Ära võta seda pähe

Eesti keeles kasutatakse väljendeid: võta aru pähe (!), ma ei võta seda pähe, aru pähe panema, pähe võtma, kaine mõistusega, jt.*

Need väljendid on hingelised ja sekulaarsed**, mis kutsuvad üles asjasse suhtuma nn kaine mõistusega, milles Jumalal ei ole kohta. See on ideoloogilises tähenduses avalik hoiak seletada kõike mõistusega, mõistuse abil, nn ratsionaalse moraali alusel, kus kõrvale tuleb jätta argumendid jumalast.

Kuid inimene ei ole ainult hingeline, vaid on ka vaimne olend. Teadupärast kõike ei saa ratsionaalselt võtta ja ära põhjendada. Just nendes olukordades kõlab üleskutse "võta aru pähe!" või "aru pähe panema" eriti küüniliselt ja ülbelt.

Need väljendavad ideoloogiat ja selle hoiakuid, mis ülistavad inimest, tema intellektuaalseid võimeid, tema võimet teha selle põhjal järeldusi, mis aga tihti viivad valede otsusteni, sest kui eeldused on valed, ei saa ka järeldused olla teistsugused. Kõigel sellel ei ole vaimsete asjadega miskit pistmist.

Sellel on ka medali halvim näide, väljend: istus pähe. Kes saab inimesele pähe istuda?

Mitte keegi peale eksitaja, aga see on deemonlik. Olukord kus sõbrad püüavad kellelegi nö aru pähe panna, on väga tuttav olukord. Ka piiblist leiab sellised näited. Näiteks Peetrus. Püüdis Jeesusele mõistust pähe panna ehk teisisõnu pähe istuda. Kuid Peetrusele oli saatan pähe istunud. Jeesus tundis selle vaimselt ära. Ta hindas seda olukorda - võta mõistus pähe, vastupanekuga. Kellele? Ikka Jumalale! Peetruse meelest tundus Jeesuse tegu selline, kus ta peaks mõistuse pähe võtma.

Südmus. Ja Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda hoiatama: „Jumal hoidku, Issand! Ärgu seda sulle sündigu!” Jeesus vastas Peetrusele: „Tagane, vastupanija! Sa oled mulle kiusatuseks, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil.”

Peetrus mõtles inimeste viisil, st hingeliselt, mitte vaimselt. Peetruse meelest tuli Jeesust noomida ja teda korrale kutsuda. Ja seda Peetrus ka tegi, kutsus ta kõrvale kui oma lähedase sõbra ja noomis teda, võta ometi mõistus pähe! Kuid Jeesus ei lasknud Peetrusel pähe istuda, kelle pähe oli istunud saatan.

Apostel Paulusele oli see samuti tuttav teema, ta võtab selle kokku, kirjutab: Aga maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest seda tuleb mõista vaimselt. 1Kr 2:14

Kõik kristlased on kogenud seda sama olukorda.

Nad tulid usule. Ja mida tegid nende lähedased? Nad rääkisid ja heitsid ette: võta ometi mõistus pähe! Püüdsid usklikule aru pähe panna. Pidasid teda imelikuks. Põlgasid ära ja hakkasid usule tulnud inimest vältima. Ühesõnaga, istusid talle pähe. Sest nende endi pea kohal oli deemon ja istub nähtavasti tänaseni. Kuivõrd nad ei suuda seda vaimselt tunnetada, sest vaimseid asju tuleb mõista vaimselt, aga see on neile - uskmatuil inimestele narrus.

Kristlasena me oleme kutsutud olema vabad.

Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse! (Gl 5:1) "Ent Issand on Vaim, ja seal, kus on Issanda Vaim, on vabadus," kirjutab Paulus korintlastele (2Kr 3:17) Aga isegi tollal pugesid kogudusse valevennad, kes ei olnud vaimsed, vaid maised, kes tahtsid inimestele pähe istuda ja neid orjastada, haarata neid oma mõjuvõimu alla.

Midagi ei ole muutunud siin päikese all.

Täna kohtame eneste ümber veel enam neid, kes tulevad teid nö korrale kutsuma. Ärge kuulake neid! Nad on hundid lambanahas. Terve ühiskond on kuradi võimuses. Kes kellele allub, kes keda mõjutab ja kogu tants käib vaid mõjujõu kauplemise ümber, vaimses maailmas sõda hingede võitmise üle. Lihtne. See on vaimne või halval juhul deemonlik. Elage otsekui vabad, ütles Peetrus. "Sest need, kes tõotavad teistele vabadust, on ise orjad, sest kellele on keegi alistatud, selle orjaks ta on saanud", kirjutab ta. (2Pe 2:19)

Kui teile tuleb keegi ütlema: võta mõistus pähe, siis võite vabalt öelda: tagane minust!

Te võite kõike pähe võtta, mis tuleb teie südamest, aga ärge võtke seda pähe, mis tuleb mõstusest. 

Sest see on petlik, hingeline, deemonlik. Jumala järgijat juhib tema vaim koos Püha vaimuga, kes elab tema südames. Kui sa paned tähele, mida su süda sulle ütleb, siis sa teed kõike õigesti. Isegi siis, kui see tundub sulle kummaline, aga usalda Jumala vaimu ja ta juhib sind alati õigesti ja tõeselt, nii et sa tihti alles hiljem taipad (mõistusega): "Oeh, kuidas ma küll selleni jõudsin, see on imeline!" Kasuta mitte ratsionaalset mõistust, vaid kasuta südant, ja mõistust, mis on antud sulle selleks, et sa suudaksid analüüsida vaimu tegevust ja käia koos Jumalaga iga päev.

Väldi kõiki neid, kes tulevad sulle aru pähe panema, sest sa ei vaja neid, neil endil pole seda peas. Kuula oma südame häält! Tee kõike, mida su süda sulle ütleb ja sa sa õpid tundma ja saad kogeda Jumalikku tarkust, mis on üle kõigi tarkuste. Jeesus tegi just seda ja õpetas oma jüngreid, kuidas need peaksid vahet tegema heal ja kurjal. Saatan tuli ka Jeesusele aru pähe panema, kiusas teda, aga Jeesus nägi läbi, sest ta mõistis, et vaimseid asju tuleb mõista vaimselt. Tee sina seda sama.

Jumalat sa ei pea pähe võtma. Jumal võetakse südamesse. Just seetõttu sa palusid, et kallis Jumal, tule minu südamesse. Sa ei palunud ju, tule mu pähe!? Sa võtsid Jeesuse vastu oma südamesse. Sealt sa saad tarkust ja kõike mida sa vajad eluks ja õnneks.


------------------------------------------------------------

Eesti keele seletavas sõnaraamatus:

*
aru pähe panema, aru pähe võtma
milleski arukas v. mõistlikus veenma; aru saama v. mõistlikuks muutuma. Sõbrad püüdsid talle aru pähe panna. Võta aru pähe, ära räägi rumalusi.

pähe võtma
midagi (kindlalt) nõuks võtma, otsustama. *Meie õde Juliana võttis äkki pähe, et tema läheb mehele. V. Ilus.

---

Vikipedias:

**
Sekularism (ilmalik-) on poliitiline ideoloogia, religiooni ja poliitilise võimu, kiriku ja riigi üksteisest eristumisest. Ühiskonnas need valdkonnad võivad olla ja peaksid olema üksteisest ka eraldatud.

Mõiste “sekularism” võeti inglise keeles esimest korda kasutusele 19. sajandil eeskätt ideoloogilises tähenduses. Kõigepealt tähistati selle mõistega õpetust, mille kohaselt peavad moraali aluseks olema ratsionaalsed arutlused inimese heaolust selles maailmas, kusjuures kõrvale tuleb jätta kõik arutlused jumalast või surmajärgsest elust. Hiljem kasutati mõistet “sekularism” üldisemalt veendumuse kohta, et avalikud institutsioonid, eriti aga üldine haridus, peaksid olema sekulaarsed, mitte usulised. 20. sajandil muutus selle mõiste tähendusväli mõiste “sekulaarne” vanemate ja laiemate kaastähenduste tõttu natuke avaramaks. Tihti kasutatakse mõistet “sekularism” koos mõistega “eraldatus”, mis on ligikaudne vaste prantsuse mõistele laicisme mida kasutatakse ka teistes keeltes, kuid seni mitte inglise keeles.

---

Kuidas käituda rünnaku korral

Mida teha rünnaku korral?

Meid kõiki võivad tabada ootamatud tagasilöögid ja rünnakud. Siinkohal lühidalt tegevuskava, kui te näete, et hingevaenlane püüab teid hävitada või vähemalt proovile panna.

Ta teeb seda kõigiga. Isegi Jeesus pidi läbima need katsed. Ta oli pidevalt löögi all. Ka meid võivad aeg ajalt tabada olukorrad, mille läbi meid süüdistakse kõiges halvas, isegi selles, milles meil ei pruugi süüd olla. Kuid hingevanlane teeb seda veenvalt. Ta teeb seda läbi teiste inimeste. Ta seab neid meie vastu ja veenab kõigepealt neid ja siis kui ta on saanud nende mõtted oma kontrolli alla, kasutab ta neid inimesi meie hävitamiseks. Samas ta hävitab kõike ja kõiki. Ka need, keda ta valis sind ründama. Sellised asjad juhtuvad iga päev. Erinevad on vaid rünnaku raskusastmed. Kui aga teid tabab rajurünnak, siis te niisama lihtsalt sellest tõenäoliselt välja ei tule. Te peate võitlema! Teil ei ole valikut. Te peate tõsiselt võitlema!

"Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega" kirjeldab apostel Paulus efeslastele. (Ef 6:12)

Siinkohal teile 7 näpunäidet, mida te kindlasti peaksite tegema, et lahing võita. 

Esiteks. Kui te näete, et teid tabab rünnak, siis esimese asjana te peate seda teadvustama. See tähendab, et ärge lööge vastu, ärge rünnake inimest (sama õpetas Jeesus), vaid tundke ära, kes on tegelikult selle põhjustanud ja mida täpselt. Tehke vahet inimesel ja deemonil, kes mida ja milleks räägib.

Teiseks. Ärge kaotage meelt. Püüdke jääda rahulikuks, sest ainult siis te säilitate kaine mõtlemisvõime ja suudate olukorrale adekvaatselt vastata. See on vahest kõige raskem teha, sest teid tabab turmtuli, aga usaldage Jumalat, et tal on asjade üle kontroll ka siis kui teie seda enam ei kontrolli.

Kolmandaks. Kutsuge abi. Organiseerige kiiresti omale palvetugi. Võtke ühendust oma parimate sõpradega (kes ikka palvetavad) ja paluge neil palvetada teie olukorra eest. Tehke seda viivitamatult. Sellega te loote endale ringkaitse ja teie eest palvetatakse püsivalt. Jumal näeb selle olukorra tõsidust ja reageerib kohe.

Neljandaks. Jääge usus kindlaks ja jälgige märke. Muutus ei pruugi kohe tulla, olge kannatlik, aga olge veendunud selles, et kui olukord on raske, sekkub Jumal otsekohe. See on tema viis asju lahendada. Ta on alati õigel ajal kohal. Kui te näete muutust, mida te ei oska kuidagi põhjendada, siis teadke, Jeesus tegutseb. Nimetage Jeesust ja usaldage tema on kohal, isegi siis kui te teda ei näe. Seletamatud muutused teeb just tema!

