Iseenda tundmise teine oluline etapp tähendab iseenesest loobumist. Üks jumalamees on öelnud: "kui ma jälgin mind ümbritsevate inimeste elu, ma ei suuda mitte masenduda, nähes nende rikutust. Kui mu hinge rikutus süveneb, tuleb mulle meeleheide."
Me vajame mitte ainult päästmist patu meelevallast, patu vihkamist, saatanast ja ümbritsevast maailmast, vaid me vajame ühtlasi vabastamist ka endast, enese valest enesearmastusest. Jutt ei ole enese lugupidamisest, vaid isekusest. Jeesus esitas oma jüngritele PEAMISE TINGIMUSENA enesest lahtiütlemise. Kui keegi tahab olla minu jünger, siis ta salaku end (Lk 9:23). Kui paljud kristlased, kes järgivad Jeesust, täidavad tegelikult peamist tingimust või järgivad Kristust ilma enesesalgamiseta? Kahjuks.
Iseenesest loobumine on alati seotud Kristuse vastuvõtmisega oma südamesse, seotud uue elu algusega, uue looduga. Meis elav uus inimene hülgab vana inimese ja takistab meie vanal inimesel ennast ilmneda (Ef 4:22-24). Kes on Kristuses, see on uus loodu, vana on möödunud, vaata KÕIK on uueks saanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar