline kreeka kultuur oli demokraatlik juba aastatuhanded. Juba 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur, Kreeka-Mükeene ehk Egeuse kultuur, mis vormus hiljem Mükeene kultuuriks, kus isegi hooned olid kindlustamata, kuna Minose tsivilisatsioonis polnud sõjakust. Ühiskond oli rahumeelne. Näiteks kunstis avalub naiste domineerimine, mis tähendab ajalooliselt naiste kõrget ühiskondliku positsiooni ja vabadust. Naine ei olnud kodanik, aga ta oli vaba. Ta ei saanud osaleda või pealtvaatajana viibida spordiväljakul (gymnasion - alastioleku kohas) spordivõistluse ajal, mida said vabad meesoost hellenid. Rooma ajal naiste võimalused avanesid veelgi. Tulles tagasi Kreeka tsivilisatsiooni hiigelaega, on tähtis mõista, et naistel olid vabadus demokraatliku kodanikuühiskonna ajaloolises korralduses, mis erines teistest tsivilisatsioonide orjanduslikust korrast.

Kreeklannade vabadus ja tavad

Paulus pärines juuda kutltuurist. Tema nõuded põrkusid vastu kreeklannade vabadust ja tava.

Kreeka mehed ei kohelnud naist kui omandit, ei kodus ega usu paktikas. Kreekas sai naine ise teenida jumalusi ja tegeleda ohverdamisega. Seevastu Iisraeli naine oli mehe omand, nad pidid templis viibima naistele mõeldud eesruumis.

Kreeka naistel oli helleni kultuuriruumis eriline koht. Mehed pidasid naisi pigem imetlemise ja austuse objektiks! Platon kirjeldab seda oma teostes. Rooma võim ei muutnud kreeka meeste hoiakuid kreeklannadesse, ammugi kreeka kodudes. Vastupidi, kreeka kultuur levis veel enam, kogu vahemere idaosa sai mõjutatud teadusest (kreeklastel oli ülikool juba 3 sajandit eKr), arhidektuurist, keelest ja usu tavadest, millega Paulusel tuleb tegemist teha ning ka meil täna.

Vaba naine vs mees on naise pea

Kreeka naine oli väärtustatud ja vaba kui Eedeni aias. Juudi kommete põhjal naine ei ole mehega võrdne isik, vaid ta on mehe alam ja omand.

Naised olgu vait!

Kujutage nüüd ette olukorda, kus Paulus reisib Kreeka aladele ja nõub naiste paika panemist. Naistelt tuleb sõnaõigus ära võtta (1Kr 14:34). Naine üldse olgu vait ja küsigu kodus oma meeste käest (1Kr 14:35). Ühest küljest kreeklanna, vaba, oli ta siis rikas aristokraat või vaene, ärgu ennast enam ehtigu soengute ega kulla ega pärlitega ja kallite riietega, vaid ta olgu häbelik (1Tm 2:9). Ja üldse, ma ei luba naistel meeste üle valitseda (1Tm 2:11,12). Sest mees on naise pea (Ef 5:22)! Kui keegi nüüd ütleb, et see ei ole naiste alandamine, siis mis see on?

Isegi juhul kui Paulus lähtus koguduse ühtsuse huvidest (ekklesia - Kristuse ihu), siis tuleb siinkohal panna suur küsimärk? Eesmärk ei pühitse abinõu. Alavääristamine ei lõpe ühtsusega, pigem vastupidi, tekitab veel enam vastuseisu.

Mis iganes õigustusi sel puhul välja tuuakse, ei saa väita, et mees on naise pea. Ammugi täna, arenenud ühiskonnas. Pauluse isiklik arvamus „mees on naise pea,“ (Ef 5:23) on vastuolus Kristuse evangeeliumi ja armu õpetusega. On sobimatu koguduse mudelis, perekonna mudelis, aga ka ühiskonnas tervikuna. Pauluse isiklikud ja naisi alandavad nõudmised on tegelikult orjandusliku korra pärand. Kui Kristus on koguduse pea, siis mees ei ole enam naise pea, vaid Kristus.

Kristuse koguduse naised

„Kuna sealsamas andis Paulus naistele (ja meestele) ka vabaduse ja vastutuse koguduse ülesehitamiseks, siis ei oleks õige kogudustes tõstatunud spetsiifilistest küsimustest teha üldiseid järeldusi. Tuleb märkida, et Pauluse kaastöölistest, abilistest, apostlitest, prohvetitest, õpetajatest ja toetajatest, keda ta oma kirjades nimetab, on suur hulk naised. Näiteks Priskilla (1Kr 16:19), Foibe (Rm 16:1, 2), Junia (Rm 16:7), Nümfa (Kl 4:15) ja Lüüdia (Ap 16:40). Peale nende veel Trüfaina ja Trüfosa ning Persis (Rm 16:12) ja paljud teised,“ ütleb EMK TS õppejõud Anne Saluraid artiklis Naised Pauluse teoloogias.

Käsuõpetusest võib küll järeldada, et teoloogia on meeste pärusmaa (naised ärgu siia oma nina toppigu), et sellest saavad aru vaid tõsised mehed, siis vaadates ülevalpool toodud isikute nimekirja, samuti Pauluse teisi seisukohti, võib julgelt öelda, et mehed ei ole saanud naiste ees eeliseid. Kristuse plaan ei näinud ette seda, et mehed saaksid ajada „oma asju“ ilma naisteta, vaid ainult üheskoos. „Nõndasamuti, mehed, elage mõistvalt naisega kui nõrgema astjaga. Osutage naistele austust nagu elu armuanni kaaspärijatele, et teie palvetel poleks takistusi,“ kirjutab Peetrus. (1Pe 3:7)

Jeesusele ei olnud naised vähem tähtsamad kui mehed. Kirikutes on paraku ikka veel säilinud mõtteviis soorollidest. Kust see „traditsioon“ soorollist siis ikkagi tuleb?

2000 aastat

Inimeste vastandamine ei ole kristlik, ka mitte mehe ja naise vahel. Kristluse mõte on rahvaste ühendamine. Kindlasti ei ole mehe ja naise soorollidest ka kreeka filosoofiline nägemus.

Kogudustes on viimased paar aastakümmet räägitud naiste vabadustest. Paulus ütles: Naised olgu koguduses vait, sest neil ei ole lubatud rääkida! Ma üldse ei luba naisel õpetada! (1Kr 14:34, 1Tm 2:12). Ent Jeesus ei öelnud Maarjale mine tööle, kas sa ei näe et Marta rassib üksinda. Jeesus ei öelnud Samaaria naisele, et ma ei räägi sinuga, vaid Samaaria naine pani imeks ja ütles talle „Кuidas! Sina, kes sa oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?“ Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega (ebapühad).

„Niisugustes situatsioonides muutuvad igasugused kõrgteoloogilised arutlused tühiseks, sest kuulutuse eesmärk ei ole puhas õpetus, vaid kuulutuse lähtekohaks ja eesmärgiks samal ajal on elu ise. Kui Jeesus oleks olnud üks neist „endast lugupidavatest“ juudi õpetajatest, siis ei oleks ta üldse naisega rääkinud, et mitte rikkuda oma reputatsiooni; kui aga Jeesus naisega rääkida võttis, siis oleks Ta pidanud samaarlannat noomima tolle patuse elu pärast ja talle meelde tuletama, et vaid laste sünnitamise kaudu on võimalik saada õndsaks. Vastupidiselt oodatule rääkis Jeesus naisega vaimsetel, või kui soovite - teoloogilistel teemadel,“ kirjutab EMK TS õppejõud Anne Saluraid oma artiklis Naise koht teoloogias. (2004, Koduteel)

Piiblis kirjeldatud sündmused räägivad rohkem kui sõnad. Jeesuse sõnum oli ühendamine. Ta seisukohad sarnanesid Kreeka kultuuriga enam kui judaismiga. Sama tajuvad ka eestlannad, et neile sobib pigem kreeklaste mõtteviis. Stereotüüp, mida Paulus kreeklannadele peale surus, millega sugu määras ära koha ühiskonnas ja seetõttu kehtestada tuleb, ei ole Jeesuselt.

Jeesus kohtles naisi tavatult, ent väärikalt

Tavatult tolle aja kommetele, kuid meile täiesti harjumuspäraselt. Naiste võrdne kohtlemine ja nendega vabalt suhtlemine iseloomustab Jeesust läbi nelja evangeeliumi; naistega vestluse asumise osas olid erinõuded. Jeesuse käitumine oli ühiskonna tava lõhestav. Jüngrid nurisesid Jeesuse käitumise üle. Naine oli madalamal positsioonil võrreldes mehega.

Jeesus viibis naiste seltskonnas, vestles nendega, kuulas neid, õpetas neid, aitas neid ja kohtles igati lugupidavalt kui võrdne võrdset. Selles osas Paulus ei võtnud Jeesust eeskujuks. Jeesus õpetas, et naisel kui mehel on võrdne ligipääs Jumala juurde.

Paulus kehtestas kreeklannadele orjanduslikud tavad

Paulus seadis Kreekas sisse juudi stereotüübid ja sotsiaalsed positsioonid, lähtudes judaismi mõtteviisist ja tema nõudmised võisid pakkuda ajutisi lahendusi, lahendada mõne tüliküsimuse, kuid vaieldamatult seadis see halva eeskuju, ehitas mehe ja naise vahel üles 2000 aastase vaheseina. 