Viiendaks. Jätkake omalt poolt ja tehke kõik mida te saate teha, et olukord laheneks ja te näete kuidas kuri taganeb. Tänage Jumalat püsivalt, tema kiire sekkumise ja abi eest, sest Jeesus muudab iga olukorra. (Ent kuri vaim kostis neile: „Jeesust ma tunnen ja Paulust ma tean, aga kes teie olete?” Ap 19:15)

Kuuendaks. Rääkige sellest. Analüüsige. Ärge nähke ründajas oma vaenlast! Inimesed sageli räägivad hingevanlase mõtteid. (Ja Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda hoiatama: „Jumal hoidku, Issand! Ärgu seda sulle sündigu!” Mt 16:22) Saatan püüab eksitada igal moel. Mõelge kontekstile, kellele on see kasulik, kes mida võidab. Mõistke, et te ei võitle inimestega. Kurja ja mõtlemist on võimalik ära tunda ja seda tuleb paljastada. Me kõik oleme vaimulikus sõjas ja kurat püüab kõike ja kõiki ära rikkuda ja neelata nagu ütles Jaakobus, aga teie seiske vastu usus ja kasutage usinalt kõiki vaimurelvi, millest piibel räägib ja õpetab.

Seitsmendaks. Tee sellest omad järeldused. Põhjalikud. Tee oma elule revisjon. Mõtle, kas sa saad teha midagi selleks, et see olukord enam ei kordu. Vii otsustavalt sisse meetmed, millega sa saad tulevikus kaitsta sarnase rünnaku vastu. Kindlasti on iga inimese elus mõni müüripragu, mis vajab parandamist, kinni panemist. Leia see üles. Pane see kinni. Koos Jumalaga sa saad teha igast küljest aia ümber. (Ii 1:10) Ehita seda nii hästi kui sa vähegi suudad.

Keegi kindral on kunagi öelnud: tahad rahu, valmistu sõjaks. Kuid see kehtib ka vaimuliku sõjapidamise puhul. Pead olema valmis kõige kurja vastu seisma ja sul peab olema plaan, kuidas sa seda teed.

Loo endale eestpalve võitlussalk, et sul oleks võimalik neid kohe mobiliseerida

Kindlasti sa saad kohe mõelda kes on need paar usaldusväärset lähedast inimest, keda sa saaksid koheselt üles kutsuda enese eest palvetama kui sul midagi hullu peaks juhtuma. Sa ei pea neile rääkima oma lugu, aga sa pead ütlema, et asi on väga tõsine ja sa vajad kiiresti eestpalvet tekkinud olukorra pärast ja enda pärast ja vajadusel ka kellegi teise eest. Võta seda väga tõsiselt. See on võtme tähtsusega.

Isegi Jeesusel oli oma lähedane meeskond, kes pidevalt palvetas tema eest (kuna ta oli pidevalt rünnaku all). Ka sinul peab nii olema. Et sa saaksid viivitamatult abi õigeks ajaks kui sind rünnatakse. Sest see mis on taevas kinni seotud, on seotud kinni ka maapeal. "Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas." (Mt 18:18). Seetõttu on see võtmekoht. Sul ei ole aega oodata, kuni tuleb pühapäev ja sa paned selle koguduse eestpalvesse. See on liiga hilja. Su olukord vajab kohe eestpalveid.

Murdepunkt või murrangu toob Jeesus. Kelle käes on kogu meelevald, nii taevas kui ka maapeal. Teda tuleb kindlasti kaasata, appi kutsuda, kohepeal nimetada. Ja ta tuleb kohale, isegi kui te teda ei näe, ei saa te kuidagi ära selgitada miks ühtäkki olukord võtab ootamatu - pöördelise suuna ja muutub paremuse poole 180 kraadi. Sa näed, et sina ei tinginud seda, aga see pöördus, toimus pöördeline muutus. Just see on see, mida teeb Jeesus. Kogu au kuulub talle!

Mis iganes juhtub, ärge kaotage pead ja lootust. Iial ärge andke alla!

Ole hoitud

KAS HINGELIK ON DEEMONLIK?

Kindlasti mitte? Teisisõnu võiks küsida veel, kas hing on siis langenud vaim? Muidugi mitte! Jaakobus paneb "maise", "hingelise" ja "deemonliku" ühe dimensiooni peale, olete tähele pannud? (loe: Jk 3:15) Miks? Asi on nimelt selles, et langenud vaimud heideti Taevast välja, kuid sellegi poolest vaimolend, ent inetu - deemon, ta ei muutu hingeks. See ei muuda vaime hingeks, samuti ei muutu hing deemoniks; neil on ainulaadsed, erinevad tunnused ja funktsioonid, mille Jumal andis loomise ajal.

