Saunakultuuri tõid meile sakslased

SAUNA AJALUGU MEIL JA MUJAL

Palju räägitud nn soome sauna kultuur, mida nõukogude nomenklatuuri eestvõtmisel eestlased 70ndatel soomlastelt üle võtsid ning hakkasid ehitama asutuste saunamaju, suuremaid "puhkemaju", tegelikult pidu panemise kohti, on osalt õige. Ent eestlased ei võtnud sauna üle soomlastelt. Eestlaste avalike saunade ajalugu ulatub juba keskaega, esimese aastatuhande algusesse.

Kui roomlased said sauna kreeka kultuurist, siis eestlased saksa kultuurist, kindlasti mitte soomlastelt.

Kuid laiemalt jõudis saun meie maarahvani XX sajandil, vaatamata sellele et ülikud ja Tallinna linnakodanikud käisid saunas 500 aastat enne seda. 

Saun ei ole pärit ka roomlaste kultuurist (termid, therm), see võeti üle kreeklastelt. Kui roomlased said sauna kreeka kultuurist, siis eestlased saksa kultuurist, kindlasti mitte soomlastelt. Soome saun sellisel kujul on vaid hilisem nähtus, mis muutus eestis populaarseks pärast 1978 aastat. Enne seda kasutati ja tunti Eesti aladel sauna juba 700 aastat ja saun oli kloostri (näiteks Kärkna) ja ka meie linnarahva seas laiemalt kasutust leidnud, teadupärast juba XIII sajandist!

On teada, et Kärskna kloostri mungad panid hämmelduma orduvenna, kes paavsti kõne- või usaldusmehena siia saabus, keda mungad kostitasid kuuma leiliga, kirjeldab Fabrlcluse kroonikas. See leidis märkimist, kuivõrd mungad esitlesid ja rõhutasid saunas käimist kui lihasuretamise ja erilise askeesi ning munkade distsipliinina. 

Tallinnas Sauna tänav on nime saanud seal tegutsenud saunadest alates 14. sajandist, ent neid mainitakse juba 1310, Toompea all, Nunne tänaval (Stockeri saun). Ent saunad ei olnud üksnes linna alluvuses, mida linn välja rentis, vaid need olid kloostrites, hospidalides ja ka eramajades. Sauna embleemiks oli vahutav kauss või õigupoolest tünn koos saunavihaga. Saunas sai ka läbi viia mõningaid raviprotseduure ja vahel ka habet ajada. Isegi Oleviste kiriku juurde tehti saun aastal 1329! Bolemani sauna taha ehitatud torni mainiti kui lihtsalt uut torni (Kiek in de Köki). Saun oli tähtist ja vahel orientiiriks. 

Eesti põlisrahvas sai sauna tänu munkadele ja ülikutele, kes selle nö maale tõid kui nii võib öelda.

Tallinna saunapidajatel ei olnud oma tsunfti, mistõttu meistrieksamid või tänapäeva mõistes atesteerimisel käidi Lübeckis. Seetõttu saunalitsentsid saadi Lübeckist. See on väga tähtis! Sest see asjaolu määrab ära meie saunakultuuri juured ja selle, kust see jõudis eestlasteni. Saunad ehitas linn ja rentis välja ning koolitas sellid ning meistrid, kes käisid ametit saksamaal õppimas. Seetõttu eestlased peavad olema tänulikud sakslastele, kes sauna maale tõid ja meie saunakultuurile aluse panid.

Saunas käimist keskajal ei olnud üldse hea rõhutada. On teada et IV saj püüti saunad keelata rooma valitsemise aladel, kuivõrd see pidavat rahva moraalile halvasti mõjuma (hingeõnnistusele). 

