Ajaloo suurim demagoog Lenin korrutas omal ajal sama moodi kui meie valitus, Leeninil oli oma fraas, mida taoti pealuu sisse juba 1 klassist: "Õppida, õppida, õppida!" Ainult et, mida õppida?! Mida sellega tegelikult silmas peeti oli ju see, et kui kommunismi ideoloogiat piisavalt sageli korrutada, siis inimestele hakkab see külge. Kõige
paremini jäävad inimestele meelde kolme neljasõnalised fraasid, loosungid ja koomilised ütlused, mis "hakkavad elama oma elu". Henz Valgu ütlus "Me võidame nagunii!" on kõigile tuntud. Nii on Eestis maksude langetamisega. Korrutame aga edasi "Meie langetame makse", "Madalad maksud!" Aga ma tahaksin küsida, mille arvelt? Kes selle lõbu kinni maksab?!Kuivõrd valimised on tulemas, siis on mõistlik uurida, kuidas Eestis 4 aasta jooksul makse langetati?
Tuleb välja, et ainult 2008. aatal võisid suurema palgaga kodanikud märgata maksude vähenemist. Näiteks, kui teie palk oli 750€, siis te saite kasu 10€ kuus, seega kogu aasta peale võisite saada sadakond eurot, kuid kõigil teistel aastatel ei saanud te midagi.
Mingit võitu ei olnud. Tegelikult toimus vastupidine. Kui tulumaks jäi samale tasemele, siis tõusid aktsiisid, tõusis käibemaks 2 %-i, mis on tavainimesele tarbimise juures väga suur maksukoormus. Aktiisidena te maksate riigile täna poole iga ostetud autokütuse liitrilt. Nagu nõuka aja multikas: "Pool saagist kotkale!"
Tudengitelt võeti ära õppelaenu intressid, riik käitus vastutustundetult ja küüniliselt. Pole ime, et noored lahkuvad Eestist ja teostavad ennast välismaal. "Kui tulumaks oleks samas mahus vähenenud kui tõsteti aktsiisimaksu või käibemaksu, siis võiks kodanik rääkida tasakaalust" on toodud ära artiklis "Shokeeriv tõde maksudest". Valistsus "unustas" maksud langetamata, kuid tõstis käibemaksu ja aktsiise.
Astmelisest tulumaksust olulisema mõjuga on käibemaksumuudatused. "Kui valimiseelsest debatist on jäänud mulje, et opositsioonierakondade põhiteema on astmeline tulumaks, siis sellest mitu korda suurema mõjuga on tegelikult hoopis käibemaksumuudatused" kirjutab majandusportaal E24. Loe edasi siit
Tulumaksu määr, kas see on 20 või 18 %, on tavakodaniku maksukormust arvestades väike osatähtsus võrreldes käibemaksu või aktsiisimaksudega.
Senine valitsus on teile valetanud madalatest maksudest, sest te reaalselt maksate täna 2% suuremat käibemaksu ja autokütuse hinnast võtab riik poole endale, pluss teised aktiisisd nt tubaka või alkoholiaktsiis. Piltlikult anti teile 2008. aastal 10€ kuus, aga ära võetakse samal ajal 200€ ja enamgi, oleneb teie tarbimisvajadustest.
Tulumaksu tõstmine on inimesele kasulikum, kui käibemaksu tõstmine või kõrged aktsiisid.
Kui tulumaks oli veel 26% ja käibemaks 18%, oli teie maksukoormus oluliselt madalam kui täna, rääkimata aktsiisidest, mis täna on feodaalriigile omaselt röövellikud, kurnavad! Iga tarbitud kütuseliitrilt maksab inimene pool riigile! Kuna selle maksuga täita riigikassat on lihtsam, kui oodata tulumaksu tagastamist, sest tarbimiselt saab raha kohe kätte.
Meie valitsuse eelarve on tasakaalus. Jah on, aga millise - hinge hinnaga! Valitsusel pole inimestest sooja ega külma. Küüniline reaalsus Eestis. Kogu selle jama tagajärjel inimesed saavad üha vähem endale midagi lubada. See on hästi, kui ots-otsaga kokku tuled.
Nii on ka see müüt, et madal tulumaks jätab meile rohkem alles tarbimiseks, saame rohkem osta. Me näeme, et Eestis juhtus vastupidi. Meil on kõrged tarbimismaksud.
Kui meil oleksid madalad aktsiisid ja madal käibemaks, siis saab inimene osta enam, vastavalt sellele, kui jõukas keegi on. Täna oleme me ainus riik, kus ikka veel hinnad tõusevad, ainult üks riik "edestas" meid. See on valistuse poliitika tagajärg, mida valitus ja meedia teile serveerib kui masu. Masu on meil, mitte euroopas. Miks nii?
