Negatiivsed tunded põhjustavad eitavat suhtumist, mis panevad inimest kohut mõistma teiste üle, aga ka enda üle. Eitaval suhtumise tagajärg on destruktiivne.
Sageli inimeste poolt esile toodud arvamus teise kohta algab kiitmisega, aga lõpeb kõige jämedama hukkamõistuga. Sellist tehnikat õpetatakse ja levitatakse mitmesugustel suhtlemis- ja juhtimiskursustel. Dale Garnegie kirjutas sellest oma raamatus "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi" inimeste kohtlemise põhitõe pähe, et kui te just peate laitma, siis alustage nii. Tsiteerin: alustage kiitusega ja siiraste lugupidamisavaldustega. Ta ütleb, et ebameeldivaid asju on alati kergem taluda, kui oleme enne seda kuulnud kiitust enda kohta. Piiblist te küll ei leia midagi sellist, et Jeesus õpetas või tegi selle kohaselt nii, et enne laitmist ta kiitis inimest. Huvitav miks? Sest see on silmakirjalik ja alatu, lihtsalt üks paljudest psühholoogilistest, inimestega manipuleerimise võtetest. Jeesus ei manipuleerinud kedagi. Järgmine peatükk kirjeldab olukorda, kuidas kritiseerida viha äratamata ja arvab, et selleks tuleb juhtida inimeste eksimustele tähelepanu kaudselt. Eks vihjed mõne kollegi vahendusel on ka kaudsed meetodid, aga need ei toimi. Samamoodi nagu ei toimi meetod, et kõnelge oma vigadest enne, kui hakkate teist isikut kritiseerima! Jeesus ega tema jüngrid küll midagi sellist ei õpetanud. Paljud psühholoogilised manipuleerimise võtted võivad pealtnäha tunduda normaalsetena, kuid enamasti annavad need soovitud tulemusi lihtsameelsete peal. Kui inimese poolt esile toodud arvamus teise kohta algab kiitusega ja lõpeb laitusega, siis on peamine põhjus seisneb armastuse puudumises. Keegi on öelnud. "Kus armastus on lahja, näib teistel vigu paksult, aga kus armastus on sügav, seal vead tunduvad tühistena." Piibel hoiatab meid eksimast inimeste suhtes, kuna arvamine ja hukkamõistmine on lähedased. Seal kus pole tõelist armastust meie arvamustes inimeste kohta, seal arvamuse ja hukkamõistu vahelist piiri rikutakse kergesti.
Niisiis, iga meie arvamus inimese kohta sõltub peamiselt meie südame vaimulikust seisukorrast, meie armastuse suurusest selle inimese vastu. Ilma armastuseta öeldud arvamus inimese kohta osutub enamasti ebatäpseks, ebaõigeks ega vasta tõele.
Vaevalt et me eksime, kui me ütleme, et igasugune hukkamõist, mida me inimeste kohta esile toome, on alati vale. Õige otsuse langetamiseks oleks vaja Jumala õiglust, mida meie, inimesed, kahjuks ei valda. Kas just mitte sellepärast Jumal nimetatud õigust meie käest ära ei võtnud öeldes: "Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut. Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka." Lk 6:37 Teie mõistate kohut maailma kombel, mina ei mõista kohut kellegi üle, ütles Jeesus (Jh 8:15).
Meil on raske sellega nõustuda, et meie teadmised on poolikud ja meie arvamused ükskõik millise inimese kohta ebatäiuslikud. Aga õigeks otsustamiseks on inimese võimed piiratud. Me võime otsustada vaid inimese üksikute tegude, aga mitte iseloomu üle. Me ei näe varjatuid motiive, mis inimest ajendavad tema sõnades, tunnetes, käitumises või tegudes.
Meie arvamus inimese käitumise kohta sellisel või teisel juhul võib vahel põhineda infol, mis on tulnud teiste kaudu võimendatult või vähendatud kujul, aga nii või naa on see teave moonutatud. On juhtumeid, kus me isegi siis võime eksida, kui me oleme asjade pealtnägijad.
Prohvet Eeli vaatas Hanna suu peale (Saamueli ema), kuidas too palvetas. Hanna suu liikus, aga häält polnud kuulda ja Eeli arvas, et Hanna on purjus. Eeli oli selles nii veendunud, et küsis selgitust. Hanna vastas: Ei mu Isand, ma olen vaimult rõhutud naine; veini ja vägijooki ei ole ma joonud, vaid olen oma hinge Issanda ees välja valanud." 1Sm 1:15. Või teine näide. Püha Vaimu tulek apostlite peale. Te võite lugeda: Mõned aga ütlesid pilgates: "Nad on täis magusat veini!" Ap 2:13. Need pealtnägijad samuti eksisid. Lõpuks, paljud Juuda elanikud kuulsid Jeesuse suust oma kõrvadega, kuidas Jeesus ütles: Lammutage see tempel ja ma püstitan selle kolme päevaga (Jh 2:19). Inimesed kuulsid, kuid ei mõistnud sisu. Jeesus ei rääkinud Jeruusalemma templist, vaid ta pidas silmas ristilöömist ja surma.
Igasugune ebaõige arvamus inimese kohta on vale ja kui see on teiste kuuldes välja öeldud, siis on see valetunnistus (Mt 26). Tuntud rooma ajaloolane Svetonius (s. 65 pKr) on mitmeid kordi oma loomingus meenutanud kristlaste tagakiusamist ja juutide väljaajamist Roomast keiser Claudiuse ajal (vt ka Ap 18 ptk), ta kirjutas raamatu, kus on esitatud 12ne tseesari elulood, kuid ühegi nende kohta pole öeldud midagi halba. Svetonius ei öelnud halba mitte seepärast, et need 12 tseesari halba poleks teinud, vaid tõenäoliselt sellepärast, et et nende isikute negatiivse külje eest hoolitsesid teised ajaloolased.
Kui sa nimetad inimest, siis too alati esile head, mis sa temas näed ja ei midagi rohkem. Halva esiletoojad pakuvad rahuldust kurjadele inimestele, kes niikaua ja püüdlikult koguvad inetut. Kristlane saab olla astja (nõu) heade asjade jaoks (2Ti 2:20). Kui sul pole inimese kohta midagi head, siis ära üldse temast midagi räägi.
Armastus ei mõtle teistest paha ega räägi kellegi kohta ebatõtt, kellegi käest ei võta vastu valet, ei anna edasi valet, ei rõõmusta valest, vaid võitleb valega ja võidab selle. Kui inimene on täidetud jumaliku - agape armastusega, "ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel," kirjutab Psalmist 112:7. Jeesus koges inimeste valelikke hinnanguid, sest mõned ütlesid et ta on hea, mõned aga ütlesid et ta eksitab rahvast. Aga Jeesus ütles kõige selle kohta: teie mõistate kohut maailma kombel, aga mina ei mõista kohut kellegi üle. Aga kui ma mõistangi kohut, siis on minu otsus õige, sest mina ei ole üksi, vaid minuga on Isa, kes minu on saatnud (Jh 8:15-16).
Kas me saame oma tagarääkimiste, kuulduste ja arvamuste kohta seda sama öelda? Kui ei, siis pigem hoiduge negatiivsetest hoiakutest, kuuldustest, kriitikast, järeldustest, ennatlikest ostustest ja oma arvamustest. Sõna ei saa tagasi võtta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar