Kas Sa peaksid hirmu tundma?

 Hirm lõpetab inimestes lootuse, usu ja mis väljendub selles, et nad otsustavad mõtlemise lõpetada. Nad lihtsalt reageerivad üle. Misiganes ette sööstetakse, inimesed hakkavad hüsteeriliselt teisi süüdistama ja kaotavad igasuguse ratsionaalse mõttevõime.

Kas võidelda selle vastu? Mida teie vastu üritatakse teha?

PCR-test on turundatud kui meetodit, millega tuvastada nakatumist. Kuid see väide on juba kohtutes vaidlustatud. Kui kohtud selle rahuldavad, langeb ära koroonapaanika põhjus, mis kukkub kokku nagu kaardimaja. Sest selle testiga hoitakse inimesi paanika all.

Kui aga paanikaks ei ole põhjust, siis selgub, et viiruse suremus on samas suurusjärgus kui mõnel teisel haigusel ja seda see ongi, mida on tunnistanud isegi WHO. Näiteks ka gripiga kaasnevad surmad ja tüsistused. Seetõttu, üsna igapäevane, kusjuures täna ei räägita gripist, miks? Kas seda enam pole? Miks?

Inimese immuunsusele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud.

Vaktsiini järele ei ole vajadust neil, kellel imuunsus toimib, seetõttu on vaktsineerimisest huvitatud eelkõige tootjad, et teenida tulu. Fakt on see, et see põhjustab palju kahju tervisele ja paljudel juhtudel sellisel kujul on vastunäidustatud. Isegi surmajuhtumid, neid on palju enam kui neid jõuab avalikkuse ette. On selge, et vaktsiini pole piisavalt testitud ja keegi ei vastuta selle põhjustatud negatiivsete tagajärgede eest. Vaktsiini testimised põhinevad pigem usul, kui on tõenduspõhised, 9 kuuga ei saa seda vajalikul määral teha, mis võtab aastaid. Nii et see on nö usu küsimus, kas sa usud või mitte, aga peaks olema teaduspõhine. Seetõttu varem või hiljem on oodata ka Eestis kahjunõudeid põhjustatud kahjude eest. Kui riiki ei saa vastutusele võtta, siis isikuid, kes valetasid, saab seda teha. Me peame silmas juhtide isiklikku vastutust. Kuigi nad ei vastuta üksinda, aga kui nad on valetanud, siis vastutavad isiklikult, eriti neid, kes selletõttu teenivad või maailmas niite tõmbavad, kuid ka meil. USAs ja EL juba on sellega juba algust tehtud. Pole kahtlustki, et sellised kaasused jõuavad ka meie kohtutesse, et kogu asi paljastada. Asitõendeid ja eksperte selleks on piisavalt, aga ka selleks puhuks, et tõendada, et pandeemia on esile toodud, kui mitte öelda lavastatud, millel on omad eesmärgid. Kurb on see, nagu näeme ka Eestis, et tervisega ei ole sellel pidagi pistmist. Esile kutustud pandeemia on vahend teiste eesmärkide läbisurumiseks. Peame küsima endalt, kuidas see saab olla võimalik? Kuidas see operatsioon töötab? Kuid aeg näitab, mida näitavad asitõendid.

Fakt on see, et nendes kohtuasjades keskendutakse peamisele, et võtmeisikud valetasid. Eriti, kui nad väitsid, et PCR testid näitavad midagi nakatumise kohta. Kui see osutub tõendatuks, siis saab ka PCR testide petusskeem olla lavastatud. Millega tekitatakse paanika. Aga paanika on tekitatud ja ka Eestis nagu me näeme juba aasta.

Inimesed elavad hirmu all. Ja seda toodetakse, teadlikult! Hoitakse üleval paanikat ja tekitatakse juurde hirmufoon. Kui te vaatate Eestis, siis siin kuvatakse sellel eesmärgil statistikat ja nö vajalikku infot, et inimesed tunneksid hirmu. Kõiki hoitakse hirmul. Kuid seda tehakse ka mujal, teeseldakse ja kasutatakse nn kõneisikuid. Hirmu kasutatakse nii, et inimesed hakkavad uskuma ette söödetud valeinfot. Eriti mis puudutab nakatumist, et kõik nende lähedased ja sugulased, sõbrad, töökaaslased, on neile ohtlikud. Isegi juhul, kui nad on täiesti terved või ilma sümptomiteta.

Asi pole üksnes vales, kas PCR testid näitavad nakatumist, vaid nad valetavad, õigemini pidid valetama ka selle kohta, et sümptomiteta inimesed VÕIVAD OLLA nakatusohtlikud. Juhid teavad seda et nad valetavad selles. Seetõttu, sa ei tea seda kas oled ohtlik, kui sul pole sümptomeid. Mis on SUURIM VALE! Et esineb nakatumisjuhtumeid ilma sümptomiteta. Mis see teave teeb? Kõik kardavad kõiki, ja kuvatakse totaalne hirmufoon, kuigi kellegil pole sümptomeid ja keegi pole tõsiselt haige.

Teiseks, JÄRGMINE SUUR VALE ON, et PCR testid oma positiivsete tulemustega annavad meile infot nakatumisest. Sellega kokku on loodud ideaalne paanika inkubaator, mis toidab iseennast. Seda me näeme praegu Eestis, kus väidetavalt on meil suurim nakatunute arv. Mis mõttes?

On kaks olulist valet, millele juhime allpool tähelepanu.

1. Et PCR testid näitavad nakatumise kohta. Ei näita sellisel viisil, nagu neid praegu kasutatakse või nende kasutamine on rakendatud. PCR testi puhul tuleb võtta proov, molekulid, mida tuleb võimendada, milleks pannakse need masinasse, mille on tootnud samuti ramimifirma, nt Roche (NB! Mis on sama firma, kes on huvitatud pandeemia levikust). Neid molekule võimendatakse tsüklitena. Üle 35 tsükli tulemused on kasutud. See on loogiline ja ei ole enam teaduslik. Nii Drosteni test kui ka CDC test, mis tehti Drosteni testi põhjal, kasutasid koguni 45 tsüklit. Mis on täiesti vale! Pane tähele, et Eestis kasutatakse 40 tsüklit, mis on samuti väga vale!

Mis annab valeinfot ja kogu senine valitsuse koroonajuhtimine on pehmelt öeldes kreenis. PCR testi põhjal ei saa nakatumise kohta kindlalt öelda, sest nad annavad positiivse tulemuse pea enamusele keda testitakse. Vaadake, mida teile uudistest kuvatakse! Just seetõttu on meil nii kõrge nakatumise määr, kuivõrd meil on tsükkel vale! Seetõttu meil ei räägita enam ka gripist, mis on sisuliselt kadunud (?), ent varem põdesid seda kümned tuhanded eestlased ja surid sajad. Seetõttu PCR test sisaldab jääke ka sinu immuunsüsteemi võitlusest gripi, teiste külmetushaigustega.

2. Teine oluline vale on see, mis on veelgi olulisem, kus väidetakse, et on olemas asümptomaatilised nakatumised. Mida see tähendab? Kõik meie ümbritsevad inimesed, kõik (!!!), kellel pole mitte ühtegi sümptomit ja on täiesti terved, võivad olla ohtlikud (???). See on asümptomaatilise nakatumise pettus, mida kutsutakse esile meie peas, pannes meid hirmu alla. Kuna see sisendab meile, et kõik on meile potentsiaalselt ohtlikud. See pole tõsi! Ja need eeskõnelejad teavad seda, et see pole tõsi. Ka Eestis teatakse, et see pole tõsi, aga selle juures tuleb küsida, kellele on see vale kasulik?

Kusjuures, inimesel võivad olla sümptomid isegi siis, kui ta võtab gripivastast ravaimit. Kui tegelikult on see tavaline gripp. Kui sul pole sümptomeid, siis sa pole nakatunud. Ükskõikmilline test on positiivne, sest see leiab mingisuguse jäänuse keha eelmisest võitlusest külmetushaigusega, siis üksnes selle olemasolu ei tähenda iseenesest midagi. Seda eriti 40 tsükliga.

Ainult siis, kui viirus siseneb sinu rakkudesse ja paljuneb seal, siis sa oled nakkusohtlik. Ja siis sul on ka sümptomid.

Tähendab, kui sümptomeid ei ole, siis misiganes viiruse olemasolu ei ole ohtlik, vaid seda tõenäoliselt hävitatakse immuunsüsteemi poolt. See on nakkusohtlik vaid siis, kui ta on sisenenud rakkudesse ja paljuneb seal. Enne seda pole vaja muretseda.

Kui sul pole sümptomeid, siis sa pole haigestunud ega nakkusohtlik. Ja selles asi ongi. Sümptomid, nagu palavik, valus kurk, peavalu, kõhulahtisus jne. Täpselt nagu tavalisel gripil. Meedias hirmutatakse igasugusete vastikute klippidega, aga mis on tavaline propaganda või rumalus, aga hirmutab inimesi korralikult, nii see toimib. Eestis üritab valitsus ka seadust luua, millega tahetakse inimeselt võtta ära kodupuutumatus, kus ametnik ja politseinik võib igal hetkel siseneda teie koju, isegi teid ja teie pereliikmeid kaasa viia ning teha läbiotsimist, seda kõike ilma kohtu loata!!! Kuigi see on põhiseaduse vastane, ei näe me praegu jõudu, kes suudab sellele inimõiguse rikkumisele piiri panna. Kellele on seda totaalset kontrolli v kõike vaja?

Pole midagi vaja karta peale hirmu enda.

Mis kasu sa saad?

MIS KASU TE SAATE?

Jeesus ütles, mis kasu te saate, mitte, vaata kui toredad jüngrid ma valisin, tule ka meie sekka või vaata kui tore tempel mu isal on.

Ta ütles sageli, sa saad terveks. Sa saad ühenduse. Sa saad igavese elu. „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?” Mk 10:51. Tasuta!

Tasuta asju siiski ei ole ka Taevariigis. Mitte päris tasuta, sest vaata, ma annan oma ihu teie eest (Lk 22:19) - suren sinu eest, et sul oleks elu ja kõike ülirohkesti! "Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti." Jh 10:10.

See ei ole meelitamine, nagu maailm seda teeb, mida kristlased vahel üle võtavad ja kopeerivad, lootes inimesi usule meelitada. Miks peaksime meie inimesi meelitama? Räägi inimestele, mis kasu ta saab. Aga selleks, et ta selle kasu saaks, peab ta millestki loobuma, midagi ära andma. Aga seda, mida vastu tuleb loovutada polegi mõistlik endale hoida, sest sel pole sinu elu jaoks mingit väärtust. See (patt) ei tee ju kellegile au, see teeb sulle häbi ja alandab sind teiste ees. Seetõttu sa tegelikult ei kaota mitte midagi (!), vastupidi, võidad, saad kõike, ülirohkesti.

(Ainus, kes selle läbi midagi head ei saanud, oli Jeesus. Kes teist tahaks olla Jeesuse nahas?)

"Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?" Mt 8:36, ütleb ta otse välja. (vt ka Mt 16:26) Evangeelium ei ole mingi mõttetu asi, vaid see on väga loogiline, mis on inimesele kasulik. Seetõttu juhtis Jeesus tähelepanu asjadele, mis kasu inimene sellest saab. Jeesus oli selles osas väga arukas, kes ei tulnud inimeste päid segamini ajama mesimagusa jutuga, vaid rääkis asjast. Ja seda otse, personaalselt. Kellel oli mida vaja. Seda ta pakkus. Pimedatele nägemist, kurtidele kuulmist, haigetele tervenemist, äratas emale surnud poja üles, tegeles hingehädadega jt. Ühesõnaga tegi kasulikke asju, mitte ei ajanud mingit mulli. Tegelikult oli ta parim müügimees, sest ta teadis, mida inimesed vajavad ja pakkus neile just seda, mistõttu inimesed tulid teda otsima. Ta ei pidanud üldse müüma selle tähenduses.

See ongi just see, mida Jumal kristlastelt ootab. Ta ei oota, et me tutvustaksime oma ilusat kirikut, sest alati on kusklil ilusam hoone ja meie maised hooned ei ole võrreldavad taevaga. Ta ei öelnud, et minu jüngrid on mõnusad sellid, nende seas on teil lahe olla. Ei saaks öelda, et need olid perfektsed, pigem tahumatud, neil kõigil olid omad puudused ja kiiksud. Ta ei öelnud, et ainult templis on kõige õigem teenistus, kuigi see seda kindlasti oli, aga ta ütles, et te olete selle ära rikkunud, teinud sellest raha kogumise masina (annetuse süsteemi) ja röövlikoopa. Siinkohal võime jätkata ja jätkata...

Jeesus rääkis inimestele mis kasu need saavad ja see oli puhas evangeelium, - rõõmusõnum haigetele, sest need said terveks; rõõmupäev patustele, sest need said oma koormad maha panna; rõõmusõnum meile, sest meile tuli pääste kes me olime lootuseta, paganad, aga nüüd oleme Jumalaga lepitatud, tema sugu, pühad. Mida sa hing veel tahad? Ta küsis otsesõnu: mida sa tahad, et ma sulle teeksin?

Eitav suhtumine, asjatu kriitika ja ennatlikud arvamused

 

Tõde on ka see, et väga paljud inimesed suhtuvad teistesse eitavalt. Armastus ei tunne rõõmu inimeste eitamisest. Me tunneme isiklikult väga vähe inimesi ja kõiki teisi kuulu järgi. Hästi teeb see, kes on jõudnud veenduda, et täiuslikke inimesi pole olemas, et isegi suured isiksused eksivad oma otsustes. Aga iga inimene võib olla täidetud patuste arvamusega, on ta siis uskmatu või usklik (Js 28:7jj).

Negatiivsed tunded põhjustavad eitavat suhtumist, mis panevad inimest kohut mõistma teiste üle, aga ka enda üle. Eitaval suhtumise tagajärg on destruktiivne.

Sageli inimeste poolt esile toodud arvamus teise kohta algab kiitmisega, aga lõpeb kõige jämedama hukkamõistuga.  Sellist tehnikat õpetatakse ja levitatakse mitmesugustel suhtlemis- ja juhtimiskursustel. Dale Garnegie kirjutas sellest oma raamatus "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi" inimeste kohtlemise põhitõe pähe, et kui te just peate laitma, siis alustage nii. Tsiteerin: alustage kiitusega ja siiraste lugupidamisavaldustega. Ta ütleb, et ebameeldivaid asju on alati kergem taluda, kui oleme enne seda kuulnud kiitust enda kohta. Piiblist te küll ei leia midagi sellist, et Jeesus õpetas või tegi selle kohaselt nii, et enne laitmist ta kiitis inimest. Huvitav miks? Sest see on silmakirjalik ja alatu, lihtsalt üks paljudest psühholoogilistest, inimestega manipuleerimise võtetest. Jeesus ei manipuleerinud kedagi. Järgmine peatükk kirjeldab olukorda, kuidas kritiseerida viha äratamata ja arvab, et selleks tuleb juhtida inimeste eksimustele tähelepanu kaudselt. Eks vihjed mõne kollegi vahendusel on ka kaudsed meetodid, aga need ei toimi. Samamoodi nagu ei toimi meetod, et kõnelge oma vigadest enne, kui hakkate teist isikut kritiseerima! Jeesus ega tema jüngrid küll midagi sellist ei õpetanud. Paljud psühholoogilised manipuleerimise võtted võivad pealtnäha tunduda normaalsetena, kuid enamasti annavad need soovitud tulemusi lihtsameelsete peal. Kui inimese poolt esile toodud arvamus teise kohta algab kiitusega ja lõpeb laitusega, siis on peamine põhjus seisneb armastuse puudumises. Keegi on öelnud. "Kus armastus on lahja, näib teistel vigu paksult, aga kus armastus on sügav, seal vead tunduvad tühistena." Piibel hoiatab meid eksimast inimeste suhtes, kuna arvamine ja hukkamõistmine on lähedased. Seal kus pole tõelist armastust meie arvamustes inimeste kohta, seal arvamuse ja hukkamõistu vahelist piiri rikutakse kergesti.

Niisiis, iga meie arvamus inimese kohta sõltub peamiselt meie südame vaimulikust seisukorrast, meie armastuse suurusest selle inimese vastu. Ilma armastuseta öeldud arvamus inimese kohta osutub enamasti ebatäpseks, ebaõigeks ega vasta tõele.

Vaevalt et me eksime, kui me ütleme, et igasugune hukkamõist, mida me inimeste kohta esile toome, on alati vale. Õige otsuse langetamiseks oleks vaja Jumala õiglust, mida meie, inimesed, kahjuks ei valda. Kas just mitte sellepärast Jumal nimetatud õigust meie käest ära ei võtnud öeldes: "Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut. Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka." Lk 6:37 Teie mõistate kohut maailma kombel, mina ei mõista kohut kellegi üle, ütles Jeesus (Jh 8:15).

Meil on raske sellega nõustuda, et meie teadmised on poolikud ja meie arvamused ükskõik millise inimese kohta ebatäiuslikud. Aga õigeks otsustamiseks on inimese võimed piiratud. Me võime otsustada vaid inimese üksikute tegude, aga mitte iseloomu üle. Me ei näe varjatuid motiive, mis inimest ajendavad tema sõnades, tunnetes, käitumises või tegudes.

Meie arvamus inimese käitumise kohta sellisel või teisel juhul võib vahel põhineda infol, mis on tulnud teiste kaudu võimendatult või vähendatud kujul, aga nii või naa on see teave moonutatud. On juhtumeid, kus me isegi siis võime eksida, kui me oleme asjade pealtnägijad.

Prohvet Eeli vaatas Hanna suu peale (Saamueli ema), kuidas too palvetas. Hanna suu liikus, aga häält polnud kuulda ja Eeli arvas, et Hanna on purjus. Eeli oli selles nii veendunud, et küsis selgitust. Hanna vastas: Ei mu Isand, ma olen vaimult rõhutud naine; veini ja vägijooki ei ole ma joonud, vaid olen oma hinge Issanda ees välja valanud." 1Sm 1:15. Või teine näide. Püha Vaimu tulek apostlite peale. Te võite lugeda: Mõned aga ütlesid pilgates: "Nad on täis magusat veini!" Ap 2:13. Need pealtnägijad samuti eksisid. Lõpuks, paljud Juuda elanikud kuulsid Jeesuse suust oma kõrvadega, kuidas Jeesus ütles: Lammutage see tempel ja ma püstitan selle kolme päevaga (Jh 2:19). Inimesed kuulsid, kuid ei mõistnud sisu. Jeesus ei rääkinud Jeruusalemma templist, vaid ta pidas silmas ristilöömist ja surma.

Igasugune ebaõige arvamus inimese kohta on vale ja kui see on teiste kuuldes välja öeldud, siis on see valetunnistus (Mt 26). Tuntud rooma ajaloolane Svetonius (s. 65 pKr) on mitmeid kordi oma loomingus meenutanud kristlaste tagakiusamist ja juutide väljaajamist Roomast keiser Claudiuse ajal (vt ka Ap 18 ptk), ta kirjutas raamatu, kus on esitatud 12ne tseesari elulood, kuid ühegi nende kohta pole öeldud midagi halba. Svetonius ei öelnud halba mitte seepärast, et need 12 tseesari halba poleks teinud, vaid tõenäoliselt sellepärast, et et nende isikute negatiivse külje eest hoolitsesid teised ajaloolased.

Kui sa nimetad inimest, siis too alati esile head, mis sa temas näed ja ei midagi rohkem. Halva esiletoojad pakuvad rahuldust kurjadele inimestele, kes niikaua ja püüdlikult koguvad inetut. Kristlane saab olla astja (nõu) heade asjade jaoks (2Ti 2:20). Kui sul pole inimese kohta midagi head, siis ära üldse temast midagi räägi.

Armastus ei mõtle teistest paha ega räägi kellegi kohta ebatõtt, kellegi käest ei võta vastu valet, ei anna edasi valet, ei rõõmusta valest, vaid võitleb valega ja võidab selle. Kui inimene on täidetud jumaliku - agape armastusega, "ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel," kirjutab Psalmist 112:7. Jeesus koges inimeste valelikke hinnanguid, sest mõned ütlesid et ta on hea, mõned aga ütlesid et ta eksitab rahvast. Aga Jeesus ütles kõige selle kohta: teie mõistate kohut maailma kombel, aga mina ei mõista kohut kellegi üle. Aga kui ma mõistangi kohut, siis on minu otsus õige, sest mina ei ole üksi, vaid minuga on Isa, kes minu on saatnud (Jh 8:15-16).

Kas me saame oma tagarääkimiste, kuulduste ja arvamuste kohta seda sama öelda? Kui ei, siis pigem hoiduge negatiivsetest hoiakutest, kuuldustest, kriitikast, järeldustest, ennatlikest ostustest ja oma arvamustest. Sõna ei saa tagasi võtta.

Humanistlik homopropaganda

Eesti meedias käib pikemat aega laiaulatuslik homopropaganda, mille juures ei põlata ära kasutada mistahes argumente ja meetodeid, et lagundada ühiskonna moraal ja maa sool, milleks Jeesus nimetas oma jüngreid.




Nüüdseks on tuldud välja uue lauslollusega, humanismi sildi all. Humanism oli moraaliteooria suund, mis hakkas levima USA-s 20. sajandi 20. aastatest. Humanismi peamised esindajad - W. Fight, Y. Babbit, C. Garnet ja I. Lewin andsid oma teooriale niisuguse nimetuse sellepärast, et nad enda arvates tuletavad kõlbluse spetsiifilistest inimlikest nähtustest. Tegelikult aga tuletavad nad oma printsiibid psühholoogia nähtustest. Niisugune moraali aluste piiramine tõi humaniste, eriti aga selle pooldaiad äärmiselt individualistlikele ja subjektiivsetele arusaamadele kõlblusest. Moraali kriteeriumid olid sõltuvad eesmärgist ning lõppkokkuvõtteks puhtformaalsed, kuna olid suvaliselt välja kistud indiviidi ja ühiskonna kõlbeliste suhete süsteemist.

Täna me võime taas näha, kuidas homopropaganda ette rakendades sellist ütlesks mitte filosoofiat, vaid ideoloogiat püütakse ära kasutada inimeste mõjutamiseks ja kiriku seisukohtade mõjutamiseks. On näha, et humanismil ei ole ka täna midagi ühist tõelise moraali ja eetikaga, aga homode avalik individualism on läinud siin üle häbiväärseks "kristlikuks" õigustamiseks. Paraku kristlusel ei ole midagi ühist humanismiga ja otse vastupidi, humanismi sildi all tegutsev Jaan Lahe on sedapuhku kaldunud ära õigelt kristlikult aluselt.

Kristlik Mõttevõra seisukoht: sellisele amoraalsele survele tuleb juhtida kogu ühiskonnas tähelepanu ja otsustavalt vastu seista ühel meelel. Palvetage!

Samal teemal:
Soome uus peapiiskop Kari Mäkinen toob lahkmeelt

See on ju lihtsalt mäng?

Juhtusin eile nägema kahte põnevat videolõiku mängimisest ja tekkis mõte, mida tahan teiega jagada.

Nimelt. Mäng isenesest pole ju midagi uudset, kuid nende kahe klipi vaatamisel joonistub välja terav kontrast.

Ühel juhul muutub mäng psühhiliseks probleemiks, kuidas deemon võib mõjutada inimese mõtlemist mängimise ajal ja inimene kaotab enese üle kontrolli. NB! Klipp on shokeeriv ja nõrganärvilistel ei soovita seda vaadata!

Aga teise klipi puhul näete, kui suur on Jumala poolt loodud maailm ja kuidas see vahetult mõjutab teie vaimu ja emotsionaalsust. Puhas rõõm! Nautige kogu südamest :)

Enesearmastus

Enesearmastaja eesmärgid on seotud maiste hüvede kogumise ja kes enam püüab, siis tema puhul hüvede kuhumisega. Ta ei soovi mõelda elu kaduvusele, surmale ega igavikule. Ta on liiga tugevalt seotud kõige maise külge, et oma pilk langetada inimesele või tõsta Jumala poole.

Enesearmastus on ateismi nurgakivi, sõjaka ateismi allikas. Enesearmastus ja ateism pole midagi muud kui põhjus ja tagajärg. Kui inimene langeb eneseimetlusse ja järgib Jumala asemel iseennast.

Piiblis on "armasta Jumalat", "armasta ligimest", "armasta venda", isegi "armasta oma vaenlast", aga puudub "armasata iseennast". Sest enesearmastus on inimese jaoks niivõrd loomulik, et nähtavasti Jumal ei pidanud vajalikuks seda üha meelde tuletada. Inimene ei vaja juhtnööre, et enesearmastust talle meenutatakse.

Kuid iga armastus enese vastu pole patt. Küsimus on vaid selles, kuidas armastada?! Kui mina muutub julmaks isevalitsejaks, kes istub troonil Jumala asemel. Kuid Jumal ei ütle seda, et me ei peaksime iseennast vihkama. Seetõttu tuleb teravat vahet teha tõelise ja vale motiiviga enesearmastusel.

Tõelises enesearmastuses, mis on enese austamine, enese inimliku väärtuse omaksvõtmine pole midagi ebaeetilist ega halba. Vastupidi. Armastus Jumala vastu võib osaliselt olla motiveeritud armastusest enese vastu. Sest sageli inimesed saavad kristlaseks armastusest enese vastu. Mõni püüab ära põgeneda ka Jumala kohtu eest. Mõni põrgu piinade eest ja hakkavad uurima piiblit ning otsima Jumalat.

Inimene ei saagi ligimest armastada, täpsemalt inimene ei tea kuidas armastada ligimest, kui ta ei armasta iseennast. Sest piibel ütleb, armasta ligimest kui iseennast. Kes aga ennast ei suuda armastada, see ei suuda armastada ka ligimest. Need asjad on omavahel tihedalt seotud. Kui tal puudub armastus isegi enda vastu, siis ei saa juttugi olla armastamisest ligimese vastu.

Kuid pange hästi tähele! Kui ma Jumalat ei armasta, siis see tähendab, et ma ei armasta ka ennast. Sest nõnda käitudes ma tegutsen oma huvide vastu, teen enesele kahju! Inimene arvab, et ta kogub vara ja mõtleb siis, hing rõõmusta, sul on piisavalt turvaline olek. Aga Jumal ütleb, oh sa meeletu, kui sa homme sured, kellele siis su vara jääb! Mis kasu siis sellest on? Meeletu ütleb, Jumalat ei ole ja teeb enesele kahju.

Pange tähele, et Jumal on nii korraldanud, et looduses pole mitte ühtegi tõelist seadust, millele inimene poleks alistatud ja allutatud. Kui paljud teist teavad aga seda, et armastus enese vastu on samuti üks neist seadustest! "Keegi pole ju kunagi vihanud iseenese ihu, vastupidi, ta toidab ja hellitab seda nii nagu Kristus kogudust, sest me oleme tema ihu liikmed." Ef 5:29. Kui me aga toidame ja katame oma ihu, siis peaksime seda soovima kõigile, ka ligimesele! Tegelikkuses kohtab vastupidist nähtust. Selle asemel et aidata puudust kannatavat inimest, käitub inimene Kaini kombel: "Ega ma pole oma venna lapsehoidja". Me ütleme, mine rahuga, ega ei anna midagi ligimese ihu jaoks.

Ehtne enesearmastus juhib meid Jumala ja ligimese juurde, aga vale viib meid Jumalast eemale, isoleerib usu. Tõeline armastus otsib õnne ja leiab selle Jumalas, vale enesearmastus ostib õnne väljaspool Jumalat, püüdes seda leida materiaalsetes asjades.

Esialgne Jumala mõte seisnes selles, et inimese elu ülemaks juhiks oleks Looja, kuid inimene pöördus sellest plaanist ära. Vale enesearmastus hõivas Jumala koha. Jumal lõi inimese inimeseks! Jumal tahab, et inimene oleks inimene, aga inimene püüab kogu aeg saada jumalaks.

Antikristuse kohta on öeldud, et ta istub Jumala templisse ja ütleb enese olevat Jumala. Kas mitte sellele ei juhi inimese pimedad ponnistused, tema rumal mina. Väär enesearmastus pole mitte ainult üksik patt, vaid pattude kogumik.

Pannes oma südamesse enesearmastuse trooni, inimene soovis leida õnne iseenese seest, kuid ei leidnud. Ei leiagi kunagi. Igal pool ootavad teda ees pettumused.

Inimene olles iseendast väljunud, peab jälle endasse tagasi sisenema, tajuma viga ja pöörduma tagasi Looja ette. Sest Looja pani inimese olemusse janu armastuse järele. Nagu Jumal ise ütles: "Inimesel pole hea üksi olla ja ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on," ja ta lõi naise (1Ms 2:18). Seepärast on ainus ja õige eluviis kui mees ja naine. Kohane ei ole "naine ja naine" ega ka mitte "mees ja mees", vaid kes on tema kohane. Ainult naine saab rahuldada mehe emotsionaalsed, hingelised, aga ka füüsilised vajadused. Mitte mees! Kuid häda on selles, et sageli elavad mees ja naine otskui vaenlased. Võibolla keegi mäletab üht filmi, mille nimi oli "Vaenlasega voodis", mis ilmekalt kujutas seda olukorda.

Psühholoogid räägivad meile, kui ohtlik on inimesel "enesest välja minna" või "enesesse sulguda". Niisugune hinge ebanormaalne seisund algab stressist ja lõpeb sageli närvivapustuse, psüühilise häire, meeltesegaduse ja enesetapuga. See kõik toimub seetõttu, et inimene pole loodud üksinduse jaoks, isoleeritud elu jaoks, väljaspool inimesuhteid ja Jumalat.

optiline illusioon

Yahoo avaldas teemalehel Brain Teasers 27 optilist illusiooni, millest paljud on tuttavad, kuid mitmed päris uued.




Milline Audi 8 on kõige suurem?



Selgituse küsimusele leiate siit

Uuri lähemalt: optical illusions

Kristlase sallivuse taga on "Aga"

Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Marianne Meiorgi sõnul näitavad erinevad uuringud, et sallivus Eestis on pinnapealne ning alanud rassismi ja homoseksuaalsuse kampaania ärgitab inimesi just sügavuti mõtlema, kirjutab Postimees.

«Levinud on arvamus, et ollakse tolerantsed, kuid tihti on selle kõrval mõni «aga». Sellele viitavad ka antud kampaania plakatid,» rääkis Meiorg.

Meiorgi sõnul ei kiusata Eestis vähemusi enamasti aktiivselt taga, kuid võrdne kohtlemine tähendab ka seda, et inimestel peab olema vabadus olla häbi tundmata just sellised, nagu nad on, kartmata enamuse halvakspanu, lisab Postimees.

«Sellise kampaania suurim väärtus on diskussiooni tekitamine ja üleval hoidmine. See ärgitab inimesi mõtlema teemast sügavuti konkreetses kontekstis,» märkis Meiorg.

Tema sõnul näitab näiteks Postimees.ee samateemaline artikkel, et diskussiooni tekitamine on ka õnnestunud. «Loodan, et igaüks võtab hetke aega, et sellesse teemasse süveneda ning enda jaoks vastused nendele küsimustele selgeks mõelda.»

Tuleb nõustuda sellega, et igaüks võtab hetke aega, et sellesse teemasse süveneda, kuid kindlasti ei võta inimesed aega selleks, et süveneda sellesse, mida nad sisemuse veendumuse põhjal peavad taunitavaks. Seetõttu on käesolev kampaania läbikukkunud. Inimese loomust ja kasvatust ei muuda ühe kampaaniaga. Küll aga süvendab selline kampaania veel enam enamuse vastusseisu taunitava suhtes ning pahandab enam.

Kristlasena ma ei saa öelda, et mu veendumust patust, inimese loomusest või sallivusest mõjutab see, kui keegi kuulutab tänaval "Armastage ideoloogiat". Kindlasti ma armastan patust, praktika on mõistetav, inimlik viga ja inimloomuses sügavalt sees. Vaadates Kristusele, võime näha igal sammul, et Kristus mõistis inimeste sügavamaid vajadusi, kuid ei möönud mitte kunagi "Tühja sest patust". Kui Jeesuse juurde toodi abielurikkumiselt tabatud naine, siis küsisid euroõiguslastele sarnased olevused, mis me temaga tegema peame, Mooses on käskinud sellised kividega surnuks visata, mida ütled sina - Kristus? Jeesus ütles selgelt välja seisukoha: kes ei ole teinud pattu, visaku esimesena. Nüüd aga saame tänaval homode käest kiviga. Kus on see armastus. Kus on sallivus enamuse suhtes?! Ei olegi.

Kristlasena ma ei saa nõustuda mitte kunagi ideloogiaga, mis eksitab tervet mõistust, propageerib vähemuse huve enamuse õiguste arvelt. Demokraatia on enamuse võim vähemuse üle. Miks peaks homod sekkuma minu perekonna siseasjadesse. See pole homode asi. Kristus väljendas seda selgelt ja kategooriliselt: minagi ei mõista sind hukka, aga mine ja ära tee enam pattu!

Kristlase Jumal on "Aga", millest ei saa ta üle ega ümber. Euroopa inimõiguslaste propagandamasin sarnaneb omaaegse Nõukogude Liidu propagandaga värgiga, ma ei näe mitte mingit vahet. Võiks öleda nii, et kristlased on vähemuses, ka meie oleme inimesed. Miks meiega EL ei arvesta, rääkimata Eestist. Kristlase jaoks on homoideoloogia jamps, naeruväärne ja taunitav. Kristlased saavad armastada homo, sallida praktikat, kuid möönavad selle juures: vali Jumal, vali elu, vali vabadus!

3 600 000 krooni eest (kampaania eelarve) saab väga palju inimesi terveks ravida ja aidata inimeste tegelikke vajadusi. Inimõiguslasi ei huvita tegelikult homo tulevik, selline on propagandamasin, mis sõidab üle kõigest mida inimesed peavad väärtuslikuks ja hindavad. Ka nõuka ajal tehti tänaval kampaaniad, kuid kodudes rääkisid inimesed normaalset juttu ja keegi ei võtnud punalaulu tõsiselt. Aga täna? Ei ole mõtet teha mingeid illusioone, pigem palvetage, et homod saaksid oma elule uue mõtte. Kristus tegi inimesed täiesti terveks. Kristlase sallivuse taha jääb alatiseks "Aga" - tema Jumal.

Meie peame neid sallima !?!

Tallinna Ülikooli Psühholoogia instituudi direktor professor Aleksander Pulver ütles ETV saates «Vabariigi kodanikud», et sallivus on kahepoolne asi.

«Ma ütleks, et alalõpmata vaieldakse selle üle kes keda peab sallima ja miks. Sallivus on alati kahepoolne ja kõik, mida ideaalis tahaks on see, et ela ise ja lase teistel elada,» ütles professor.

Pulveri sõnul loovad inimesed, kes elavad ühises geograafilises ja ajalises ruumis, õhustiku, mille sees kõik eksisteerivad ja käituvad ühtse reeglistiku järgi. «Inimesed lähtuvad instinktiivselt teatud kultuurilistest väärtustest. Keskmiselt rahvas teab alati seda, mis on õige ja mis on vale ja selles mõttes probleemi pole.»

Eesti Rahvusliku Liikumise juhi Martin Helme sõnul on sallivuskampaania loosungid ära väsinud ja kulunud dogmad, mis on pärit 60ndatest. «Üritatakse samas suunas jätkata, ehkki on selge, et see ideoloogia on täielikus pankrotis. Ma ei usu, et mina olen see, kes on ajast maha jäänud.»

Helme sõnul ei ole mitte kusagil mujal maailmas (kui valgete kultuuris – toim.) olemas sellist asja nagu multikulturalism. «Mitte kusagil ei ole sellist sallivuse propagandat, et meie peame neid sallima. Minu jaoks on see täielik müstika, et kuidas saab esitada nõudmist, et kui inimesed tulevad võõralt maalt, et meie peame olema need, kes peavad muganduma.»

«Ühiskonnad, kus on liiga palju erinevusi, ei ole funktsioneerivad ühiskonnad. Ühesuguse keele ja kultuuritunnetusega ühiskonnad on tervemad, stabiilsemad, turvalisemad ja jõukamad,» ütles Helme.

Allikas: Psühholoog: sallivus on kahepoolne asi

Mis põhjusel abielupaarid tülitsevad

Täna kirjutab portaal Tarbija24, et abielupaarid tülitsevad vaid kahel põhjusel, millest kirjutab portaal medicinenet.com.

• Esiteks, tajutud ähvardus.

• Teiseks, tajutud hooletussejätmine.

Minu arvates on need ühe ja sama medali kaks külge, mõlemad taanduvad suhtelmispsühholoogia keerdkäikudesse. Minu meelest saab need toodud põhjused välistada, kui abilelupaar teab psühholoogiast algtõdesid ning arvestab seda.

Abileupaarid tülitsevad tõepoolest vaid kahel põhjusel, kuid üks nendest on suhtlemise tasand, kus pole välistatud alatud võtted, nagu Singer Vinger ansambli laul ütleb: kodusõjas surma ei saa ... Tõepoolest, kodusõda on ainus sõda, mida võiks nimetada välksõjaks ja kus võidetakse vastastikku maalappe või lahinguid, kuid seda sõda pole võimalik võita. Vastasel korral lõpeb see lahkuminekuga.

Tegelikult on palju põhjuseid tülitsemiseks. Kuid näiteks abielurikkumine on niivõrd tõsine põhjus, mille puhul ei saa öelda, et pooled vaid tülitsevad. Asi on ikkagi tülitsemises. Erimeelsused, emotsioonid, ärritused, halb tuju jt.

Need 2 põhjust on ikkagi puhtalt suhtlemisraskused, mida aitaks vältida psühholoogia tundmine. Aga teiseks põhjuseks on materiaalsed erimeelsused ehk perekonna raha kasutamine ja prioriteedid. Ilma põhjuseta ei saa ju ähvardada ja ka hooletusse jätta. Naised tajuvad enamasti üksindust, meestel ajab sarve punasaks lihtsalt ähvardamine. Enamasti on ähvardused küll katteta, - võta ja jäta mängud, kuid positsiooniline surve teeb oma töö. See mõjub. Seevastu hooletusse jätmine, kus naine tajub, et mees ei panusta suhtesse piisavalt, või käitub nii, nagu elaks endiselt üksi, see viib rivist välja iga naise.

Enamasti tekivad abilelutülid tühjast-tähjast, mida siis vastavalt tujule krutitakse üles ja sageli üle vindi. Lahendused või nö vaherahud tulevad just nii kiiresti, kui kiiresti pooled teineteisega konstruktiivselt suhtlevad, analüüsivad ja pakuvad välja lahendusi. Kui seda ei tehta. Siis võib sama reha otsa komistada kasvõi 100 korda ja andestamine siin ei tööta.

Asi pole andestamises. Abielu on koostöö. Seetõttu ei saa paraku nõustuda artiklis toodud Baylori Ülikooli psühholoogiaprofessori Keith Sanfordi väitega, et piisab vaid andekspalumisest ja andeksandmisest. Ei piisa! Andekspalumisest algab läbirääkimine, analüüsimine ja vastastikku lahenduste pakkumine ja parima lahenduse leiutamine. Kui asi piirdub vaid andekspalumisega, siis tõenäoliselt asi kordub.

Siin ei tehta ka vahet, kas perekond on kristlik või sekulaarne. Ka kristlikus peres on abielutülid sagedased tulema ning põhjusteks ikka-seesama: suhtelmisrakused ja mammon ehk majandusraskused. Vahet ei ole. Kui psühholoogias puuduvad teadmised või raha napib, on ka tülid - kutsumata külalised ukse taga koputamas.

mania grandiosa

Yahoo.com meilboxi kasutajad on juba märganud, et Yahoo lehel toimub äge tulistamine, internetiturunduse kampaania. Kampaania on kestnud üle nädala. Kõiki meilboxi sisenejaid tervitab Yahoo reklaaminägu. Näopildid on pealetükkivalt suured. Mania grandiosa!

Kuid see pole veel kõik, reklaamnäod on ajapikku muutunud - kenadest inimestest nohikuteks, ning lausa kummalisteks. Yahoo turundus arvab, et sellised - everything - on nende meilboxi kasutajad :)

Sisse logides jääb mulje, et arvutikasutaja ei ole mitte arvuti taga, vaid peegli ees. Vaade on otse silma sisse! Ilme on saladuslik, nagu tahetakse midagi öelda. Tänane mees, reklaamnägu, sõidab sisse isegi mulle, kes ma elan reklaami sees ja olen enda arvates immuunne. See pilt ületab prokseemika - psühhilise ruumi piirid.




Nii näeb välja pilt minust Yahoo arvates!

Läbirääkimistel levinud kavaldamise taktikad

Läbirääkimiste pidamine on töötaja koostöö kliendiga, osapoolte huvide välja selgitamine, kaardistamine, analüüsimine, valikute leiutamine ja lahenduste leidmine. Hetkest, millal töötaja hakkab läbirääkimisele mõtlema, kuni selle hetkeni, mil on saavutatud kokkulepe või otsustatud mitte jätkata.

Läbirääkimiste juures pole töötajal soovitav kasutada kavaldamise taktikat ja ebaeetilisi võtteid, vaid töötajal tuleks keskenduda huvidele, mitte kauplemisele seisukohtade üle.

Levinud kavaldamise taktikad on tahtlik petmine, psühholoogiline sõda ja positsiooniline surve. Siinkohal 19. olukorra kirjeldused ja nende all ka juhend käitumiseks, kui töötaja tunneb ära kavaldamise taktika.

1. Tahtlik pettus.

Kontrollige fakte.

2. Esitatakse valed avaldused.

Eraldage klient probleemist. Ärge usaldage enne, kui selleks on küllaldaselt põhjust. Usaldamatus ei tähenda, et te klienti valelikuks peate. Pigem seda, et töötaja teeb läbirääkimise käigu sõltumatuks usaldusest. Ärge laske kliendil käsitleda teie kahtlusi kui isiklikku rünnakut. Alati kontrollige fakte ja teise poole väiteid. Faktiväidete tõestamise praktika vähendab kliendi soovi petta ja töötaja riski saada petetud.

3. Volitused esitatakse ebaselgelt, ootamatult puuduvad volitused möönduste tegemiseks.

See tehnika on mõeldud selleks, et klient saaks n-ö kaks korda õunast hammustada ja töötaja vaid ühe. Kui kliendil on voli mööndusi teha, siis ta seda ka teeb. Ei saa eeldada, et kliendil on täisvolitused ainuüksi selle järgi, et ta töötajaga läbirääkimisi peab. Kui töötaja pidas kokkuleppe sõlmituks ja klient vaid seda edasiseks platvormiks läbirääkimistel, siis on ka töötajal õigus muudatusi teha. Enne kui alustate võtmise-andmise arutelu, selgitage välja kliendi volitused, kui suured on kliendi volitused selles konkreetses läbirääkimises. Kui vastus on segane, väljendage soovi rääkida isikuga, kellel on täielikud volitused või kui seda pole võimalik, siis teatage, et jätate endale sama palju vabadust mistahes punkti ümber vaadata. Nõudke kahepoolsust. Kui vaja, andke kliendile aega, et ta võiks oma ülemusega selle teema lõpetada enne, kui te lähete edasi.

4. Kaheldavad kavatsused ehk kavatsuse valesti tõlgendamine.

Viige nõustumise piirjooned kokkuleppesse sisse. Väljendage probleem selgesõnaliselt, kasutage kliendi kinnitust garantii saamiseks. Võite öelda, et pole kliendil midagi tingimusliku punkti vastu. Klient annab nõusoleku ja kui mingil põhjusel seda ei täideta, siis töötaja näeb ette tingimuse, mille tõenäosust te hindate nullilähedaseks, saab ka töötaja ettevõte sellest midagi. Sellisele väitele on kliendil raske vastu vaielda. Ta kas nõustub või kui ta ei nõustu, tuleks põhjalikult uurida, miks ikkagi see teemapunkt tekitab kliendile probleeme

5. Varjamine ja mittetäielik eneseavaldus (pole pettus!), ei avalda seda mida mõtleb.

„Kui palju te kõige rohkem maksaksite?” küsimusele võite kliendilt küsida, et kui ta arvab et kokkulepe pole võimalik ja te raiskate ainult aega, võiksite oma mõtted avaldada mõnele usaldusväärsele kolmandale isikule, kes võiks öelda, kas on üldse mingigi võimalus kokkuleppeks. Sel viisil on võimalik käituda täieliku avameelsusega informatsiooni suhtes, mida ei avaldata.

6. Psühholoogiline sõda ebamugavuse tekitamiseks, kus töötajal tekib tugev alateadlik soov läbirääkimised lõpetada nii kiiresti kui võimalik.

Ärge laske segadusse ajada ja jääge teadliku otsuste juurde.

7. Stressiolukorrad, kohtumine toimub meie pinnal ja klient ei kavatse lahkuda või kohtumine toimub kliendi pinnal ja seda kasutatakse ebamugavuse tekitamiseks; töötajal on küll kergem välja kõndida, kuid eesmärk on töötaja sundimine kiireks kokkuleppeks.

Teinekord on soodus kohtuda kliendi pinnal, mis muudab kliendi avatumaks ja te võite lahkuda sobival ajal, sama kehtib ka kohtumise kohta neutraalsel pinnal. Juhul kui töötaja ei saa kohta valida, siis tehke endale selgeks, mida see endast kujutab ja mis mõjud sel on. Küsige endalt, kas te tunnete end stressiseisundis ning kui jah, siis miks. Kas ruum on liiga mürarikas, palav või on toolid asetatud ebamugavalt, kui ei ole kohta privaatseks vahearuteluks, siis võtke arvesse, et see miljöö võib olla tahtlikult selline valitud. Kui füüsiline keskkond tekitab eelarvamusi, siis öelge seda kõhklemata. Te võite panna ette kohti vahetada või vaheaega teha või mõne asja arutamiseks teine koht või aeg valida. Igal juhul on töötaja asi probleemi põhjus välja selgitada, see küsimus kliendi ees tõestada ja siis objektiivselt ja põhimõttekindlalt paremate tingimuste suhtes läbi rääkida.


8. Isiklikku laadi rünnakud, eriti füüsilise keskonnaga kus kliendi käsutuses on nn mitteverbaalsed suhtlemise vormid; mille tõttu töötaja peab taluma ebamugavat miljööd (nt iste on asetatud nii et tugeva valguse tõttu te ei näe kliendi nägu) või kommenteeritakse riietust või välimust, justkui oleksite te väsinud näoga jms või võidakse teha vihjeid harimatuse kohta (küsimused: „Mis ala te olete omandanud?”) või klient võib keelduda töötaja kuulamast ja sundida töötajat ennast kordama või hoidutakse tahtlikult silma vaatamst.

Antud juhul aitab kõnesoleva taktika äratundmine taktika efekti nullida ja selge väljaütlemine aga takistab selle võtte korduskasutamist.


9. Manipuleerimised, „hea ja paha onu” maneer või lavastus, üks on ägeda loomuga ja teine klient püüab teda justkui ohjes hoida, seejuures jäta mulje, et ta saab seda teha üksnes koostöös töötajaga või lavastatakse kerge tüli.

Kui te selle taktika ära tunnete, siis esitage sama küsimus nii "halvale" kui ka "heale" kliendile, et ma hindan väga teie heatahtlikust, aga ma tahaksin teada, miks te seda ... (mida?) õigeks peate. Milline on teie põhimõte? Et te olete nõus (nt tegema, maksma jt) ka rohkem, kui klient veenab, et just see on õige (koormus, hind jt).


10. Ähvardused on kõige laiemalt levinud kuritarvitatav taktika, ähvardused on surve, näiteks lubatakse töötajale et kui head hinnakokkulepet ei tule, ostetakse teenus konkurendilt.

Surve mõjub tihti oodatule vastupidiselt, seetõttu ärge tehke vastuähvardusi. Küsimus „kas töötaja peaks selle otsuse tegema?” muutke küsimuseks „Kas ma annan järele välisele survele?”. Heal läbirääkijal pole vaja ähvardusi, sest sama info edastamiseks on teised meetodid. Kuidas me saaksime seaduslikul viisil summutada informatsiooni, mis läheb vastuollu avaliku huviga. Mõnikord on võimalik segada vahele kommunikatsiooniprotsessi ja töötaja võib ka ähvardusi ignoreerida, võib öelda, et ähvardajal pole volitust või need on tehtud kiirustades või need lihtsalt on kohatud. Mõnikord muutub kliendi ähvardus töötaja käes eeliseks. Parim reageering ähvardusele on põhimõttekindlus ja vastuabinõud. Võite öelda, et te viivitate vastuabinõude rakendamisega, et proovida siiski kokkuleppele jõuda, et ähvarduste tegemine pole konstruktiivne tegevus, millega tuleks praegu tegeleda. Töötaja reputatsioon põhineb sellel, et ta mitte kunagi ei anna järele ähvardustele.

11. Positsiooniline surve, et ainult töötaja saab järelandmisi teha, aga mitte klient.

Läbirääkimised on alati mitmepoolsed, aga positsiooniline surve on deklaratsioon, mitte läbirääkimine.


12. Läbirääkimistest keeldumine või vihjed „elame näeme” või „kohtus näeme” ja sellega ähvardamine.

Keeldumise korral tuleb aru saada, et sellisel taktikal võib olla tegu veel kord ühe läbirääkimise etapiga, eesmärgiga saavutada sisuline mööndus. Sellise käigu üheks variandiks on eeltingimuste seadmine läbirääkimistele. Teiseks tuleb keeldumist arutada kliendiga. Seda võib teha ka kolmanda poole kaasamisel ja eesmärk on välja selgitada, millised huvid (põhjused) võivad olla ja on keeldumise taga. Keeldumisele ei tohi vastata keelduimisega ega vastu rünnata. Võibolla on põhjus selles, et klient peab tunnistama töötaja staatust ja klienti kritiseeritakse „pehmuse” pärast. Võimalik et kardetakse, et läbirääkimised kõigutavad nende positsiooni või ühtsust. Või klient lihtsalt ei usu, et kokkulepe on võimalik. Siin võib pakkuda välja võimalust ka teiste isikute kaasamiseks. Alati võib nõuda põhimõttetele tuginemist. Kas keeldumise ongi käitumine, mida klient töötajal ootaks? Kas klient tahab ka töötajale eeltingimusi seada? Kas nad tahavad, et töötaja keelduks kliendiga läbirääkimisest? Millised põhimõtted peaksid kehtima sellises situatsioonis?

13. Äärmuslikud nõudmised, kus eesmärk on töötaja lootuste vähendamine, kus loodetakse ka, et äärmuslik algpositsioon annab parema lõpptulemuse, lähtudes teooriast, et lõpptulemus langeb kusagile eriarvamuste vahele.

Äärmuslike nõudmiste esitamisel mõjub kõige paremini, kui sellele kliendi tähelepanu juhtida. Nõudke nende seisukoha põhimõttelist õigustust senikaua, kuni see kliendilegi naeruväärne tundub.

14. Nõudmiste laiendamine, kus klient püstitab uue nõudmise iga möönduse kohta, mida tal tuleb teha, eesmärk on kogumöönduse vähendamine või tõstatatakse probleem mis töötaja arvates on juba lahendatud, kus tekib psühholoogiline efekt, mis kallutab töötajat kiire kokkuleppe suunas, enne kui klient uue nõudmisega välja tuleb.

Kliendi teatele „Jah me oleme saavutanud kokkuleppe, aga on veel üks väike probleem...” ärge impulsiivselt reageerige, vaid juhtige tähelepanu, seejärel võite vaheaja võtta, et kaaluda kas jätkata ja millistel alustel, viidates kliendi käitumise võimalikele tõsistele tagajärgedele. Ja jällegi nõudke põhimõtet.


15. Ummikusse ajamise taktika on hasartmäng, kus justkui nõrgestatakse oma kontrolli olukorra üle, eesmärk on tugevdada positsiooni kauplemiseks ja töötajal tekib vajadus „kokkupõrget” ära hoida, ometi tajuvad seda osapooled võrdselt.

See sarnaneb olukorrale, kus kaks autot liiguvad kitsal teel ja kokkupõrke vältimiseks peab üks teelt välja sõitma. Siin on küsimus selles kumb sõidab teelt välja, et vältida kokkupõrget. Kui üks vehib kätega, et tal pidurid ei tööta, ometi tunnetavad kokkupõrke tõsidust mõlemad pooled võrdselt, teele jääb see, kellel on tugevamad närvid. On paradoksaalne, et nõrgestades oma kontrolli olukorra üle, tugevdatakse positsiooni läbirääkimiseks. Et klient teatab avalikult, et ta ei nõustu mitte mingil juhul vähima pakkumisega ning jääb mulje, et ta ei saa mööndusi teha, kuna ta peab selgitusi andma avalikult. "Sildade põletamise taktikale" võib vastata teabevahetuse katkestamisega. Töötaja võib teatada, et ka temal on omad lootused. Kas klient soovib neid teada? Seda ummikusse ajamise taktikat pole vaja ülemäära tõsiselt võtta. Töötaja võib öelda, ma saan aru et te tegite avalduse, aga meie põhimõte pole alistuda survele, vaid põhjendustele. Räägime probleemi väärivusest. Püüdke seda mitte väga rõhutada, et klient saaks mugavamalt taganeda oma avaldusest.


16. Leppimatu partner, et kliendil pole isiklikult midagi selle vastu, kuid tema lepingu partner ei lubaks seda.

Võite paluda selle tundmatu isiku nõusolekut, ka kirjalikult või siis võimaluse korral püüdke rääkida otse „leppimatu partneriga”.


17. Arvestatud viivitus, kus püütakse otsustamist edasi lükata kliendile soodsa ajani, lootuses et selline psühholoogiline surve töötaja järelandlikumaks muudab, kuna aja ootamine on kallis lõbu.

Tuleb selgelt teada anda venitamise taktikast ja asju kliendiga arutada. Alustada võite läbirääkimisi (mingi) kolmanda kliendiga, otsige objektiivseid tingimusi, mida võiks kasutada tähtaegade määramisel (lepingu lõppemise tähtaeg).


18. Ise tead mis teed või „võta või jäta” meetod on küll efektiivne äritegemise meetod, kuid see pole läbirääkimine, kuna see pole vastastikku mõjustatav otsuste tegemine.

Ise tead mis teed taktika parim alternatiiv on ignoreerimine ja sõnaselge konstanteering. Jätkake läbirääkimisi nagu poleks midagi juhtunud, justkui teie poleks kuulnud või muutke teemat, näiteks senisest erinevaid lahendusi pakkudes. Andke kliendile teada, mida nad võivad kaotada, kui kokkulepet ei saavutata ja otsige lahendusi, otsige asjaolusid, kuidas klient võiks olukorrast välja tulla oma mainet kahjustamata. Võite alati öelda välja, et enne kui klient teatas lõpliku pakkumise hinnaga see ja see nendel tingimustel, on töötaja lõplik pakkumine see ja see enne seda, kui me arutasime ühiseid jõupingutusi tehes ka neid asjaolusid arvesse võttes.

19. Ohver. Kliendid tõmbavad piirjoone erinevasse kohta läbirääkimistel „heas usus”, sellisel juhul tekib olukord, kui töötaja tunneb piinlikust.

Töötajal endil tuleb küsida, kas ta nõustuks taktikaga, mida ta ise ebaõigeks peab ja mida peab petmiseks, kui seda töötaja vastu kasutataks. Võite öelda, ma tean, et see pole päris tavaline, kuid ma tahaksin teada reegleid, mida klient kasutab. Kas me mõlemad soovime saavutada arukat kokkulepet nii kiiresti ja nii väheste pingutustega kui võimalik? – või hakkame tegelema jäiga kauplemisega ja kangekaelsem võidab.

Kokkuvõtteks. Te võite alati olla sama vankumatu kui klient, isegi vankumatum, sest põhimõtet on kergem kaitsta kui õigustamatut taktikat.