Kas ettevõttel on suur maksukoormus, kuivõrd ettevõtjad väidavad, siis vastus on: EI. Olen ka ise ettevõtja ja võin öelda, et kõik on suhteline. Eesti maksusüsteemi küsimus ettevõtte tulumaks, on müüt. Kuna eesti kapitali ettevõtlustulu maksumäär on madalaim Euroopas!
Kui ma käin ärikohtumistel, siis partnerid küsivad vahel, kas hinnad jäävad samaks ka aasta pärast või hiljem? Miks nad seda küsivad? Sest nad ei mõtle nagu eurooplased, mõtlevad nagu Eesti inimesed. Eestis tõstetakse hindu. Euroopas on hinnad kogu aeg stabiilsed. Kuivõrd minu partnerid on euroopast, siis ma väidan, et hind jääb samaks ja pigem langeb konkurentsi kasvades. Aga selles kaheldakse, sest ei suudeta näha oma mättast kaugemale. "Saagem eurooplasteks, aga jäägem eestlasteks" on veel täna väga aktuaalne idee. Seda võiks soovida ka meie uuele valitsusele.
Kas te olete endalt küsinud, et kui Soomes ja Rootsis on nii kõrged maksud, siis miks nad nii hästi elavad? Miks nad rahul on? Miks tahavad eestlased elada Soomes? Miks tahavad eestlased töötada Soomes, seal on ju astmeline tulumaks?! ...
"Mina soovitaksin tulumaksu tõstmist, et mitte võtta inimestel, kes niigi vähe raha saavad, leivaraha ära," rääkis Kalle Muuli. Samal teemal: Muuli: Madalad maksud ei ole mingi õnnistus
Valik valitsuse (RE, IRL) valimislubadusi 2007. aastal seoses maksudega
Reformierakond (lubadused ja tegelikkus)
• " Reformierakond langetab tulumaksumäära 2011. aastaks 18 protsendile ja 2015. aastaks 12 protsendile." Täitmata: 2%, selle asemel tõusis km 2%.
• "Käibemaksumäära ei muudeta." Tegelikult tõsteti!
"Reformierakonna teine lipulaev 2007. aasta valimistel oli lubadus viia Eesti 15 aastaga Euroopa viie jõukama riigi sekka.
Selle lubaduse täitmist on praegu väga keeruline hinnata, sest igal juhul saab selle täitmine olla alles algusjärgus. Kuid rakendusuuringute keskuse CentAR (nimest hoolimata pole seost Keskerakonnaga – A. I.) analüütikute arvutuse järgi peaks 2022. aastaks viie rikkama riigi hulka jõudmiseks Eesti SKT inimese kohta igal aastal kasvama 9,2 protsenti, millega võiks jõuda umbes Norra praegusele tasemele.
Kui anda aga Ansipile uus võimalus ehk võtta alguspunktiks 2011 ja lõpp-punktiks 2026, piisab 7,3-protsendilisest kasvust.
Arvutus põhineb IMFi World Economic Outlooki keskpikal prognoosil aastani 2015, edasisteks aastateks on lihtsustavalt eeldatud Euroopa riikidele 2015. aasta SKT reaalkasvu."
Ulme!
IRL
• "Jäädes rõõmustama majanduskasvu üle ning lubades üha suuremaid palku, liigub riik vales suunas. Rikkusel pole väärtust, kui inimesed on õnnetud."
Täitmata! Eesti sai majanduslanguse - MASU. Inimesed jäid töötuks, vaesusid.
Lisaks lugemist: teised täitmata valimislubadused
"Kui ajaleht Sirp küsis mullu novembris erakondadelt 2007. aasta lubadusi ja programme, põrkuti raskustele – mitu erakonda lihtsalt ei olnud võimelised eelmisi lubadusi taastama." kirjutab Argo Ideon (PM).
Eesti Pank: maksude vähendamine pole võimalik
"Lähiaastatel on maksude muutmise puhul mänguruum üsna piiratud ja näiteks mingi maksu alandamisega peavad kaasnema kas kulude kärped või siis tulude suurenemine mõne teise maksu arvel," tõdeb Andres Saarniit.
Praxis
Praxise analüütik Risto Kaarna jagab erakondade maksupoliitika analüüsis valijatele soovitusi:
"Kui tahate, et maksusüsteem toetaks varade ümberjaotust rikastelt vaestele ja linnadest maapiirkondadesse, valige sotsiaaldemokraadid, Keskerakond või Rahvaliit."
"Kes tahavad, et kõrgepalgalistel oleks väiksem maksukoormus, kuid aktsiisid oleksid kõrgemad, võiksid valida Reformierakonna ja IRLi" lisas Kaarna.
E24: Parteide maksulubadused ei arvesta võimalustega
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar