Naatsaretist Petlemma

Joosep olid sunnitud läbima pika teekonna Petlemma, et lasta ennast ja oma kihlatut üles kirjutada. Otsene kaugus linnulennult Naatsaretist Petlemma on umbes 110 km. Aga kõndides üle 140 km enne kui kohale jõuab. 

Usutakse, et Joosep valis turvalisema ja mugavama marsruudi, läbi Iisreeli oru ja Jordani tasandiku ning Jeeriko suunas, sealt üles Jeruusalemma ja lõpuks Petlemma. See retk on enam kui 140 kilomeetrit, millest osa kulgeb raskel maastikul. Arvatakse, et see kestis vähemalt 4 kuni 7 päeva. 

Joosep ja Maarja teel Galilea Naatsaretist Petlemma poole

Petlemma lühim marsruut oli otse lõuna suunas läbi Samaaria, kuid mägine maastik oleks Maarja jaoks osutunud eriti raskeks, kes oli raseduse koormuse staadiumis. Häiritud on aktiivne liikumine, väsimus tekib kergemini, võivad esineda hingamisraskused. Samuti tuli vältida vaenulikku samaarlaste piirkonda ja kust oli raskem leida ka majutust.

Rooma keiser Caesar Augustus kuulutas välja rahvaloenduse, et kirjutada üles kogu riigi rahvas. Joosep pärines Taaveti soost ja pärusmaalt, mistõttu pidi loenduse ajaks minema Petlemma. Luuka 2 ptk.

Naised alistuge meestele?

Jätkame naiste alandamise teemaga, et seda veel enam lahti selgitada. „Naised alistuge meestele“ oli ikkagi äärmiselt jõuline sõnum isegi Rooma keisririigi ajal, rääkimata täna!

Meie eelmist postitust samal teemal saad lugeda siit: 2000 aastat naiste alandamist

Piibli seisukohad on Euroopas, tegelikult kogu maailmas enim suhete ja õiguste arengut mõjutanud. Sest paljud tänapäeva seadused ja suhtumised said alguse piibli tavadest ja Rooma õigusest. 

Uus Testament selgitab üsna põhjalikult inimeste vahelisi suhteid, hoiakuid ja kirjeldab tollaseid sündmusi, mis kulmineerus kristliku koguduse tekkimise ning plahvatusliku levikuga eelkõige apostel Pauluse eestvedamisel; kes kahtlemata omab suurimat kaalu kui enim pühakirja panustanud kristlik autor. Meie eelmises artiklis 2000 aastat naiste alandamist tõdesime, et mees ei olegi naise pea nagu Paulus märkis ja seetõttu üritame selgusele jõuda, kus apostel Paulust alistas naisi meestele, mis teda ajendas selleks?

TAUSTAINFO

Pauluse kirjad pärinevad ajast, mil toimusid tema kolm misjonireisi 65-68 pKr. On väga tähtis teada, milline oli tava ja seadus. Paulus kirjutas kirjad keiser Klaudiuse ajal (loe Ap 18:2) reaalselt eksisteerinud kristlikele kogudustele, mida identifitseeritakse ja märgitakse piiblis nende asukoha järgi: roomlastele Roomas, korintlastele Ahhaias (Kreekas), efeslastele Pamfüülias (Aasias), mida ta külastas käies misjonireisil Makedoonias ja Kreekas. Nende aastate vältel levis kristlus kõigis ühiskonnakihtides ja leidis koha, nii rikaste kui kehvade, vabade ja orjade seas, nii meeste kui naiste seas. Kristlikud kogudused tekkisid üle kogu maa Vahemere piirkonnas, kuigi kristluse keskus oli ikka veel Rooma idaosas. Kolmandaks, milline oli Pauluse staatus (nt Ap 16:37-38; 21:39 ja 9:2,11,14; 22:25-29) ning päritolu? Paulus oli juut Tarsosest, kuulsa Kiliikia linna kodanik (Kiliikiamaal, Ap 22:3). Ta oli koguni Rooma kodanik! (Ap 22:26-28) Mitte hankinud selle suure raha eest, vaid sellesse sündinud! Tal oli õigus nõuda keisri kohut. (Ap 25:11,12) Ent ta oli ka heebra mees, Moosese Seaduse järgi varsiser (Fl 3:3-6, Ap 23:6), kes tundis seadust („Gamalieli jalgade ees, õpetatud täpselt esiisase Seadust mööda,“ Ap 22:3), tundis kreeka kultuuri ja oskas keeli ning Rooma kodanikuna oli tal privileegid. Ta oli ideaalne kanditaat evangeeliumi levitamiseks kõigile rahvastele kui nii võib öelda. Jumal tundis ta CV-d. Jumal kutsus Sauluse (Ap 9:5,6,15,27), keda hakati hiljem hüüdma Pauluseks (Ap 13:9). Misjonär Damaskuses, Jeruusalemmas, Juudamaal. Misjonär paganatele (Ap 26:20, „paganad“ - need, kes ei ole juudid), paganate apostel (Rm 11:13), nagu ta ise ennast nimetab.

Pauluse juhised naiste kohtlemiseks:

• kiri roomlastele 7:2-3;
• esimene kiri korintlastele 7:2-16 ja 7:29, samuti 7:34-39 ja ka 11:5-15;
• kiri efeslastele 5:22-24;
• kiri koloslastele 3:18;
• kiri Timoteosele 2:9, 3:11;
• kiri Tiitusele 2:3.

Sarnase seisukoha võtab ka apostel Peetrus:

• 1.Peetrusele 3:1 ja ka salmis 5.

Armastuse apostel Johannes väidab otse vastupidi. 

Ta kirjutab „püsige Kristuses“ (1Jh 2:28) ja „meid hüütakse Jumala lasteks“ (1Jh 3:1,2) ning „me oleme nüüd Jumala lapsed“. Kristuses püsimine tähendab püsimist Uue lepingu ja armu all, mitte kirjatähe (Seaduse) täitmist ning järgimist. Kuid „Jumala lapsed“ ei ole üksnes mehed, vaid ka naised! Kõik, kes Kristuse vastu võtsid (Jh 1:12). Kuigi Paulus möönab seda sama galaatlastele (Gl 3:28), siis praktikas ta siiski nõudis vastupidist. Apostel Johannes toob kristlusesse „vennaarmastuse“ (Rm 12:10, 1Ts 4:9, Hb 13:1) puhul täiesti uue elukvaliteedi. Kes armastab venda, see püsib valguses, kes vihkab oma venda, on sõgestunud ja on siiani pimeduses (1Jh 2 ptk). „Igaüks, kes vihkab oma venda, on mõrvar“ 1Jh 3:15. „Vend“ - adelphos (kreeka k), tähendab kristluses verevenda, kõiki mehi, apostleid ja kõiki nö usuvendi, neid, kes on kristlased ehk Kristuse vastu võtnud. Seetõttu ei ole kristlus mõne salaordu sarnane meeste klubi ja mängumaa, vaid kogukond, kus sugu ei ole identiteedi tunnus, vaid usu algataja Kristus. Seetõttu armastuse apostel õpetab nii, et kristluses ei ole mehel mingeid eeliseid naiste ees, vaid nad kõik on vennad, ühe Isa lapsed ja kõiki tuleb ühtviisi lugupidavalt ja hästi kohelda kui Jumala lapsi (1Jh 3 ptk). Erinevalt Moosesest (vt 3Ms 20:10), kristluses on naised ja mehed võrdses positsioonis, kõik on pühad, kõigil on samad õigused ja Püha Vaim. Johannes ei tee meeste-naiste küsimustes kompromisse. Sellega ta püsib Jumala armastuses ja puhtas õpetuses.

KREEKLASTE TAUSTAINFO

Kirjad korintlastele, efeslastele, koloslastele. Kellele?

Kreeklannad ei olnud passivsed kõrvaltvaatajad, vaid tegutsejad. Just kreeklased määratlesid perekonna kui ühiskonna keskse aluse ja naine oli tähtis ühiskonnaliige. Kreeka minevikku ei saa määratleda ilma naiste osaluseta ja nad olid intellektuaalselt meestega võrdsed. Naistel oli võim mõjutada oma elukäiku lisaks õigusele. Naised annavad meestele nõu, langetavad moraalseid otsuseid, kannavad meeste kohustusi ja vahel oma elu hinnaga, millega äratavad imetlust. Kreeklaste atika draamakirjandus käsitleb naiseksolemist. Kreeka kultuur räägib naise mõistmisest, mida Paulus esile ei too. Ei Vana ega Uus Testament ei räägi meile naise mõistmisest.

„Just kreeklased tegid algust naisajaloo seisukohalt tähtsa kõnelusega avaliku ja eraelu erinevustest ja väärtustest ning intellektuaalse kõnelusega naise olemusest ja osast,“ kirjutab Päivi Setäla raamatus „Antiikaja naine“, 2001. Ta lisab: „Müütide põhjal hindasid kreeklased naiste juures algatusvõimet ja mõistust.“

Naisi väärtustati ja nad said ka võimu, isegi uuesti mehele minna oli kreeklannadele tavaline asi. Kreeklased ei alistanud naisi, vastupidi, kaitsesid neid kui nende elust kadus turvalisus. Samas kreeklannade positsiooni saab mõista täpsemalt, kui jälgida üldist arengut. Näiteks klassikalisel ajal tuli muutus, kui perekonnast sai majanduslik, poliitiline, bilooogiline ja sotsiaalne kooslus, kus tähtsustati sotsiaalseid suheteid. Naiste toimingud olid polisele (linnriik) tähtsad. Kreeka linnades peeti juhtivaid perekondi olulisteks ja nii väärtustati ka kreeklannasid. Abielu oli ühiskondlik toiming (Rooma keisririigi praktikas oli abielu poolte asi), järglaste sünnitamine muutis naised tähtsaks. Seaduse ja tegeliku elu vahel oli erinevus, kuivõrd naistel oli omand, neile kuulusid maa, raha, orjad. Naistega tehti pigem koostööd, aga naiste mõjuvõim suurenes kaasavaraga. Naine ei olnud enam laste sünnitaja, vaid oma mehe kaaslane.

Mõnes piirkonnas olid poisid ja tüdrukud võrdsed, nagu näiteks Spartas. Naise ülesanne oli sünnitada sõjamehi ja nii ka abielutruudusetus polnud kuritegu. Naised säilitasid õiguse maale ja varandusele. Sparta naistel oli sõnaõigus tähtsates küsimustes.

Ent hellenistlikul ajajärgul abielu mõte ei olnud laste sünnitamine (tootmine). Kooselule tekkis uus tähendus: ühtekuuluvus, kaaslaseks olemine, ühine elu. Abikaasad sõlmisid ise abielulepingud, millega pooled said tagatised, ühesugused õigused ja kohustused. Laste ülalpidamine oli mehe kanda ja naise kaasavara oli naise osa.

Hellenismi perioodil oli naistel oma osa nii avalikus elus kui kodus. Naised said kaasavara, neile kuulus maju, kortereid, mida võis müüa või üürida. Naised säilitasid oma kultuuri oma riietuse ja kommetega. Hellenismi perioodis ilmnevad õpetatud naised. Neil olid haritud isad, kellel oli oma tütarde elule mõju nagu abikaasadel.

Ühiskond väärtustas naist ema ja abikaasana. Riitused rõhutasid neid rolle ja aitasid neid täita. Naised korraldasid müsteeriumikultust (nt. Isise, Dionysose vrd Ap 17:34, 2Mak 6:7), pidustusi, kuhu mehi ei lubatud. Usuti, et mees viljastab naise hinge, seetõttu vaikimine oli naisele auasjaks. Ta rääkis oma mehega. Kui mees puudus, oli naine tumm. Apostel Paulus ilmselgelt oli teadlik sellest paganlikust uskumusest, mida ta kasutas ära korintlannade allutamiseks meestele: „Aga kui nad tahavad midagi õppida, siis küsigu kodus oma meeste käest. Sest naisele on häbiks koosolekul rääkida.“ (1Kr 14:35). Sellega ta pöörab kreeka mehed naiste vastu üles. Kirjast roomlastele te midagi sellist ei leia. On ilmselge, et ta ei saanud rooma naistelt midagi sarnast nõuda. Roomlased oleks ta lihtsalt välja naernud või tema peale esitanud kaebuse. Paulus teadis seda väga hästi. Pauluse silmakirjalikkus ilmneb mitmeti, näiteks uskliku juudi naise poeg, kreeka isast, Timoteos, kui Paulus lõikas ta ümber kohalike juutide pärast (Ap 16:1-3). Seda tehti Lüstras (Pamfüülias). Ent kristluses ei ole ümberlõikamist.

KUST TULID KREEKA ASUTAJAD?

Kreeka ajalugu alguseks peetakse Egeuse kultuuri, aga sellega asi ka piirdub. Kes panid alguse tuntud ja kõrgelt arenenud Minose tsivilisatsioonile, ajaloolastel ei ole vastust sellele küsimusele. Kuid piibel kirjutab kust see rahvas tuli ja kellest nad põlvnesid.

Kreeklased pärinesid Jaafetist, kelle isa oli Noa. Noa pojad olid Seem, Haam ja Jaafet. Jaafeti pojad olid Gomer, Magoog, Maadai, Jaavan, Tubal, Mesek ja Tiiras. Gomer oli kimmerlased, Maadai oli Meedia, Jaavan oli Kreeka, Joonia. Jaavan liikus aladele, mida praegu tuntakse kui Kreekat ja asutas hõimuga sealse piirkonna Balkani alad. Neist sai alguse Kreeka kultuur ja tsivilisatsioon. Jaavan tähendab heebrea keeles kreeka. (1Ms 10:49 Aga Jaavani pojad olid Eliisa, Tarsis, kittid ja rodanlased. Piibli uurijad on selles küsimuses üsna ühel meelel, kes need isikud olid ja kus suunas nende hõimud rändasid* ja algselt eraldusid.

ROOMLASTE TAUSTAINFO

Rooma seadustes ja kommetes ei olnud selget piiri eraelu ja avaliku elu vahel, vastupidiselt Moosesest tulenevaga. Samas roomlaste ühiskond jagunes kodanikuühiskonnaks ja meestevahelisel lojaalsusel põhinevaks ühiskonnaks. Perekonnapea võim kestis juriidiliselt kuni tema surmani. Tegelikus elus olid lapsed ja naised iseseisvad. Naise majanduslik iseseisvus pärineb juba Rooma vabariigi ajast. Naiste valduses oli varandust. Kaasavara oli antud algselt mehele abielu kulude katteks. Samas abielu ei olnud juriidiline, kuna ühiskonda ei huvitanud eraelu. Samuti lahutus oli eraasi. Lahutuse korral kumbki abikaasa säilitas oma õigused oma varanduse üle ja abikaasad vastutasid ise oma võlgade eest.

Rooma keisriajal naised pärisid, pärandasid, kontrollisid oma kaasavara, ostsid, müüsid ja vabastasid orje, omandasid maad ja jagasid vabalt annetusi. Lapsel oli isa nimi, ta oli osa mehe perekonnast. Lapsed olid poliitiliselt perekonna nime kandjad. Lastel oli silmapaistev ja keskne positsioon perekonnas. Tütred ja pojad olid võrdväärsed. Naiste majanduslikku iseseisvust tõstis poegade ja tütarde võrdõiguslikkus. Et rõhutada oma sidet emaga, hakkasid roomlased lisama oma nimele ema nime. Lapsed olid kõige tähtsamad pärijad. Adopteerimine oli varanduse ja nime edasiandmiseks. Kõrgema klassi peredes oli vaevalt 1 laps, mida korvas adopteerimine. Naised seisid esmalt oma suguvõsa ja pere asjade ning au eest. Lahutamine oli Roomas kergem kui Euroopas keskajal. Lahutus oli kurb paratamatus. Uuesti abiellumine tulenes mehe lühikesest elueast, kui need abiellusid vanemalt või kui naised surid sünnituse tagajärjel. Naised kaitsesid perekondlikku privaatsust riigi sekkumise puhul. Vabaabielu sõlmiti siis, kui naise ühiskondlik positsioon oli madalam kui mehel, aga ka juhul, kui naine ei saanud kaasavara. Emaarmastus oli ema tähtis voorus ja loomulik nähtus. Vanu naisi austati ja suguvõsas küsiti paljuski nende arvamust. Sugulased olid tähtsad ja nendega käidi läbi. Roomlased hindasid suguvõsa, traditsioone ja rituaale. Moraalsuse kaitsmine oli Rooma seaduses, perekond oli Roomas tugev ja põhikohustuste keskus.

Rooma kultuuriruumis eristusid ärinaised ja ka preestrinnad. Aktiivsemad olid Pomeji naised. Naised said osaleda valimis- ja seadusettepanekute koosviibimistel ja võtta seal sõna. Naised osalesid aktiivselt kinnisvaras, laenuturul, tekstiilitootmises ja müügis. Töötasid kõrtsides, pandimajades ja avalikel oksjonidel ilma eeskostjata.

Mitmed keiserliku perekonna naised avaldasid maaomanikena mõju majanduselule. Naiste majanduslik vastutus oli suur, mida näitas see, kui ema pärandas vara tütardele. Roomas oli umbes 150 tellisemaa omanikku, millest kolmandik olid naised.

Naised olid paljudes avalikes ametites. Sekretärid, kirjutajad ja õpetajad, hea haridusega. Arsti või ämmaemandana oli naine ühiskonna vägagi lugupeetud liige. Näitlejad, muusikud ja lõbustajad Roomas on olnud ajaloo vältel ihaldatud. Ettevõtlikust ja usinust peeti naiste vooruseks. Naisaskeedid asutasid Rooma, Jeruusalemma ja Petlemma kloostriühendusi. Kloostri päevakavas palvetati, uuriti pühakirju, kopeeriti käsikirju. Need naised olid saanud hea hariduse. Naine vabanes oma naiserollist, sai vaimult mehe sarnaseks läbi neitsiliku elu ja vallalisena oli sotsiaalselt tunnustatud isik. Usk võimaldas naistel arendada alternatiivkultuuri ja võimaluse oma riituse loomiseks. Naised võtsid innukalt osa vaimsetest koosviibimistest ja vaidlustest kristlikes ja ka paganlikes kogukondades. Naised valisid kristluse kiiremini kui mehed.

ÜKS RIIK, ERINEV ÜHISKOND

Keskendudes eelkõige naiste rollile tollases ühiskonnas, on ilmne et Kreeka ühiskond kus Paulus evangeliseeris ja kuhu kirjutas mitmed kirjad, erines Rooma keskusest väga palju, samuti Juudamaast. Kreeklannade, juuditaride, roomlannade tavad ja õigused ei olnud kaugeltki samasugused, kuigi naised elasid samas riigis. Naiste elu erines ka roomlaste linnades. Rooma keisiririigis abieluleping oli poolte endi asi, abielu kui selline ja naise roll sõltus ennekõike perekonnast, kohalikust kultuuriruumist ja ajaloolisest tavast, mis varieerus seinast seina. Võib öelda, et mida jõukamal järjel perekond oli, seda parem oli naise positsoon ühiskonnas.

Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeal oli võim perekonnaliikmete üle. Tema mõjuvõimule allusid naine, vallalised tütred ja ka pojad oma lastega. Pojad allusid isale. Naistel puudusid poliitilised õigused.

Rooma ühiskonna inimesed jagunesid poliitiliste õigustega kodanikeks. Hääletusõigus, abieluõigus, õigus juriidilisele kaitsele, millele ka apostel Paulus juhtis tähelepanu kui teda ilma kohtuta kinni peeti (Ap 15:37-39, 22:25, 25:10). Teiseks, õigusteta orjadeks. Neil polnud mingit abi loota ja nad sõltusid isanda suvast. Kolmandaks, vabaks lastud orjadeks. Neil oli piiratud hääletusõigus, aga neil ei olnud abieluõigust. Kuid ükski täiskasvanud mees ei olnud oma pere sh naise ja laste juht enne, kui tema isa oli surnud. Isa võim ulatus teoreetiliselt kõigi pereliikmete elu ja surma üle otsustamiseni, kuigi praktikas seisnes see enamasti vara haldamises ja kui suurel määral pea sekkus pereliikmete ellu, jäi ta enda valida. Samas oli isal kohustus vastutada liikmete tegude üle. Üldjuhul elasid põlvkonnad koos.

NAISTE ÕIGUS

Naise õiguslik seisund varieerus. Tal oli õigus laste lugupidamisele, ta oli pärija, ta võis teha testamenti, kaasavara abil pääseda sundusest, abielu lahutada, samuti uuesti abielluda kui tema võimetele rakendust ei leidunud. Kõrgklassi puhul isad otsisid abikaasa nende laste 12-14 aasta vanuses, vähem rikkamad võisid hiljem abielluda. Madalamates klassides poliitilised ja majanduslikud huvid nii suurt rolli ei mänginud.

ISA SURM TÕI ISESEISVUSE, 3 LAST OTSUSTAMISVABADUSE

Naine oli ka abielludes rohkem isa kui abikaasa mõjuvõimu all, ent isa surmaga sai seaduslikult iseseisvaks! Kaasavaraga kindlustati naise toimetulek abielu lõppedes. Peale kolmanda lapse sündimist teenis ta eriliselt lugupeetud ema rolli ja omandas suurema iseseisvuse ja otsustamisvabaduse.

Naine oli läbi elu praktiliselt mehe eestkoste all, kuid ta sai valida, kas abielludes saada mehe perekonna osaks või jääda oma isa ehk oma pere liikmeks. Roomlannade roll oli viibida oma mehe kõrval pidusöökidel ja koosviibimistel. On teada, et sellistel koosviibimistel pidid nad istuma sirgelt, mitte nõjatudes. Ka võisid nad kodust lahkuda, minna külla, kutsuda külalisi, käia ostlemas. Algharidus oli naistel ja meestel praktiliselt sama. Ent edasist haridust said lubada rikkamate perekondade naised. Ent tütarlapsed õppisid ladina, kreeka keelt õigusteaduse ja retoorika asemel. Ilmselgelt on sellel oma praktiline tähendus, naised ei saanud poliitikas osaleda, milleks siis seda õppida.

EHTED DEMONSTREERISID NAISE MÕJUJÕUDU JA TÄHTSUST

Avalikkuse ees neilt silmapaistmist ei oodatud, ent rikkus muutis neid märgatavaks. Naise staatus ei olnud ametlik ja ilmselgelt defineeritud, aga kaunistused olid mõju ja varakuse demonstreerimisel eriti tähtsal kohal ning vääriskivid kõnetasid naise mõjujõust ja tähtsusest. Abielus Rooma naine valitses täielikult oma varanduse üle. Seadus määras, et mehel polnud naise varale õigust, seda ära kasutada ega investeerida.

ROOMA ABIELU

Naine oli mehele ennekõike partner elus ja sünnitades järeltulijaid ning käitudes väärikalt, olles mehele lojaalne poliitiliselt. Rooma abielu põhines mõlema poole nõusolekul, kuid see ei olnud religioosne akt. 12 tahvi seadus lubas naisele isikliku omandi ja vägivallata abielu. Sellega kehtestati varalahusus. Erandina kehtestatud vägivallatu abielu oli sel ajal täiesti uus praktika õiguses, mis väärtustas naist täiesti uuel tasemel. Ütleks, vägagi tsiviliseeritud ja kaasaegsel moel. Abieluealisus, mõlema poole abiellumissoov, partnerite abieluõigus ja magistraadi nõusolek olid seadusliku abielu eeltingimused. Ühe korra abiellunud naist imetleti. Lapsi hästi kohelnud naist ei mõistetud hukka uuesti abiellumisel. Seaduslikult iseseisev naine võis abielu lahutada, sest abielu leping oli inimestevaheline, mida sai tühistada. Abielu kehtis kuni ühe poole surma, abieluõigusest ilmajäämise või lahutuseni. Lahutuse korral kaasavara kuulus alati naisele. Kui laps oli seaduslik ja isa elus, oli emal õigus lapse isalt nõuda hüvitist. Abielu lahutamine sõltus sellest, millise pere mõjuvõimu alla naine oli läinud või valinud vabaabielu. Viimase võis tühistada suuliselt. Vabaabielu sõlmiti jõukate ja lugupeetud suguvõsade või perede vahel, siis lõpetati neid vastastikkusel kokkuleppel, välditi solvanguid.

PEANAISED JA VÕIM ALGKOGUDUSE ALADEL

Piibel tõendab, et naiste positsioon ühiskonnas oli pigem suurem kui seda ajaloos üldjuhul tõlgendatakse. Naiste õigusi on põhjendamatult alahinnatud ja ekslikult kallutatud meeste kasuks.

Näiteks märgitakse, et Antiookias (Süürias) oli kõrgemast seisusest jumalakartlikud naised. (Ap 13:50) Samuti Tessaloonikas (Makedoonias), mille kohta märgitakse, et seal oli suur hulk jumalakartlikke kreeklasi ja rohkesti suursuguseid naisi. (Ap 17:4) Aga ka Beroias (Kreekas), rohkesti kõrgemast seisusest kreeka naisi, (Ap 17:12), kirjeldab apostel Luukas.

„Suursugune naine“ ja „kõrgemast seisusest“

Kreeka algkeeles „kõrgemast“ - εὐσχήμων, euschēmōn – tähendab esmalt seda, et isikul on vastav kõneoskus ja käitumine ning ka välimus; teiseks seda, et isik on austatud, mõjukas, rikas, soliidne ja viisakas. Sama sõna kasutatakse piiblis (UT) veel 4 kohas. Näiteks kasutatakse Suurkohtu nõuniku, lugupeetud mehe, Arimaatia Joosepi isiku autoriteedi märkimisel. (Ap 15:43) Sellisel isikul oli kõrgem seisus ja õigused. Piibel kirjeldab, siis Joosep tuli Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu (rippus ristil). Tavaline kodanik seda ei oleks saanud teha.

Kreeka algkeeles „suursugune“ - πρῶτος, prōtos – tähendab esmalt isikute järjestamiseks, isikute puhul on tegu juhiga, kellel on mõju ja au. Piibel viitab antud juhul naissoost, austatud ja mõjukatele juhtidele, neid oli seal rohkesti. (Ap 17:4) Need olid „peamehed“, kuulusid kõrgklassi. Markus kirjeldab kõrgseltskonna sündmust ning osutab seal Galiea peameestele. (Mk 2:21). Kes olid kutsutud ja arvatud Heroodese sünnipäeval teiste ülikute ja tuhatnike seltskonda. See oli kõrgklass. Võimul olijad.

PAULUS NÕUDIS „OMA SEADUST“

Kreeklannadel ja roomlannadel olid praktiliselt märkimisväärselt suuremad õigused kui Paulus lubab korintlastele, efeslastele või koloslaste naistele nende endi kodus või koguduses. Kutsudes üles järgima praktikat, mida tegelikult sellisel kujul ega määral ei peetud vajalikuks ning oli isegi vastuolus Rooma õigusega.

„Mees on naise pea“ on tegelikult 1Moosese raamatu 1-3 ptk loomisloo deduktiivne tõlgendus (subjektiivne, üldiselt üksikule).

Uue lepingu (nt vrd 2Kr 3, Gl 4, Ef 2, Hb 9) osapooltel ei ole õiguslikult siduvat kohustust Vana lepinguga. Kristlased ei pea täitma käsuseadust (mitzvah 613). Jeesuse surma eesmärk ei olnud jätta selles küsimuses inimesed kuidagi kahe tooli peale istuma, panna inimesed pooleldi armu ja pooleldi käsu alla, vaid viia täielikult armu alla, et rõõm saaks täielikuks (Jh 15:11, 17:13).

Seal oli üks haruldane sündmus. Paulus, Barnabas ja Johannes olid koos, kus viimane küll lahkus nende seast, aga Paulus ja Barnabas (kuulutasid evangeeliumi) tunnistasid Süürias Antiookia koguduses: „Olgu siis teile teada, mehed-vennad, et tema kaudu kuulutatakse teile pattude andeksandmist, ja see õigeksmõist, mida te ei suutnud leida Moosese Seaduses, on temas, kelles see on täielikult võimalik igale inimesele, kes usub,“ Ap 13:39. Igale inimesele, mitte üknes meestele, või juutidele, vaid kõigile, - „igale inimesele kes usub“, - meile! Kusjuures Antiookias hakati jüngreid esimest korda nimetama kristlasteks.

„Mees on naise pea“ ei ole kristlik. Naine ei vaja mehe pead Jumalaga suhtlemiseks ja vahendajat. Naisel on usus ligipääs, - ühesainsas Vaimus ligipääs Isa juurde (nt Ef 2:18).

Naiste kohtlemise nõuded sh põhimõte „mees on naise pea“ on ammugi sobimatud tänapäeva kaasaegses ühiskonnas, seda nii perekonna kui ka koguduse elukorralduses.

SUU KINNI USK

Kas kristlus oleks üldse nii meieni jõudnud?

Jeesus ei öelnud, et mehed, minge maailma, kuulutage evangeeliumi. Evangeeliumi kuuutamine oli mõeldud kõigile (Mt 16:15).

Kui naised oleks kartnud (Ef 5:33) mehi, olnud vait, neil ei oleks luba rääkida (1Kr 14:34), kes seal siis tunnistaks, teeniks, ülistaks või midagi teinud oleks? Õnneks naised ei olnud vait. Tänu Jumalale! On teada, et algkogudus kasvas ennekõike naiste arvelt. Naised võtsid kristluse kergemini vastu kui mehed. Ka täna! Kirikupingid on täidetud naistega. Naised on usinad kristlased ja kutsuvad inimesi kirikusse. Aga kus on mehed? Kui paljud neist kutsuvad oma sõpru või räägivad usust? Meestel on suu vett täis.

„Kuna sealsamas andis Paulus naistele (ja meestele) ka vabaduse ja vastutuse koguduse ülesehitamiseks, siis ei oleks õige kogudustes tõstatunud spetsiifilistest küsimustest teha üldiseid järeldusi. Tuleb märkida, et Pauluse kaastöölistest, abilistest, apostlitest, prohvetitest, õpetajatest ja toetajatest, keda ta oma kirjades nimetab, on suur hulk naised. Näiteks Priskilla (1Kr 16:19), Foibe (Rm 16:1, 2), Junia (Rm 16:7), Nümfa (Kl 4:15) ja Lüüdia (Ap 16:40). Peale nende veel Trüfaina ja Trüfosa ning Persis (Rm 16:12) ja paljud teised“ märgib EMK Teoloogilise Seminari õppejõud Anne Saluraid artiklis „Naised Pauluse teoloogias“ (Koduteel, 2/2005).

Priskilla, telgitegija (Ap 18:2,3). Aga mitte ainult! Galaatias oli üks vaimult keevaline Aleksandriast pärit kõnemees, kes õpetas ja täpselt Jeesusest nagu piibel teda kirjeldab, ent Priskilla oli üks nendest, kes ta kõrvale kutsus ja talle seda veel täpsemini ära selgitas. (Ap 18:26) Misjärel Apollos veel osavamalt jutlustama hakkas. Foibe, kes oli Kenkrea koguduse teenistuses. Junia, kes oli silmapaistev apostel ja usklik, usule tulnud juba enne seda kui Paulusest usklik (kristlane) sai. Nümfia, kelle maja oli koguduse kooskäimise kohaks. Tabiita jagas palju almuseid. Või mõnes keerulises olukorras tunnustatakse naisi näiteks, kui Ateena mehed põiklevad usu vastu, siis üks naine, Damaris nimi ja teisigi koos temaga, said usklikuks. Filippuse neli tütart olid koguni prohvetid. (Ap 21:9) Jõukad kreeklannad toetasid kogudust ja misjonitööd oma varaga.

Lisakommentaarid:

• kiri roomlastele 7:2-3;

Rm 7:2 ja 3 s, - Paulus viitab Rooma keisririigi õigusele, millega mehe surm lõpetab abielu (vt ka s 39)

• esimene kiri korintlastele 7:2-16 ja 7:29, samuti 7:34-39 ja ka 11:5-15;

1Kr 11:5-15 - Selle põhjal mees loodi Jumala näo järgi, naine mehest (mehe kuju järgi). Tegelikult nii mees kui naine loodi Jumala näo järgi. Mõlemad, mitte üksnes mees, vaid ka naine! 1Ms 1:26 on kirjutatud: "tehkem inimesed oma näo järgi"; pane tähele "inimesed", seal on mitmuses. Jumal ei öelnud, loogem inimene - mees (Aadam), vaid ta ütles loogem "inimesed" s.t ka naine. Seda ei saa eitada! Isegi juhul, kui Aadam loodi enne, siis mõlemad said eluhinguse, mitte üksnes Aadam! Jumal puhus oma vaimu Aadama ihusse ja ka Eeva ihusse (mitte Aadam ei teinud seda). Seetõttu mõlema, nii mehe kui naise sees on vaim. Mõlemad lõi Jumal isiklikult oma kätega, vastupidiselt loomadele ja kõigele muu loodule, mis tekkis sõna põhjal. Inimene vooliti mullast, samuti Eeva, kuid tema jaoks võeti luu. Pauluse arusaama põhjal on teisel kohustus alluda esimesele ja anda talle au, kuna ta loodi pärast esimest. Loomislooga ei kehtestatud alistumist. Naise loomisel kasutati mehe küljeluud, mitte naine ei ole mehest, mida Paulus üle tähtsustab. (1Kr 11:8). Luu on kõigest DNA. Ent Pauluse väide, - et mees ei loodud naise pärast, vaid naine mehe pärast, seetõttu naine peaks alistuma mehele, on lihtsalt küüniline, alandav ja meelevaldne tõlgendus. Jumal lõi inimesed meheks ja naiseks (1Ms 1:27). 

• kiri efeslastele 5:22-24;

Ef 5:22-24, 33; - Paulus käseb kreeklannadel alistuda meestele kõigis asjus. On ilmselge, et tegu on võimu liialdamisega, milleks Paulusel puudus õigus. Näiteks roomlannadelt ta ei nõua midagi sellist. Kuna see ei oleks Roomas läbi läinud. Salmis 33 ütleb ta "naine kartku meest". Kristlane ei pea kartma midagi. Ei ole põhjust.

• kiri koloslastele 3:18

Kl 3:18, - mehele alistumine ei muuda naist Kristuse silmis kuidagi sündsamaks või pühamaks.

• kiri Timoteosele 2:9, 3:11;

Tm 3:18 - Riietuse, soengute, ehtete abil väljendasid kreeklannad oma kunsti ja kultuuri. Osa neist käis kaasa kõrgema seisusega, milles kahtlemata ei ole midagi taunimisväärset. 

• kiri Tiitusele 2:3.

Tt 2:3 - ka kreeklannad olid kõnes osavad ja silmapaistvad. See oli üsna tavaline, et naised rääkisid ühiskonnas kaasa, eriti aga võimul olivad peanaised, kes võisid oma ameti tõttu kritiseerida ja ka süüdistada (vrd Jh 8:10). Paulus üldistab seda valesüüdistuseks (διάβολος, diabolos). Veini tarbimine oli osa kreeka kultuurist ja traditsioonist, mida joodi söögi kõrvale ning on üsna mõistetav, et veini joomisega käisid kaasas kombed, mida õpetati. Täna me tunneme seda kui osa etiketist, mille õpetamist ei saa pahaks panna.

TAGAJÄRG

Naiste õigused ei olnud sugugi nii piiratud, kuivõrd apostel Paulus käsitleb oma kirjades kui viitab loomisloo järjekorrale. Uurides kreeklannade, roomlannade õigusi, on Pauluse nõuded liialdatud, põhjendamata ning meelevaldsed.

Pauluse eksituse totaalne tagajärg seisneb kahjuks selles, et tema kirjades sisaldavate juhiste põhjal naised said Kristusest eemale viidud, armust kõrvale (Gl 5) juhitud, sestap mehed paljuski kohtlevad naisi ebaõiglaselt veel täna. (vrd Gl 3:28) Seda nii kodudes, töökohtades, poliitikas, ühiskonnas laiemalt.

VABANDAME  

Kui kristlased oleks kujundanud kohe õiged seisukohad nn naiste küsimustes, ei oleks kristlik maailm meeste kasuks kallutatud. Vastutus lasub eelkõige kristlastel ja vabandada kõigi ees, et naiste teemat on kirikutes käsitlenud ja õpetanud vääriti. 

Piibel on kogu maailmas enim meeste-naiste kohtlemist kujundanud kui me üldse arvata oskame. On võimatu, et naiste õiguste areng oleks kuidagi teisiti läinud kui seda kirikutes õpetati. Mida külvad, seda lõikad. Külvad ebavõrdset kohtlemist, - naised alistuge meestele, lõikad ebavõrdset kohtlemist perekondades, tööl, kogukonnas ja kogu ühsikonnas. Perekonna suhteid kujundas kirik juba algkoguduses. Ei ole kogudust, kus sellega ei ole liialdatud või naiste vastu eksitud. Kas saab mõni konfessioon väita, et nad ei ole kasutanud Pauluse printsiipi - naised alistuge meestele. 

Kui kristlik kirik võtab vastutuse ja tunnistab üles oma möödalaskmise, alles siis saame maailmale rääkida, naiste väärikas kohtlemises võtke meist eeskuju! Kui kirikud ei võta seisukohta ja ei taasta naisele kohast ja väärikat positsiooni, siis ühiskonnas ei juhtu seda kunagi. Kui aga kogudused julgevad sellest avalikult rääkida, mehed paluvad naistelt andeks ja vaimulikud õpetavad puhast õpetust, siis hakkab ka ühiskonnas naise roll ja positsioon paranema. Mees ei ole kuidagi naisest parem või eelistatud, sest kõik on Jumalast, tema ees võrdsed, tema looming ja kristlasena tema lapsed.

Meil on sügavalt kahju, andke andeks, kallid naised!

------

* Noa kolmikud panid aluse 70nele rahvale, neist harunesid rahvad maa peal pärast veeuputust, mis on kõikide rahvaste alguseks. Kuid alguses oli üks keel ja ühesugused sõnad, enne kui Jumal segas keele ning rahvad liikusid laiali. Seal võis olla nii, et kui hõimu siseselt said inimesed mitu keelt, ent midagi neil oli sarnast, siis ühisosa võeti üle teise poole poolt või arenes täiesti uus keel, mida hõim kasutas. Näiteks eesti ja soome keeles on palju sõnu, millel on vastupidine tähendus. Huvitav miks? See viitab asjaolule, et need keeled on väga vanad, võimalik et Paabeli ajast. Seega eestlased ja soomlased võisid alguses jaguneda teistest ühe hõimuga, hiljem suurem osa läks põhja poole ja väiksem hõimu osa jäi meie aladele. Miks eestlased ei sarnane slaavlastega? Seetõttu, et slaavlased tõenäoliselt pärinevad Magoogist, kes oli Jaavani vend, ent liikus oma hõimuga hoopis põhja kirde suunas, teadaolevalt Musta ja Kaspia mere vahel. Eestlased on sugulasrahvad ungarlastega. Kas Jumal lõi kohe kõik keeled? Kindlasti mitte. Inimesed on välja mõelnud uusi sõnu ja tähendusi vastavalt vajadusele ja laenanud. Keeled arenevad edasi. Keeled on segunenud, ja paljudel rahvastel on juba tuhandeid aastaid sama tähendusega sõnad. Ka eesti keeles on sõna tüved, mis pärinevad teistelt rahvastelt. Meil on palju ühiseid sõnu teiste keeltega. Kuid kindlasti me ei pärine umbmäärasest uuralist (soome-ugr) piirkonnast, vaid vastupidi, meie sealsed sugulasrahvad on siit ida poole edasi rännanud, kuid meie suundusime põhja koos soomlastega. Fakt on see, et eestlased on Jaafeti järeltulijad, kes liikusid loode suunas, kui keeled segunesid ja hõimud lahkusid Sumeri aladelt. Lisaks rahvaste liikumine, kuna ajaloos on suured rahvaste grupid liikunud uude kohta ning muud tegurid. Jaafeti ja Haami sugu on üles tähendatud, kuid Seemi sugu kulgemine jätkub, kuna Jumal keskendub Seemi soole. Haami sugu läheb lõunasse, kellest saab Aafrika asutaja, Jaafeti sugu tee kulgeb Euroopasse.

2000 aastat naiste alandamist

Probleem on igivana. Mis sai alguse rahumeelse kultuuri lõppedes, kui tsivilisatsioonis tekkis sõjakus. Näiteks 2. aastatuhandel eKr Egeuse ja hilisemas Mükeene kultuuris puudus sõjakus. Kujutavas kunstis domineerisid naised, mis viitab naiste kõrgele ühiskondlikule positsioonile.

Samal ajajärgul kirja pandud laialt tuntud loomislugu (1 Moosese raamat) ei viita kuidagi käsureale, et Aadam loodi esimesena, seetõttu ta peab valitsema naise üle, "Vaata naine, sinu ma tegin teisena, seetõttu sina pead alluma esimesele." Loomisloo järjekord ei kehtesta valitsemiskorda inimeste seas. Vastupidi. Inimesed loodi Jumala näo järgi, kes pidid koos valitsema kogu loodu üle (1Ms 1:26), mitte teineteise üle. Mõlemad, nii mees kui naine loodi Jumala näo järgi. Teisisõnu, Jumal ei loonud naist peale meest seetõttu, et kehtestada hierarhia.

Loomislugu kirjeldab, et naine loodi mehe ühest küljeluust

„Te olete tehtud mehe ihust, seetõttu peate meile alluma,“ ütlevad nad naistele.

Kui Jumal oleks tahtnud seda fakti kasutada naiste vastu, siis oleks Kainil ja Aabelil ja ka nende poegadel - kõigil meestel üks luu vähem. „Lugege ribid üle. Mitte üks luu ei ole teil vähem kui naistel! Ainult Aadamalt võeti üks küljeluu ära. Kas seetõttu peaks mehi kohtlema kui isandaid või te peaksite seda luud kuidagi taga nutma? Vaadake parem, kui ilusad naised te vastu saite! Teil ei ole õigust naistelt midagi nõuda. Kuidas saab üldse üks küljeluu fakt määrata ära hierarhiat?“ Loomisjärjekord oli Looja otsus ja ei puutu kuidagi teisse, kallid isased.

Ei alluv ega omand

Naine oli mehe kaaslane Eedeni aias, ja see algne mudel oli täiuslik! Jumal, Aadam ja Eeva, - universaalne! Mitte inimvajaduste hierarhia, püramiid või inimeste astmeline klassisüsteem. Eedeni aias oli naisel mehega võrdne ligipääs Jumala juurde. Eeva rikkus lepingut, aga vastutuse pidid võtma mõlemad. Jumal ei eelista üht isikut teise ees. Millal sa usule tuled ei määra Tavariigis paremat kohta. Päästetute seas puudub hierarhia.

Ent Aadam ja Eeva ning Jumal kolmikmudel kehtib veel täna. Näiteks kristlased suhtlevad Jumalaga otse (ei ole vahendajaid, preestrit), naisel ei ole vaja palve vahendajaks meest. Jumal ei palu meest, et see ütleks oma naisele edasi üht või teist, vaid ütleb naisele otse mida vaja, kas see meeldib mehele või mitte. Kõik Jumala lapsed on võrdsed. Selles väljendub Jumala tahe.

Pauluse oma arvamus

„Parim tee inimest mõista on lähtuda tema põhimõtetest ja hoiakutest. Seepärast tuleks ka Pauluse üht või teist ütlust tõlgendama asudes teada pisutki tema teoloogiast, sh seda, kuidas ta üldiselt käsitas kristlikku kogudust. Sest tema kirjades öeldut on võimatu mõista lahus koguduse kontekstist. Viimasest tulenevalt peaksime esmalt olema kursis Pauluse kirjade saamislooga. Sageli peetakse neid teoloogilisteks traktaatideks, mis oleksid justnagu kirjutatud lugemiseks laiadele hulkadele. Tegelikult on need aga vastuseks tema poolt rajatud kogudustes tõstatunud probleemidele, ehk teisti öelduna – vastused koguduste poolt Paulusele saadetud kirjadele. Seepärast on ka nende sõnum suunatud otseselt ühele või teisele kogudusele. Kuid nii, nagu heade sõnumitega ikka, hakati ka Pauluse kirju edasi jagama ning isiklik sai seeläbi ühiskondlikuks. Nõnda ei tuleks mis tahes nüüdisaja küsimusele vastust otsides asetada rõhku niivõrd sellele, mida Paulus otseselt ütles (ja teha sellest tema “teoloogiat”), kuivõrd käsitusviisile, millest ta üht või teist öeldes lähtus,“ kirjutab EMK TS õppejõud Anne Saluraid artiklis Naised Pauluse teoloogias.

Läbilõige kogu ühiskonnast

Pauluse misjonireiside tulemusel tekkisid uued kogudused, paljud inimesed võtsid usu vastu, mehed ja naised, rikkad aristokraadid ja vaesed, vabad ja orjad, see oli koguduse liikmeskond.

Naiste ühiskondlik positsioon ja vabadus

Kreeka ühiskond on ühel või teisel perioodil olnud demokraatia eestvedaja. Klassikaline kreeka kultuur oli demokraatlik juba aastatuhanded. Juba 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur, Kreeka-Mükeene ehk Egeuse kultuur, mis vormus hiljem Mükeene kultuuriks, kus isegi hooned olid kindlustamata, kuna Minose tsivilisatsioonis polnud sõjakust. Ühiskond oli rahumeelne. Näiteks kunstis avalub naiste domineerimine, mis tähendab ajalooliselt naiste kõrget ühiskondliku positsiooni ja vabadust. Naine ei olnud kodanik, aga ta oli vaba. Ta ei saanud osaleda või pealtvaatajana viibida spordiväljakul (gymnasion - alastioleku kohas) spordivõistluse ajal, mida said vabad meesoost hellenid. Rooma ajal naiste võimalused avanesid veelgi. Tulles tagasi Kreeka tsivilisatsiooni hiigelaega, on tähtis mõista, et naistel olid vabadus demokraatliku kodanikuühiskonna ajaloolises korralduses, mis erines teistest tsivilisatsioonide orjanduslikust korrast.

Kreeklannade vabadus ja tavad

Paulus pärines juuda kutltuurist. Tema nõuded põrkusid vastu kreeklannade vabadust ja tava.

Kreeka mehed ei kohelnud naist kui omandit, ei kodus ega usu paktikas. Kreekas sai naine ise teenida jumalusi ja tegeleda ohverdamisega. Seevastu Iisraeli naine oli mehe omand, nad pidid templis viibima naistele mõeldud eesruumis.

Kreeka naistel oli helleni kultuuriruumis eriline koht. Mehed pidasid naisi pigem imetlemise ja austuse objektiks! Platon kirjeldab seda oma teostes. Rooma võim ei muutnud kreeka meeste hoiakuid kreeklannadesse, ammugi kreeka kodudes. Vastupidi, kreeka kultuur levis veel enam, kogu vahemere idaosa sai mõjutatud teadusest (kreeklastel oli ülikool juba 3 sajandit eKr), arhidektuurist, keelest ja usu tavadest, millega Paulusel tuleb tegemist teha ning ka meil täna.

Vaba naine vs mees on naise pea

Kreeka naine oli väärtustatud ja vaba kui Eedeni aias. Juudi kommete põhjal naine ei ole mehega võrdne isik, vaid ta on mehe alam ja omand.

Naised olgu vait!

Kujutage nüüd ette olukorda, kus Paulus reisib Kreeka aladele ja nõub naiste paika panemist. Naistelt tuleb sõnaõigus ära võtta (1Kr 14:34). Naine üldse olgu vait ja küsigu kodus oma meeste käest (1Kr 14:35). Ühest küljest kreeklanna, vaba, oli ta siis rikas aristokraat või vaene, ärgu ennast enam ehtigu soengute ega kulla ega pärlitega ja kallite riietega, vaid ta olgu häbelik (1Tm 2:9). Ja üldse, ma ei luba naistel meeste üle valitseda (1Tm 2:11,12). Sest mees on naise pea (Ef 5:22)! Kui keegi nüüd ütleb, et see ei ole naiste alandamine, siis mis see on?

Isegi juhul kui Paulus lähtus koguduse ühtsuse huvidest (ekklesia - Kristuse ihu), siis tuleb siinkohal panna suur küsimärk? Eesmärk ei pühitse abinõu. Alavääristamine ei lõpe ühtsusega, pigem vastupidi, tekitab veel enam vastuseisu.

Mis iganes õigustusi sel puhul välja tuuakse, ei saa väita, et mees on naise pea. Ammugi täna, arenenud ühiskonnas. Pauluse isiklik arvamus „mees on naise pea,“ (Ef 5:23) on vastuolus Kristuse evangeeliumi ja armu õpetusega. On sobimatu koguduse mudelis, perekonna mudelis, aga ka ühiskonnas tervikuna. Pauluse isiklikud ja naisi alandavad nõudmised on tegelikult orjandusliku korra pärand. Kui Kristus on koguduse pea, siis mees ei ole enam naise pea, vaid Kristus.

Kristuse koguduse naised

„Kuna sealsamas andis Paulus naistele (ja meestele) ka vabaduse ja vastutuse koguduse ülesehitamiseks, siis ei oleks õige kogudustes tõstatunud spetsiifilistest küsimustest teha üldiseid järeldusi. Tuleb märkida, et Pauluse kaastöölistest, abilistest, apostlitest, prohvetitest, õpetajatest ja toetajatest, keda ta oma kirjades nimetab, on suur hulk naised. Näiteks Priskilla (1Kr 16:19), Foibe (Rm 16:1, 2), Junia (Rm 16:7), Nümfa (Kl 4:15) ja Lüüdia (Ap 16:40). Peale nende veel Trüfaina ja Trüfosa ning Persis (Rm 16:12) ja paljud teised,“ ütleb EMK TS õppejõud Anne Saluraid artiklis Naised Pauluse teoloogias.

Käsuõpetusest võib küll järeldada, et teoloogia on meeste pärusmaa (naised ärgu siia oma nina toppigu), et sellest saavad aru vaid tõsised mehed, siis vaadates ülevalpool toodud isikute nimekirja, samuti Pauluse teisi seisukohti, võib julgelt öelda, et mehed ei ole saanud naiste ees eeliseid. Kristuse plaan ei näinud ette seda, et mehed saaksid ajada „oma asju“ ilma naisteta, vaid ainult üheskoos. „Nõndasamuti, mehed, elage mõistvalt naisega kui nõrgema astjaga. Osutage naistele austust nagu elu armuanni kaaspärijatele, et teie palvetel poleks takistusi,“ kirjutab Peetrus. (1Pe 3:7)

Jeesusele ei olnud naised vähem tähtsamad kui mehed. Kirikutes on paraku ikka veel säilinud mõtteviis soorollidest. Kust see „traditsioon“ soorollist siis ikkagi tuleb?

2000 aastat

Inimeste vastandamine ei ole kristlik, ka mitte mehe ja naise vahel. Kristluse mõte on rahvaste ühendamine. Kindlasti ei ole mehe ja naise soorollidest ka kreeka filosoofiline nägemus.

Kogudustes on viimased paar aastakümmet räägitud naiste vabadustest. Paulus ütles: Naised olgu koguduses vait, sest neil ei ole lubatud rääkida! Ma üldse ei luba naisel õpetada! (1Kr 14:34, 1Tm 2:12). Ent Jeesus ei öelnud Maarjale mine tööle, kas sa ei näe et Marta rassib üksinda. Jeesus ei öelnud Samaaria naisele, et ma ei räägi sinuga, vaid Samaaria naine pani imeks ja ütles talle „Кuidas! Sina, kes sa oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?“ Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega (ebapühad).

„Niisugustes situatsioonides muutuvad igasugused kõrgteoloogilised arutlused tühiseks, sest kuulutuse eesmärk ei ole puhas õpetus, vaid kuulutuse lähtekohaks ja eesmärgiks samal ajal on elu ise. Kui Jeesus oleks olnud üks neist „endast lugupidavatest“ juudi õpetajatest, siis ei oleks ta üldse naisega rääkinud, et mitte rikkuda oma reputatsiooni; kui aga Jeesus naisega rääkida võttis, siis oleks Ta pidanud samaarlannat noomima tolle patuse elu pärast ja talle meelde tuletama, et vaid laste sünnitamise kaudu on võimalik saada õndsaks. Vastupidiselt oodatule rääkis Jeesus naisega vaimsetel, või kui soovite - teoloogilistel teemadel,“ kirjutab EMK TS õppejõud Anne Saluraid oma artiklis Naise koht teoloogias. (2004, Koduteel)

Piiblis kirjeldatud sündmused räägivad rohkem kui sõnad. Jeesuse sõnum oli ühendamine. Ta seisukohad sarnanesid Kreeka kultuuriga enam kui judaismiga. Sama tajuvad ka eestlannad, et neile sobib pigem kreeklaste mõtteviis. Stereotüüp, mida Paulus kreeklannadele peale surus, millega sugu määras ära koha ühiskonnas ja seetõttu kehtestada tuleb, ei ole Jeesuselt.

Jeesus kohtles naisi tavatult, ent väärikalt

Tavatult tolle aja kommetele, kuid meile täiesti harjumuspäraselt. Naiste võrdne kohtlemine ja nendega vabalt suhtlemine iseloomustab Jeesust läbi nelja evangeeliumi; naistega vestluse asumise osas olid erinõuded. Jeesuse käitumine oli ühiskonna tava lõhestav. Jüngrid nurisesid Jeesuse käitumise üle. Naine oli madalamal positsioonil võrreldes mehega.

Jeesus viibis naiste seltskonnas, vestles nendega, kuulas neid, õpetas neid, aitas neid ja kohtles igati lugupidavalt kui võrdne võrdset. Selles osas Paulus ei võtnud Jeesust eeskujuks. Jeesus õpetas, et naisel kui mehel on võrdne ligipääs Jumala juurde.

Paulus kehtestas kreeklannadele orjanduslikud tavad

Paulus seadis Kreekas sisse juudi stereotüübid ja sotsiaalsed positsioonid, lähtudes judaismi mõtteviisist ja tema nõudmised võisid pakkuda ajutisi lahendusi, lahendada mõne tüliküsimuse, kuid vaieldamatult seadis see halva eeskuju, ehitas mehe ja naise vahel üles 2000 aastase vaheseina. 

Tänu ühiskonnas toimuvatele muutustele on hakatud sellest rohkem rääkima.

Kristliku kiriku vastutus

Kristlikul kirikul on olnud ühiskonna arengule tohutu mõju läbi kogu ajaloo. Vaata mis nurga alt tahad, kiriku vaimulike seisukohad mõjutavad kogu ühiskonda, kujundavad poliitilist maastiku ning kujundavad suhtumist soorollidesse, jms. Kuid vaimulikud lähtuvad eelkõige sellest, mida piibel kirjeldab. Kui Paulus käskis naistel vait olla, siis seda üldistati ja võeti üle üks ühele.

Kui Paulus oleks teadnud kuidas tema isiklik mõttevälgatus saab aluseks naiste alandamisele, küllap ta oleks kirjutanud veel ühe kirja, palunud naistelt vabandust, selgitanud, et ta ei mõelnud päris nii nagu ta ennast väljendas.

Sellele vaatamata lasub vastustus ennekõike koguduse vaimulikel, kes selgitavad Pauluse kirjade sisu ja kujundavad selle põhjal kristliku õpetust. 

"Kui Pauluse mõtteviis naiste osas ei oleks olnud kirjades, siis Euroopa ajaloos oleks naisi võrdselt koheldud 2000 aastat varem."

Meeste halb suhtumine naistesse

Pauluse stereotüüp – mees on naise pea, naine alamast soost, on selgelt nähtav kogu ühiskonnas, poliitikas, töökohtadel, perekonnas, praktiliselt kõikjal. Seda 21. sajandil!

Kui me räägime kirikutest, kogudustest, kristlastest, siis me ei saa kätt südamele panna ja öelda, et meil ei midagi pistmist naiste alandamisega? Peame tunnistama et jah, kellele ei meeldi isiklik teenija???

Sama leiab aset perekondades, töösuhetes või ühiskonnas üldse. Mehed alandavad naisi kui vaid võimalus selleks tekib. Suhtumine, et naine olgu vait või küsigu kodus oma mehelt, on ikka veel meeste mõttemaailmas sügavalt juurdunud.

Kuninga poeg ei saa valitseda kuninga tütre üle

Kuigi kristliku maailmavaatega mees peab ennast kuninga pojaks - Jumala lapseks, siis ta oma naises ei näe kuningannat. Ta kohtleb naist kui teenijat. Kuninga naine ei ole ori, vaid kuninganna! Kuninga poeg ei saa valitseda kuninga tütre üle, sest nad kõik on sama Isa – Jumala lapsed. Kõik on usu kaudu Jumala lapsed (Gl 3:26). Seda tõsiasja ei saa eirata.

KOKKUVÕTTEKS

Mehed on naisi alandatud aastatuhanded. Kuid see on muutumas. 60ndatel, seoses televisooni ja meediatööstuse arenguga algas suur muutus vabanemise poole. Naiste riietuses, muusikas, filmitööstuses, ajakirjanduses. Naised lubati kapist välja, kui nii võib öelda. Reklaamides hakati kujutama naist eneseteadliku ja oma otsustes vaba isikut.

Kristlike naiste – kristlaste alandamine ei olnud Jumala plaan, vaid apostel Pauluse meelevaldne ja isiklik nõue. (1Tm 2:11) On kuidas muidu on, aga sellega Paulus tegi karuteene kogu kristlikule maailmale. (1Tm 2:9-15) Ehk „tänu“ Paulusele mehed ikka veel õigustavad naiste alandamist, kohtlevad õrnemat sugupoolt kui eneste teenijaid (loe: orje).

Fakt on see, et rohuaias oli mees ja naine ja Jumal võrdses olukorras. Sarnane mudel toimis ka kreeka ühiskonnas: naine ja mees ja jumalused. Kreeklastel oli asjad nii nagu need oli loomise alguses. Ent täna paljud naised elavad otsekui juuditarid, oma meeste võimu all, mida mehed omal äranägemisel juhivad. Selline stereotüüp valitseb kõikjal. Mis on täiesti vastuvõetamatu ja kahetsusvärrne eksiõpetuse tagajärg. Ei ole palju mehi, kes julgeksid sellest avalikult tunnistada. Aga hea on juba seegi, et sellest räägitakse üha enam ja enam ning see teema püsib fookuses. Muutused võivad võtta aega mitu põlvkonda.

Pauluse õpetus „mees on naise pea“ on meelevaldne ja sügavalt eksitav, mida tulebki nii käsitleda ja pidada taunimisväärseks. See ei sobitu kristliku maailmapilti ja ei ühti Jumala pääste-plaaniga. On naisi alavääristav, mida ei saa tänapäeva kaasaegses ühiskonnas rakendada.

RIIGIKOGU VALIMISED 2015 - kes olid kooseluseaduse läbisurujad?

Siinkohal tuletame meelde Eesti perekonna ja väärtuste vaenlased - riigikogu liikmed, kes olid Kooseluseaduse läbisurujad!

Punase tärniga märgitud isikud (vt all) olid eriti kirglikud kooseluseaduse toetajad.

Kristlik Mõttevõra ei soovita kooseluseaduse toetajaid valida 2015 Riigikogu Valimistel, kuna need isikud eiravad meie kultuuri alusväärtusi ja rahva tahtmist ega hooli demokraatiast. Kooseluseaduse toetajaid ei või pereväärtuste seisukohast usaldada!  

Andes hääle valimistel reformierakonnale või sotsiaaldemokraatidele (homoideoloogia maaletoojatele), toetate homoideoloogia süvendamist Eestis.

VAATA JA LOE KÕIGEST LÄHEMALT VEEBILEHELT: Riigikogu Valimised 2015   


Kui te soovite Kooseluseaduse tühistamist, siis lugege lähemalt siit: EKRE


ÜHTLASI PALUME SEDA INFOT LEVITADA!

Paavst Franciscus võrdles rahvastele homoideoloogia pealesurumist Hitleri natsipropagandaga noortele. Seda, kuidas nn arengumaades kohalikele kultuuridele täiesti võõraid ideid ja struktuure peale surutakse, nimetas paavst "ideoloogiliseks kolonialismiks", mis on anastamise ja ülemvõimu kehtestamise kaasaegne vorm.

MEELDETULETUSEKS

Riigikogu liikmed kes olid vastu, et panna Kooseluseadus rahvahääletusele:

Need kes olid rahvahääetuse VASTU, ehk siis leiavad, et rahva arvamus ei loe:

Meelis Mälberg, Paul-Eerik Rummo, Margus Hanson, Valdo Randpere, Väino Linde, Rait Maruste, Kristen Michal, Lauri Luik, Laine Randjärv, Jaanus Tamkivi, Rein Aidma, Tiina Lokk-Ramberg, Mati Raidma, Remo Holsmer, Peep Aru, Tõnis Kõiv, Jüri Jaanson, Aivar Sõerd, Imre Sooäär, Andre Sepp, Arto Aas, Aare Heinvee, Kalle Jents, Kalle Laanet, Marianne Mikko, Parbi Pilvre, Jaan Õunapuu, Kalvi Kõva, Rainer Vakra, Neeme Suur, Tatjana Jaanson, Helju Pikhof, Rein Randver, Kalev Kotkas, Inara Luigas, Etti Kagarov, Maimu Berg, Karel Rüütli, Indrek Saar, Eiki Nestor, Jaak Allik, Rannar Vassiljev
Kokku: 42

POOLT, ehk need, kes TAHTSID panna selle rahvahääletusele:

Helir-Valdor Seeder, Siim Kiisler, Ken-Marti Vaher, Peeter Laurson, Erkki Nool, Marko Pomerants, Andrus Saare, Annely Kermann, Urmas Reinsalu, Aivar Kokk, Priit Sibul, Aivar Riisalu, Toomas Tõniste, Sven Sester, Margus Tsahkna, Kaia Iva, Juhan Parts, Jaak Aaviksoo, Marko Mihkelson, Tõnis Palts, Eldar Efendijev, Enn Eesmaa, Mihhail Stalnuhhin, Peeter Võsa, Kalev Kallo, Jüri Ratas, Tarmo Tamm, Priit Toobal, Mihhail Korb, Viktor Vassiljev, Vladimir Velman, Valeri Korb, Lembit Kaljuvee, Heinar Lenk, Marika Tuus-Laul
Kokku: 35

KOHAL, KUID EI HÄÄLETANUD:

Ene Ergma, Deniss Boroditš, Terje Trei, Aivar Rosenberg, Igor Gräzin, Tõnu Juul, Tarmo Mänd, Kadri Simson
Kokku: 8

---

KES HÄÄLETASID KOOSSEADUSE VASTUVÕTMISE  POOLT JA VASTU?

Riigikogu võttis vastu kooseluseaduse, mille poolt häälestas 40 saadikut, vastu oli 38. Siinkohal avaldame poolt ja vastu hääletanud saadikute nimed.

Muuhulgas väärib tähelepanu see, et eelnõu vastu tugevalt sõna võtnud Erki Nool puudus hääletuselt. Selle eest olid kohal ning hääletasid vastu Noole mõttekaaslased Peeter Võsa ja Priit Sibul. Hämmastaval kombel hääletas vastu ka hiljuti IRLiga liitunud ja üks eelnõu algatajatest olnud Aivar Riisalu.

Keskerakonnast hääletasid poolt Lauri Laasi, Priit Toobal, Olga Sõtnik ja Kadri Simson. Seaduse vastu olnud IRList jättis hääletamata Marko Mihkelson.


POOLT HÄÄLETASID:

Lauri Laasi      Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Priit Toobal     Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Kadri Simson  Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Olga Sõtnik    Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Meelis Mälberg           Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Paul-Eerik Rummo     Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Valdo Randpere         Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Rait Maruste   Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Lauri Luik       Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Laine Randjärv           Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Rein Aidma    Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Mati Raidma   Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Remo Holsmer           Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Kalle Palling   Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Tõnis Kõiv      Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Jüri Jaanson    Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Imre Sooäär    Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Andre Sepp    Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Arto Aas         Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Kalle Jents      Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Kristen Michal            Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Tiina Lokk-Tramberg Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Kalev Kallemets         Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Lembit Kaljuvee         Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed        

Rainer Vakra  Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed        

Marianne Mikko         Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Mart Meri       Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Neeme Suur    Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Kalev Kotkas  Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Heljo Pikhof   Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Karel Rüütli    Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Indrek Saar     Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Eiki Nestor     Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Jaak Allik        Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Rannar Vassiljev        Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Jüri Morozov  Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Barbi Pilvre     Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Etti Kagarov   Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Tatjana Jaanson          Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Maimu Berg    Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon


VASTU HÄÄLETASID:

Eldar Efendijev          Eesti Keskerakonna fraktsioon

Mihhail Stalnuhhin     Eesti Keskerakonna fraktsioon

Peeter Võsa    Eesti Keskerakonna fraktsioon

Kalev Kallo    Eesti Keskerakonna fraktsioon

Tarmo Tamm  Eesti Keskerakonna fraktsioon

Viktor Vassiljev         Eesti Keskerakonna fraktsioon

Vladimir Velman        Eesti Keskerakonna fraktsioon

Valeri Korb     Eesti Keskerakonna fraktsioon

Urbo Vaarmann          Eesti Keskerakonna fraktsioon

Mihhail Korb  Eesti Keskerakonna fraktsioon

Väino Linde   Eesti Reformierakonna fraktsioon

Igor Gräzin     Eesti Reformierakonna fraktsioon

Tõnu Juul        Eesti Reformierakonna fraktsioon

Peep Aru         Eesti Reformierakonna fraktsioon

Aivar Sõerd    Eesti Reformierakonna fraktsioon

Tarmo Mänd   Eesti Reformierakonna fraktsioon

Andres Herkel            Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed

Kalle Laanet   Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed

Aivar Riisalu   Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed

Deniss Boroditš          Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed

Andrus Saare  Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Peeter Laurson           Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Marko Pomerants       Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Urmas Reinsalu          Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Annely Akkermann    Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Aivar Kokk     Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Liisa-Ly Pakosta        Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Priit Sibul        Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Toomas Tõniste          Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Sven Sester     Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Margus Tsahkna         Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Kaia Iva          Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Tõnis Palts      Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Helir-Valdor Seeder   Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Siim Kiisler     Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Ken-Marti Vaher        Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Juhan Parts     Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Jaak Aaviksoo            Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon       


EI HÄÄLETANUD:

Jüri Ratas        Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Marika Tuus-Laul       Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Jaanus Tamkivi           Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Terje Trei        Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Aare Heinvee  Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Aivar Rosenberg        Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Marko Mihkelson       Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon       

Jaan Õunapuu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Kalvi Kõva     Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Tiit Tammsaar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon


PUUDUSID:

Enn Eesmaa    Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Mailis Reps     Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Heimar Lenk   Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Siret Kotka     Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Margus Hanson          Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Kalev Lillo      Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Tarmo Leinatamm      Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Rein Lang       Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Inara Luigas    Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed        

Erki Nool        Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon       

Ene Ergma      Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon       

Reet Roos       Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon       

Rein Randver Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Homoaktivistid, mida te tahate et teile tehakse?

Kristlasi süüdistatakse üha kõlavamalt ja neile pannakse ette, et nad soovivad homodele halba. Kuidas siis sellega on? 

Piibel kirjutab, et ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Seda tõde teavad ka need, kes ei ole usklikud ja või on homod. "Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!" (Mt 7:12) kirjutab piibel.

Üksi isa ega ema ei ole vaimustuses sellest, kui nende laps hakkab homoks või seda juba teinud on. Seetõttu peredes on suur vastasseis. Sest milline ema tahab näha oma kodus tütart ja tema lesbisõpra või poega ja tema meessõpra kooselu alustamas? Ei usu! Milline pereema toob ilmale lapse, et temast kasvatada lesbi või gay? Palun need nimetada...

Ei usu, et seda tahavad ka need riigikogu liikmed oma lastele või lastelastele, kes vajutavad kooseluseaduse puhul rohelist nuppu. 

Küsimus, miks homoaktivistid soovivad teistele seda, kui nad oma lapsi ei kasvatanud homodeks?

Eksistentsiaalne küsimus

EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU ARVAMUS KOOSELUSEADUSE VÄLJATÖÖTAMISE KÜSIMUSES

Kirikute Nõukogu peab kõlbelise elu küsimustes kõrgeimaks autoriteettekstiks Piiblis väljendatud seisukohti. Sellest lähtuvalt on Eesti Kirikute Nõukogu kiitnud 2008. aastal heaks ühtse seisukoha abielu, perekonna ja inimese seksuaalsuse teemadel (http://ekn.ee/lakitus.php?id=1). Kirikute Nõukogu arvamus mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni suhtes tugineb nimetatud dokumendile.

Loomispäraselt on mehe ja naise vahelisse abielusuhtesse kätketud jumalik õnnistus ja inimlik õnnelikkus. Abielu pakub mitteabielulisest kooselust suuremat kindlustunnet, seda eriti laste saamisel ja kasvatamisel. Turvatunne ei sõltu ainuüksi majanduslikust kaitstusest, vaid ka veendumusest, et elatakse püsisuhtes ja ollakse pikemas perspektiivis kindlad nii omaenese isiklikus kui ka ühiselt otsustatud kooselu identiteedis. Abielluastumine on märgilise tähendusega sõnum mõlema osapoole teadlikust valikust, vastutusevõtmisest,  pühendumisest ja teineteisele truudusetõotuse andmisest. Ka rahvusvahelised gallupid näitavad, et abielus elavate paaride rahulolu ja vaimne tervis on palju kõrgem ning loob suuresti rohkem sotsiaalset ja isegi materiaalset kapitali kui vaba kooselu paaridel (vt nt Ameerika Sotsioloogide Ühenduse uurimus Explaining Differences in Mental Health between Married and Cohabiting Individuals).

Mitteabielulistes kooseludes seevastu võib ühe või mõlema osapoole lõpunimineva kooselutahte ebapiisavus või puudumine mõjutada abielu sõlmimist/sõlmimata jätmist ja/või ka teiste õiguslike regulatsioonide tagamist või mittetagamist. Tahes-tahtmatult asetab see nõrgema osapoole ning järeltulijad haavatavasse olukorda.

Vaatamata asjaolule, et Eestis on ka täna õiguslikud võimalused mitteabieluliste kooselupartnerite õiguste tagamiseks, ei ole kooselus elavate paaride hulgas piisavalt teadlikku valmisolekut seesuguste võimaluste kasutamiseks.

Eelnevat silmas pidades peame elu kandvatest väärtustest lähtuvalt oluliseks niisuguseid ühiskondlikke arengusuundi, kus abielu kui mehe ja naise vahelise vastastikuse sügavaima pühendumise mõiste ei hägustuks. Olemuslikult ei saa abielu kui mehe ja naise liidu elulist kehastust võrrelda ega võrdsustada ühegi teise kooselu vormiga. Seepärast ei toeta Eesti Kirikute Nõukogu mitteabieluliste kooseluvormide abielusarnast registreerimist.

EKN on teadlik, et loomisel olev kooseluseadus on sooneutraalne ning hõlmab mitteabielulist kooselu ja selle õiguslikku regulatsiooni, andes ühtlasi võimaluse ka samasooliste isikute  kooselu riiklikuks seadustamiseks.

Soo – kas siis mees- või naissoo – kvaliteet on peaasjalikult seotud inimese personaalsuse ehk tema isikulise olemasoluga: „Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.” Loomispärane inimelu määratlus meesinimeseks ja naisinimeseks ületab inimolemise bioloogilise mõõtme. See on ontoloogiline kategooria. Nii ei ole ka homoseksuaalsus pelgalt moraali või juriidika küsimus. See on sõna otseses mõttes eksistentsiaalne küsimus ehk teisisõnu inimolemise kui niisuguse määratlemise küsimus. Inimese tahe ei saa muuta kahesooliseks loodud inimmaailma jumalikku määratlust.

Kirikute Nõukogu leiab, et homoseksuaalne eluviis on Kõigekõrgema palge ees patt selle mis tahes vormis. Pattu ega pahesid ei saa aga õigustada ega õiguslikult aktsepteerida. Nii taunib EKN ka mitteabielulise kooselu võimaliku õigusliku regulatsiooni kaudu ühiskonnas levivat homoseksuaalsuse heakskiitmist ja propageerimist. Samas ei nõustu EKN end homoseksuaalidena määratlenud inimeste eristamisega selleks, et neid põlgusega kohelda, häbimärgistada või mingil muul moel diskrimineerida. Kõigile inimestele kuulub nii jumalik armastusväärsus kui inimlik väärikus.

Toetudes eelpool väljendatud kristlikule inimesekäsitusele ja EKN liikmeskirikute ühtsele seisukohale soovitab EKN jääda arutluse all olevas seadusandluse muutmise küsimuses traditsioonilise peremudeli juurde, mis kaitseb lapsi ning tagab nendele isa ja ema poolse hoole ja kasvatuse. Sellist mõtteviisi kaitseb ka Eesti Vabariigi Põhiseadus, mille § 27 kohaselt perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all, vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Laste kaitsest lähtudes väärtustab enim traditsioonilist ja tervet perekonda ka ÜRO lapse õiguste konventsioon.

Eesti Kirikute Nõukogu, ühendades 8 kirikut ja 2 koguduste liitu 433 koguduse ning enam kui 400 tuhande liikmega palub Justiitsministeeriumil jääda kehtiva Perekonnaseaduse aluspõhimõtete juurde. Teiste kooselu vormide korral saab kasutada olemasolevaid seadusi, neid vajaduse korral muutes ja täiendades.

Isa, kas ma saan sinuga rääkida...?

Armastuse võit

"Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest?" küsib Paulus kirjas roomlastele ja vastab "Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas."

Tegusõna "lahutama" kr keeles chōrizō, tähendab algtekstis eraldama, ühendust katkestama, rikkuma, lõhkuma, lahku viima ja tühistama, abielu lahutama või abikaasa maha jätma. Seda sõna kasutas Kristus, kui ta kõneles abielu lahutamisest: "Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu" (Mk 10:9); või (Mt 19:6). Sõna chōrizō algvorm tuleb nimisõnast chōra ehk maaala, maakond, regioon, maa mis on küntud; kahe maaala vahel paiknev ruum, piiratud ala. Lahutus rikub sellist ala või ruumi.

Puudutades abielu lahutamatust, olete te kuulnud igasuguseid põhjendusi, mida mõnikord on motiveeritud pealtnäha heade motiividega, mida iseäranis kavalalt on väänanud kristlastest vaimulikud, et õigustada oma abielulahutust. Kuid Jumala sõnas ei ole lahutusele õigustust. Jeesus ütles, andestage ja otsige lepitust, olge rahu tegijad, siis te saate näha Jumalat. Väljaspool on hoorajad (Il 22.15). Abielurikkujad ei päri Jumala riiki ja kõik kes valet armastavad ja teevad. Mida Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu.

Inimene on loodud mehe ja naise liiduks (1Ms 5:2) ja abielu vahekord (2Ms 22:15) ja side (1Kr 7:27) kehtivad surmani (Rm 7:2), mistõttu neid ei tohi rikkuda (Rm 7:3). Abielu on püha ja lapsed on pühad (1Kr 7:14). Abielu õnne loob see, kes püüab teist õnnelikuks teha (1Kr 10:24). Kuid lahutamiseni viib südamekangus (Mt 19:8), uskmatus (1Kr 7:12-15). Leskedel on õigus abielluda (1Ti 5:14, 1Kr 7:39), kuid mitte lahutatuil (1Kr 7:10-11), seepärast tuleb vältida elu suurimat õnnetust abielulahutust (Ml 2:16), aga ka vabameelseid suhteid (1Kr 5:11; 6:9-10).

Apostel Paulus selgitab Ef 5:32, "See saladus on suur: ma räägin Kristusest ja kogudusest." Need kaks on üks liha. Meid on ühendatud Kristusega, oleme teinud temaga igavese lepingu, saanud tema ihu liikmeiks, lihaks tema lihast ja luuks tema luust. Kristus on lihakssaanud armastus. Meie kristlased, lahutamatult selle armastusega seotud. Jääge tema armastusse ja võit on meile kindlustatud (Rm 8:37).

Apostel toob veel terve loetelu neid vaimulikke vaenlasi, mis püüavad meid Kristuse armastusest lahutada ja milliseid kristlane kohtab ning peab võitlema, nende purustavale survele vastu seisma. Kristlane peab ületama kõik otsustava võitluse raskused Jumala armastusega, sest võit on juba välja kuulutatud, aga võitma ennast tema abiga, kes kristlast armastab nagu oma Poega, kes on Jumal. Seetõttu armastus sallib kõike ja võidab oma lootusega. Armastus loodab kõike ja alati. Armastus võib langeda meeleheitesse, aga tuleb sellest võitlusest välja võidulootusega, sest Kristus on võitja ja ta on juba saavutanud kõik vajaliku selleks, et meiegi võiksime olla võidukad. Seepärast looda alati Jumalale ja ole võitja!

Parim viis reisimiseks

Matkaauto rent on kahtlemata palju parem võimalus reisimiseks et näha huvitavaid kohti, kui reisida lennuki või laevaga.

Eks igal reisiviisil ole omad head ja vead, aga minu arvates matkaauto teeb kõigile pikalt ära. Caravan loob võimalused, mida inimene hakkab väärtustama alates neljakümneselt, eelkõige mugavused ja oma elukoht. Varustus, riided püsivad riidepuul sirged, tehnika, külmkapp jahedate jookidega ja toiduga kogu aeg käepärast, duššinurk eriti suvel on asendamatu ja loomulikult wc, ei pea tundide viisi otsima sobivat kohta või metsatukka ;) Kui oled noor, siis iga päev telgi lahti võtmine ja kokkupanek ei valmista mingit erilist probleemi ja ongi lahe, aga keskeas mõtled teisiti. Karavaniga reisides ei ole vaja asju autost välja tassida ja jälle tagasi laduda. Suht tüütu, kui sul on suur pere. Karavanis keerad lihtsalt ukse lukku ja lähed. Kui aga valida kas rentida matkaauto või karavan, siis mina eelistan ikkagi caravani, sest selle saab auto küljest lahti ühendada ja võimaldab külastada reisi ajal ka paiku, kuhu suure masinaga ei mahu või teeolud on keerulisemad. Iga küla- ja metsateele autoelamuga ei sõida, aga caravani pargid ära ja väikse autoga saad igale poole.



Kui aga pole huvi külastada kõikvõimalikke heas mõttes urkaid looduses, siis sobib suurepäraselt karavanist suurem autoelamu. Ööbimiskoha leidmine pole üldse probleem ja hotellide broneeringud ei mõjuta reisi, ööbid seal ja ajal kus tahad ja kaua tahad :) Söögikohtade otsimine jääb ära, kuna köögis saad kenasti keeta suppi või kasvõi kooki küpsetada lastele. Mida sa hing veel ihkad! Lastega on see teema vaata et eluküsimus, need küsivad ju iga kahe tunni pärast süüa. Siis seda "jama" pole. Pead auto kinni, teed lõuna ära ja läks jälle edasi! Kõik on häpid ;) Matkaautos juba igav ei hakka, telekas ja multimeedia ja arvuti, mis kõige tähtsam, internet võib olla kogu aeg sees, ilma milleta mina küll elu ette ei kujuta. Lihtsalt elame infoühiskonnas ja minu töö ja elu on sellest sõltuv, see annab ka reisi ajal hea võimaluse uurida järgmise linna või piirkonna kihvtid kohad külastamiseks. Kaardi pealt neid ei leia. Muidugi võib nüüd mõni öelda, et mis takistab seda tegemast enne reisi? Ausalt öeldes, ei jõua, ei viitsi ja pole aega! Reisil võtad selleks ekstra aja ja uuridki, mida näha saab? Milline melu ja põnevus on arutada koos järgmist sihtkohta :))) Matkaautoga reisimine on kindlasti odavam kui hotellides ööbimine, eriti seltskonnaga, tubade broneeringud ja ebamugavad hotellide kitsendused, kus ei saa pere ühes toas olla, vaid peab ööbima eraldi tubades. Milleks?! Karavan võimaldab reisida odavamalt. Ärkan üles siis, kui tahan. Ei pea tuba vabastama iga päev juba 12-neks. Matkaauto rent on parim viis pere või seltskonnaga reisimiseks, et nautida ilusaid kohti, kuhugi pole kiiret ja sõida kuhu tahad ja millal tahad! Kõik eluks vajalik on käepärast, eriti pere elu ja kõigi lõputuid nõudmisi arvesse võttes. Ja suvi on parim aeg seiklemiseks. Sõida koos sõprade või perega puhkama!