Maarjamaal levis saunakultuur kõigele vaatamata. Just saunakultuur mõjutas ühiskonna suhtumist puhtusesse, selle hoidmisesse, kümblusse enam kui II tuhat aastat. Selles mõttes eestlaste suitsusaun ei ole kindlasti eestlaste leiutis millega uhkeldada, vaid eesti rahvani jõudis saunakultuuri munkadelt kui komme ja ühtlasi ka hoone kui ehitus. Suitsusaun kui selline ei ole saunaliik ega ei omanud kuidagi erilist väärtust iseenesest, vaid ikka leilivõtt ja kümblemine. 

Meie esivanemad ei paistnud silma puhtusega, kui vaatame nende eluasemeid, koobaselamuid ja nendest avanev pilt kõnetab räpasuse poolest. Ent piirkondades kus kultuurid tekkisid (Rooma, Kreeka jt alad), ilmneb teistsugune pilt. Kreeka muinasjaloos on saunal tähendusrikas koht, mida praegu võib võrrelda eesti sauna ja kümblemisega. See ilmneb ka antiikkirjanduses. Homeros kirjaldeb Odysseuse loos, kuidas kõrge külaline - kuningas saadeti sauna kümblema.

Saun kui kultuurisümbol on levinud eelkõige kultuuri ja vanade kultuurirahvaste seas ning eestvõtmisel. Tänu soomlaste joomalembusele, on ka eestlaste seas sauna maine üsna palju kaotanud selle kultuurilist tähendust, mida tihti peetakse pidu panemise kohaks, mitte asutuseks, mis võiks kõnetada läbi kutltuuri. Soomlased tõid meile jooma- mitte saunakultuuri. 

Saun ja ihu puhtus on inimsoo kultuuri kaastingimus, seda nii ajaliselt kui ka ruumilises tähenduses. Inimkonna arenemises võime seoses saunaga uurida terveid ajajärke, kümblemises, pesemises ja puhtuse hoidmises ning ühiskonna suhtumises laiemalt. Kuid kristlik ajalugu käsitles seda vastuoluliselt. Eestlaste eelajalugu ei tunne sauna ja selle kutluuri, mida tõendavad paljud väljakaevamised; üldjoontes meie esivanemad ei pidanud erilist puhtust. Elamud pidid kõvasti haisema, sest sealsamas kus inimesed elasid, hoidsid oma toitu, olid neil ka toidujäänused, kondid, raiped, mida ei tunta vanade kultuurirahvaste juures (kus kultuurid tekkisid), see erineb vanade kreeklaste moraali ja kultuuri kõrgest tasemest. 

Kui võrrelda seda antiikaja kreeklaste kommetega, saab täpse pildi saunast ja kümblemisest. 

Homerose Odysseuse lugu kirjeldab külaliste kohtlemist ja lahkust nende vastu, kui neid saadeti sauna kümblema. Kreeklaste kõrge saunakultuuri võtavad üle ka vanad roomlased. Kuivõrd roomlased olid loomu poolest toretseva ja liiga suurejoonelise vaimsusega, siis arenes roomlaste saunakultuur eriti suurejooneliseks ja suisa omaette institutsioonisks; mitte ainult term, vaid kultuurikeskus. Sellised riiklikud saunad - thermid, mille ajalooliste varemete suurust saame veel täna imetleda, Tituse, Diodetianuse ja Carcalla ajast. 

Need olid mitte üksnes hooned, vaid kvartalid, mis annavad silmad ette meie suurimatele spa keskustele. Suuremates roomlaste saunades sai korraga viibida kuus tuhat inimest. Sellised super supelasutuse alad olid roomlaste kümblemise linnakud või saunad.

Iidne köetav kümblustünn naistele

Just roomlastel kujunes välja riiklikul tasemel keeruline süsteem sauna osakondadest, ruumidest, mis tuli läbida saunatamise juures, alates riietumise ruumist, salvimisruum, külm saun, leige saun, kuum saun, higistamise ruum, küttekerise ruum ja loomulikult ei puudunud sellest basseinid, koosolekute ruumid ülikutele ja lihtrahvale, ning kõige selle juures ka raamatukogu. 

Võib öelda, et need olid kui konverentsikeskused, kus on raamatukogu, basseinid ja leiliruumid ning sinna juurde spa. 

Sel viisil olid need saunad lõõgastumise ja aja veetmise kohad.

Läänemüür

9 Facts about the Western Wall, Jerusalem

1. The Western is located in the Old City of Jerusalem at the foot of the western side of the Temple Mount.
2. The Western Wall is a remnant of the ancient wall that surrounded the Jewish Temple’s courtyard and is one of the most sacred sites in Judaism outside of the Temple Mount itself.
3. Just over half the wall, including its 17 courses located below street level, dates from the end of the Second Temple period, being constructed around 19 BCE by Herod the Great. The remaining layers were added from the 7th century onwards.
4. The Western Wall refers not only to the exposed section facing a large plaza in the Jewish Quarter, but also to the sections concealed behind structures running along the whole length of the Temple Mount, such as the Little Western Wall – a 25 ft (8 m) section in the Muslim Quarter.
5. It has been a site for Jewish prayer and pilgrimage for centuries, the earliest source mentioning Jewish attachment to the site dating from the 4th century.
6. From the mid-19th century onwards, attempts to purchase rights to the wall and its immediate area were made by various Jews, but none were successful.
7. With the rise of the Zionist movement in the early 20th-century, the wall became a source of friction between the Jewish community and the Muslim religious leadership, who were worried that the wall was being used to further Jewish nationalistic claims to the Temple Mount and Jerusalem.
8. Outbreaks of violence at the foot of the wall became commonplace and an international commission was convened in 1930 to determine the rights and claims of Muslims and Jews in connection with the wall.
9. After the 1948 Arab-Israeli War the wall came under Jordanian control and Jews were barred from the site for 19 years until Israel captured the Old City in 1967.

Vaata lisaks: the Western Wall, Jerusalem.

Alphaville Jerusalem

Ponferrada Church

Hispaanias ehitatud Ponferrada Church kirikusaal ja plaan sarnaneb Heroodese aja templiga nagu kaks tilka vett.



Uurige lähemalt uut kirikut Ponferrada Church

Nutikas aed

Inimestele meeldib piiluda teiste inimeste privaatruumi ja eks kogu kõmuajakirjandus olegi sellele üles ehitatud, mida põhjustab uudishimu. Kas see on terve või ebaterve, see jäägu iga ühe enese otsustada, aga siinkohal tahan tutvustada üht projekti, mis on seotud avaliku ruumi "piiramisega", mis ei näe üldse seda moodi välja.

Kujutage nüüd ette, kui inimesed kõnnivad näiteks Nõmme linnaosas ja neil on antud selline võimalus, nagu siin klipis näidatakse, või eraldab sarnane aed mõnd muud põnevat objekti, kuhu saaks huvi korral pilgu peale visata ;)



Igatahes aed on väga atraktiivne ja nutikas! Kui sellel on katikuga osad, mida saab siis iga mööduja kas sulgeda või avada nii nagu heaks arvab. Teisalt saab sellise võtte abil edastada ka sõnumeid või reklaami aialipi teise küljel.

Veel lugemist: aed

Kellatorn

Tsehhi Vabariigis Trojanovice´s paikneb imearmas kellatorn, mille arhitekt on Kamil Mrva ja Martin Rosa arhitektuuribüroost Kamil Mrva Arcitects.

Projekti initsiaator on Naše Beskydy kodanikuõpetuse assotsiatsioonist.

Kellatorn asub unikaalses paikkonnas Beskydy mägedes, Trojanovice ja Frenštát piiri vahel, Radhoštěmi külje all.


Kellatornil on oma ajalooline taust aastast 1748, kaevurite sümbol, võitluses parema tuleviku eest.

Vaata pilte ja uuri lähemalt siit: BellTower

KUUM! Naine ehitas maja lennuki osadest

KUUM! Mitmed uudistekanalid näitavad lugu sellest, kuidas Francie Rehwald ehitas California osariigis Malibu lähedale oma kodu 747 lennuki osadest.


Vaata uudist: Fox News Woman Builds Home From Airplane

Maja ehitusel kasutati mitmeid lennuki detaile: tiibu, sabaosa jt osi. Tulemus on väga shef ja atraktiivne villa! Tõsiselt lahe ettevõtmine! Tubli naine!!!

Maailma parim sild

Parim sild mida mu silmad näinud on!


Pearl River Necklace - "Pärlijõe kaelakee" sild ühendab Hong Kongi mandriga. Silla projekteeris Hollandi arhidektuuribüoo NL Archidects. Seda mööda sõita oleks vägagi mõnus! Kurvist välja sõitjat ootab ees märg, aga pehme maandumine vees :) Loodetavasti on vesi soe? Kes ujuda ei oska, peab kurvis gaasi andmist vaos hoidma!

Kuid asjal on ka oma point!


Silla dünaamiline disain on tingitud parema käe reegli muutumisest. Hong Kongi inimesed sõidavad vasakul tee küljel, aga Hiinas sõidetakse paremal küljel. Sild sümboliseerib reeglite erinevust, ühtlasi annab "künklik" sild mõnusa tivoli emotsiooni ja aitab sõitjal meeldival viisil "harjuda" ning kohaneda sõidureeglite muutumisega. Ohtutu liiklemine!

Tegijatele 10-pointsi minu poolt!

Ruukki konkurss on pettus

Ruukki katuse renoveerimise konkurssi tulemused on pettus, kui ei ole võimalik teada, kui palju hääli maja pilt kogus või kuidas kujunes lõplik pingerida.

Teates Võitjad selgunud öeldakse, et peaauhinna võitja on Ketlin-Kadi Lukas Tartumaalt, kuid teatest puudub pildile antud häälte arv! Kummaline?

Veel väidetakse napisõnaliselt, et pilte laeti üles 1728. Kuid puudub osalejate pingerida ja palju osalejate pildid hääli kogusid. Mis on eriti kummaline!

Sirli Pertel Paidest sai loosi tahtel auhinnaks 25 000 krooni väärtuses Ruukki katusetooteid. See-selleks.

Loe ka varasemaid artikleid samal teemal: Hääle andmine ei töötanud ja Kas Ruukki katuse konkurssi tulemust saab usaldada.

Kas Ruukki katuse konkurssi tulemust saab usaldada?

Kuna hääletamine lõppes 31. mail siis proovisin täna vaadata Ruukki konkursi tulemusi, hääletamine oli ju elektrooniline ja üles laaditud pildid vahetasid positsiooni reaalajas, siis on eriti kummaline näha Ruukki teadet:

Ruukki katuse renoveerimise konkurss on lõppenud

Ruukki katuse renoveerimise konkurss on jõudnud lõpule. Suur tänu kõigile konkursil osalejatele piltide ülesse laadimise ja asjalike ning toredate kirjelduste saatmise eest. Samuti täname kõiki hääletajaid.

Konkursil osalejate vahel läheb jagamisele kaks auhinda. Peaauhinna, 50 000 krooni väärtuses Ruukki katusetooteid ja teenuseid, võidab enim hääli saanud maja pildi omanik ja teise auhinna, 25 000 krooni väärtuses Ruukki katusetooteid, võitja valitakse kõigi osalejate vahel loterii käigus.

Võitjad teatatakse 4. juunil 2010 peale häälte üle lugemist ja loosimist.

---

Millegipärast ei nädata, kuidas pildid lõpuks reastusid. Miks? Kui ma vaatsain eile, siis meie maja pilt asus 8. kohal, aga kuidas kujunes lõpptulemus (ps. fotol 7. koht)?

Teiseks, Ruukki konkurssi tulemusi ei saa usaldada ka seetõttu, kuna vahepeal sai sama arvuti IP aadressilt hääletada mitu korda, kuid konkurssi alguses see ei olnud nii, see tehniline viga tekkis mai alguses, kui konkurss käis täie hooga.

Kolmandaks, kui meie maja pilti soovisid sõbrad hääletada, siis üsna pikalt ei saanudki häält anda. Lihtsalt hääletamise nupule vajutamine ei toiminud. Kuid alguses tuli hääletamise järel teade: hääletetatud. 20-21. aprilli keskel teatasid paljud sõbrad, et nad ei saa millegipärast hääletada. Huvitav, kui paljudel inimestel jäi selle tõttu hääl andmata?

Kui ma ise korraldasin Postimehes fotokonkurssi "Vali parim Audi", siis võisid kõik jälgida reaalajas tulemust. Võita selgus parima keskmise hinde alusel. Kuid Rukki hääletamisel ei näidatud, palju pilt oli hääli saanud. Ka ei võtnud Postimees pilte internetist maha pärast konkursi lõppemist, lihtsalt eemaldati hääletamise nupp. Aga Ruukki konkursil osalejad ei tea tegelikult ega saa ka kontrollida, kui palju hääli nende pilt kogus ja kas üldse lõpptulemus on õige. Ka teade ütleb, toimub alles häälte üle lugemine.

Kuidas ehitada kirikut tasuta

Kiriku ehitamine on suur ettevõtmine, nõuab tohutult aega ja närvikulu ning vaja läheb väga palju raha, kuid mitte alati! Siinkohal lisan pildid kirikust, mis ehitati kuludeta.

See välikirik ehitati ilma kuludeta, kui välja arvata inimeste tööaeg.

Ehitamiseks võeti kasutatud ümarpalk, puupakud, servamata lauad lõigati istepinkideks. Silikaadist ja looduslikust kivist mosaiik põrand kulmineerub alatari ees imekauni kristliku sümbolikaga. Arhitektuurilt väga lihtne ja kunstiliselt maitsekas. Kõige krooniks ehib kirikut nägus gooti stiilis elav võlvkaar, mille kuju disainib "Suur aednik" oma äranägemisel.

Kahel pool kesklöövi paiknevad kirikupingid.


Looduslikust kivist mosaiik põranda kujunduses kasutati risti, kompositsiooni tippu ehib kristlik sümbol - kaks kala.


Vaade kirikusaalile altari suunast. Tundub ruumikas, kas pole?



Samas üsna väike. Kirikut ehib maitsekas kiviktaimla, mida übritsevad õunapuud.

Head ehitamist!

Hääle andmine ei töötanud. Proovi uuesti!

Mõni aeg tagasi saatsin oma sõpradele kirja ja palusin hääletada meie maja pildi eest, kuid tuleb välja, et see link ei töötanud.

"Alguses kui kirja sain, siis see link ei toiminud. Täna toimis ja ma hääletasin sinu maja poolt" teatas mu sõber Olari.

Proovisin ka ise täna hääletada ja see link tõesti töötas. Kui klikkida punasel nupul "hääleta", siis peab avanema uus lehekülg ja seal kinnitatakse "Hääletatud!"


Ka internetilehitseja aadressiribal peaks tekkima uus unikaalne aadress, mis lõppeb sõnadega: renovation/thank_you/ Kui seda ei teki, siis hääle andmine luhtus.

Seetõttu kutsun üles - HÄÄLETAGE!

Oma hääle saad jätta siit >>


Meie pere osaleb konkursil, mille peaauhind 50 000 krooni kuulub enim hääli saanud maja pildile. Hääletage meie Võrumaa maakodule uus katus. Meie maja uus katus on vaid hiire kliki kaugusel. Suur tänu!!!

Kirik kui Star Treki tähelaev

Evangelist Benny Hinn televisoonistuudio kavandanud ja mitmeid kirikuid loonud arhitektuuribüroo R. Miller Arhitektuur tutvustas uut kiriku projekti, mis sai kujundatud USA õhujõududele Orlandos. Air Force Village Chapel projekt osales konkursil ja äratas laiemat tähelepanu sellega, et hoone näeb välja nagu ulmeline Star Trek´i tähelaev.

Kiriku teeb eriliseks see, et hoone projekteerimise juures on arvesse võetud lennunduse tekstuuri ja komponente, tekib mulje kaasaegsest õhusõidukist.


Ka kiriku plaan ja ruumide paigutus meenutab õhusõidukit.


Kiriku klaasist lage kaunistab suur illumineeritud rist.


Kõikjal on kasutatud erimaterjale, alates laeklaasidest kuni põrandani, mis on nö piloodile tuttavad.


Kiriku eestvaade.


"Piloodi" peakohal on elliptiline mull, mida ümbritseb taevas.


Väike saaliuks suures ruumis meenutab süstikusse sisenemist.


Istud nagu tähelaevas! Kohe läheb sõiduks!!! Pingid võiks asendada piloodiistmetega.


Palvekabel meenutab õhulaeva juhtimiskeskust. Ees on sajad "näidukid".

Kirik suhtleb vaimselt mitmel viisil. Tõsta oma silmad taeva poole ja sa näed päikest ja kuud ja tähti, kogu taevaväge (5Ms 4:19) ja kirgasta oma lapsi (Jh 17:1-2) ning keskendu Tema pühale nimele. Hoonel on ka erakordne akustika. Taeva nägemine, pilved, tähed panevad õhujõudude piloote instinktiivselt palvetama ja Jumalat ülistama.

Huvitav, kuidas armulauda jagatakse koguduse teenistusel? Loodetavasti ei pea veini tuubist imema nagu astronaudid kosmoses. Aga huvitav oleks näha küll pastorite riietust.

Loe lisaks R. Miller Arcitecture

Vahendas arch daily

Boedigheimi välikabel

Illinois Tehnoloogia Institutuudi arhitektuuri õpilased ehitasid professor Frank Flury juhendamisel muljetavaldava välikabeli Boedigheimi. See asub Saksamaal.

Projekti eesmärk oli luua oikumeeniline kabel, palveruum inimestele, kes vajavad Jumala otsimiseks ja mõtisklemiseks vaikset kohta. Kuid kabel pidi saama atraktiivseks magnetiks ka matkasellidele, kes hindavad kõrgelt ilumeelt. Veenduge ise, asi on tõesti seda väärt!

Väike, aga võimas! Oikumeeniline kabel seisab künkal Boedigheim lähedal.


Kabel on hea teeviit teelistele. Struktuur on nähtav kaugelt, ja kohale saab jalgsi või jalgrattaga.


Tõesti hea ja privaatne koht mõtisklemiseks ja palvetamiseks.


Avamine ja kabeli õnnistamine.

Vaata ka teisi pilte projektist, ehitamisest, kabelist siit>>

Leonard Knight tegi mäe Salvation Mountain ja kattis selle värviga

Salvation Mountain on värviline ja tehismägi California lõuna piirkonna kõrbes, mis paikneb Slab City lähedal, 200 miili kaugusel Los Angelesest. Selle tegemisel on peamiselt kasutatud õlgi ja üle 100 000 galloni akrüülvärvi. Mägi on umbes sama kõrge kui 3-korruseline hoone ja sama lai kui jalgpalliväljak.

Leonard Knight lõi selle eesmärgiga edastada sõnumit, et "Jumal armastab igaühte". Mäe keskne sõnum on "Jumal on armastus". Pääste mägi on teine kõige suurema külastatavusega turismiobjekt Imperial Maakonnas.

Salvation Mountain nn "Tere tulemast!"

Mitte üksnes mägi pole värviga kaetud, vaid ka kõik selle juurde kuuluvad esemed.


Geniaalne kunstnik

Pildil Leonard Knight, Salvation Mountain looja.

Ta on 78 aastat vana, kuid ta näeb välja 10 aastat noorem, on energiline ja entusiasmi täis noormees. Ta on pensionär. Kuigi ta ei elatu annetustest, võtab ta hea meelega vastu annetatud värvi. "Kõik värv on annetatud" tunnistab ta. "Inimesed annavad mulle värvi, ja ma olen õnnelik, et saan seda, ja nad on õnnelikud, et saavad seda annetada, kõik on õnnelikud."

Tõenäoliselt on Leonard Knight kõige geniaalsem isik ja kunstnik, keda täna kohata saab. Ta ei ole kinnise iseloomuga ja tervitab saabuvaid huvilisi ja lehvitab sõbralikult. "Ma armastan tervitada inimest," ütleb ta. "Ükskõik, mida mida ma teen, kui inimesed tulevad, siis ma katkestan oma tegevuse, ja tahan öelda tere, et nad on teretulnud."

Ta on skulptor, kes katab vormid värviga. Ta looming on lähedane sürrelismile. Ta väljendab ennast ka isikupäraste sümbolite keeles. Ta lihtsustab motiive ja stiliseerib neid. Ta eelistab spektrivärve, kromaatilisi toone, kuigi need UV ja ilmastiku mõjul kiiresti ära pleegivad. Värve ta omavahel ei sega. Enamasti on pinnad kaetud mitmekordse värvikihiga, ja värvitoon võib olla aja jooksul mitu korda muudetud. Sageli värvitud pinnad kobrutavad või kooruvad värvist, värvikihi paksus on kümnekordne.

Tema kompositioonid on irratsionaalsed.

Salvation Mountain on interaktiivne kunstiteos, skulptuur, mille peal saab kõndida ja liikumisel avab ennast uuest küljest. See kunstiteos on kunstniku elu ja mille kallal ta oma kõrgele eale vaatamata pidevalt töötab, et teha muudatusi ja täiendusi. Mägi on kunstiteos, mis on elavas suhtes loodusega, mille peegeldus muutub taeva raamides, kajastades valguse ja varjude üleminekut, kõrbe põletava päikese käes.

Ka inimesed saavad osaleda värvimises. "Kas sa tahad proovida midagi?" pakub ta inimestele võimalust või kui midagi pooleli on, siis "Kas sa tahad lõpetada seda?"

Video: Vaata kui erakordselt kirkad värvid!




Piibli tekstid

Jumala pääste sõnum on lihtne, arvab Leonard. Ta rõhutab seda kõikal lihtsate piibli tsitaatidega.


Video: Leonard Knight annab tunnistuse ja palvetab keeltes.




Knight autode kogu ja muud sõidukid ning masinad on täielikult kaetud värvi ja piibli kirjakohtadega.

Ta on inimestele välja jaganud enam kui 100 000 postkaarti ja need on jõudnud üle kogu maailma.


Elukoht: auto

Leonard elab veoautos, mis on selleks "kohandatud".

See ei ole sõidukorras. See oleks justkui glasuuriga üle valatud, meenutab piparkoogimaja.

Ka seest on see täielikult värvitud ning kujundatud kunstiliste elementidega.

Leonard ehitas elamiseks põhumaja, mis väliselt sarnaneb kaljukoopaga, kuid milles ta mitte ühtegi päeva pole elanud. Ta ei kolinud sisse, vaid eelistab jätkata autos elamist.

Mulle meenutab see palvekabelit. Pildil lagi. Inimesed kasutavad seda palvetamiseks.

Vaata ka kodulehte: Salvation Mountain

See on maja: väike, aga tubli

Kellele ei meeldiks elada suures majas! Aga kuidas sulle meeldivad suured küttearved? 9 kuud muud kui maksa - ja maksa, ja lõppu ei näi tulevat. Aga kui sa saaksid elada ruumikas majas, kus on minimaalsed küttekulud, kas sa vahetaksid oma elukohta? Vaata seda.

Mulle jäi silma üks pilt. Esimene mulje oli, et maja peremees ehitas oma maja kõrvale garaazi, aga oh ei! Ka see on elumaja! See ongi see maja, mida ma tahan sulle näidata.

Kaugelt tundub, et hädapärast hoonesse mahub kõrvuti ehk kaks autot, kuid hoiatan, esmamulje on nagu ikka, - petlik! Tegemist on üsna ruumika elamisega, millel üldpinda 166 m2 ja kasulikku pinda 116 m2. Kuid kes oleks osanud ära arvata, mis kõik selle pinna peale on võimalik ära mahutada! See on omaette tippsaavutus. Selleks peab omama kas väga head ruumitaju või siis olema loomupoolest harjunud elama kitsastes oludes, kelleks kahtlemata jaapanlased on. See maja asubki Jaapanis, aga kohe seda küll ei ütleks. Viilkatusega maja petab ära, jätab mulje, et see üks kohalik külatänav.

Arhidekt: Kouichi Kimura Architects
Asukoht: Shiga, Japan
Fotod: Takumi Ota

Esikülg jätab mulje, et maja "kaunistab" trellitatud aken. Üksnes hästi valitud proportsioonid võivad anda vihje, et tegelikult peidab see sein enda taga disainitud teost.

Suurem on aga üllatus, kui majja sisse astuda, kutsub tulijat voodi. Oh, ei tea kas on ka pehme? Mmmm...


Esimesele korrusele on toodud mitte meile tavapärane "avatud köök," vaid "avatud magamistuba". Voodi asub nn postamendil, ühel tasandil vannitoaga, mida varjab vaid kardin, kuid mis polegi nagu vannituba, vaid selle eesruum. Siinkohal siis tekib veel üks uus termin eesti aritektuuri: avatud vannituba. Eestalastele muidugi sedapidi ruudulised aknad jäävad alati meenutama trelle, aga jaapanis on see vägagi levinud sisekujunduse detail. Veel vajab märkimist ka see, et otse voodi vastu asub trepp. Plaani vaadates jääb esialgu mõistatuseks nii suure koridori mõte, aga miks mitte!


II korruse plaan (jaapanis esimene).

Kõigepealt mis silma hakkab, on see, et seal on kindel koht rõdul. Vaatamata niigi kitsastele oludele, nõuab see "deck" üsna suure osa kogu korrusest. Kuid ka sellel on oma point. Rõdul on eraldi mediteerimise nurgake. Üllatuseks trepp poolitab köögi ja söögitoa, mis on vägagi meeldiv lahendus.

See ruum on nüüd meie mõistes elutuba, mis jätab vaatamata mõõtmetele vägagi avara mulje. Huvitav seegi, et diivanit asendab pehme nurk. Elutuba ei pea alati olema enne magamistuba, ka ei pea elutuba asuma alati esimesel korrusel.


Selline näeb välja maja tagumine külg, kust saab aimu juba mainitud rõdu mõõtmetest. Kui suur rõdu tegelikult on, selleks kliki allpool linki ja vaata ka teisi fotosid. Rõdu nurgatagust.

Siit poolt tundub see maja veelgi väiksem. Aga minu meelest on see kõige nutikam planeering, mida ma seni kohanud olen. Jaapanlastel maad napib ja tuleb välja, et isegi siis, kui seda tundub et kohati on, on neil veres ikkagi eriline and oma eluruumi planeerimisel, aga ka kujundamisel. Minu meelest tänases turuolukorras igati mõistlik mõõtmetelt ja kompaktne.

Inimese eluks on vaja kohta, kuhu pea toetada. Kahvlit söömiseks. Kohta, kus kuningas jala käib. Aga ma pole kindel, kas kõige selle jaoks on vaja ilmtingimata ehitada lennujaam?

Kui sul tekkis huvi vaadata kogu majapidamist - põhjalikult, sa ei kahetse, kliki siia >>