Mida toob aasta 2017?

MIDA TOOB UUS AASTA?

Aastavahetus on sündmus, mille puhul inimesed teevad kokkuvõtteid eelnenud aastast, aga otsivad ka märke, mis neid võiks ees oodata uuel aastal. Halb on siis, kui otsitakse seda vastust läbi nõidade, horoskoopide ja mõnel muul moel, mida teevad paganad.

Jumal juhib kõiki inimesi, kuid ta teeb seda erineval moel. Jumala lapsi juhib ta iga päev oma vaimu läbi ja aastavahetus on Jumala jaoks vaid number. Jumal ei anna inimestele ette teada kogu aasta sündmusi. Jumal ei lähtu kalendriaastast. Uue aasta ennustused on Jumala jaoks ebajumalateenistus, millega ei tohiks tegeleda!

Tõsi on see et Jumal juhib - ja need, kes ei ole Jumala omad, need ei saa piisavalt juhitud, sest nad ei saa aru või ei näe juhtimist. Sestap pöörduvad need nõidade ja ennustatajate ja nn tarkade poole. Aga Jumala lapsed on Vaimust juhitud iga päev, mitte mõne ennustaja arvamuse alusel.

On ikka väga naiivne uskuda, et kui sa oled kuke aastal sündinud, siis see mis sind ootab ees, ootab ees ka kõiki teisi. Kui sa oled veevalaja tähemärgis, et siis see mida keegi maag arvab juhtuvat selle tähemärgi all, tabab kõiki veevalajaid. On ilmne, et see ei ole nii. Targad inimesed saavad sellest aru. Need, kes tahavad ise oma elu juhtida, mitte olla juhitud mõne nõia, maagi või nn targa sõnadest või arvamusest.

Küsimus mida toob uus aasta on üldse valesti püstitatud!

See on inimlik lähenemine, mitte jumalik. Jumal juhib iga päev oma Vaimu läbi - ja kui edukas või  õnnetu on sinu eelnev päev, sõltub paljuski sellest, kas sa võtad teda kuulda.

Te ju ei ütle lastele ette aasta sündmusi? Miks siis arvata, et teie Taevane isa seda teeb.

Ei teegi. Küll oleks imelik, kui lapsed saaksid vanematelt korraldused ette üks kord aastas, mida teha ja mis tuleb ning siis peaksid nad ootama järgmist korda aasta lõpus enne, kui saabub uus korralduste või sündmuste nimekiri!

Inimestena on meil võimatu ette näha sel viisil, kuigi Jumal teab mis meid ees ootab ja keda mis sündmused tabavad. Inimlaste kiustatus on olla kui Jumal, kõike ette teada. Kuid üksnes Jumal saab näha sel viisil ette.

Küll oleks kohutav, kui me ees oleks tegelik nimekiri sellest, mis meiega järgmisel aastal juhtub! 

Kas me suudaksime seda vastu võtta ja oodata? Seal oleks kirjas nii hea kui halb. Häda on selles, et seal on kirjas ka halb! Kuid kas me suudame seda taluda, oodata seni, mil see juhtub?

Inimesed tahavad teada tulevikku, aga nad jätaksid sellest välja kõik halva. Nende aasta sisaldaks vaid head õnne. Aga see ei ole nii. Jumal ei anna ette teada, mis kalendriaastas juhtub. Küll aga ta hoiatab inimest halva eest (!), et viimane saaks ennast muuta, midagi teha, et vältida halba, mis ees ootab. Kasvõi ainuüksi palvetada, et Jumal pööraks selle heaks. Ja Jumal teebki seda, kui keegi palub.

Jumalale meeldib suhelda iga päev, mitte üks kord aastas. Samamoodi lastevanematel meeldib suhelda iga päev oma lastega ja anda neile korraldusi, neid õpetada, kaitsta. Jumalale meeldib inimesi näha kirikus iga nädal, mitte vaid jõululaupäeval. Ta tahab, et me oleksime temaga püsiühenduses!

Jumal annab teada inimestele ees seisvaid sündmusi ja enamasti ta teeb seda läbi oma Püha Vaimu, kes nõustab tema omi, abistab, õpetab, kaitseb. Kellel ei ole tema vaimu, neile ta kõneleb mõnel teisel moel. Iseasi on see, kas inimene paneb seda tähele ja võtab teda kuulda?

On sündmusi, mida tuleb täpsemalt kirjeldada, et me võtaksime seda tõsiselt kui hoiatavat märki. Ta saab selleks kasutada unenägu. Läbi unenägude on võimalik sündmusi üsna täpselt ette näidata (näidata mis juhtub). Seda nii kristlastele, kui ka neile kes teda ei usu.

Kui meie saame Jumalalt märke, nägemusi, unenägusid, siis need kindlasti ei ole kalendriaasta tähenduses, vaid ikka nii, et meil oleks teadmine ja piisavalt aega selle probleemiga tegeleda enne kui see sündmus tabab ootamatult. See ei ole kalendriaastaga kuidagi seotud. See juhis on ette teatatud ja edasi sõltub inimesest, mida ta selle teadmisega peale hakkab.

Jumal annab ette teada nii halba kui head.

Kuid Jumala headus väljendub eelkõige selles, et ta annab meile ette teada halba, et me saaksime seda vältida! 

Kui Jumal annaks inimesele ette teada vaid õnne, nagu inimesed seda soovivad teada, siis ta poleks õiglane Jumal. Aga ta on õiglane. Ta tahab inimest näha ja suhelda inimesega kogu aeg ja teda aidada, mitte ükskord aastas.

Õnnistatud uut 2017 aastat!

Kuidas analüüsida taevaste kogemist?

Mida saab ja kuidas hinnata nn taevaste kogemist?

Esmalt, mida sellest kirjutatakse? Vaata, Issanda, su Jumala päralt on taevas ja taevaste taevas, maa ja kõik, mis seal on, kirjutab VT. 5Ms 10:14, samuti 1Kn 8:27, 2Aj 2:5, 6:18 ja 36 ptk 23 salm et "Issand, taevaste Jumal", aga ka Esr 1:2. Ent Nehemja märgib, et "Issand, sina oled teinud taeva, taevaste taevad ja kõik nende väe, maa ja kõik mis selle peal on" (Ne 9:6) Salmist kirjutab, et "Jumal, üle taevaste, üle kogu maailma" ptk 57:6, 12 ja 68,34 jpt salmid, milles igal poole märgitakse taevastest.

UT ei vaiki seda maha või ei ole selles küsimuses kuidagi jätnud meid teadmatusse, nt apostel Paulus märgib seda oma kirjades. On arusaadav, et vana maailm saab hästi aru, millest jutt käib. Paremini kui meie siin infoühiskonnas, kes me arvame, et taevas lõpeb seal, mida me saame näha füüsiliste silmadega. See ei vasta tõele. Sellest mõned näited allpool. Ent enne seda, nt Paulus kirjutab efeslastele, kes nõudsid tarkust ja olid selle edendajad, et Jumala mitmekülgne tarkus saab teatavaks koguduse kaudu (ehk siis kristlaste) taevastele valitsustele ja meelevaldadele. Ta ei ütle siin taeva valitsusele (ainsuses), vaid taevastele! (Ef 3:10). Mees teab, millest mees räägib. Samas pöördumises ta kirjeldab veelgi enam, ta ütleb: "kes on tulnud alla, on sama, kes on ka läinud üles üle kõigi taevaste (! ps), et ta täidaks kõiksuse. See on ikka väga selgelt kirjas. Heebrea kirja autor kirjutab taevastest. Nii et üks asi on Taevas, kus on Jumala troon ja tema pühad, päästetud koos Jeesusega, hoopis iseasi on taevad enne seda dimensiooni. Piibel teeb sel vahet ja nii oleks ka meil kummaline seda tõika ignoreerida, arvata, et kõik on üks sega puder ja kapsad, eriti veel siis, kui me puutume kokku nähtustega, praktikaga, sündmustega, mis selles valdkonnas sageli aset leiavad. Kristlastena me teame seda, aga me peame ka aru saama ja vahet tegema, mis ja kuidas asjad on seatud.

Tulles tagasi nende näidete juurde, mis UT sisaldab, siis mõned näited lühidalt.

Esmalt, Peetrus.

Paljud teist teavad Peetruse keskpäeva nn katuse sündmust. Kes ei tea, siis selle kohta saab lugeda Apostlite 10 ptk. Piibel kirjeldab, et Peetrus läks palvetama ja siis sündis, et ta oli nagu endast ära. Nägi laskuvat anuma, mida maa peale lasti ja ta pidi sealt sööma, kuid keeldus. Teadupärast juutidel on toidu osas ranged reeglid ja ka Peetrus järgis neid kui juut, ometi kuulis ta siis lisaks nägemusele häält, mis ütles: "Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!” Ning lõpuks ta sõi. Mida siis sellest arvata?

Esiteks Peetrus oli endast ära ja see tähendab ilmselgelt, et ta ihu oli küll katusel, aga hing rändas, mille pilti siis antud koht kirjeldab. Kas Peetrus oli surnud? Ei, ta ihu elas, järelikult vaim oli temas. Küll aga ta ei kontakteerunud füüsiliste meeltega ehk ta hing oli kehast väljas. Selles kohas me ei saa teada, et ta kõht sai täis (vastupidiselt toiduimed viie või nelja tuhande inimese toitmine, "Ja kõik said kõhud täis." vrd Mk 6:42 vs Ap 10:10), seega tegemist oli hingelise kogemusega, kus hing oli nagu endast ära, kehast väljas ja midagi toimus, mida silmadega ei olnud kõrvaltvaatajal näha. Fakt, jääb faktiks. Peetruse hing käis taevastes dimensioonides ja sealt anti talle kindlad juhtnöörid, mille tagamõttest mõnel teisel korral, miks seda oli vaja talle selgitada.

Teiseks, Stefanos.

Piibel kirjeldab Stefanose hukkumist ja taevastest läbi minekut kus Stefanos nägi suisa Taevast. Kõrvaltolijad seda ei näinud. Kuidas ta seda sai näha, kui piibel seda välistab. Asi on nimelt selles, et Stefanos ei kogenud hinge rändamist vaid vaim hakkas ihust eemalduma. Teadupärast kui inimene sureb, siis lahkub inimesest mitte üksnes hing, aga ka vaim! Kuivõrd Stefanos oli täis Püha Vaimu ja ta võeti vastu Taevasse, siis ilmselgelt Jumal tahtis selle sündmuse läbi talletada, et Taevas on tema ja ta poeg ja tema poja läbi/tõttu toimub Taevasse minek. See sündmus, kirjeldab mis juhtub usklikega, kui nad surevad või nende hinge ja vaimuga, kui nende maine ihu jääb siia maha. See on vaimne "rännak", kuid kust ei ole tagasiteed. See viib otse Taevasse, mitte taevastesse sfääridesse. Niisiis, Stefanos vaatas üles ja nägi Jumala kirkust ja Jeesust seismas Jumala paremal käel. See on koht, kuhu saavad kristlased. Ja ta ütles mida? "Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!" ja ta suri.

Selline "pikema loomuga" läbi surma minek. Kuid pane tähele, ta ei ütle, võta mu hing vastu, vaid ütleb, võta mu vaim vastu. Taevasse saavad need, kellel on vaim. (Lisaks hingele vaim. Loomadel ei vaimu! Jumal on vaim ja inimeses on osa tema vaimust ja me oleme vaimolendid. Suhtlus Jumalaga toimub samuti vaimu läbi, mitte hinge abil. Hing on lihtsalt vahend, mis on vaimu avaldusi teostab.) Nõnda, Jumal tegi puust ja punaselt ette, kuidas asjad käivad. Et meil oleks need teada, mis saab usklikest, - päästetutest ja meil ei oleks selle suhtes teadmine, tarkust taevastel ka vahet teha.

Kolmandaks, jüngrid.

