Kallutatud meedia - obana!

Kas sa tead, kui kallutatud meedia tegelikult on?

Ka kristlased on nii või naa kogu meedia mõjusfääris ja tekib küsimus, mida või keda uskuda? Siinkohal väike rahvusvahelise meedia spikker. Kes juhib meedia kontserni ja kellega ta poliitiliselt seotud on. Saate ka vastuse küsimusele, miks suurem osa meediast ründab Trumpi ja kiidab Obamat.

KAS HINGELIK ON DEEMONLIK?

Kindlasti mitte? Teisisõnu võiks küsida veel, kas hing on siis langenud vaim? Muidugi mitte! Jaakobus paneb "maise", "hingelise" ja "deemonliku" ühe dimensiooni peale, olete tähele pannud? (loe: Jk 3:15) Miks? Asi on nimelt selles, et langenud vaimud heideti Taevast välja, kuid sellegi poolest vaimolend, ent inetu - deemon, ta ei muutu hingeks. See ei muuda vaime hingeks, samuti ei muutu hing deemoniks; neil on ainulaadsed, erinevad tunnused ja funktsioonid, mille Jumal andis loomise ajal.

Kuivõrd hingel ei ole võimalik Taevas ringi kolada (nagu kirjutasime meie eelmises postituses), aga samuti langenud inglil ei ole asja enam Taevasse, siis Jaakobus panebki need ühe pulga peale ehk madalamale dimensioonile. Samas ingel on inimesest kõrgem, võimsam olevus. Aga maapeal loodud olevuste seas on vaim üksnes inimeses, hing aga kogu loomariigis. Näiteks on koeral hing, kuid koer ei pääse Taevasse puhtalt sel põhjusel, et temas puudub vaim. Küll aga on mõned hinged (kes on kogenud kehast väljumist) tunnistanud pärast rändamist, et nad nägid taevas loomi nt koera. See võib nii olla, aga kindlasti on see koht kõigest "taevas" (selle eesruum), mitte Taevas. Piibel kirjeldab, et isegi varblased on loetud ja Jumal hoolitseb nende eest, kuivõrd neile omistati hing, ent see ei tähenda seda, et nad pääsevad sama koha peale kuhu igavese elu pärinud inimhinged saavad koha. Niisiis, Jumal on selle teema lahendanud ja muuhulgas on olemas ka taevas, madalam dimensioon. Kõigele on mõeldud.

Jumal puhus oma Vaimu inimese sisse, kes siis ärkas ellu (algselt igaveseks), teised tehti lihtsalt valmis, millega said hinge. Hing ei ole kindlasti deemon või deemonlik. Jaakobus lihtsalt sellega annab mõista, et inimesed võiksid oma hinge eest hoolt kanda, teades, et nad ei ole siin üksi (kurat oma deemonitega valitseb maad) ning kui inimene jätab oma hinge hooletusse, siis ärgu arvaku, et kurat seda tähele ei pane ja asja niisama jätab. Kurat püüab varastada igat hinge kui ta vähegi saab. Paulus ütleb, et meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega. Ef 6:12  Näiteks panna mõne mehe pähe halvad kavatsused, mida viimane siis enese teadmata omaks võtab ja halvimal juhul teoks teeb. Selles kontekstis Jaakobus kutsub üles meid keelt talitsema, mis on hinge pädevuses, kas see kontrollib kõne või mitte. Kui inimeses ei ole Jumala vaimu, siis ta räägib mida ta hing õigeks peab ent see ei pruugi veel õige olla. Kui aga inimene laseb Jumala vaimul ennast korrigeerida, siis toimub selline omamoodi sümbioos (vanakreeka keelest σύν "koos" ja βίωσις "elamine") - Jumala ja inimese vaimu koos elamine, kus Püha Vaim tuleb meile appi ja blokeerib halvad sõnad enne kui need saavad välja öeldud. Teate küll millest ma räägin? Lihtsalt, sa ei saa välja öelda halbu sõnu, sest sinu vaim ei lase seda teha, sel viisil ta juhib hinge tegevust. See on üsna edukas, kui inimene on Jumala vaimuga uuendatud ja täidetud. Omast jõust sellega välja ei vea.

Kui inimeses on Püha Vaim, siis sinna deemon ei saa minna, küll aga saab deemon mõjutada inimest väljastpoolt - hingelaadi (mõtteviisi) kaudu.

2000 aastat naiste alandamist

Probleem on igivana. Mis sai alguse rahumeelse kultuuri lõppedes, kui tsivilisatsioonis tekkis sõjakus. Näiteks 2. aastatuhandel eKr Egeuse ja hilisemas Mükeene kultuuris puudus sõjakus. Kujutavas kunstis domineerisid naised, mis viitab naiste kõrgele ühiskondlikule positsioonile.

Samal ajajärgul kirja pandud laialt tuntud loomislugu (1 Moosese raamat) ei viita kuidagi käsureale, et Aadam loodi esimesena, seetõttu ta peab valitsema naise üle, "Vaata naine, sinu ma tegin teisena, seetõttu sina pead alluma esimesele." Loomisloo järjekord ei kehtesta valitsemiskorda inimeste seas. Vastupidi. Inimesed loodi Jumala näo järgi, kes pidid koos valitsema kogu loodu üle (1Ms 1:26), mitte teineteise üle. Mõlemad, nii mees kui naine loodi Jumala näo järgi. Teisisõnu, Jumal ei loonud naist peale meest seetõttu, et kehtestada hierarhia.

Loomislugu kirjeldab, et naine loodi mehe ühest küljeluust

„Te olete tehtud mehe ihust, seetõttu peate meile alluma,“ ütlevad nad naistele.

Kui Jumal oleks tahtnud seda fakti kasutada naiste vastu, siis oleks Kainil ja Aabelil ja ka nende poegadel - kõigil meestel üks luu vähem. „Lugege ribid üle. Mitte üks luu ei ole teil vähem kui naistel! Ainult Aadamalt võeti üks küljeluu ära. Kas seetõttu peaks mehi kohtlema kui isandaid või te peaksite seda luud kuidagi taga nutma? Vaadake parem, kui ilusad naised te vastu saite! Teil ei ole õigust naistelt midagi nõuda. Kuidas saab üldse üks küljeluu fakt määrata ära hierarhiat?“ Loomisjärjekord oli Looja otsus ja ei puutu kuidagi teisse, kallid isased.

Ei alluv ega omand

Naine oli mehe kaaslane Eedeni aias, ja see algne mudel oli täiuslik! Jumal, Aadam ja Eeva, - universaalne! Mitte inimvajaduste hierarhia, püramiid või inimeste astmeline klassisüsteem. Eedeni aias oli naisel mehega võrdne ligipääs Jumala juurde. Eeva rikkus lepingut, aga vastutuse pidid võtma mõlemad. Jumal ei eelista üht isikut teise ees. Millal sa usule tuled ei määra Tavariigis paremat kohta. Päästetute seas puudub hierarhia.

Ent Aadam ja Eeva ning Jumal kolmikmudel kehtib veel täna. Näiteks kristlased suhtlevad Jumalaga otse (ei ole vahendajaid, preestrit), naisel ei ole vaja palve vahendajaks meest. Jumal ei palu meest, et see ütleks oma naisele edasi üht või teist, vaid ütleb naisele otse mida vaja, kas see meeldib mehele või mitte. Kõik Jumala lapsed on võrdsed. Selles väljendub Jumala tahe.

Pauluse oma arvamus

„Parim tee inimest mõista on lähtuda tema põhimõtetest ja hoiakutest. Seepärast tuleks ka Pauluse üht või teist ütlust tõlgendama asudes teada pisutki tema teoloogiast, sh seda, kuidas ta üldiselt käsitas kristlikku kogudust. Sest tema kirjades öeldut on võimatu mõista lahus koguduse kontekstist. Viimasest tulenevalt peaksime esmalt olema kursis Pauluse kirjade saamislooga. Sageli peetakse neid teoloogilisteks traktaatideks, mis oleksid justnagu kirjutatud lugemiseks laiadele hulkadele. Tegelikult on need aga vastuseks tema poolt rajatud kogudustes tõstatunud probleemidele, ehk teisti öelduna – vastused koguduste poolt Paulusele saadetud kirjadele. Seepärast on ka nende sõnum suunatud otseselt ühele või teisele kogudusele. Kuid nii, nagu heade sõnumitega ikka, hakati ka Pauluse kirju edasi jagama ning isiklik sai seeläbi ühiskondlikuks. Nõnda ei tuleks mis tahes nüüdisaja küsimusele vastust otsides asetada rõhku niivõrd sellele, mida Paulus otseselt ütles (ja teha sellest tema “teoloogiat”), kuivõrd käsitusviisile, millest ta üht või teist öeldes lähtus,“ kirjutab EMK TS õppejõud Anne Saluraid artiklis Naised Pauluse teoloogias.

Läbilõige kogu ühiskonnast

Pauluse misjonireiside tulemusel tekkisid uued kogudused, paljud inimesed võtsid usu vastu, mehed ja naised, rikkad aristokraadid ja vaesed, vabad ja orjad, see oli koguduse liikmeskond.

Naiste ühiskondlik positsioon ja vabadus

Kreeka ühiskond on ühel või teisel perioodil olnud demokraatia eestvedaja. Klassikaline kreeka kultuur oli demokraatlik juba aastatuhanded. Juba 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur, Kreeka-Mükeene ehk Egeuse kultuur, mis vormus hiljem Mükeene kultuuriks, kus isegi hooned olid kindlustamata, kuna Minose tsivilisatsioonis polnud sõjakust. Ühiskond oli rahumeelne. Näiteks kunstis avalub naiste domineerimine, mis tähendab ajalooliselt naiste kõrget ühiskondliku positsiooni ja vabadust. Naine ei olnud kodanik, aga ta oli vaba. Ta ei saanud osaleda või pealtvaatajana viibida spordiväljakul (gymnasion - alastioleku kohas) spordivõistluse ajal, mida said vabad meesoost hellenid. Rooma ajal naiste võimalused avanesid veelgi. Tulles tagasi Kreeka tsivilisatsiooni hiigelaega, on tähtis mõista, et naistel olid vabadus demokraatliku kodanikuühiskonna ajaloolises korralduses, mis erines teistest tsivilisatsioonide orjanduslikust korrast.

Kreeklannade vabadus ja tavad

Paulus pärines juuda kutltuurist. Tema nõuded põrkusid vastu kreeklannade vabadust ja tava.

Kreeka mehed ei kohelnud naist kui omandit, ei kodus ega usu paktikas. Kreekas sai naine ise teenida jumalusi ja tegeleda ohverdamisega. Seevastu Iisraeli naine oli mehe omand, nad pidid templis viibima naistele mõeldud eesruumis.

Kreeka naistel oli helleni kultuuriruumis eriline koht. Mehed pidasid naisi pigem imetlemise ja austuse objektiks! Platon kirjeldab seda oma teostes. Rooma võim ei muutnud kreeka meeste hoiakuid kreeklannadesse, ammugi kreeka kodudes. Vastupidi, kreeka kultuur levis veel enam, kogu vahemere idaosa sai mõjutatud teadusest (kreeklastel oli ülikool juba 3 sajandit eKr), arhidektuurist, keelest ja usu tavadest, millega Paulusel tuleb tegemist teha ning ka meil täna.

Vaba naine vs mees on naise pea

Kreeka naine oli väärtustatud ja vaba kui Eedeni aias. Juudi kommete põhjal naine ei ole mehega võrdne isik, vaid ta on mehe alam ja omand.

Naised olgu vait!

Kujutage nüüd ette olukorda, kus Paulus reisib Kreeka aladele ja nõub naiste paika panemist. Naistelt tuleb sõnaõigus ära võtta (1Kr 14:34). Naine üldse olgu vait ja küsigu kodus oma meeste käest (1Kr 14:35). Ühest küljest kreeklanna, vaba, oli ta siis rikas aristokraat või vaene, ärgu ennast enam ehtigu soengute ega kulla ega pärlitega ja kallite riietega, vaid ta olgu häbelik (1Tm 2:9). Ja üldse, ma ei luba naistel meeste üle valitseda (1Tm 2:11,12). Sest mees on naise pea (Ef 5:22)! Kui keegi nüüd ütleb, et see ei ole naiste alandamine, siis mis see on?

Isegi juhul kui Paulus lähtus koguduse ühtsuse huvidest (ekklesia - Kristuse ihu), siis tuleb siinkohal panna suur küsimärk? Eesmärk ei pühitse abinõu. Alavääristamine ei lõpe ühtsusega, pigem vastupidi, tekitab veel enam vastuseisu.

Mis iganes õigustusi sel puhul välja tuuakse, ei saa väita, et mees on naise pea. Ammugi täna, arenenud ühiskonnas. Pauluse isiklik arvamus „mees on naise pea,“ (Ef 5:23) on vastuolus Kristuse evangeeliumi ja armu õpetusega. On sobimatu koguduse mudelis, perekonna mudelis, aga ka ühiskonnas tervikuna. Pauluse isiklikud ja naisi alandavad nõudmised on tegelikult orjandusliku korra pärand. Kui Kristus on koguduse pea, siis mees ei ole enam naise pea, vaid Kristus.

Kristuse koguduse naised

„Kuna sealsamas andis Paulus naistele (ja meestele) ka vabaduse ja vastutuse koguduse ülesehitamiseks, siis ei oleks õige kogudustes tõstatunud spetsiifilistest küsimustest teha üldiseid järeldusi. Tuleb märkida, et Pauluse kaastöölistest, abilistest, apostlitest, prohvetitest, õpetajatest ja toetajatest, keda ta oma kirjades nimetab, on suur hulk naised. Näiteks Priskilla (1Kr 16:19), Foibe (Rm 16:1, 2), Junia (Rm 16:7), Nümfa (Kl 4:15) ja Lüüdia (Ap 16:40). Peale nende veel Trüfaina ja Trüfosa ning Persis (Rm 16:12) ja paljud teised,“ ütleb EMK TS õppejõud Anne Saluraid artiklis Naised Pauluse teoloogias.

Käsuõpetusest võib küll järeldada, et teoloogia on meeste pärusmaa (naised ärgu siia oma nina toppigu), et sellest saavad aru vaid tõsised mehed, siis vaadates ülevalpool toodud isikute nimekirja, samuti Pauluse teisi seisukohti, võib julgelt öelda, et mehed ei ole saanud naiste ees eeliseid. Kristuse plaan ei näinud ette seda, et mehed saaksid ajada „oma asju“ ilma naisteta, vaid ainult üheskoos. „Nõndasamuti, mehed, elage mõistvalt naisega kui nõrgema astjaga. Osutage naistele austust nagu elu armuanni kaaspärijatele, et teie palvetel poleks takistusi,“ kirjutab Peetrus. (1Pe 3:7)

Jeesusele ei olnud naised vähem tähtsamad kui mehed. Kirikutes on paraku ikka veel säilinud mõtteviis soorollidest. Kust see „traditsioon“ soorollist siis ikkagi tuleb?

2000 aastat

Inimeste vastandamine ei ole kristlik, ka mitte mehe ja naise vahel. Kristluse mõte on rahvaste ühendamine. Kindlasti ei ole mehe ja naise soorollidest ka kreeka filosoofiline nägemus.

Kogudustes on viimased paar aastakümmet räägitud naiste vabadustest. Paulus ütles: Naised olgu koguduses vait, sest neil ei ole lubatud rääkida! Ma üldse ei luba naisel õpetada! (1Kr 14:34, 1Tm 2:12). Ent Jeesus ei öelnud Maarjale mine tööle, kas sa ei näe et Marta rassib üksinda. Jeesus ei öelnud Samaaria naisele, et ma ei räägi sinuga, vaid Samaaria naine pani imeks ja ütles talle „Кuidas! Sina, kes sa oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?“ Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega (ebapühad).

„Niisugustes situatsioonides muutuvad igasugused kõrgteoloogilised arutlused tühiseks, sest kuulutuse eesmärk ei ole puhas õpetus, vaid kuulutuse lähtekohaks ja eesmärgiks samal ajal on elu ise. Kui Jeesus oleks olnud üks neist „endast lugupidavatest“ juudi õpetajatest, siis ei oleks ta üldse naisega rääkinud, et mitte rikkuda oma reputatsiooni; kui aga Jeesus naisega rääkida võttis, siis oleks Ta pidanud samaarlannat noomima tolle patuse elu pärast ja talle meelde tuletama, et vaid laste sünnitamise kaudu on võimalik saada õndsaks. Vastupidiselt oodatule rääkis Jeesus naisega vaimsetel, või kui soovite - teoloogilistel teemadel,“ kirjutab EMK TS õppejõud Anne Saluraid oma artiklis Naise koht teoloogias. (2004, Koduteel)

Piiblis kirjeldatud sündmused räägivad rohkem kui sõnad. Jeesuse sõnum oli ühendamine. Ta seisukohad sarnanesid Kreeka kultuuriga enam kui judaismiga. Sama tajuvad ka eestlannad, et neile sobib pigem kreeklaste mõtteviis. Stereotüüp, mida Paulus kreeklannadele peale surus, millega sugu määras ära koha ühiskonnas ja seetõttu kehtestada tuleb, ei ole Jeesuselt.

Jeesus kohtles naisi tavatult, ent väärikalt

Tavatult tolle aja kommetele, kuid meile täiesti harjumuspäraselt. Naiste võrdne kohtlemine ja nendega vabalt suhtlemine iseloomustab Jeesust läbi nelja evangeeliumi; naistega vestluse asumise osas olid erinõuded. Jeesuse käitumine oli ühiskonna tava lõhestav. Jüngrid nurisesid Jeesuse käitumise üle. Naine oli madalamal positsioonil võrreldes mehega.

Jeesus viibis naiste seltskonnas, vestles nendega, kuulas neid, õpetas neid, aitas neid ja kohtles igati lugupidavalt kui võrdne võrdset. Selles osas Paulus ei võtnud Jeesust eeskujuks. Jeesus õpetas, et naisel kui mehel on võrdne ligipääs Jumala juurde.

Paulus kehtestas kreeklannadele orjanduslikud tavad

Paulus seadis Kreekas sisse juudi stereotüübid ja sotsiaalsed positsioonid, lähtudes judaismi mõtteviisist ja tema nõudmised võisid pakkuda ajutisi lahendusi, lahendada mõne tüliküsimuse, kuid vaieldamatult seadis see halva eeskuju, ehitas mehe ja naise vahel üles 2000 aastase vaheseina. 

Tänu ühiskonnas toimuvatele muutustele on hakatud sellest rohkem rääkima.

Kristliku kiriku vastutus

Kristlikul kirikul on olnud ühiskonna arengule tohutu mõju läbi kogu ajaloo. Vaata mis nurga alt tahad, kiriku vaimulike seisukohad mõjutavad kogu ühiskonda, kujundavad poliitilist maastiku ning kujundavad suhtumist soorollidesse, jms. Kuid vaimulikud lähtuvad eelkõige sellest, mida piibel kirjeldab. Kui Paulus käskis naistel vait olla, siis seda üldistati ja võeti üle üks ühele.

Kui Paulus oleks teadnud kuidas tema isiklik mõttevälgatus saab aluseks naiste alandamisele, küllap ta oleks kirjutanud veel ühe kirja, palunud naistelt vabandust, selgitanud, et ta ei mõelnud päris nii nagu ta ennast väljendas.

Sellele vaatamata lasub vastustus ennekõike koguduse vaimulikel, kes selgitavad Pauluse kirjade sisu ja kujundavad selle põhjal kristliku õpetust. 

"Kui Pauluse mõtteviis naiste osas ei oleks olnud kirjades, siis Euroopa ajaloos oleks naisi võrdselt koheldud 2000 aastat varem."

Meeste halb suhtumine naistesse

Pauluse stereotüüp – mees on naise pea, naine alamast soost, on selgelt nähtav kogu ühiskonnas, poliitikas, töökohtadel, perekonnas, praktiliselt kõikjal. Seda 21. sajandil!

Kui me räägime kirikutest, kogudustest, kristlastest, siis me ei saa kätt südamele panna ja öelda, et meil ei midagi pistmist naiste alandamisega? Peame tunnistama et jah, kellele ei meeldi isiklik teenija???

Sama leiab aset perekondades, töösuhetes või ühiskonnas üldse. Mehed alandavad naisi kui vaid võimalus selleks tekib. Suhtumine, et naine olgu vait või küsigu kodus oma mehelt, on ikka veel meeste mõttemaailmas sügavalt juurdunud.

Kuninga poeg ei saa valitseda kuninga tütre üle

Kuigi kristliku maailmavaatega mees peab ennast kuninga pojaks - Jumala lapseks, siis ta oma naises ei näe kuningannat. Ta kohtleb naist kui teenijat. Kuninga naine ei ole ori, vaid kuninganna! Kuninga poeg ei saa valitseda kuninga tütre üle, sest nad kõik on sama Isa – Jumala lapsed. Kõik on usu kaudu Jumala lapsed (Gl 3:26). Seda tõsiasja ei saa eirata.

KOKKUVÕTTEKS

Mehed on naisi alandatud aastatuhanded. Kuid see on muutumas. 60ndatel, seoses televisooni ja meediatööstuse arenguga algas suur muutus vabanemise poole. Naiste riietuses, muusikas, filmitööstuses, ajakirjanduses. Naised lubati kapist välja, kui nii võib öelda. Reklaamides hakati kujutama naist eneseteadliku ja oma otsustes vaba isikut.

Kristlike naiste – kristlaste alandamine ei olnud Jumala plaan, vaid apostel Pauluse meelevaldne ja isiklik nõue. (1Tm 2:11) On kuidas muidu on, aga sellega Paulus tegi karuteene kogu kristlikule maailmale. (1Tm 2:9-15) Ehk „tänu“ Paulusele mehed ikka veel õigustavad naiste alandamist, kohtlevad õrnemat sugupoolt kui eneste teenijaid (loe: orje).

Fakt on see, et rohuaias oli mees ja naine ja Jumal võrdses olukorras. Sarnane mudel toimis ka kreeka ühiskonnas: naine ja mees ja jumalused. Kreeklastel oli asjad nii nagu need oli loomise alguses. Ent täna paljud naised elavad otsekui juuditarid, oma meeste võimu all, mida mehed omal äranägemisel juhivad. Selline stereotüüp valitseb kõikjal. Mis on täiesti vastuvõetamatu ja kahetsusvärrne eksiõpetuse tagajärg. Ei ole palju mehi, kes julgeksid sellest avalikult tunnistada. Aga hea on juba seegi, et sellest räägitakse üha enam ja enam ning see teema püsib fookuses. Muutused võivad võtta aega mitu põlvkonda.

Pauluse õpetus „mees on naise pea“ on meelevaldne ja sügavalt eksitav, mida tulebki nii käsitleda ja pidada taunimisväärseks. See ei sobitu kristliku maailmapilti ja ei ühti Jumala pääste-plaaniga. On naisi alavääristav, mida ei saa tänapäeva kaasaegses ühiskonnas rakendada.

Kuidas Jumal kutsub inimest?

Kõigepealt ta püüab pöörduda inimese poole ja köita tema tähelepanu. Ta võib seda teha mitmel erineval moel.

Sa võid märgata ennast tegemas ja mõtlemas asjadele, mida sa varem ei teinud või pidasid imelikuks. Nüüd pakub see sulle huvi. Näiteks leiad ennast ühtäkki mõtlemast usuteemal või üleloomulikel asjadel. Jumal juhib sinu tähelepanu neis asjus mistahes eseme, inimese või olukorra läbi. Ei ole olemas ühtegi kindlat viisi, kuidas ta seda sinuga teeb, sest ta võtab iga inimest väga personaalselt, sa oled eriline. Ei ole olemas kedagi teist nagu sina. Sa oled ainulaadne ja nii võtab seda ka Jumal. Kuna ta teab ja tunneb sind. Seetõttu ta valib tähelepanu äratamiseks just need viisid, mis sinu olukorras sobiv on, et sa märkaksid ja mõtleksid selle kõige üle.

Ta võib teha mõne ime enne sinu ja tema suhte algust, sest mõned inimesed ei usu enne, kui nad ei ole näinud imet, oma silmaga. Seetõttu nende inimeste tähelepanu võitmiseks ta võib tekitada nende silme all ka mõne üleloomuliku nähtuse või olukorra, mille üle sa hakkad mõtisklema. Veider olukord, mis tundub kummaline, erakordne juhtum, igatahes pole selles midagi tavalist. Või päästab sind õnnetusest, mis aga selle juures tundub eriti kummaline on see, et sa saad enne seda märguandeid, aga nii nagu ikka, alles pärast juhtumit mõtled, olin ma alles rumal, ma oleks saanud ju seda kõike ära hoida, kui ma oleks neid märke tähele pannud. Oma vaimusilmas sa tajusid neid, kuid pidasid totruseks.