Tänu ühiskonnas toimuvatele muutustele on hakatud sellest rohkem rääkima.

Kristliku kiriku vastutus

Kristlikul kirikul on olnud ühiskonna arengule tohutu mõju läbi kogu ajaloo. Vaata mis nurga alt tahad, kiriku vaimulike seisukohad mõjutavad kogu ühiskonda, kujundavad poliitilist maastiku ning kujundavad suhtumist soorollidesse, jms. Kuid vaimulikud lähtuvad eelkõige sellest, mida piibel kirjeldab. Kui Paulus käskis naistel vait olla, siis seda üldistati ja võeti üle üks ühele.

Kui Paulus oleks teadnud kuidas tema isiklik mõttevälgatus saab aluseks naiste alandamisele, küllap ta oleks kirjutanud veel ühe kirja, palunud naistelt vabandust, selgitanud, et ta ei mõelnud päris nii nagu ta ennast väljendas.

Sellele vaatamata lasub vastustus ennekõike koguduse vaimulikel, kes selgitavad Pauluse kirjade sisu ja kujundavad selle põhjal kristliku õpetust. 

"Kui Pauluse mõtteviis naiste osas ei oleks olnud kirjades, siis Euroopa ajaloos oleks naisi võrdselt koheldud 2000 aastat varem."

Meeste halb suhtumine naistesse

Pauluse stereotüüp – mees on naise pea, naine alamast soost, on selgelt nähtav kogu ühiskonnas, poliitikas, töökohtadel, perekonnas, praktiliselt kõikjal. Seda 21. sajandil!

Kui me räägime kirikutest, kogudustest, kristlastest, siis me ei saa kätt südamele panna ja öelda, et meil ei midagi pistmist naiste alandamisega? Peame tunnistama et jah, kellele ei meeldi isiklik teenija???

Sama leiab aset perekondades, töösuhetes või ühiskonnas üldse. Mehed alandavad naisi kui vaid võimalus selleks tekib. Suhtumine, et naine olgu vait või küsigu kodus oma mehelt, on ikka veel meeste mõttemaailmas sügavalt juurdunud.

Kuninga poeg ei saa valitseda kuninga tütre üle

Kuigi kristliku maailmavaatega mees peab ennast kuninga pojaks - Jumala lapseks, siis ta oma naises ei näe kuningannat. Ta kohtleb naist kui teenijat. Kuninga naine ei ole ori, vaid kuninganna! Kuninga poeg ei saa valitseda kuninga tütre üle, sest nad kõik on sama Isa – Jumala lapsed. Kõik on usu kaudu Jumala lapsed (Gl 3:26). Seda tõsiasja ei saa eirata.

KOKKUVÕTTEKS

Mehed on naisi alandatud aastatuhanded. Kuid see on muutumas. 60ndatel, seoses televisooni ja meediatööstuse arenguga algas suur muutus vabanemise poole. Naiste riietuses, muusikas, filmitööstuses, ajakirjanduses. Naised lubati kapist välja, kui nii võib öelda. Reklaamides hakati kujutama naist eneseteadliku ja oma otsustes vaba isikut.

Kristlike naiste – kristlaste alandamine ei olnud Jumala plaan, vaid apostel Pauluse meelevaldne ja isiklik nõue. (1Tm 2:11) On kuidas muidu on, aga sellega Paulus tegi karuteene kogu kristlikule maailmale. (1Tm 2:9-15) Ehk „tänu“ Paulusele mehed ikka veel õigustavad naiste alandamist, kohtlevad õrnemat sugupoolt kui eneste teenijaid (loe: orje).

Fakt on see, et rohuaias oli mees ja naine ja Jumal võrdses olukorras. Sarnane mudel toimis ka kreeka ühiskonnas: naine ja mees ja jumalused. Kreeklastel oli asjad nii nagu need oli loomise alguses. Ent täna paljud naised elavad otsekui juuditarid, oma meeste võimu all, mida mehed omal äranägemisel juhivad. Selline stereotüüp valitseb kõikjal. Mis on täiesti vastuvõetamatu ja kahetsusvärrne eksiõpetuse tagajärg. Ei ole palju mehi, kes julgeksid sellest avalikult tunnistada. Aga hea on juba seegi, et sellest räägitakse üha enam ja enam ning see teema püsib fookuses. Muutused võivad võtta aega mitu põlvkonda.

Pauluse õpetus „mees on naise pea“ on meelevaldne ja sügavalt eksitav, mida tulebki nii käsitleda ja pidada taunimisväärseks. See ei sobitu kristliku maailmapilti ja ei ühti Jumala pääste-plaaniga. On naisi alavääristav, mida ei saa tänapäeva kaasaegses ühiskonnas rakendada.