Piibel kirjeldab Jeesuse kirgastamise juhtumis taas taeva kogemist. Vaatame põgusalt ka seda sündmust. Seda kirjeldatakse läbi mitme jüngri kes olid samal ajal koos Jeesusega. Seetõttu on see eriti autentne. Mis seal siis juhtus. Jeesus läks jüngritega üksildasse paika ja ühtäkki jüngrid nägid kuidas Jeesuse pale hakkas kiirgama (ilmselt siis helendama, valgust peegeldama vms), sõna sõnalt: ta pale säras otsekui päike. Ei saa öelda, et me oleme kuskil oma füüsiliste silmadega näinud midagi sellist, et kellegi nägu lausa särab ja isegi rõivad said valgeks. See on ilmselge Jumala väe kohaloleku märk. Kuid edasi kirjeldatakse, et Peetrus hakkas rääkima Jeesusega, seega oli ta mitte endast ära, vaid nö täie mõistuse ja teadvuse juures. Enne seda nad ilmselgelt nägid/kuulsid oma füüsiliste silmade ja kõrvadega Eeliat ja Moosest, sest vastasel korral ei oleks nad nendega (Eelia, Mooses) rääkinud. Seega võime öelda, et asi oli otsekui 3D kinos. Jüngrid nägid Eeliat, Moosest, kes teadupärast peaks ju olema/asuma Taevas, ent ühtäkki näitasid ennast kõigile paigas viibinud isikutele ja mida veel (!), toimus kõnelus, nagu nõupidamisel. Kõik nägid kõiki ja said kuulda millest teised rääkisid, ainus, keda seal näha ei olnud oli Jumal ise. Ent tema kohalolu oli täiesti kindel. Kui Peetrus ütles, et teeme Eeliale ja Moosesele ka lehtmaja (lehtmajade pühal oli kombeks neid kergehitisi teha), siis korraga Jumala isa ütleb kuuldavalt välja (nii et kõik Teda kuulevad, aga ei näe teda! pilv varjab): "See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!” Teisisõnu, poisid, ärge siin mingit tsirkust korraldage, vaid pange tähele mida Jeesus teeb ja kuulake teda. Ühesõnaga, Peetrus võis tummaks võtta küll, kui kuuleb, kuidas Jumal temaga räägib ja talle sõnad peale loeb. Ühest küljest üsna naljakas, teisest - tõepoolest, mehed, saage aru asja tõsidusest. See ei ole siin enam mingi traditsioon, mida te rutiinist korraldate kord aastas, vaid Jumalal on käimas reaalajas konkreetne plaan, millega teil oleks kohe mõistlik ühineda, esmalt ennast kurssi viia! Antud näite puhul ei ole tegu ei hinge rändamise ega vaimse nähtusega, vaid suisa reaalse Jumala väe avalduse ja isikute ilmumisega nii, et see on inimeste füüsilistele meeltele tajutav. Miks? Sest esiteks toimus nö Jeesuse "seadistamine" (kui nii võib öelda), teiseks ka nõupidamine kõrgeimal tasemel, millest isegi Jumal võttis osa peale nende, kes olid eelnevalt Taevasse võetud (ehk siis Eelia, Mooses).

Kokkuvõtteks me võime öelda nendes küsimustes on mitmed dimensioonid, kuidas need siis avalduvad, selle põhjal me saame neid nähtusi või nähtut ja kogetut süstematiseerida/klassifitseerida laias laastus, kas hingeline elamus, vaimne või füüsiline ent Jumala väe mõjujõul toimunud sündmus. Ei ole siin mingit saladust, maagiat, selgetnägemist, demonismi, millega inimesi eksitatakse omakasu tõttu ja need inimesed on põrguteel, vaid piiblis on väga selgel välja joonistatud ja meile arusaadavad taevased sündmused, millel saate vahet teha,  - ja tulebki teha! Siin ei ole mingit trikki.

Vaimne maailm on väga reaalne ja inimene saab peamiselt hingelisi kogemusi (endast ära, hinge rändamine, unenägu, okultism, koomas, jt), kuid üldjuhul neil ei ole midagi pistmist Taeva kogemisega. Taevast ei ole tagasiteed. Piibel kinnitab seda. Kes on kord vastu võetud, see ei saa sealt siia tulla nö ringi kolama, ega ka vastupidi mitte, sinna ei pääse kui vaid Jeesuse kaudu. Kui Jeesus kedagi viib ja tahab näidata Taevaseid kohti või suisa Põrgut (kõike seda on esinenud), siis see on Tema otsus, inimene ei saa seda esile kutsuda. See on üksnes Jumala käes. Kõik väited, et "ma käisin Taevas", sest olin endast ära, toimub  tegelikult taevaste dimensioonis mitte seal kõrges kohas, mida piibel tunneb kui Taevas, kus on Jumala troon, tema pühad sh päästetud. Seetõttu te saate neid asju hinnata ja teha õiged järeldused.

UT leiab ka teisi näiteid taevaste kogemistest, kuid meil on vaja aru saada, mis need on, mis asjaoludel ja siis me saame neid tõlgitseda, mitte enesele hukatuseks nagu esoteerikud, okultistid, maagid või nn sensitiivid asja inimestele serveerivad ning selle läbi hukutavad palju hingi; vaid ikka nii, nagu Jumal on asjad seadnud ja me mõistaksime tema loomingut ja meie kohta selles. Nii et kõik kes väidavad, et nad on paradiisis käinud, ei vasta tõele, see on vaid medali üks külg. Jumal on loonud taevad ja selles on oma süsteem, kord, aga üks on neist kõrgem koht, see on Taevas.

SEGADUS SEOSES TAEVA(STE) KOGEMISEGA

SEGADUS SEOSES TAEVA KOGEMISEGA

Paljud esoteerikud õpetavad oma nn taevastest kogemustest, kuid kõik need on tegelikult "taevased" jutumärkides. Piibel räägib samuti taevast mitmes dimensioonis. Seetõttu need kes ütlevad, et nad on viibinud Taevas, samas pole hinge heitnud, - eksitavad teid oma kogetud väidetega! Kuidas?
Asi on nimelt selles, et nad räägivad sellest kuidas nad olid endast väljas ja mida kõike nad seal (mida nad nimetavad kui taevas) nägid, siis see võib kohati olla õige, aga see ei ole see koht mida kristlased tunnevad kui Taevas või mida piibel selleks kohaks defineerib. Niisiis, eksitakse millega?
Inimene koosneb hingest, vaimust ja ihust. Kui inimene ei sure, siis ta võib kogeda hingerändamist (nt unes, koomas olles jpt juhtudel). Sel puhul hing on otsekui inimesest väljas/ära, aga vaim on inimeses edasi, kuna inimene ei ole surnud! Siin aetakse segi asjaolu - nagu vahel öeldakse et keegi "heitis hinge", siis see ei tähenda, et ta hing lahkus kuhugi ära; vaid tähendab täpselt seda, et ta vaim lahkus ja ka hing (üheskoos), ta suri. Kui aga keegi räägib, et ta oli koomas ja nägi taevaseid kohti, siis ta tegelikult oli vaid taeva eelruumides, mitte Taevas kus on Jumala troon ja tema pühad. Näiteks seal ei ole langenud ingleid (deemoneid) sh kurat, kes visati Taevast välja. Aga kus nad siis on, tekib küsimus, eks ole.

Sest sinna (Taevas) jõuab inimene mitte siis, kui ta kogeb hingelisi elamusi, vaid üksnes siis, kui ta ihu sureb, mil lahkub ta vaim ja siis on tal võimalus olla koos Jumalaga igavesti või ta saab Jumalast lahutatud, olenevalt sellest, mis otsuse ta oma elus eelnevalt tegi. Sest kui ta otsustas elada oma maise elu ilma Jumalata, siis pole tal ka mingit lootust igavesele elule koos Jumalaga, ta vaim (sh hing) viiakse põrgu. See et ta vahepeal koges hinge äraolemist või hing nägi taevaseid kohti ei tähenda absoluutselt seda, et pärast surma ta sinna jääb. EI. Sest inimesel on peale hinge ka vaim ja selle alusel määratakse tema saatus. Hing on vaid osa inimese isiksusest, sh teadmised, iseloom, annid jms õpitud kogemused ja nn vaimne pagas, kuid vaim on hoopis midagi muud! Vaim asub inimese sees, mitte peas (!), kus on hing, vaid südames (!!!); see on isik - vaim, kelle abil inimene saab suhelda Jumalaga. Ka Jumal on vaim, mitte hing. (Ärge ajage segamini.) Inimesel on hing, kuid Jumalal ei ole hinge! Samas Jeesusel, tänu maisele elule on hing, Jeesus on Jumala poeg ja tema ülesannete täitmiseks siin oli tal hing ja nii ka igavikus, see on erand. Sel on oma põhjus, aga sellest mõni teine kord pikemalt.

Nii et ärge laske ennast eksitada neil kes ütlevad, et nad olid endast ära, vaimsel rännakul (taevastes sfäärides), siis tegelikult nende vaim ei rännanud kuhugi, sest muidu ta oleks pidanud surema ja ta pidi jõudma Taevasse (aga Taevast ei ole tagasiteed, nagu piibel ütleb), vaid sel juhul jääb ainus võimalus: hing rändas. Hing üksi ei pääse Taevasse lihtsalt nö ära käima ja sinna kohale vaatama. Samas on olnud tunnistusi, kus keegi on võetud kaasa, kuid see on toimunud koos Jeesusega, tema juhtimisel ehk kui Jeesus isiklikult kedagi sinna viib ja midagi tahab näidata. See on piibelik. Jeesuse käes on nö Taeva võtmed ja uks. Keegi ei saa Taevasse kui vaid Jeesuse kaudu.

Kuidas te vahet teete?

Uurige, kas ta süda seiskus. Kui ei seiskunud, siis oli see hingeline kogemus, kui süda seiskus, siis vaimne kogemus; sest vahel mõned surevad ja kohtuvad Jeesusega, aga Jeesus on nad veel tagasi läkitanud (mingi eesmärgi tõttu) ja siis on vaim inimese sisse tagasi pöördunud (kuigi ta ihu oli kliiniliselt surnud) ja inimene on ärganud ellu.

Niisiis, ärge teil olgu selle nähtusega mingit segadust ja olge tähelepanelikud, hinnake fakte, et te ei laseks ennast eksitada.

Miks saatan vihkab sind?

Me oleme kuulnud, et kurat vihkab usklike. Ent see on vaid osa sellest, kuidas vaimumaailmas asjad on. Saatan vihkab kõiki inimesi. Ta tahab kõiki hingi, olenemata inimese veendumusest, on need kristlased, moslemid, budistid, paganad või lihtsalt need, kes midagi ei usu või pole kuulnud evangeeliumi. Kuid iseäranais saatan vihkab neid inimesi, kes Jumalat armastavad. Selleks tal on ka põhjust!

"Ma olen normaalne inimene, miks peaks keegi üldse mind vihkama?", "Ma pole kristlane, saatan vihkab kristlasi.", "Ma ei usu saatanat, teda pole olemas." ütlevad inimesed vahel.

Saatan ei vihka üksnes kristlasi, vaid ta vihkab erandlitult kõiki inimesi.

Asi on nimelt selles, et enne kui loodi inimesed, eksisteeris Jumal ning olid loodud inglid. Saatan oli esimene ingel, - valguse kandja (Lucifer), helkjas hommikutäht, keerub, hiilgav kaitsja, koidiku täht, autoriteediga, kellele allusid teised inglid. Ta oli ilusam, võimasam kõikidest inglitest. Valguse inglil oli kõrgeim positsioon inglite seas ja koht Jumala püha trooni juures. Ta pidi olema Jumala uhkus ja rõõm.

Miks siis saatan vihkab sind?

Kujutage ette Luciferi nägu, tema kogu hiilguse juures, kes seni oli üle kõige-kõige olevus, kui korraga Jumal teatab, et nüüd luuakse veel üks uus liik. Seni oli kõige ilusam, targem ja võimsam olend tema – valguse ingel, ent nüüd see olukord muutub, luuakse inimene, tema maaomandile ja pealegi, neid saab olema nagu tähti taevas. Luciferi jaoks oli see täielik pommuudis! Jumal loob olevuse, kes on Jumala ees võrdsed inglitega, kes saavad olema loodud suisa Jumala enda näo järgi. Lucifer: "Ennekuulmatu!"

See oli kuradi jaoks väljakannatamatu, sest tema soov oli olla rohkem kui teised olendid ja nende üle valitseda. Lucifer tunnistab inimesi vaid talle alluvate olevustena ja seega oleks tema meelest temal õigus neid karistada. Mida ta teeb kätemaksuks kõigi nendega, kes satuvad põrgusse. Seetõttu Jumal pani ta paika: viimane kui üks inimene allub otse Jumalale ja inimesele kingitakse Jumala lapse kodakondsus (seisus). Loomulikult see ei meeldinud Luciferile ja ta hakkas mässama, mille tagajärjel Jumal alandas teda ja võttis ta ilu, tarkuse ja väe. Seetõttu kui sa küsid, miks kurat vihkab sind, siis ta teeb seda puhtalt seetõttu, et sa oled Jumala moodi. Ei olegi muud põhjust kui kättemaks Jumalale, et Luciferist sai saatan, kurat, süüdistaja vaim. Ta hakkas võitlema inimeste vastu, kuna ta ei saa Jumala vastu midagi muud teha. Oli tekkinud kaks leeri. Kes pidid otsustama, kas Jumala poolt või vastu. Siit sai alguse konflikt loodute vahel, valguse ja pimeduse vahel, armastuse ja vihkamise vahel, alandlikkuse ja kõrkuse vahel, taevane kui maine vastaseis. Lucifer heideti välja Jumala juurest koos oma kaaslastega. Ingel Miikaelist võis saada Jumala püha „trooni kaitsja“, sest mässu ajal seisis just tema Jumala trooni ees. See aitab meid paremini mõista deemonlikku alget ja kuradi rünnakuid, kui me teame, et Luciferi ambitsioon saada Jumalaga võrdseks oli määratud luhtumisele, mille tagajärjel ta kaotas oma kõrge positsiooni, temast sai saatan või kurat, temaga ühinenud kolmandiku langenud inglite peamees, sügavuse ingel (Ilm 9:11), süüdistaja ja meie füüsilistele silmadele nähtamatu Jumala oponent. Nagu Peetrus kirjutab, et Jumal ei säästnud patustanud ingleidki, vaid tõukas nad põrgupimeduse soppidesse kinnipidamiseks kuni kohtuni. (2Pe 2:4) Kuigi kurat ja langenud inglid omavad väge, on seda piiratud ehk see on murtud, mida/keda inimene ei pea kartma, vaid teadma, et inimesele antud Jumala Püha Vaim on suurem (1Jh 4:4) ning parim abimees inimesele ja ühtlasi ka märk, et sa oled Jumala laps ja kuri ei puuduta teda. (1Jh 5:18)

Piibel kirjeldab, et inimesed saavad istuda troonile (Ilm 3:21). Ümber Jumala püha trooni on veel teisedki troonid (Ilm 4:4). Jumala püha trooni ees on muuhulgas ka „hiilgava kaitsja“ või „valguse ingli“ troon, see oli Luciferi koht. Jumal laseb inimestel istuda tema troonile ja sunnib saatanat seda pealt vaatama. See on just see auline positsioon, mille ta kaotas ülbuse tõttu. Ta võetakse kinni ja hakatakse näitama iga Jumala last. Kui ränk hoop see kuradile saab olema, näha inimesi tema aujärjel. Keda ta käis kiusamas oma deemonitega, eksitamas, aga tulutult. Kuidas kurat pulbitseb vihast, kadedusest kogu kurjuses, nähes inimesi, kes loodi Jumala näo järgi, võttes istet tema troonil, Jumala juures. See on osa Jumala kohtust. Saatan vaatab kaotatud trooni ja seal on kristlased, mina ja sina. Kuidas ta vihkab inimesi, kes Jumalat armastavad. Seetõttu kurat on eesmärgiks seadnud, planeerib rünnakuid, et iga hinge põrgusse püüda keda vähegi saab ning sellega Jumalale kätte maksta nii kaua kui veel võimalik on.

---

Samal teemal

Sinu elu kõige tähtsam otsus: Kas sa tahad saada päästetud?

Hingedepäev on paganlik tava

Paar päeva tagasi tegime Kristliku Mõttevõra fännilehel postituse seoses hingedepäevaga. Selles tõime välja viite, paganlikule ohvriteenistusele ja tavale ning ühtlasi ka hoiatasime, et kes sellist praktikat teevad, ei päri jumalariiki.

Samuti lisasime, et hingedepäeval ei ole midagi pistmist kristlusega.

Mida siis siinkohal tahame täpsustada, millest see ikkagi tuleb, et kristlased on tähistamas hingedepäeva.

Asi on nimelt selles, et hingedepäeva kehtestamise ajalugu küünib tuhande aasta taha, kuna 1006 aastal katoliku kirik kehtestas usus surnute mälestamise päeva, millega tegelikult avati uks paganlikule praktikale ja tavale kirikus. Piibel on selle vastu selgelt väljendatud tõed. Algkoguduses ei olnud hingedepäeva, see oleks karmilt hukka mõistetud. Samuti põrkuvad need vastu Jeesuse seisukohavõttu. Ta ei rääkinud hingedepäevast, vaid hinge väärtusest, mis hingega juhtub ja mis meist saab siis kui me sureme. Tuletage siis seda meelde!

Me kõik peame meeles surnuid ja selles pole midagi halba, kui me mälestame neid regulaarselt. Kuid teadupärast ei surnud sinu lähedased inimesed ühel ja samal päeval, vaid surmapäev on neil erinev ja sa meenutad nii nende sünni- kui ka surmapäeva.

Halvaks läheb asi aga siis, kui selle käigus hakatakse tegema ja tehakse sakraalse tähendusega toiminguid, iseäranis püütakse kutsuda välja hinge või tehakse ohvritalitusi, näiteks tapetakse mõni loom ja siis viiakse sellest valmistatud roog esivanema hauale või jäetakse see kuhugi, kuhu arvatakse et nende vaim võiks tulla.

Sel puhul on tegu otseselt ebajumalateenistusega, mida piibel rangelt ära keelab ja kes seda teevad, need ei päri jumalariiki. Mis nendest saab? Piibel kirjutab, et nende koht on tulepõrgus. Nii ongi.

Täna ei ole hingedepäev üldsegi mingi süütu lahkunute mälestuspäev, vaid vägagi ohtlik ohvriteenistus ja paganlik tava enam kui kunagi varem, mida avalikult ka interneti teel kutsutakse tegema. Ojaa, muidugi ei keela me teil seda teha, meil kehtib usuvaliku vabadus, ent ometi peate teadma, millised on selle ohvriteenistuse tagajärjed.

Iseasi on küünla süütamine lähedaste kalmul, mis iseenesest ei ole riitus, kuid üksnes seni, kui inimene ei hakka tegema rumalusi, näiteks püüda hingega suhelda. Teadupärast hinged on igavesed, ent surnud hinged ei ole vabalt ringi uitavad tegelased, vaid need on kas taevas või põrgus. On vaid kaks kohta, kas hing läheb Jumala juurde või mitte. Arvates, et hinged on tegelased, kes meid külastavad ja tulevad koju või kalmule, on sügavalt ekslik ka paganlik ebausk. Kurjad vaimud tulevad, mitte hinged. Seetõttu kes teevad hingedepäeval sakraalseid toiminguid, tegelikult üritavad suhelda kurjade vaimudega. Loomulikult on see võimalik. Aga inimene saab seda, mida ta soovib. Kui ta tahab suhelda vaimudega, siis see annab vaimule selge loa tulla ja sekkuda inimese ellu, mis aga on juba kurjast ja täielikult kristliku usu ja praktika vastane akt ning eelkõige selle inimese vastu suunatud.

Arvates, et me saame kontakti hingega tulevad välja vaimud, mis ei ole kaugeltki nii süütud, kui meile võivad nad tunduda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kirik on ennegi teinud iseendale karuteene ja selleläbi kaotanud palju hingi kuradile. Aga kuna kirik, see oleme ju kõik meie ja kuna inimesed on ekslikud, siis on ka kirikus läbi aegade tehtud vigu, mida kahjuks veel täna ei julgeta tunnistada ja ikka ja jälle kohtab neid, kes üritavad musta valgeks rääkida. Kleebivad tõe kinni. Lootes et see lunastab vead. Kahjuks mitte. Seetõttu me oleme kindlalt seisukohal, et kristluse ja kristlastele pole mingit kasu hingepäevast, vaid sellest võib tekkida kahju, kui selle juurde tuleb ebajumalateenistus. Hull on lugu aga siis, kui see muutub korvamatuks ja hing läheb hukka.

Seetõttu kui sa küsid täna, kas me keelame surnute mälestamist? Siis loomulikult mitte. Aga meie teeme seda siis, kui selleks on alust. Sünnipäeval, surmapäeval ja mõnel muul päeval. Ent kindlasti ei pea Kristlik Mõttevõra õigeks hingedepäeva tähistamist juba eelpooltoodud põhjustel ja pigem kutsume inimesi iseäranis kristlasi üles tervele mõistusele ja puhta usu juurde. Eriti siis usupuhastusajal. Tuletame meelde, mida tegi Martin Luther. See oli tollal täielik tabu. Ent täna me alles mõistame, mida see mees sisuliselt tegi. Tänu Jumalale!

Tulgem tagasi puhta usu ja puhta tõe juurde, sest pooltõde ei tee vabaks, vaid tõde.

Olge mõistlikud ja hoitud!

Ekstaatilised elamused

Kas ekstaatilised väljendused on läbinisti ekslikud?

Ekstaas sisaldab kõrgendatud seisukorra ja vaimustunud mõiste, kuid ekstaas tähendab põhimõtteliselt täisesti kontrollimatut hinge seisukorda, emotsioone, tuleb seejuures küsida, kes tegutseb, ka Püha Vaim või mingi muu. Inimene saab olla joovastunud, kuid see ei tähenda seda, et see on sama kui ekstaas.

Pildil: Kuldalini ekstaatiline tants on shamanistlike elementidega.

Joovastus on vaimustuse kõrgem aste. Ekstasis tähendab muuhulgas ka ägedust.

Püha Vaim tegutseb inimeses delikaatselt, õrnalt, on ka näiteid, kus ta tegutseb jõuliselt. Ta esmane ülesanne on mitte toota vaimulikku erutust, vaid austada Kristust. Jumala Püha Vaimust juhitud isiku käitumine erinev sundkäitumisest, kus keegi tunneb, et tal pole puudub enese üle kontroll.

Võiks öelda, et kedagi „viiakse“ kuhugi vastu tema tahtmist ja tema üle on täielikku kontroll.

Saatanlikus tegevuses ilmneb sundkäitumine, manipuleerimine, isik võib saada deemonliku vaimu poolt vallutatud elamusest, neid elamusi iseloomustab kahjulikkus ja häirivus.

Enamasti spiritismi praktiseerimine või katse manipuleerida üleloomuliku jõududega, olenemata eesmärgist, viib selle isiku ühel või teisel viisil nende jõudude mõju alla sattumiseni. Inimene otsekui veetakse vastupandamatult tegutsema ja mõtlema sunnitult. Kristluses pigem välditakse paganlikke praktikaid ja tantsu, kuna sellist praktikat ei ole lihtne kontrollida.

Kes piiblit on lugenud, need teavad, et kuningas Taavet tantsis kõigest väest. Aga pange tähele, ta tegi seda Issanda ees. Sauli tütar Miikael põlgas sellist kargamist ja hüppanist, kuid tegelik põhjus oli selles, et selline tegevus paljastas Taaveti ihu (2Sm 6:20). Taavet ütles talle, et ta tantsis Issanda ees. Tagajärjeks "ja Sauli tütrel ei olnud lapsi."

Jumala Püha Vaim juhtimine erineb eeltoodust. Ta ei sunni ega tarvita jõudu, ei tarvita vägivalda ega manipuleeri isiksuse kallal. Jumala Vaimu tahab, et me paneksime tähele, mõistaksime, et me oleksime valmis vabatahtlikult osalema tema juhtimises, nõustamises, õpetamises ning valmis olema Kristuse kaastöölised, Jumala kodakondsed. Need kes kogevad Jumala juhtimist, need saavad tunnistada, et see juhtimine toimub armastusega.

Kuidas võime eristada vaime? Kuidas me võime teada, mis on jumalikku, mis deemonlikku, mis psüühilist päritolu?

See pole keeruline, vaja on teha testid.

• Kas Jeesus on Issandaks selle isiku elus? Sest üksi ei või ütelda: Jeesus on Issand! Kui vaid Pühas Vaimus! 1Kr 12:3 (otsi üles kk, kus keegi ütleb kurja vaimu mõju all, vrd Lk 4:41, Mk 3:11, Mk 5:7,8 ).
  
• Teiseks. Kas Jeesust tunnistatakse kui täiuslikku inimest ja täiuslikku Jumalat? Iga vaim, kes tunnistab Jeesust Kristust lihas tulnud olevat, see on Jumalast, 1Jh 4:2,3 (1Jh 5:1).
  
• Kolmandaks. Kas see isik omab pühaduse mainet, kas ta on jumalakartlik? Küllap te tunnete nad ära nende viljast, Mt 7:20.

Nende objektiivsete testide abil peab olema Vaimu poolt antud võime eristada vaime. See on inimeses, sisemine äratundmine, mis oli ka Jeesusel ja hiljem apostlitel, kõigil jüngritel pärast seda, kui nad said Püha Vaimu.

Meil ei ole põhjust ehmuda valedest niivõrd, et sulgeme oma südamed tõelisele Jumala armastuse ja Püha Vaimu viljadele, nagu selleks on rõõmus joovastus.

Paulus 1. kiri tessalooniklaste salm 19 tuletab meelde: „Ärge kustutage Vaimu!“Enamus inimesi võib tunnistada, et konservatiivsemate koguduste liikmed alati ei ole vaimustuses mõningate Vaimu viljade ilmnemise üle, nagu seda on plaksutamine, rõõmu rõkatus, joovastamine rõõmust jpt.

Paulus pidi hoiatama teatud andide liigse tähtsustamise või ka alahindamise pärast, siis võib märgata, et mõned konservatiivsemad liikmed võtsid omaks suuna iga hinna eest hoiduda äärmustest.

Jumala Püha Vaimu poolt antud rõõmud pole kindlasti äärmuslikud viljad, mille esinemise rohkuse üle saavad kogudused kiidelda, mida oleks alatasa näha ja üleliia palju. Pole põhjust karta, et olukorrad väljuvad kontrolli alt. Kahtlemata ettevaatlikus on hea kavatsus, ent faktiliselt võib selle tõttu kustutada Püha Vaimu ja tema viljade avaldumist.

Mõnikord on jumalateenistused nii tugevalt juhtide kontrolli all, et Püha Vaimul pole võimalik vabalt liikuda, nagu tema tahab. Aga kui inimestel on neis asjades segadus, on vägagi võimalik taotleda pigem viisakat korda (1Kr 14:33,40), kui ekstaatiliste elamuste avaldumist. Ka pahanduda, kui vaimu viljad esinevad nii, et ei ühti inimeste arusaamadega korratusest ja viisakusest.

Teine äärmus on see, kui kõik on nii rahulik, et Püha Vaim ei saa midagi ette võtta. Kahtlemata üks rahulikumaid kohti on surnuaed.

Kui aga valida korralikkus ja elutus, või mõningane segadus pluss elu Pühas Vaimus, siis tuleks mõelda, mida enam eelistada, millest enam kasu on. Inimesed peavad usaldama Jumalal kontrollida tema enda tööd ja jumalateenistust.

Mis saab lastest?

Mitmed piibli kirjakohad kirjutavad sellest, et laste päralt on Taevariik ja seda väitis Jeesus.

Eestis laialt levinud arvamus on, et kõik lapsed saavad nö automaatselt Taevasse. Et mitte pimesi uskuda, peame küsima, kas see on tõsi? Kui usk oleks vettehüpe tundmatus kohas, siis pole ettevaatlikus vajalik. Kuid kristlus ja kristlased ei ole kergeusklikud.

Kui laps suudab aru saada Jumala sõnast, siis ei tähenda see enam seda, et ta Jumala ees ei vastuta oma tegude eest. Jah, ta võib olla veel üsna noor ja ametlikult ta saab täiskasvanuks alates 18. eluaastast, kuid kuidas piiblis on? Piibel ei kinnita, et alles 18. aastaselt saab lapsest täiskasvanud. Vaid laps on vastutusvõimeline, kui ta suudab valida: kas järgida Jumalat või mitte. Seni kuni ta aru ei saa, võib ta olla ka täiskasvanud eas, kuid ta on Jumala silmis ikka veel laps. Erivajadustega lapsed, kelle vaimne areng on maha jäänud. Niisiis, mis saab lastest, kui kogudus ära võetakse?

Paljud teavad kirjakohta, mille suhtes Jeesus hoiatab, et häda neile, kes on lapseootel. „Aga häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil!“ Mt 13:17; 24:19. Midagi juhtub nende lastega ja see põhjustab häda.

Kõik sündimata lapsed võetakse Taevasse, ja nad saavad uued ihud, olenevalt sellest, milline oli nende vanematelt päritud geneetiline kood. See tähendab seda, et kui keegi teeb aborti, siis Jumal valmistab temast inimese (mitte enam lapse), vaatamata sellele, et see laps ei jõudnud emaihus välja areneda, näiteks kui ema loobub lapse saamisest või juhtub õnnetus ning rasedus katkeb.

Kahjuks maailmas levib valearusaam, et loode pole laps, mille tagajärjel seadustati abort. Kuid mitte kristlaste seas. Jumala jaoks on inimene arvel alates lapse viljastumisest, sest Jumal koob ja loob talle ihu emaüsas. „Enne kui ma sind emaihus valmistasin, tundsin ma sind, ja enne kui sa emaüsast välja tulid, pühitsesin ma sinu“ Jr 1:5. Loode kannab geneetilist informatsiooni alates viljastumisest, mille alusel peaks temast arenema oma näo ja iseloomulike omadustega laps ja inimene. Lapses on hing juba enne sündimist, mitte nii nagu Aadam tehti, et alguses lõi Jumal ihu ja siis puhus tema sisse hingeõhku.

Taevas on ees teie sündimata lapsed, nad võtavad teid vastu ja te tunnete nad ära, sest nad on oma vanemate sarnased ning nemad tunnavad teid.

Kuid häda tähendab lapseootel emadele seda, et nende lapsed võetakse üles Jeesuse teisel tulemisel. „Issand ise tuleb sõjahüüu, peaingli hääle ja Jumala pasuna saatel alla taevast ning esmalt tõusevad üles surnud, kes on läinud magama Kristuses, pärast kistakse meid, kes me oleme üle jäänud elama, ühtviisi koos nendega pilvedes üles õhku Issandale vastu, ja nõnda me saame alati olla koos Issandaga,“ 1Ts4:16-17, ehk nad jäävad ilma oma lastest. Kõik sündimata lapsed ja imikud võetakse ära. Oled just sünnitanud, aga jääd lapsest ilma. „Nõnda ei taha teie Isa, kes on taevas, et ükski neist pisikestest hukkuks,“ Mt 18:14.

Kuid pane tähele! „Ülestõusmisel ju ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu inglid taevas,“ Mt 22:30. Ema ja loodet ei võeta üheskoos, sest taevas ei sünnita. On täiesti arusaadav, et selline sündmuste käik tekitab suure hädakisa kui ema on uskmatu, kuid mitte siis, kui ema üles võetakse, sest ta uskus Jeesust. Siis nad mõlemad võetakse üles ja kohtuvad Taevas ning saavad alati olla koos. Kuid taevas ei ole imikuid, seetõttu nad kohtuvad alles pärast seda, kui Jumal on loonud imikust noore inimese. Emal oli imik, kuid Taevas kohtub ta noormehe või tütrega. Taevasse võetakse looted, imikud, lapsed ja emad eraldi, kui me räägime ülesvõtmisest. Kui keegi sünnitab, siis ta pääseb sünnitamisest, kuna Jeesus võtab loote üles. Kui ema ei ole kristlane, siis ta jääb ilma oma lapsest, ta ei saagi sünnitada, loode võetakse ära, kuid ema jääb maha. Taevas ei sünni neist mitte keegi! Taevas saavad kõik uue, üleloomuliku kirgastatud ihu, nad on täiskasvanud. Sekundis sünnib maailma tuhandeid lapsi, seega üle kogu maailma saab see kõigile teatavaks, pärast seda, kui Jumal on oma rahva ja lapsed üles võtnud.

See on kohutav, kui su laps võetakse Taevasse, aga ema saab temast igavesti lahutatud - Põrgusse või vastupidi või koos lapsega Põrgu.

Nüüd mis puudutab lapsi, kes on Jeesuse vastu võtnud, siis nad võetakse ära. Aga kui laps tegeleb ebajumalateenistusega, siis ta jääb maha. Täpsemalt öeldes, ta läheb põrgu pärast surma. Kõik lapsed, kes tegelevad okultismiga, ei saa näha Jumalat. Kõik lapsed, kes on andnud oma hinge kas enese teadmata või teadlikult deemonite teenistusse, kurjade ebajumalate kätte ja mängivad rollimänge, ei saa Taevasse, neid lapsi on põrgus väga palju.

Vanematel on suur vastutus, et selgitada lastele, mis on hea ja mis on kuri. Mida mängida ja mida mitte. Millega mängida ja millega mitte. Me võime tulega mängida, aga tuli on tegelikult reaalsus. Nii on ka mäng reaalsus. Vanemad saavad juhatada lapsi Taevateele alates maast madalast. Kui nad sellest ei hooli, siis nad on oma lastest ilma, kui nad ise peaksid jõudma Taevasse. Siinkohal võime me vaielda, kuid ebajumalateenistusel ei ole kohta Taevas. Seetõttu vaadake üle oma laste mänguasjad ja tehke neile selgeks, kuidas see mõjutab nende saatust, kui nad mängivad ebajumalatega! Kui teil on ebajumalaid, siis visake need ära. Põrguga ei "mängita", see on reaalne tegelikkus!

See puudutab filme, raamatuid, pseudokangelasi, deemonlikud Pokemon, Doral, Dragon, Optimus Prime jt. Need "mängumaailmad" on hingevaenlase salarelv teie laste hävitamiseks. Paljude filmide abil levitatakse lastes sõnakuulmatust, kibedust, kadedust, mille taga on deemonid. Lastesse jäävad elama kurjad vaimud, kes üksnes hävitavad teie lapse hinge.

Laps on kergesti mõjutatav, kui ta midagi näeb, siis ta tahab seda jäljendada. Kuid see on tegevus, reaalsus, mitte enam film või raamat või elutu ese.

Kui teie laps saab aru, kes on Jeesus ja miks on vaja Jeesust, siis teie laps ei ole enam laps, vaid iseseisev isiksus. Ta otsustab ise, kus ta tahab oma igaviku veeta. Laps määrab oma valikutega ära oma saatuse päevaks, kui Jeesus tuleb järgi oma kogudusele ja toimub ülesvõtmine. See tähendab, et paljud lapsed jäävad maha. Vanemate kohus on aidata oma lapsi, et seda ei juhtuks! Kui keegi väidab, et Põrgus ei ole lapsi, siis ta on suures eksituses ja parandagu meelt.

Lõpuajad on ammu juba käes. Otsustage kiiresti, mis teist saab, sest me ei tea päeva, millal Jeesus tuleb järgi oma kogudusele. Ta võib tulla juba täna!

Piiblis paljud ajamärgid viitavad Jeesuse teisele tulemisele. Paljud inimesed on saanud vahetu ilmutuse ja kohtunud Jumalaga. Jeesus hoiatab meid: „Ma olen juba tulemas!“ Olge valmis, et see ei tabaks teid kui halb üllatus, vaid te võiksite alati olla koos oma Jumalaga. Kas sa oled valmis ja sa tead, mis saab sinu lastest?! Mis saab sinust?

Kui sa pole veel kristlane ja ei tea mida teha või kuidas palvetada, siis võta minuga ühendust. Minu emaili leiad minu profiilist

Kuidas saada päästetud? Loe lisaks: uussünd

Vatikani eksortsist: pedofiil pole saatana valduses

"Saatan kiusab kõiki - inimesi poliitikas, majanduses, spordis. Ja loomulikult ta meelitab eelkõige vaimulikke, et sa ei peaks olema üllatunud, kui saatan meelitab ka neid kes on Vatikanis. See on tema töö. "

Kui Rev Gabriele Amorth (pildil) seda ütleb, siis ta ei räägi piltlikult. 85-aastane preester peab silmas seda, et inimesed võivad olla kiusatud ja sõna otseses mõttes saatana valduses.

"See ei ole minu arvamus: ma väidan, et kui sa usud evangeeliumit, siis sa usud ka kuradi olemasolu, mida kuradi mõju inimese eludele," ütles ta CNN-le.

Usun kindlalt, "et kuradi valduses on inimesi, ja ... eksortsismil (kurjade vaimude väljaajamine, exorcism) on jõud vabastada kuradi võimust," ütles ta.



Ja Vatikani peaeksortisti töö on kuradi välja ajamine, kui keegi on kurjast vaimust vaevatud. Ta on teinud seda üle 70 000 korra.

Kuid vaimust vaevatute vahel on olemas vahe - kus kurat kasutab kellegi keha ja tegevust - ja kiusab, kus isik teeb kurja saatana mõjul, ütles ta.

Nagu skandaal kogu Euroopas kus laste kuritarvitamises preestreid süüdistatakse Iirimaal, Saksamaal, Austrias ja Hollandis.

Pedofiilia on kiusatus, mitte kurjast vaimust vaevatud.

Ta ei ole kunagi teinud eksortsismi laste ahistatele, ütles ta. "Ma olen teinud eksortsismi mõnele preestrile, kes olid kuradi poolt tülitatud," ütles ta, laskumata üksikasjadesse. "Aga pole vabastanud pedofiile ... kurat ei valda pedofiilie, kuid kurat on neid mõjutanud," ütles ta.

"Neile (pedofiilidele) ei ole vaja kurjade vaimude väljaajamist, inimesi tuleb muuta, tuleb muuta Jumalas, see on see, mida nad vajavad. Nad peavad tunnistama, et nad vajavad tõsist meeleparandust, see on see, mida nad vajavad. Need ei ole kurjast vaimust vaevatud."

Keegi pole nii tugev usklik, et teda ei saa mõjutada, ütles Amorth.

"Ilma Jumala loata ei toimu midagi, ta lubab pühi inimesi, isegi pühakuid, kuradil läbi katsuda," ütles ta.

Kuid ta lisas, et ta täna ei näe kurjust Vatikanis: "Ma näen Vatikanis häid inimesi. Palve inimesed, pühad inimesed. Ma ei näe mingit kurja."



------------------------------------------------------------

NB (varem öeldu)

Nii paavst Johannes Paulus II tapmiskatse kui ka katoliku kiriku preestrite paljastunud teod – laste kallal vägivallatsemine ja pedofiilia – on Amorthi sõnul põrgulise töö. Varem on Amorth öelnud, et vanakurjast olid sisse võetud Hitler ja Stalin.

Amorth on hukka mõistnud ka Harry Potteri raamatud ja filmid, mida ta peab ohtlikuks, sest neis tegeletakse okultismiga ega tehta selget vahet saatanliku kunsti ehk musta maagia ja heasoovliku valge maagia vahel.