See tundub samuti eriline, kui sa saad terveks emotsionaalselt või füüsiliselt mõnest pahest, millega oled sa pikki aega maadelnud, püüdnud ennast parandada, aga jõuetult. Näiteks võtab ära suitsetamise tahte. Päeva pealt. Kes on kaua suitsetanud, need on ainetest sõltuvad. Samuti on nad sõltuvad seltskonnast. See on emotsionaalne sõltuvus. Kellega ta varem koos suitsetas, kes neile suitsu pakkus ja kutsus koos suitsu tegema, kuid nüüd julgeb öelda: tänan, ei. Ühtäkki saab inimene hetkega vabaks ning ta ei tunne mingit sõltuvust, ta organism ei vaja enam seda ainet. Arstid teavad, et see ei ole normaalne, nii ei ole võimalik! Aga see ongi ime. Seetõttu tulebki näha, et selle taga ei olnud sinu tahe, vaid Jumala kutse ja pöördumine.

Siis ta võib su teele juhtida inimesi , kes on usuga kokku puutunud või samuti tunnevad huvi nende teemade vastu mida sina uurid, millega sa kokku puutud. Kus sa tajud, et su huvi usuasjade vastu on ebatavaliselt kõrge, palju enam kui enne ning sa mõtiskled selle üle iga päev, kuigi sa isegi ei mäleta, millal sa seda varem viimati tegid.

Ka võib sulle tulla imesid või üleloomulikke nähtusi, nägemusi, kummalisi unenägusid, ingleid ja kõike muud vaimumaailmast.

Võimalik, et sa astud läbi mõne kiriku ukse ja satud jumalateenistusele või jääb sulle poes silma mõni esoteeriline raamat. Kummaline, sa võtad selle kätte ja lappad seda. Ise ka ei tea, miks sa seda teed.
Sa võid lugeda piiblit. Kuid enamus sellest tekstist jääb arusaamatuks, tundub igav, kummaliselt väljendatud ja sa mõtled, mis sinul kõige sellega pistmist on. Aga, kuidas nad seda loevad.

Nii või naa, hakkavad su elus toimuma erilised nähtused ja leiavad aset sündmused, mis viivad su mõtted igavikulistele teemadele, kus sa leiad ennast mõtetelt: kes ma olen; mis minust saab; mis saab kui ma suren; miks ma üldse siin elan; mida ma elult ootan?

Inimene on oma põhiolemuselt vaimolend, kes suudab naerda, nutta, nalja teha. Loom ei saa aru huumorist. Selle mõistmine on omane vaid vaimolendile. See tähendab, et meie peas on mitut liiki mõtted. Elu ei ole ainult söömine, seks ja surm. Inimese sees on vaim ja peas olevad mõtted võib liigitada.

1. Minu arutused ja loogilised käigud ning teadmised.

2. Kellegi teise mõtted, kus sa vahel leiad ennast: imelik (!), et ma seda mõtlen! Ja kui see mõte avaldada, siis sa tunned piinlikust, õõvastust, võõristust ning seetõttu ongi need kellegi teise mõtted, aga sa ei tea kelle (?). Sulle need igatahes ei meeldi ja tunduvad võõrad. Ma ei taha enam sellest mõelda, on ju? Need võivad olla halvatahtelised, kavalad, eksitavad, näivad heatahtlikud, kui suurendavad halba kellegi suhtes. Inimene on mõjutatud vaimumaailmast sh deemonitest, ei tohi unustada.

3. Samuti mõtted, mis on tuntud kui kõhutunne. Inimesed vahel räägivad: mu kõhutunne ütles seda. Aga ma ei teinud, pidasin seda totruseks. Näed nüüd mis juhtus... Miski sinu sees annab sulle veel märku, annab mõtlemisainet, mis on oma eesmärgi poolest hoidev, lootust pakkuv, armastust väljendav, vahel ka noomiv (südametunnistus), kuid kindlasti need mõtted ei ole loogilised arutlused, kuidas sa lahendad mõnda matemaatika ülesannet.

Kuna inimene on loomult võimeline mõtisklema enda sees, suhtlema ja vastu võtma vaimseid mõtteid, siis ka Jumala pöördumine toimub vaimses sfääris, vaimutasandil - kolmes "lainepikkuses".
Kui Jumal kutsub inimest, siis see tabab ennast mõtetelt, millel võib olla üleloomulik iseloom, aga vahel ka täiesti loomulik tunnus või segatud, osake mõlemast.

Vaimumaailm mõjutab inimest pidevalt, ka tema enese teadmata, tahes tahtmata puutuvad kõik kokku ühel või teisel määral asjadega, mida on raske loogiliselt ära seletada. Loogika ongi selleks, et inimene suudaks kõige selle juures ellu jääda, käituda arukalt, mitte kergeusklikult ja naiivselt ning hukkuda.

Seepärast öeldakse vahel, ta on vaimulik, mis sisuliselt tähendab seda, et ta on harjutanud oma meelte abil vahet tegema headel, halbadel ning loogilistel mõtetel, et neid ära tunda ja seda kõike heas mõttes ära kasutada ning miks ka mitte, olla nõustaja. Ka vanemad usklikud on harjunud ja kogenud, kes võivad teha kõike seda mida vaimulikud suudavad.

Niisiis, kui sa oled midagi sarnast läbi elanud või kogenud, siis tea, et Jumal kutsub inimest tema elu jooksul paar korda. Inimese vaim võib olla nii koormatud kõige muuga, et ta ei pruugi kohe taibata, milles asi on. Nii kutsub Jumal inimest ja kui sa midagi sellist koged, siis on õige aeg! Jumal on pöördunud sinu poole. Pane tähele...

Kes ütles, et sa oled luuser?

Meie vaimumaailmas, meie sees käib pidevalt võitlus meie pea ja südame hääle vahel ja mind paneks imestama, kui me sellele pööraksime tähelepanu, küll aga ei pane mind imestama, et me üldse seda tähele ei pane. Lubame vöörastel, kes ei tunne meid, mõjutada meid ja panna paika, lubame endal maha suruda häid ideid a-la kes mina olen, et ma seda teen või ütlen. Tüüpiline eestlane, kas pole? Me tõesti oleme kaugel vaimu inimesest, kelleks Jumal meid lõi algusest peale, et me saaksime suhelda ja olla koos Jumalaga kogu elu, nii maapeal kui ka igavese elu. Jumal on loonud kõik võimalused selleks, et me suudaksime vahet teha heal ja halval, aga kui paljud teavad, et nad suudavad vahet teha ka heal ja halval mõttel enese sees. Kui paljud teist seda teevad? No nii. Arvan, et me ei oska arvatagi, kui palju me teeme kõikide teiste tahtmist peale iseenda ja Jumala tahte. Tasub mõelda. Lisan siin postituse, mis on täpselt selleks, et me hakkaksime vaatama tõele näkku. Kes ütles sulle, et sa oled luuser? Kes ütles, et sa ai saa midagi teha? Sa ei saa hakkama? Sa ei saa... sa ei suuda! Suudad küll! Kuningas Taavet ütles kord nii, et koos oma Jumalaga hüppan ma üle müüri. Aga ma tahan sulle öelda, et Jumala tahe ei ole sind maha teha, paika panna, vaid Jumala tahe on pakkuda sulle lootust, armastust, andestust, mõistmist, lugupidamist ja kõike seda, mis peaks sulle andma lootust. Sa ei usu seda? Proovi järgi. Jumal vastab kohe ja sa näed, et Jumalal on sinuga head mõtted ja hea plaan. Nii et küsi endalt julgesti: kes seda ütles! Tee vahet hingevaenlasel ja oma häälel ja Jumala häälel ning sa avastad endas uued jõuvarud ja pane tähele, kõik see mis sul puudu on, küsi juurde Jumala käest. Sinu nõrkused on Jumala tugevus. Ole tugev Jumalas ja tee vahet oma mõtetel. Ära kuula inimesi, kes teevad sind maha, vaid kuula enda sisemist häält ja kasuta häid mõtteid, sa oled seda väärt!

Loe läbi sari Vaimu mõtteviis, mis kirjutab sellest, kuidas teha vahet hingevaenlase, Jumala ja oma mõtetel.


Lisaks lugemist:

David Wilkerson Today
TUESDAY, SEPTEMBER 4, 2012
KES SULLE ÜTLES, ET SA POLE VÄÄRT?
by David Wilkerson
[May 19, 1931 - April 27, 2011]

Kes sulle ütles, et sa pole väärt? Et sust’ pole mingit tolku ja sa oled kasutu Jumala silmis? Kes tuletab sulle pidevalt meelde, et sa oled nõrk, abitu ja totaalne luuser? Et sa ei vea iialgi Jumala standarditeni välja?

Me kõik teame, et see hääl lähtub Saatanast endast. Tema on see, kes hoiab sind pidevalt teadmises, et Jumal on pahane su peale. Sa kuuled päevad otsa kõiki neid valesid ja need ei lähtu kusagilt mujalt kui otse põrgust endast.

Kes ütleb kooriliikmetele, et nad pole väärt laulma kiitust jumalakojas? Kes ütleb muusikutele, et nad pole väärt mängima ülistuspille? Kes ütleb koguduse vanematele, abilistele, pühapäevakooli õpetajatele, vabatahtlikele ja teistele jumalariigitöölistele ning inimestele kirikupingis, et nad pole midagi väärt? Kes tuletab neile meelde igat nende pattu ja läbikukkumist ja süüdistab neid määrdunud südames ning kätes? Kes ütleb neile, et neil pole vähimatki õigust puutuda Jumala pühasid asju?

See jälitav Saatana hääl, see vendade süüdistaja, ütleb sulle: „Jumal ei saa sind kasutada enne kui istud maha ja sead oma asjad korda. Sa ei tohi isegi tulla Tema kotta enne, kui oled end vääriliseks teinud.“ Saatan on suutnud veenda paljusid teid, kes te seda sõnumit loete, et te pole iialgi väärt olemaks kasutatud Jumala poolt. Võib-olla sa tunned, et sa pole isegi väärt, et sind Jumala lapseks kutsutaks. Kõik, mida sa oma vaimuliku elu peale vaadates näed, on üks suur vasturääkivus. Ja vaenlane muudkui valetab, tuletades sulle pidevalt meelde sinu läbikukkumisi ning piinates sinu vaimu.

Luba ma peatun siin hetkeks, et tunnistada sulle midagi: kõigi oma teenistusaastate jooksul pole ma kordagi kogenud end väärt olevat jutlustaja kõrget kutsumist. Läbi kõigi nende aastate, mil olen teeninud Issandat, on mind pommitatud süüdistustega sellest, et ma pole väärt rääkima Jumala nimel. Ma pole väärt jutlustama, õpetama ega üldse olema juht. Ma pole väärt, et kirjutada seda sõnumit ja sina pole väärt, et tõsta oma käed kiitmaks Jumalat. Mitte keegi pole väärt – vähemalt mitte oma inimlikus jõus ega väes. Kuid Jeesus on öelnud meile: „Mina olen teinud teid vääriliseks.“ „Sest otsekui tolle ühe inimese sõnakuulmatuse tõttu on paljud saanud patuseks, nõnda saavad ka selle ühe inimese kuulekuse läbi paljud õigeks.“ (Roomlastele 5:19)

Mõtle positiivselt!

Lugesin täna (10.09.2011) Postimees nädalalisa Arter, kus 24. lk oli humoorikas ristsõna, mille piltidel kujutati politsei autoga hiljuti juhtunud õnnetust. Selle pildil ütleb üks politseinik teistele "See läks küll nüüd pahasti!" Teine vastab "Mõtle positiivselt - politsei pole kunagi ...!" mille vastuse saamiseks tuleb lahendada ristsõna. Esimene mõte, mis selle lause lõpetuseks tuli pähe oli: "jäänud süüdi liiklusõnnetuses". Kui me lastega lugesime kokku tähtede arvu, siis avastasime, et ristsõnast puudub just sama arv tähemärke. Kas see on kokkusattumus? Pigem mitte, arvan ma. Ilmselt on selline arvamus välja kujunenud tänu meedias kajastatud sündmustele. Aga see selleks. Keegi võiks siiski selle ristsõna ära lahendada ja selgitada lahenduse, kas selline eelpool toodud vastus või need sõnad olid oodatud ristsõna lahendus. Kuid ma ei tahtnud sellest kirjutada.

See mõte - "mõtle positiivselt," hakkas minu vastu rääkima ja mulle tundub, et Jumal tahab midagi selle läbi öelda.

Edasi ma jäin mõttele, et on ju nii, inimesed mõtlevad kahel viisil, ühed positiivselt, teised negatiivselt. Ühed on optimistid, teised pessimistid. Mis te arvate, mida Jumal tahab?

Olenemata sellest, kas inimene tunneb isiklikult Jumalat või kas ta on Jeesuse vastu võtnud, siis sellele vaatamata toimub tema peas lahing mõttetasandil. Eks ole? Sest kas sa oled usklik või ei ole, siis mõtlemisest sa ei pääse. Sa pead mõtlema oma peaga ja siis tegema järeldused, kas uskuma või mitte. Need kes usuvad, on optimistid, kes ei usu, on pessimistid.

Kui nüüd jätta piibel kõrvale, siis me võime küll öelda, et positiivne mõtlemine viib edasi. Negatiivne mõtteviis takistab inimese elukorraldamist üleüldse.

Kui me aga loeme piiblist kasvõi evangeeliumeid, siis mida me sealt leiame? On ju kirjeldused, kuidas inimesele tuletatakse ühel või teisel viisil meelde ikka seda sama mõtet - mõtle positiivselt. Kuid seda öeldakse teiste sõnadega. Selle juures öeldakse veel seda, et Jumal mõtleb inimesest positiivselt ja usu seda, mida Jumal mõtleb sinust! Kas pole hea teada, et Jumal ei mõista kohut meie üle vaid mõtleb head ja armastab, ükskõik millised me siis oleme, kas head või halvad, Jumal soovib olla meie julgustaja ja sõber. Kas sa teadsid seda? Kas sa usud seda? Kui sa usud, siis sa pead mõtlema positiivselt.

Ainult positiivne mõtteviis on usust, negatiivne mõtteviis sisestab pessimismi ja kartust. Hirm on usu vastand.

Jumal ütles, ära karda. Ma olen sind päästnud oma Poja vere läbi igavesse ellu ja sa saad õigeks mõistetud usu läbi Jeesusesse Kristusesse. Mida sa pead tegema, et saada päästetud (nii küsisid inimesed tihti Jeesuselt)? Sa pead uskuma! Usust saad sa õigeks mõistetud. Tegudest pole kasu. Meid mõistetakse õigeks usust, kirjutab Rooma kiri. Vahel tulid inimesed Jeesuse või usklike juurde ja küsisid: mida ma pean tegema, et saada õigeks. Ja neile vastati: usu ainult - ja saad sina ja su pere päästetud. No kes ei tahaks saada päästetud?! Tahate ma ütlen teile kes? Saatan.

Saatan on see, kes sisestab inimeste mõttemaailma pessimismi ja negatiivseid mõtteid. Seetõttu on äärmiselt tähtis mõelda positiivselt. Jeesus mõtles positiivselt. Tagajärjed pidid olema positiivsed, kui need seda polnud, siis oli see kas kaval eksitus või viga või tuli proovile panna. Saatan oli see, kes kiusas Jeesust kõrbes 40 päeva. Mida saatan tegi? Ta suhtles Jeesusega. Ta ütles igasuguseid mõtteid - viitas piibli kirjakohtadele. Need olid Jumala sõna mõtted, millele ta juhtis Jeesuse tähelepanu. Kuid Jeesus tegi mida? Ta mõtles positiivselt ja läbis kõik kõrbekiusatused edukalt. Saatan ei suutnud Jeesust petta, kuna Jeesus võttis saatana poolt toodud kirjakoha ja mõtles positiivselt. Saatan ei suuda mõelda positiivselt. Ta on "prokurör" - süüdistaja ja valede isand, ilma Jumala väest ning tarkuse vaimust. Ta võib tsiteerida kirjakohti ja väänata Jumala sõna oma äranägemisel, kuid need ei sobi antud konteksti, et sellest tuleks midagi head ja positiivset.

Kui sa pole usklik, aga mõtled positiivselt, siis see on suur samm usu ja kordamineku suunas, aga palju enam saab see õnnistada sind siis, kui sa käid oma elu koos Jumalaga. Jumal on hea. Kui sa mõtled positiivselt, siis sa mõtle ka selle peale, millised on selle mõtte tagajärjed, millest sa positiivselt mõtled juhul, kui neid teostada. Kas see toob head või külvab kurja?

Meie peas keerleb iga päev palju kurje mõtteid ja meie mõtteviis võib olla kurjusest täidetud, aga me võime mõelda ka häid mõtteid, kuid eksida. Mõtle positiivselt ja kustuta oma peast ära kõik mõtted, mis takistavad sinu elu korraldamist või loovad olukorrad, mille tagajärjed võivad olla halvad, seda mitte üksnes isiklikult sulle vaid ka kaasinimestele. Armasta oma ligimest.

Kui sa mõtled positiivselt, siis analüüsi oma mõtteid. Jeesus tegi sama.

Ta ei testinud läbi mitte üksnes oma mõtted, vaid aitas teha seda ka inimestel, kes teda kuulasid; vahel andis ta nõu vastu inimeste tahet, kui need arvasid tegevat head, kuid Jeesus nägi kaugemale, mis olid nende mõtete tegelikult tagajärjed ja vead.

Jumal tuleb kristlastele appi oma Püha Vaimu läbi, kes on inimese abimees, nõuandja ja juhendaja Vaim.

Maailmas on palju deemoneid ja kurje vaime, kes kõik püüavad inimesi juhtida just mõtete abil eemale Jumala tahtest ja eksitada võimalikult palju inimesi, et need ei võtaks kuulda Jumala häält ja head nõu, vaid hukuksid ja langeksid saatana kätte.

Uskuge mind, et saatan ei tee selliseid trikke mitte üksnes usklikke taga kiusates, vaid teeb seda iga päev ka nende inimestega, kes ei taha uskuda Jumalat ja mõtlevad ise omi mõtteid üksi - lahus Jumalast. Kui sina oled üks nendest, siis arvesta sellega, et vaimumaailm on meie ümber sõltumata sellest kas me seda näeme, usume või tahame või ei taha ja pole inimest, kelle peas poleks olnud mõtteid, mille avaldamine oleks piinlik. On ju nii?! Kust need mõtted tulid?

Inimene sünnib siia maailma ja õpib ümbritsevat elu tundma ja vaimne reaalsus on see, et iga päev võib meie peas olla mõtteid, mis tegelikult ei kuulu meile või ei ole meie mõtted. Mõtle selle peale - mõtle positiivselt!

Sõnad

Piiblis on üks suur saladus, mis peitub sõnade taga. Psalmist kirjutab nii, et "Olgu sul rõõm Issandast; siis ta annab sulle, mida su süda kutsub!" (Ps 37:4)??? Niisiis sul võib olla rõõm Issandast, kuid miks pole palvevastuseid, või need viibivad?

Piibel kirjutab: "Mida õel kardab, see tabab teda, aga õigete igatsus rahuldatakse." (Õp 10:24) Kui paljud kristlased mõtlevad, et ju siis ma pole nii õige, minu sõna ei mõju, palveid ei kuulda. Kuid see ei vasta tõele kui sa oled Kristuses, siis sa oled usust õigeks saanud. Mõned ütlevad, et ju siis jääb palvevastus kinni minu enda soovidesse. Aga ka see pole tõde. Jumala sõna kinnitab, et paluge mida te iganes tahate ja see antakse teile.

Jumal ütleb, paluge ja teile antakse. Seega meie vastutame, kas me saame seda, mida me palume, kui meil on rõõm Issandast või "igatsus rahuldatakse". Jumal ei pane meile sõnu suhu, vaid meil tuleb need ise välja öelda.

Me vajame selget sõna ja sihti. Selle abil luua kindel ja selgekujuline kujutis mõttemaailmas, et vaimumaailm saaks selle vastu võtta sel viisil nagu seal asjad käivad. On suur vahe, kas me palvetame, "Jumal, kui sa tahad, tee see inimene terveks" või me palvetame, "Jumal, ma tahan, saa terveks!" Meil peab olema igatsus ja vaimustus - olgem vaimustatud. Jumalariigile tuleb peale käia ehk palvetada täitumiseni (see ei ole korrutamine); meil ei ole vaja oma mõttemaailma petta mõjutamisega (sh maagiaga, mantra, ülemõistuslikust meditsatsioonid). Kuna neis püütakse mõjutada inimlikku vaimumaailma ja sel puhul ei olda ühenduses Jumalaga, vaid kurjade vaimude vaimumaailmaga.

Ole valmis tegutsema kõrgemal tasemel ja selleks: esita oma nägemused ja unistused Püha Vaimule. Kui sa tahad, siis võta eeskujuks kasvõi Mooses. Tema toimis just nii. Muide Jumal noomis Moosest, et mida sa muudkui palud – “mis sa minu poole kisendad? Ütle Iisraeli rahvale, et nad läheksid edasi!” (2Ms 14:1-31) Seega: anna käsk, et meri taanduks! Mida see tähendab? Ütle välja sõnad! Jutlustajate käes on suur mõjujõud, võimupiirkond: öelda sõna. Jaakobus teadis, millest ta kirjutas.

Sa võid usu läbi anda käske olukordadele ja asjadele, muuta inetut ilusaks, parandada kannatajaid ja imed on sinu elus tavalised!

Püha Vaimu võid sa igal ajal kogeda. Mõtle korraks, enne kui sa said päästetud, tegid sa mida? Sa ütlesid välja sõnad. Just siis, kui sõna on välja öeldud (suuga tunnistamine), oled alates sellest hetkest päästetud. Kui keegi solvub kellegi sõna tõttu, siis see takistab solvatut, mitte solvajat. See hoiab solvatud vangis seni, kuni ta suudab andestada. Sõnal on suur mõjujõud.

Kui tihti me kipume unustama, et Püha Vaimul ei ole vajalikku materjali millegi loomiseks sinus enne, kui sa avaldad seda oma sõnade läbi. Samal põhimõttel loodi kogu maailm. Püha Vaim oli ja hõljus vete kohal, kuid tegutses alles siis! - kui sõna oli välja öeldud . (Lk 4:32).

Jumal ütles: tehkem inimesed oma näo järgi (1Ms 1:26).

Sõnal on meelevald (mõjujõud), sellest kirjutab kogu piibel. Peetrus ütles, "ütle, et ma tuleksin sinu juurde" ja me teame, et Jeesus ütles "Tule!" See tegi võimalikuks vee peal kõndimise. Jeesuse poolt tehtud imed said alguse sõnadest. See on vaimulik saladus.

Niisiis, sina vastutad, et su igatsus rahulduks, mitte Jumal. Vastus tuleb sinu vaimu kaudu. Räägi (usu)sõnu. Ütle välja sõnad! Palvetamine on sõnade välja ütlemine. Ja olgu sul rõõm Issandast, siis ta annab sulle mida su süda kutsub! Haara tänasest mõttest kohe kinni - ja olgu sul rõõm Issandas!

Põrgu maa peal

Põrgu on see koht,

• kus mitte keegi kedagi ei armasta,
• kus mitte keegi kedagi ei usu,
• kus keegi ei oota enam kelleltki midagi head,
• kus on kadunud viimnegi lootus vähimalegi paremusele, muudatusele või halastusele,
• ja see põrgulik olukord kestab igavesti.
  

Kuidagi väga tuttav tunne, kui me vaatame ringi, mis tõimub eestlaste mõttemaailmas?

Valitseb ärapanemise mentaliteet, kedagi ei või uskuda, head oodata. Mis on põrgu asemel tuleb küsida: kus see asub? Põrgu asub inimeste mõttemaailmas, kelle südamed on lootuse kaotanud. Eestlasi on tabanud šokk. Umbusaldus, pessimism, uksmatus, masu jt. Mis tõimub?! Kui toodud põrgu määrang on õige, siis paljud eestlased juba elavad põrgus, seda enese teadmata.

Väljend "Surm siin või siberis!" pärineb nõuka ajast ja ei oskagi öelda, kust see käibele on tulnud, aga suhtumine, mida sellega edasi antakse räägib eestlase põrgulikust elu põletamisest.

Paljud inimesed on sattunud põrgu just seepärast, et teiste inimeste vead ja puudused sulgesid niivõrd nende mõttemaailma ja silmad, et nad kaotasid võime näha oma isiklikke vigu.

Riigikogus on lugemisel 666 eelnõu (tegelikult 656), mille abil saab teisitimõtlejatele teha ennetustrahvi. Vahest see paneb mõne ajakirjaniku mõtlema, aga kas see õiglase inimese vaikima paneb, ma kahtlen selles. 656 on suur samm edasi ülekohtu suunas, piibel hoiatab lõpuaja märkidest. "Vägivalla saladus on juba toimimas, ainult vahelt peab ära kaduma see, kes teda seni takistab," kirjutab 2Ts 2:7. Alles siis ilmub seadusevastane.

Eestlased on pettunud, et maailm on kaotanud õigluse, et inimestel puudub ausus, sõpradel ustavus, abikaasadel truudus, lastel austus vanemate vastu jne. Kui need inimesed end vaataksid, siis nad lõpuks näeksid, et ükski kõigist neist voorustest, nagu nad teistelt nõuavad, pole veel kunagi nende isikliku hinge pesa teinud.

"Iga inimene omab teises inimeses peegli, milles ta selgelt võib näha isiklikke puudusi, vigu ja muid inetuid jooni, kuid ta avaldab pahameelt ja rahulolematust teiste üle. Nii käitudes inimene sarnaneb koerale, kes haugub peegli ees, teadmata, et näeb peeglist iseennast, mitte teist koera," kirjutas Schopenhauer, tuntud saksa filosoof.

"Seepärast, oh kohut mõistev inimene, ole sa kes tahes: sa ei saa ennast vabandada, sest milles sa teise üle kohut mõistad, selles mõistad sa süüdi iseenese! Sina, kes sa mõistad kohut, teed ju sedasama! Ent me teame, et Jumal mõistab tõtt mööda kohut nende üle, kes niisuguseid asju teevad. Sina aga, oh inimene, kes sa kohut mõistad nende üle, kes niisuguseid asju teevad, ja teed ise sedasama - kas sa arvad, et pääsed Jumala kohtuotsusest?" Rm 2:1-3

Inimeste hoiakud ja suhtumised avavad neile põrgu uksed maa peal. "Sellest on näha, kes on Jumala lapsed ja kes kuradi lapsed: ükski, kes ei tee õigust, ei ole Jumalast, nagu ka mitte see, kes ei armasta oma venda." 1Jh 3:10

Ihu suretamine. Shokeeriv!

Mõne kultuuri või filosoofia mõttemaailma järgi ahvatleb teiselpool okkalist kannatust ja ebainimlikku võitlust oma loomusega imeline ja seletamatu rahu.

Jeesus ütles, et KUI KEEGI TAHAB, siis ta võtku enese peale rist ja salaku end. Sellest sai enesepiitsutajate uhkuse post. Mis ei vii nende mõttemaailma karvavõrdki lähemale kristluse tuumale, mis on armastus. Armastus ei jäänud ristile. Armastuse mõttemaailmas on rist vaid ajutine sündmus, millele järgnes surm, ka see oli ajutine. Surmale järgnes elu! Igavene elu.

Kristllane ei pea end identifitseerida mitte risti ja lõputu enesepiitsutamise või ihu suretamisega, vaid võiduga! See on elu. Jeesus tõusis surnuist üles. Jeesus elab! Täna elab ta iga kristlase südames oma Püha Vaimu läbi ja see on kristlase tugevus. Mitte ihu suretamine, millest pole karvavõrdki kasu.


Hoiatus!

Nõrganärvilistel soovitan brouser sulgeda ja allolev pilt jätta vaatamata!!!
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.




Kuid ka ilu taotlemisega võib ületada mõistlikud piirid.

Tatoveeringud!



Pildil silma sarvkesta tatoveerimine.





Eriti oli see levinud 19. sajandil, kuid tehnoloogia areng lõi uued võimalused ja täna asendab silma võrkkesta tatoveerimist värvilised kontaktläätsed ehk nn crazy lenses.

Ütle iseendale: Jumal armastab mind!

Kuna ma olen siia postitanud üsna regulaarselt David Wilkersoni mõtteid, siis mõni võib arvata, et see blogi on Wilkersoni kloon, kuid see pole nii. Mida aeg edasi, seda enam ma tajun, kuidas mu mõtteviis ühtib Davidi mõttemaailmaga. Nagu Joonatan ja Taavet olid hingesõbrad (filia). Piibel kirjutab Taaveti ja Joonatani armastusest: "Joonatani hing nagu ühte köidetud Taaveti hingega ja Joonatan armastas teda nagu oma hinge" 1Sm 18:1. Seda fiilingut tajun ma Davidi suhtes. Ma armastan Davidit nagu oma hinge. Mul on temaga nagu üks hing. Imelik, kas pole?

Ka täna lugesin Davidi mõtteid ja pidin taas tunnistama oma vaimus, et ma mõistan teda 100%. Mu mõtted on samad. See rõõmustab mind! Vajan minagi vaimulikku kinnitust ja David teeb seda oma sõnumitega. Mu hing vaid ülistadab Issandat! Au Jumalale selle eest! Tänu Püha Vaimule, kes meis elab. Kes elab Davidi ihus ja sama Vaim elab ka minus. Võimas!

Jumal on agape. Jumal on suur.

Aga tänane mõte? See on siis alljärgnev. Ma tean palju neid, kes agape armastuse vastu eksivad. Aga ma loodan, et Jumal on ka neile armuline ja Püha Vaim avab nende mõistuse ja südame aru saama, milline on armastuse laius ja pikkus, kõrgus ja sügavus. Issand on hea!

Ta armastab mind. Mulle meeldib öelda, et "Jumal armastab mind". Ja kes mind tunnevad, siis need teavad, et ma sageli oma teenistuste juhatamise ajal palun inimesi, et nad isenedale seda ütleksid. Ma näen vaimus, et nad ei taha seda teha. Aga Jumal tahab seda. Jumal tahab, et iga kristlane suudaks ennast armastada. Sest kuidas te armastate vaenlast, kui te ei suuda armastada iseennast!? Sellist silmakirjalikkust näeb iga päev kirikutes. See kurvastab mind. Kurvastab Püha Vaimu. Inimesed ei ole avatud Püha Vaimu armastusele ja teenimisele, aga milleks Jumal Vaimu välja valas? Inimesed on kangekaelsed ja vihkavad iseennast. Vihkavad iga apsu eest. Aga teevad näo, et nad armastavad teisi. See on läbi nähtav ja halb. Uhkus. Varjatud ülbus. Aga Jumala Püha Vaim on kannatlik, ega anna alla, nagu mõned arvavad, et Püha Vaim kurvastub ja "laseb jalga". Ei lase! Püha Vaim on tugevam!!!

Püha Vaim on palju tugevam, kui mis tahes meie nõrkus või ülbus või upsakus või patt või ahvatlus.

Ta puudutab minu südant ka praegu, kui ma kirjutan seda sõnumit. Te ei näe seda, mida ma tunnen siinpool arvutit, aga Jumal teab. Ja ma tean, et Jumal armastab mind. Ma suudan seda öelda iseendale. Ma usun seda. See ei ole lihtsalt fraas. Ma mõtlen tõsiselt.

Samamoodi ütle ka oma lähedastele, kes seda ei tea. Ütle neile: "Ütle endale, Jumal armastab sind!"

Ütle seda ka iseendale ja proovi, vaata mis juhtub. Mida sa tunned. Jumal tunneb sellest head meelt. Jeesusel on sellest hea meel, kui sa seda teed, sest Jeesus armastab oma Pruuti. Mks siis pruut ei peaks iseenaast armastama! Jumal on agape.

David Wilkerson kirjutab:

***

JUMAL ARMASTAB SIND!

Mittearusaamine väitest "Jumal armastab sind!" on miski, milles paljud usklikud Jumalale pettumust valmistavad. Nad on ikka ja jälle valmis kogema hukkamõistu oma pattude ja läbikukkumiste eest, kuid nad ei luba Püha Vaimul tulla ja ujutada end üle Isa armastusega.

Käsumeelsele usklikule meeldib elada hukkamõistu all. Ta pole iialgi mõistnud Jumala armastust ega lubanud Püha Vaimul puudutada selle armastusega oma hinge.

Me oleme õpetanud Times Square'i koguduses, et õige inimene – tõeline Kristuse armastaja – ei pane pahaks korrigeerimist. Ta lubab rahumeeli Pühal Vaimul paljastada oma varjatud patte ja uskmatust, sest mida rohkem ta tegeleb oma patuga, seda rõõmsamaks ja vabamaks ta muutub.

Samas näen ma aga paljude kristlaste hulgas suhtumist, mis ütleb: "Mõista aga kohut mu üle, Issand – süüdista mind, sõitle mind!" Taolisel suhtumisel pole midagi ühist tõelise patu tunnetusega. Säärane suhtumine kumab läbi väga paljudest vastustest, mida inimesed saadavad mu päevasõnade peale. Kui ma olen kirjutanud mõne sõnumi, mis otsekui pakatab kohtumõistmisest, saan ma väga palju julgustavaid ja kinnitavaid reaktsioone.

Kui ma aga jagan Jeesuse armastusest ja õrnusest, saan ma selliseid kirju nagu: "Te olete lakanud tõde kuulutamast!" mis teisisõnu tähendab otsekui inimeste väidet, et: "Kui te ei noomi, siis järelikult kõik teie poolt öeldu ei saa olla evangeelium." Taolised usklikud ei ole mitte kunagi saanud osa Püha Vaimu tõelisest armastuse missioonist.

See on valdkond, kus on tarvis õppida käima Vaimus ja mitte oma tunnetele tuginedes! Vaimus kõndimine tähendab lubada Pühal Vaimul teha meie elus kõike, milleks Ta saadeti. Mis omakorda aga tähendab seda, et sa laseksid Tal just nüüd ja praegu täita oma südame ülevoolava Jumala armastusega. "...sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud." (Roomlastele 5:5)

Jesaja ütles: "Otsekui trööstiks teid ema, nõnda trööstin ma teid - ja teid trööstitakse Jeruusalemmas." (Jesaja 66:13). Jesaja kirjutas põikpäisele Jumala rahvale, kes "käis taganejana omaenese südame teed." (Jesaja 57:17)

Ütle mulle – kui kauaks jagub ühel õpetajal kannatlikkust õpilase suhtes, kes on jonnakas ja põikpäine ning keeldub vastu võtmast head nõu? Mitte kauaks! Kuid prohvet Jesaja kasutab ühte tähendusrikkaimat näidet kogu inimkonna jaoks, mis üldse võib olla – ema armastust oma lapse vastu – näidates meile sellega midagi Isa armastusest meie vastu.

Meie koguduses on üks ema, kes võtab terve päeva, et külastada oma poega osariigi teises otsas asuvas vanglas. Ta sõidab tunde bussiga, et veeta vaid hetke oma pojaga. Taoline ema vaatab kaugemale oma poja närusest vanglarüüst, nähes piina ja meeleheidet oma poja silmis, mis pilk pilgu järel surmab midagi ema sisemuses. Kuid ta ei hülga oma poega iialgi, sest lõppkokkuvõttes on see ju ikkagi tema poeg!

Ka Jumal armastab sind taolise armastusega ja Püha Vaim tahab, et sa teaksid seda! Ta lohutab meid, öeldes: "Oli kord aeg, mil sa andsid kõik, mis sul oli, Jeesusele. Sa pakkusid Talle oma armastust ja Tema armastab sind samuti. Seetõttu ei lase ka mina sul minna. Ta on saatnud mind tegema head tööd ja ma jätkan selle tegemist!"

Maailmas ei leidu ühtki teist nii tõelist lohutajat kui seda on Püha Vaim. Seetõttu on nii oluline, et sa laseksid Tal elada oma südames. Ainuüksi Tema võib sind asetada õhtul "sooja voodisse" ja täita su südame täiusliku rahuga. Ainult Tema suudab tuua sulle tõelist lohutust keset valu ja kurbust. Tema on see, kes kinnitab sulle, et: "Minu lohutus pole ajutine, vaid kestab igavesti!"

6. august 2010

David Wilkerson

***

Tere sõber, mu ligimene!

Armastus ei või piirduda pidulike jumalateenistustega ega hinge õilsate tunnetega. Ta otsib oma väljendamist elus ja inimeste teenimises. Tõsine kristlane ei oota armastust mitte teistelt inimestelt, ta saab selle Jumala käest ja siis kiirgab selle kõigi ümberolijate peale. Infoajastu maailm on täis kannatajaid, kes vajavad isiklikku abi. Internet on täis ebaõigluse, abituse, lootusetuse ja meeleheite ohvreid.

Ehe kristlane, kes on saanud oma elus uuestisünni kogemuse, ei hakka inimestelt küsima, mida ta peab tegema. Sest armastus, mis on saanud tema elu liikumapanevaks jõuks, tingimata näitab talle, mida ta peab tegema. Ta ilmutab sügavat huvi inimese vastu. Armastus õpetab teda, kuidas kõige paremini läheneda ka kõige kivisemale inimsüdamele. Sageli kinnisele ja külmale, kõigi vastu umbusklikule eestlasele ja kõigis inimestes pettunud südamele ning kuidas talle osutuda mõistmist, osavõttu ja armastust, abi, andes nõu nii vaimulikes, füüsilistes kui ka materiaalsetes asjades.

Kristlane vaatab ligimese peale kui teisiku peale. Ta soovib inimest juhatada sama tõe, armastuse ja rõõmu allika juurde, millest ta isegi jõudu saab. Kristlane on veendunud, et kui ta inimese Jeesuse juurde juhatab, et sellega ta armastus ei vähene vaid suureneb.

Kristlus ilma armastuseta ligimese vastu on ilma tegudeta kristlus – vale kristlus.

Krist(l)us ilma armastuseta on antikristus. Selles on vaid vorm, kuid puudub sisu – elu. Pole kahtlustki, et antikristse vaim tegutseb ka infoajastul ja püüab panna krislasi kõrvale heitma, mis on seotud halastusega. Selline vaim on taandunud evangeeliumi üksnes intellektuaalseks sõnumiks, - religiooseks vormiks, armsaks jumalateenistuseks. Kuid Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu jumalateenistus on käia vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses, see tähendab: halastus. See on üleloomulik kohtumine Jumalaga ja tema headuse mõju inimeste peale. Kui aga kristlus on taandatud inimese mõttevõimesse, siis on ligimesearmastuse sihik vale, mis ei suudagi märki tabada. Me ei saa rääkida kogu aeg minevikus „halastaja samaarlane läks välja,“ vaid me peaksime nõudma, kust võib leida halastaja samaarlast täna? „Jah see kõik on väga kena, te räägite minevikust. Kuid täna, mis ma peaksin tegema? Siin ja praegu.“

Psühholoogia õpetab, et armastus on tunne, mis lähtub soovist teha head teisele, ootamata seejuures mingit kasu endale.

Kas kristlase armastus ligimese vastu on niisugune?

Tavaliselt me armastame neid, kes meile meeldivad, peame kalliks (väärtuslikuks) inimesi, kes meile on kasulikud, keda me võime oma väikeste maiste eesmärgide saavutamiseks ära kasutada. Me nii väga ei soovigi armastada ligimest. Pigem ootame, et eestlane armastaks kristlast. Nii nagu eestlane ootab, et venelane armastaks eestlast talle samaga vastamata. Mugav on mitte armastada , vaid olla armastatud. „Ikkagi inimene!“ on eestlasesse nii sügavalt sisse vajutatud arusaam armastuse olemusest. Meeldiv on olla ümardatud. Suhtumine - vastikud lehmad... tuiavad siin ringi! – imbus eestlase südamesse.

„Oh neid eemalepeletavad ja haisevad kodutud! Mis kasu me saame asotsiaalidest?! Äkki saame mõne nakkuse?“

Kuid Jumala käsk ligimese kohta ei käsi ligimest mitte meid (loe: kristlast) armastada, vaid käsib meid armastada ligimest.

Meie armastuse puudumine ligimese vastu võib teda kurvastada vaid lühikest aega, siis kui me ise pidevalt sellises kahetsusväärses vaimulikus seisundis viibime. Hirmus on see, et ilma armastuseta ligimese vastu me ei ole inimesed, vaid hingetud skulptuurid, isegi raidkivides on rohkem elu.

Apostliteagse kristlaskonna kohta võis öelda, et nad kiitsid Jumalat ja leidsid armastust inimeste silmis (Ap 2:47) Infoajastu hingetul kristlaskonnal napib Jumala kiitmist ega ei leia ka armu eesti rahva silmis.

„Nemad oskavad armastada vaid surnuid“ ütles Puškin oma teoses Boriss Godunov (1825). (prototüüp Godunov oli tatari päritolu bojaar Ivan Julma õukonnast) „Meil peale kadunute mitte kedagi haletseda ei osata“ ütles Maksim Gorki. Miks on nii, et kadunud oma elu jooksul ei kuule häid sõnu neilt kõigilt, kes tema avatud puusärgi juures peavad pikki kõnesid tema suurtest teenetest ja lugematustest väärtustest.

Tõeline ligimesearmastus terav ja läbitungiv. Ta ei tõmba enesele üleüldist tähelepanu, räägib endast vähe, kuid saadab korda palju ja mida sügavam ta on, seda vaikivam. Tõeline ligimesearmastus on nagu päike, mis mitte ainult ei valgusta, vaid ka soojendab, mis jääb püsima ja valgustab inimesi tõega ja soojendab püsivalt armastusega.

Keegi on kunagi öelnud, et näita mulle kes on su sõber ja ma ütlen sulle kes sa oled. Kreeka algkeeles sõna plesion [play-see-on] tähendus on „sõber“. See tähendab, et meil pole mitte üksnes kohustus aidata ligimest, vaid kristlasel on eesõigus pidada inimest oma sõbraks. Kes siis sõpra ei armasta?! Armasta oma sõpra nagu iseennast! Jeesus ütles „Ja armasta teda kogu südamega ja kogu mõistusega ja kogu jõuga ning armasta sõpra nagu iseennast on palju rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid.“

„Kes neist kolmest oli sinu arvates sõber inimesele, kes oli sattunud teeröövlite kätte?“ Seaduse tundja ütles: „See, kes tema peale halastas.“ Jeesus ütles talle: „Siis mine ja tee sina nõndasamuti!“ Igaüks meist olgu meelepärane ligimese heaks tema ülessehitamiseks (Rm 15:2).

Realist usub mõistusega

Kristlus ületab realismi.

Enamus uskmatuid inimesi keda ma olen kohanud, tunnistavad ühest suust: ma olen realist. Nad peavad ennast realistideks. Realism on nende usk.















Kõik see mis puudutab kristlust, on nende jaoks ebareaalne. Tavaliselt sellised inimesed ütlevad: piiblilood on muinasjutt. Kui nendega rääkida, siis neil on olematu vaimne maailm. Piisab neil käia vaid reisil, kui nad juba tunnistavad "Enne kui ma Iisraelis käinud ei ole, tunduvad need piiblilood nagu muinasjutt." Seda tõdevad realistid! Nende usku toidab materjaalne: nende maja neli seina, auto maja ees, töökoht ja pangaarve, kuhu iga kuu laekub kindel summa. See on reaalsus. Realistid usuvad kõike seda, mis on silmaga nähtav, käega katsutav. Nad usuvad siiralt, et materiaalne maailm valitseb vaimse maailma üle. See on nende poolt aus hinnang.

Kuid see ei ole asi, mille üle võiks inimene uhke olla.

Jabur on uhke olla asjadest, kui on vaid aja küsimus, kui neid asju enam pole. Enamus neist inimestest peavad realismiks lihtsalt asjade kokkukuhjamist. Kuid materialsm tähendab palju enamat. Tihtipeale nad midagi erilist ei omagi, ometi on uhked oma materialismi üle, neil on usk loomulikku - materiaalsesse, mis on ülim reaalsus. See on nende valik. Neid on lihtsalt maast madalast harjutatud uskuma seda, mida nad näevad ja saavad katsuda. Inimesel on meeled, ja nende elu kujundab see, mida nad käega katsuvad või oma silmaga "kes on kuningas" näha saavad.

Kuid usk ei tähenda seda, et elatakse loomulikku maailma eitades. Kui mehaanik ütleb mulle, et mu auto kütusepump vajab vahetamist või varsti auto jääb seisma, siis on minu poolt rumal uskuda seda loomulikku asja eitades. Kui arst ütleb mulle, et mu hambaauk vajab plommi, siis on rumal uskuda, et see ühel päeval mulle valu ei või põhjustada. Sellisest usu teesklusest poleks mulle mingit kasu. See ei ole usk. Kuid just nii arvavad realistid, et kristlane eitab loomulikku maailma, reaalsust!

Usk toetub reaalsusele, mis on mootorijupist või hambaplommist kõrgemal. Ma võin tunnistada probleemide olemasolu ja omada ikkagi usku, et Jumalal on asjadest ülevaade ja ta on võimeline varustama mitte üksnes kõige vajalikuga, vaid ka külluslikult! Need tühised probleemid lahenesid kristlaste jaoks juba 2000 aastat tagasi. Minu elu on taevase kuningriigi TOODE - ÜLIM REAALSUS, mis on kõrgem materiaalsest reaalsusest. Ületab kõik materiaalsed asjad. Minu usk toob kõrgeima reaalsuse siinsesse, materiaalsesse realsusesse. Seetõttu olen suurem realist kui mistahes materialist olnud on. Minu realsust ei piira see mis mul on - loomulik, vaid mul on ka üleloomulik reaalsus. Loomulikku ületav ülim reaalsus on minu usk. Sest ma usun, et minu vaimne maailm valitseb minu materiaalse maailma üle. Ma ei pruugi midagi omada, kuid ometi on mul kõik.

Häda on selles, et realistide vaim on välja lülitatud. Usk sünnib Vaimust inimese südames. Keegi ei saa näha Jumalat, ta peab enne uuesti sündima, süda tuleb sisse lülitada. Usk ei ole intelektuaalne ega isegi mitte selle vastand. Usk seisab intelektist kõrgemal. Realistid tahaksid uskuda mõistusega. Kuid piibel ei ütle, et ma usun mõistusega! Mõistus on viljatu, sest see on kaduv, ühel hetkel seda pole. Kui inimene kaotab mõistuse. Kas ta pole enam materialist. On ikka. Kuid ta pole ka usklik, kuni ta vaim on surnud. Mitte reaalsuse läbi, vaid usu läbi saan ma olla Jumalaga ühel meelel.

Usk ei asu mõistuses

Kui ma allutan Jumala asjad oma mõistusele nagu realist, siis tulemuseks on religioon, mis kahjuks lõpeb uskmatusega. Kui ma allutan oma mõistuse vaimsetele - jumala asjadele, siis saan lõpptulemuseks usu ja uue mõttemaailma ning uue mõtteviisi. Minu mõistus on suurepärane alluv, kuid väga halb ülemus.

Kui inimene usub mõistusega, siis ta pole veel aru saanud mis usk üldse on. Mõistusega uskumist nimetab piibel mitte vaimulikuks, vaid hingeliseks ning neid kes nii usuvad, nimetatakse hingeliseks kristlaseks. Hingeline kristlus pole probleemiks mitte üksnes koguduses, vaid ka perekonnas. Kui üks usub vaimus ja teine hinges, siis viimane usub mõistusega, mitte südamega. Mõistusega usku võib nimetada religiooniks, kuid need, kes nii kaugele pole jõudnud, neid tuntakse lihtsalt kui lihalikke kristlasi. Nad ei ole veel õppinud vaimu tundma ega tundma vaimu juhtimist, rääkimata selle kasutamisest. Lihalikud kristlased on nagu materialistid koguduses, kes püüavad realistlikult - usust mõistusega aru saada, kuid see on vastuolus pühakirjaga. Kui üks pereliige on vaimulik kristlane, teine seda pole, on ikka veel lihalik, siis selles peres on lahkmeel tavaline "külaline", kuna lihalik pereliige ei või aru saada pereliikmest, kes soovib olla vaimust juhitud ja nii ka perekonda juhtida. Seetõttu ei toimu perekonnas edasiminekut, ei tule enne, kui lihalik kristlane saab vaimselt järele aidatud. Seni tundub lihalikule et Jumal peab olema meie näo sarnane. Kuna ta ei mõista vaimset, siis ta püüab eesmärki saavutada oma vana - materiaalse mõtteviisi abil, kuid see ei toimi.

Koguduses on sama probleem. Suurimat vastupanu ärkamisele osutab hingeline kristlane.

(Oh üllatust! "Kuidas, ta vaim on ju elustatud?") Noore kristlase puhul me ei saa rääkida sellest, et ta tunneb Jumalat ja on vaimust juhitud. Kaugel sellest! Ap Paulus nimetab neid lihalikeks, kuna nad pole veel õppinud laskma vaimul end juhtida. Millest (usust) nad oma ratsionaalse mõistusega aru ei saa, on nende jaoks vastuolus usu ja pühakirjaga. Kahjuks seda mõtteviisi kohtab üle kogu maailma ning kahjuks seda ka aktsepteeritakse kogudustes, kuid Jumal ei näi meie moodi, vaid inimene on ikka Jumala näo järgi loodud. Jumal on vaim. Seni kuni inimene püüab uskuda mõistusega, ta ei saa aru. "Mõistuse kogudusi" on leiab kõikjal, kus kogudus saavutab "oma" eesmärke ilma Jumalata. See on võimalik! Sest vaja läheb vaid ratsionaalsust: inimesi, raha ja ühist eesmärki. Sellise ühistegevusega võib saavutada suuri eesmärke, kuid selline edu ei tunnista sellest, et see on Jumalast juhitud kogudus. Et eesmärk on Jumala antud.

Kahjuks ka perekonnas, kui üks pereliige ei tule kaasa Jumala eesmärgiga, vaid näeb pere heaolu rahas, ja ratsionaalsuses edu panti. Nii saab saavutada teatud eesmärke. Kuid see pole edu Jumalas. Sellise pere elus on vähe sellist, mis näitaks, et pere on juhitud Püha Vaimu väest.

Koguduses on täpselt sama probleem, kui usk on kinni inimeste mõistuses. Mille ainus lahendus saab olla selles, et pöördutakse tagasi Jeesuse teenistuse juurde. Kui me õpime kasutama oma vaimu ja sealt võtma vastu, siis õpime, kuidas vaimust olla juhitud. Taevas ei ole lihalikke kristlasi. Kogudus peaks uskuma enamat, kui ainult seda, mida ta näeb. Taevase kuningriigi toode on kõrgem reaalsus, reaalsusest kõrgemal. Usk toob selle kogudusse.

Vaimu mõtteviis X

Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?

Tõsine viirusetõrje programm saab aru kui algfailiga tuleb kaasa lisa või midagi on külge poogitud. Ka mõttele on võimalik anda uus tähendus. Ent algmõte peab vastama ka konteksti algtähendusele: moonutamata, kõrvaltoimeta ja vastupidist efekti omamata ning peab läbima edukalt headuse - pühaduse testi. Mõtte toime ei tohi olla vastupidine. Kui sa saad mõne mõtte, siis esmalt küsi nagu viirusetõrje: "Kust see mõte tuli?"

Proovin seda protsessi piltlikult kirjeldada. Deemonite mõte liigub suunas ülevalt alla. Justkui keegi sosistaks kõrva. Püha Vaimu mõte tekib sinu südamest, ja sellisel juhul tõuseb mõte alt üles, südamest pea suunas. Südametunnistuse mõte liigub täpselt samas suunas, alt üles. Nakatatud mõtte suund on vastupidine! Küsi nagu viirusetõrje: "Kas see tuli südamest või peast?" Miks seda on nii tähtis tähele panna?

Peast tulevad mõtted kahest allikast: enda mõtted ja deenonlikud mõtted. Kui sa oled kristlane, siis südames on Püha Vaim. Seal ei ole kohta deemonitele! Sinu süda on Püha Vaimu tempel. Tema asupaik sinu sees. Seepärast seal ei olegi kohta teistele vaimudele ja sinu enese vaimule, milleks on südametunnistus.

Deemonil pole südamesse asja.

Kuid need inimesed, kes tegelevad okultismiga, kes deemonitele on avanud oma südame, nende südametunnistus on vangis. Näiteks, kui keegi läheb nõia või imearsti juurde ja see ravib ta terveks mõnest haigusest, siis sellel on topelt hind! Esiteks maine hind, mida tuleb maksta arstile. Teiseks igavikuline, sest kui deemon teeb kedagi terveks, siis ta tahab tasu. Millega sa deemonile tasusid? Deemonid ei tee mitte midagi tasuta! (Seevastu Jumal tervendab alati tasuta!) Vastutasuks hakkab deemon kasutama inimese ihu ja hinge oma kurjadel eesmärkidel. Kui aga inimene pole oma hinge deemonitele "müünud", siis saavad deemonid inimest eksitada (mõjutada) väliselt, mitte sisemiselt. Deemon võib anda mõtte, kuid edasi sõltub inimesest, mida ta selle mõttega peale hakkab. Pähe tulnud deemonliku mõtte saab õige mõtteviisi abil ära tõrjuda. Kuid südamest tulnud deemonlikku mõtet ei saagi tõrjuda. Kui inimene lubab deemonil kasutada oma vaimu, siis deemon valdab seda just nii palju, kui ta seda vajalikuks peab. Kõige hullem on seestunud inimene, kes kaotab oma ihu üle igasuguse kontrolli.

Kui aga inimene ei tegele maagiaga, siis võib-olla ta vaim (südametunnistus) lihtsalt tuim, paadunud. Sest ta ei arvesta südametunnistust või ignoreerib vaimu märguandeid, mis tulevad südamest. Seeõttu mõned inimesed on häbematud, jumalavallatud, nagu öeldakse "ei löö risti ette mitte millegi ees". Piibel hoiatab, et süda on petlik.

Kui inimene käib koos Jumalaga, siis Püha Vaim on tõesti temas, kelle nõuandeid inimene saab arvestada. Siis ta võib täie julgusega ka usaldada oma südamest tõusvaid mõtteid. Püha Vaimu poolt ei tule midagi halba, mida inimene peaks tagasi lükkama. Pähe tekkivad mõtted tuleks ikka läbi testida, oled sa siis kristlane või ei ole. Enamasti ongi peas inimese enda mõtted, aga parem oleks, kui need oleksid üksnes inimese mõtted. Keegi on öelnud: "Me ei saa takistada linde lendamast oma pea kohal, kuid me saame teha kõik selleks, et nad ei punuks pesa meie pähe."

Vaimu mõtteviis IX

Piibli kontekstis on deemonlikud mõtted negatiivsed ja hävitavad, Jumala mõtted aga positiivsed ja ülesehitavad.

Üldiselt on nii, kui meie süda on vaba: viha, arguse, kibestumise, jms negativismist, siis on üsna lihtne vahet teha deemonlikel nn "hingevaenlase rünnakutel". Saatana mõtted ei ole meile teadmata, ta ründab: süütunde, alaväärsus tunde, äparduste, hukkamõistu, läbikukkumiste, hirmu, mure, rahutuse, kavaluse, konteksti moonutuse, kahtluste ja ka ebakindlusega.

Tavaliselt kogeb inimene ahistust, langeb eelarvamuste ja piiratud silmaringi võrku; tekkivad mõtted on valdavalt ebapuhtad ja mõtterännakud kontrollimatud - seinast seina; võimalik, et inimese kontsentratsioonivõime nõrgeneb, seguneb ka segaste ideede ning unustamistega. Selles seisundis on oluline taibata, millal mõistus on saatana kontrolli all. See ongi pöördepunkt! Kuid ilma oma mõttemaailma analüüsimata inimene selleni ei jõua. Mõni ütleb: "Vaata tõele näkku!" või "Vaata peeglisse!" siis, mina ei soovitaks ei üht ega teist, sest selline tegevus viib inimese veel enam masendusse. Kui inimene ei suuda oma mõtetega toime tulla et analüüsida end kõrvalt, siis on hea lasta seda teha mõnel teisel keda võib usaldada (Usaldada eelkõige selles mõttes, see usaldusisik peaks suutma jääma erapooletuks ja kindlasti ei tohiks mitte mingil juhul inimest hukka mõista.) Mõnes mõttes vastab analüüsimisele (funktsioonile) ka pihil käimine juhul, kui usaldusisikut pole, kellega koos mõtteid analüüsida; või sa ei saa minna spetsialisti juurde mingil põhjusel. Pihi teine külg on ju teod. Kui inimene pole tegudeni läinud, piisab mõtete analüüsimisest. Vaja on lihtsalt rääkida. Mõtteviisi muutmisest algab pöördepunkt, sest inimene ei taha enam jätkata samal viisil mõtlemist. Inimene võib vabalt olla oma mõtete vangis. Kui ta nüüd hakkab analüüsima oma mõttemaailma, seda korrastama, käivitub nn viirusetõrje, mis tuvastab rikutud failid (mõtted) ja seejärel need paneb garantiini. See on juba suur samm edasi. Seepärast on mõtteviis otsekui viiruseprogramm, mida tuleb kasutada! Selle programmi käivitamine sõltub inimesest. Inimesel on hea oma mõttemaailma regulaarselt analüüsida. Sealt ära kustutada hingevaenlase poolt nakatatud failid.

Tavaliselt inimese vastuvõtja pole täpselt hääles ja õigel sagedusel Jumalaga suhtlemiseks, või inimene ei teagi midagi sellest võimalustest. Igal juhul on vaja üsna vähe selleks, et hinge segav müra tugevneks talumatuks. Selle probleemi avastamisel tuleks kohe häälestada õigele sagedusele, veel parem – hüüda appi Jumalat, et ta vabastaks ja täidaks inimest Jumala vaimuga. Kristlane palvetab. Palve on Jumalaga rääkimine. Selle juures on üks oht. Räägi temaga ning ära oota vastust kohe, sest su mõistmine on olnud häiritud müra poolest ja hingevaenlane tahaks seda katkestada mõne kavala mõttega, et "tegelikult pole ju midagi hullu lahti." Ta "sõidab sisse" et inimene ei hakkaks muutma mõtteviisi! Selles olukorras ei ole tark kohe Jumalalt vastamist nõuda, kuna hingevaenlane jälgib asja. Lihtsalt oota, las Jumal ise räägib sinu vastu, sest siis Ta ütleb neid asju, mida sa tegelikult vajad, mitte neid mõtteid, mida sa arvad vajavat ning palvetad või küsid või nõuad vastuseks. Parem on, kui Ta ise räägib sulle selgitades lahti mõttemaailma valupunktid. Ta teeb seda kindlasti, kahtlemata. Toetu tema sõnale ja usu (st usalda), et ta vastab ja paneb kindlasti tähele sinu palveid , ole valmis selleks, et Ta hakkab rääkima nii ettearvamatul viisil, et sa võid ehmatusest “pikali kukkuda” (heas mõttes). Ta kasutab selleks mitte standardseid variante, kuna standardsete vastamiste korral pole sa võtnud vastu õigeid mõtteid ja nende mõtetel vahet teinud oma ja hingevaenlase infoga (üksnes viiruse, segaduse tõttu peas) - kes räägib. Tõsi on, et Issand võib pöörduda isegi kuuldavalt vt 1Sm 3:7, kuid seda ära oota, kuula oma südame häält. Head mõtted tõusevad üles südamest. Jumal räägiks inimesega ka harjumuspärasel viisil, aga tema Vaim pöörduda sinu poole kuidas iganes, vt Jr 1:11, see on väga huvitav!!! Ta tahab meid panna ennast - mõtteid - kõrvalt vaatama ja seetõttu ta võib pöörduda ootamatult nii, et inimene märkaks seda ega jätaks tähelepanuta. Niipea kui ta on sinuga kontaktis, oled tema sagedusel või levialas ehk teisisõnu ta on saanud kätte sinu tähelepanu, lihtsalt oota, ta juhib vaikselt ja õrnalt sinu mõtteid (sisemise vaimu kaudu) ning sa avastad, et räägid Jumalaga. Sa tunned selle ära, sest sa tunned hinges lootust ja lohutust. Ole valvel - jõudu selleks! Sa võid oma kogemusi ka siin blogis jagada ja ma püüan juhendada.

Mõistus, mis ei ole oma vaimu läbi ühendatud Jumala vaimuga ega uuendatud sõnaga, mis hellitab (!) pattu mõtetes või on aldis sugestioonile (sinu mõtete või tahte ülitugev mõjutamine teiste poolt) või lihtsalt tühi ning passiivne, annab ideaalse võimaluse hingevaenlase rünnakuks (läbi olukordade, inimeste ütlemiste, oma peas kinnismõtete jt viisidel). Ära jäta ründamiseks võimalust.

Selleks püsi Temaga kontaktis, levialas, oma mõtete ja kõnega – aga ka palvetades, ka keeltes palvetades, Jumala Sõna uurides ja kontrolli mõtteviisi, et lainepikkus oleks täpselt paigas, ilma liigse müra ja segajateta. (Seni kuni inimene pole maagia mõju all, võib teda halbade mõetetaga mõjutada vaid vahelduva eduga.) Paljud jüngrid on mõistnud, et ilma praktiseerimata pole võimalik seda oskust omandada. Keegi ju ei arva, et ta sõidab kohe autoga ohutult tutvumata eelnevalt instruktsioonide, eeskirjade ning tehnilise küljega - rääkimata sõidupraktikast. Miks peaks siis sinu kontakt Püha vaimuga kohe õnnestuma? Ei peagi! Ole kannatlik ja õpi käima püsiühenduses (osaduses), kontrolli mõtteviisi, küll see õnnestub. Usu vaid, Jumal näeb seda püüdlust ja vastab nii, nagu sa sel hetkel oled valmis aru saama Jumala arvates. Selle juures ära unusta, et sisemise hääle poolt saadud mõte ei tule kuskilt taeva alt, vaid sinu seest, südamest – otseses mõttes! See kerkib üles sinu seest ja jõuab mõtetesse. Kui sinu sees elab juba (oled kristlane) Püha vaim (1Kr 3:16), siis ära ehmu Püha Vaimuga kohtudes (Jh 8:47 ja ka Jh 10:27; Jh 12:49,50). Püha vaim on väga delikaatne, õrn isiksus. Temalt ei saa tulla midagi halba, ta on sinu lohutaja, nõustaja ja abimees. Õpi kuuletuma (Ära pinguta. Ole lihtsalt rahulik ja tunneta Ta ära.) ja suhtled Jumalaga, kui sa seda kaua pole teinud, siis seda tuleb õppida tegema. Mida sa ei kahetse mitte kunagi! Ta üksnes igatseb sinuga suhelda. Anna talle see võimalus sinuga kontakteerumiseks ehk teisisõnu pane tähele ja proovi käia koos Püha Vaimuga mõistlikult, avatud õppimisele (alandlikus meeles) ning ta muudab sinu elu ja mõttemaailma õnnistuste rajaks. Põhimõte oli mitte vaim või sõna, vaid vaim JA sõna!

Nüüd, kui sa teed oma esimesi katseid, siis oleks paras aeg alustada tööd enda mõtete korrastamiseks peas. Mida ma mõtlen? Eks ikka seda, et meie mõtteviis võib olla – ja tavaliselt ongi küllaltki lihalik, isegi rikutud. Mida vanem inimene, seda enam. Ent hea uudis on see, et Kristuse vaim on nõus meid ka selles osas uuendama, st ka korrigeerima mõtteviisi. Kui sa häälestasid, siis pole enam võimalik, et sa mõtled üksnes ihule mugavaid (lihalikke) mõtteid, Jh 7:18. Piibel õpetab, et me saame elada loomuse (liha mõtete) järgi, aga see pole täisväärtuslik elu. Vaimu kogedes muutub elu nii, et igatsed üha enam ja enam olla osaduses REGULAARSELT ja lõpuks PÜSILEVIALAS.

Püsilevi annab inimesele valmisoleku käija Vaimu järgi, see tähendab, et mõtled vaimu mõtteid, vähemalt teed sa vahet enda, Püha vaimu ja loomulikult ka hingevaenlase (deemoni) mõtetel, sellega oled teinud esimese sammu mõtteviisi muutmise ja Jumala riigi mõttemaailma suunas. Sa saad teha mõtetel vahet (Rm 8:5) ning küllap Jumal õpetab sind elama ka uues mõtteviisis, üritades mõelda nii, nagu Jumal mõtleb Mt 16:23 (vastupidiselt nt 1Kr 3:4). Jäädes alandlikuks Püha vaimu juhtimisele, ei ole sul vaja ka muretseda, et spurdid enne tema (treeneri) plaani või märguannet ning enne finišit kangestud. Võtku selle teadmiseni jõudmine aega kasvõi aastaid (Ap 7:23). On oluline teada, et sa saad Püha Vaimu juhtimisel käia iga päev ning igale Kristuse olümiasportlasele on valmis pandud kirkuse võidupärg. Kõik saavad pärja! Mille õiglane kohtunik annab (2Tm 4:8 ja 1Kr 9:25) omal ajal.

Vaimu mõtteviis VIII

Kas Püha Vaim on boss?
(ps. lubatud "ERILINE tahe" selgitus sama teema järgmisel korral)

Hernhuutlased väitsid, et Jumalat on võimalik tunnetada vaid läbi Kristuse risti. Ma usun, et Jumalat on võimalik tunnetada Püha Vaimu läbi, kes on selleks antud. "Keegi, kes ei ole isiklikult kogenud Jumalat, ei tunne Jumalat" ütles Kandi Clark, keda Jumal kasutas Kanadas ja algatas tema läbi ärkamisliikumise. Jumalat ei saa tunda risti läbi - teda isiklikult kogeda (Kes meist on kogenud, mida tähendab ristil rippuda!), küll aga saab Jumalat tunda ja kogeda isiklikult Püha Vaimu läbi.

Meil on on suured denominatsioonid, liikumised, mis pole inimeste hulgas mitte kunagi olnud nii suurearvulised. Täna on suurematel liikmeid üle saja miljoni. Need koonduvad õpetuste ja nende vaimsete isade külge. Kunagi koonduti tõdede ümber, denominatsioonid selgitasid tõde oma vaimse juhi vaatenurgast. Kui neid võrrelda, siis vaid üldtõed (loetud hulgal) on kõigil samad, erinevused kahjuks väga paljudes üksikasjades. Kuid sellise koondumise tugevus on selles, et koondumisega liitunud nõustutavad õpetusega. Nõrkuseks aga see, et enam ei jää ruumi muutustele ja väele, sest Jumala riik ei ole ju sõnades, vaid väes.

Vägi vs denominatsioonide identiteedid

Kristuse väärikuselt liigub fookus juhtide uhkusele. Iga denominatsioon hoiab kinni oma usutunnistusest, mõistagi ei ole seal väel kohta mida ta tegelikult väärib. Kuidas sa seda väge ikka usutunnistustes - sõnade abil kirjeldad nii, et kõigile selle olemus ühtviisi mõistetav on. Vägi avaldub viisil ja olukordades, mis on üleloomulik, Inimesel puudub võime kirjeldada seda sõnades. Ma ei näe vastuolu sõnades ja väes, vaid vägi on üle sõnade, see on rohkem kui sõnad! Kui ta vaid saaks tagasi koha, mida ta väärib.

Mõned välispastorid, kes on Eestis osalenud oikumeenilistel üritustel, tunnustavad eestlaste suutlikust teha koostööd, nad ei saa aru kuidas on võimalik, et õigeusklikel, katoliiklastel, metodistidel ja baptistidel on ühine üritus, eriti aga ühine Jumalateenistus. Kuidas on see võimalik, et õpetuslikult ja traditsioonidelt nii erinevad kogudused leiavad ühise keele. See on mõttemaailm, mida suurtes kogudustes ei esine, küll aga Eestis. Eesti väikeste mõõtmete tõttu on nende erinevuste ületamine teatud piirini võimalik. Kui see toimuks Jumala väes, siis selle tulemusel kaoksid denominatsioonid. Kuna seda piiratakse inimeste tarkusega, siis selline koostöö jääb alati pinnapealseks, teatud piirini talutakse üksteise erinevusi, kuid sellega asi piirdubki. Denominatsioonid ei saa mööda vaadata oma identiteedist, usutunnistusest. Selline koostöö on võimalik üldiste doktriinide pinnal, kuid see on sõnades, mitte väes. Lahkmeele vaim tunnistab nende vastu, seetõttu pole väge. Kuid esineb ka valeväe ilmingute kartust, võta sa kinni, äkki ilmneb valetunnustäht.

Keegi ei usu, et denominatsioonide liitumine taastaks apostliteaegse korra, kas me peamegi taga igatsema möödunud sündmusi, sest nii me fokuseerime sündmustele, mitte Jumala väele. Liitumine eeldaks usurevolutsiooni, Jumal on kogu aeg ärkamises. Nendes liigub tema vägi. Kuid sõnadest, nagu kedagi õpetatud on, on inimesel raske lahti lasta et ehitada uus hoone. Me oleme materialistid, muudkui lapime ja paikame ja krohvime oma vaimulikke "hooneid," kuid elu see ei too. Hoone seinad saavad uue kuue, kuid kivide mõrasid see ei taasta. Kivid on ikka vanad. Me mõtleme, et me oleme targad ja ei raiska oma ressursse, kuid tegelikult on remont kallim, kui uue hoone rajamine. Loomulikult Kristus on fundament, millele saab ehitada.

Mulle meeldib üks näide elust endast, mis sümboliseerib piltlikult uut mõtteviisi. Autofirma Mazda oli oma disainiga nii kokku jooksnud, et enam ei mõjunud ükski uuendus nii, et see oleks olnud atraktiivne ja samal ajal säiliks ka Mazda identiteet. Sellest ei tulnud midagi head. Müük ei edenenud, oli näha, et inimesi see jättis külmaks. Samas nad nägid, et teised firmad tegid mõne väikse muudatuse ja müük elavnes. Identiteet säilis. Need õnnestusid. Siis nad tulid kokku ja otsustasid, et vanade tõekspidamistega enam edasi liikuda ei saa. Disaineritele anti korraldus, tehke midagi uut. Aga mida nad tegid? Disainerid viskasid kõik Mazda identiteeti puudutavad elemendid ära. Võtsid puhta lehe ja alustasid uue loomist. Nad konstrueerisid täiestu uue mudeli, loodi täiesti uus identiteet. Sellel oli erakordne edu, selle mudeli müüginumbrid tõusid müügiedetabelites esimeseks regioonile vaatamata, ka Eestis. Me tunneme seda brändi nime all: Mazda 6.

Mulle tundub, et Suurel Disaineril on mõtekam võtta uus - puhas leht, luua uus väeline liikumine (kui seda juba loodud pole). Sest see pole kinni juhtide eeskujudes, doktriinides, vaid toetub Jumala väele ja Kristusele kui Juhile, õpetajale. Ma ei usu, et ülemailmselt on võimalik liita denominatsioone nii, et toimuks liitumine. Küll aga usun, et Kristus ehitab oma fundamendile uue koguduse ja inimesed tunnevad ära, et see ei toetu üksnes sõnadele, vaid see väljendub väes. Võidmist tuleb vääriliselt hinnata võrreldes tõega. Pühakiri on tõde, kuid Jumal on suurem kui üks sõnades kirja pandud evangeelium või kirjad. Häda kogudusele kes hindab juhtide karismat enam kui väge. Jumal pole huvitatud sellest, et juhid avaldaksid muljet teadmistega. Ta oleks sel juhul andnud teadmised, mida inimesed tänapäevani ei suudaks lõpuni mõista ja tõlgendada, kuid inimesed mõistavad siiski piibli mõtteid, õnneks ei suuda ära seletada väge! Me ei suuda ära põhjendada, kuidas sai Kristus ihulikult tulla läbi seina jüngrite tuppa, uksed olid ju lukus. Kuid Jeesus ei ootagi seda, et me tema väge lahti selgitaks mõne õpetuse abil, vaid räägiksime, et selline vägev sündmus ajalooliselt juhtus, see on ajas dateeritav. "Jeesusel on vägi!" Tema tulek väljendus väge. Väärtushinnagute ümber vaatamine on praktiliselt võimatum, kui uue loomine. Sellest said aru denominatsioonide algatajad. Kuid need loojad ehitasid uut lahkmeele all, kas nad otsisid üksmeelt? Kui aga otsida üksmeelt, ilmneb vägi! Jumala riik ei ole sõnades, vaid väes, 1Kr 4:20.

Jumala riik pole logos´es, vaid dynamis´es.

Jumala riigis on rohkem väge. Mis ilmneb Püha Vaimu tegevusel ja algas Nelipüha sündmusega. See on kuningriik. Inimesed juhatati usu juurde Jumala väes ja nad jäid usku. Seda näeme Jeesuse elust, tunnustähtedest, mida ta tegi, ka jüngrid. Inimesed mõistsid, et Jumala riik pole ainult sõnad ja õpetused (mäejutlus), vaid neil on ka vägi. Õpetajate sõnade taga on ka Jumal. Kui see ei muutu kogudustes prioriteediks, siis asjad ei muutu. Jumala riik süveneb vaadetesse, teoloogiasse, selle asemel et näidata selle riigi tegelikku sisu - väge! Ilma väeta ei ole sõnadest kasu. Kunagi üks usklik ütles uskmatule umbes sellise mõtte: "Et isegi siis kui selgub, et Jumalat pole olemas, oled sa elanud kvalitatiivselt paremat elu." Asja point olevat siis selles, et kui ta Jumalat isiklikult ei koge, siis pole sellest midagi lahti, "Sa ei peagi kogema," kristlus juba iseenesest on hea õpetus, mida tasub järgida et tõsta oma elukvaliteeti. Mina arvan, et ükski idee ja mõte pole iseenesest nii hea! Kristlus pole mõtteteadus, filosoofia, eetika või moraaliõpetus, kuigi ta seda kõike paratamatult ka on.

Kristlus on suhe Jumalaga. Igapäevane. Üks osa sellest on vägi, mis on antud igale kristlasele, ainuüksi Püha Vaimu kujul, kes elab kristlase südames, tema sees. Jumalat tuleb enam kuulata. Püha Vaimu tuleb austada. Tema korraldustega igapäevaselt arvestamine toob kokkusaamise Jumalaga, mis annab kristlikule mõttemaailmale ja tegevusele väe. Inimene peab selleks olema kohusetundlik. Otsima Püha Vaimu tahet, kuni ta leiab, selle mõtte ära tunneb ning selle järgi elu korraldab.

Tervita teda: "Tere tulemast Püha Vaim minu ellu!"