Vaimu mõtteviis VII

Nüüd on küll lugu selline, et soovitan välja võtta piibel enne, kui lugeda tänast postitust, sest nii saab 100%-i, kui piiblist näpuga järge pidada. Saad aru kontekstist, millest jutt on. Kui aga piiblit juhtumisi pole käepärast võtta, siis lisan olulisemad lingid. Parem on siiski piiblist üles otsida mainitud kirjakohad. Tasub võtta aega, et piiblist lugeda läbi kogu peatükk, siis jääb paremini meelde, mida hiljem saab kasutada oma usu paraktikas.

Juhtimise juures on kolm komponenti: tuleb säilitada eneses rahu, alluda tasasele vaimule ja saadud mõte täita.

1. Püha Vaim keelas tegutsemast ja võib näha, et jängrid võtsid neid mõtteid tõsiselt ja allusid Püha Vaimul juhtimisele. Ap 16:6,7

Tavapärane juhtimisviis on: „mine sinna,“ „tee seda,“ „too toda;“ need kõik kutsuvad üles tegutsema vastupidiselt toodud kirjakohale. Inimesel on raske vastu võtta juhtimist, mille sõnum on keeld: „Ei tohi!“ See võib olla korduv: Ei. Ei. Ei.

Seda, kui raske on inimesel keeludega arvestada, näitab kasvõi seegi, et inimene oma loomu poolest suudab täita Kümnest käsust vaid mõnda ekstreemsemat:„Ära tapa!“ Niipea kui jutt läheb selle peale, et sa ei tohi himustada ligimese naist või vara, siis enamus inimesi vaikselt muheleb ja mõtleb samal ajal "ega ma ei võtagi ta naist ära päriselt," lihtsalt pruugib natuke. Rääkimata selle juures käsulaua kolmest esimesest nõudest, näiteks, sul ei tohi olla teisi Jumalaid minu kõrval! „No kes seda veel tänapäeval tõsiselt võtab?“ kuulen küsimust, mis ei ootagi vastust.

Inimene on loomuse poolest allumatu ja ei taha midagi teha eriti siis, kui teda keelatakse.

Vaatan seda oma laste pealt. Neid korraldusi, mis kutsuvad midagi tegema, nad täidavad kergema meelega kui neid, mis keelavad midagi teha. Me ei saa öelda, et inimene muutus sõnakuulmatuks, pärast vastustustunde tekkimist (mõnel seda ei teki ka vanas eas). Allumatus on inimeses sünniga kaasas. Mässujuurikas. Sellepärast inimene ei peaks ennast süüdistama väga selles, et ta ei suudagi alluda, vaid võtma asja rahulikult, MÕTLEMA järgi. Ajuvaba käitumine muudab inimese Püha Vaimule alajuhitavaks. Kui inimene tahab et Jumal teda juhiks, siis ta peab esiteks, panema tähele, mõtlema, sõnumi üle ja tegutsema nii nagu korraldus ette näeb. Ka mitte midagi tegemine on tegevus piibli seisukohalt, mille tagamõte võib olla näiteks ootamine. Et mitte sündmustest ette rutata.

Ma olen kuulnud sellist mõttekõiku: „Kiirusta aeglaselt!“ Nii et Püha Vaimu üks sagedane juhimisviis on KEELAMINE.

Ap 5:32

Ap 13:2-4

Ap 21:11

Pole raske ette kujutada sündmust, kui keegi tuleks meie ette, näitleks meie ees ja ütleks kokkuvõtteks: „Nii ütleb Püha Vaim ...“

Ma kardan, et Eestis pole inimest, kelle usaldus Jumala vastu oleks nii suur, et ta teeks seda, mida too inimene häpeningi ning sõnumiga tahab öelda. Kui selliseid inimesi on, siis ma tahaksin neid tunda ja nendega liituda.

2. Püha Vaimu üks juhtimisviis on kiirustamine, kuna ta omab asjadest ülevaadet.

Kuid inimesel on aega küll nagu alati. Sellisel puhul on Püha Vaimu roll need sündmused kontrolli all hoida.

Ei saa jääda liiga kauaks mõtisklema asjade üle, siis võib juhtuda, et “magame” õige aja maha. Peetrus, kes alles mõtiskles ja palvetas, kui vaim ütles talle: “Vaata, kolm meest otsib sind!”, “tõuse nüüd KOHE, astu alla ja mine nendega…” Ent valdavalt oli (ka praegu on) probleem ikkagi liigses agaruses, kui passiivsuses.

Kui me vaatame üldist pilti, siis kogudused hoiavad kõige rohkem kinni oma tavadest, tundub, et sajandite jooksul pole midagi muutunud. See selleks. Tesialt, stabiilsus tekitab ju turvatunde. Kui kõik on harjumuspärane ja ammu tuttav. Tuled jõuludeks kirikusse, "Näed-sa, polegi midagi muutunud!" Oh-mis-ära-tundmis-rõõmu! Ja inimesel on korraga hää olla ja istuda, mõelda oma elu üle. Kahju vaid sellest, et kristlased uimerdavad ja õige aja maha magavad ega pane tähelegi neid, kes nende kõrvale potsatavad istuma. Kõik on "omas mahlas" ja häpid, kuid mitte Püha Vaim.

Jeesus oli tõsiselt hädas lihtsate inimeste kui ka jüngritega seni, kuni nad olid tavalised mehed, polnud veel Püha Vaimuga sinasõbrad, vt Mk 7:36; 5:43; 9:9 ja Mt 16:20; 17:9 või Lk 5:14; 8:56 ning Ap 1:4.

Hiljem näeme, et nad said Jumala juhtimisest paremini aru.

Ap 27:10

Ap 8:29-30

3. Just selline jutimisviis - „vaim ütles,“ (loe: tekib mõte) ongi kõige sagedasem kuidas Püha Vaim inimest juhib ja tema südame vastu räägib.

Võibolla polegi nii raske mõista, milline on Jumala tavaline mõte ja tahe, kuivõrd siis, milline on Jumala ERILINE tahe (Ap 21:9-15, sellest oli eespool juttu). Siinkohal tuleb kasuks üksnes sõnakuulmine, kannatlikus – ainus võimalus – kanda vilja, Lk 8:15

Sõnakuulmise suurim takistus pole inimese rikutud loomus, vaid inimese rikutud mõttemaailm: ebapuhtad mõtterännakud. Kui inimese mõttemaailm on puhastatud, saab Püha Vaim juhtida. Ta on viisakas boss. Ta on delikaatne boss. Nii juhib Püha Vaim väga eriliselt.