Kuivõrd hingel ei ole võimalik Taevas ringi kolada (nagu kirjutasime meie eelmises postituses), aga samuti langenud inglil ei ole asja enam Taevasse, siis Jaakobus panebki need ühe pulga peale ehk madalamale dimensioonile. Samas ingel on inimesest kõrgem, võimsam olevus. Aga maapeal loodud olevuste seas on vaim üksnes inimeses, hing aga kogu loomariigis. Näiteks on koeral hing, kuid koer ei pääse Taevasse puhtalt sel põhjusel, et temas puudub vaim. Küll aga on mõned hinged (kes on kogenud kehast väljumist) tunnistanud pärast rändamist, et nad nägid taevas loomi nt koera. See võib nii olla, aga kindlasti on see koht kõigest "taevas" (selle eesruum), mitte Taevas. Piibel kirjeldab, et isegi varblased on loetud ja Jumal hoolitseb nende eest, kuivõrd neile omistati hing, ent see ei tähenda seda, et nad pääsevad sama koha peale kuhu igavese elu pärinud inimhinged saavad koha. Niisiis, Jumal on selle teema lahendanud ja muuhulgas on olemas ka taevas, madalam dimensioon. Kõigele on mõeldud.

Jumal puhus oma Vaimu inimese sisse, kes siis ärkas ellu (algselt igaveseks), teised tehti lihtsalt valmis, millega said hinge. Hing ei ole kindlasti deemon või deemonlik. Jaakobus lihtsalt sellega annab mõista, et inimesed võiksid oma hinge eest hoolt kanda, teades, et nad ei ole siin üksi (kurat oma deemonitega valitseb maad) ning kui inimene jätab oma hinge hooletusse, siis ärgu arvaku, et kurat seda tähele ei pane ja asja niisama jätab. Kurat püüab varastada igat hinge kui ta vähegi saab. Paulus ütleb, et meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega. Ef 6:12  Näiteks panna mõne mehe pähe halvad kavatsused, mida viimane siis enese teadmata omaks võtab ja halvimal juhul teoks teeb. Selles kontekstis Jaakobus kutsub üles meid keelt talitsema, mis on hinge pädevuses, kas see kontrollib kõne või mitte. Kui inimeses ei ole Jumala vaimu, siis ta räägib mida ta hing õigeks peab ent see ei pruugi veel õige olla. Kui aga inimene laseb Jumala vaimul ennast korrigeerida, siis toimub selline omamoodi sümbioos (vanakreeka keelest σύν "koos" ja βίωσις "elamine") - Jumala ja inimese vaimu koos elamine, kus Püha Vaim tuleb meile appi ja blokeerib halvad sõnad enne kui need saavad välja öeldud. Teate küll millest ma räägin? Lihtsalt, sa ei saa välja öelda halbu sõnu, sest sinu vaim ei lase seda teha, sel viisil ta juhib hinge tegevust. See on üsna edukas, kui inimene on Jumala vaimuga uuendatud ja täidetud. Omast jõust sellega välja ei vea.

Kui inimeses on Püha Vaim, siis sinna deemon ei saa minna, küll aga saab deemon mõjutada inimest väljastpoolt - hingelaadi (mõtteviisi) kaudu.

Miks saatan vihkab sind?

Me oleme kuulnud, et kurat vihkab usklike. Ent see on vaid osa sellest, kuidas vaimumaailmas asjad on. Saatan vihkab kõiki inimesi. Ta tahab kõiki hingi, olenemata inimese veendumusest, on need kristlased, moslemid, budistid, paganad või lihtsalt need, kes midagi ei usu või pole kuulnud evangeeliumi. Kuid iseäranais saatan vihkab neid inimesi, kes Jumalat armastavad. Selleks tal on ka põhjust!

"Ma olen normaalne inimene, miks peaks keegi üldse mind vihkama?", "Ma pole kristlane, saatan vihkab kristlasi.", "Ma ei usu saatanat, teda pole olemas." ütlevad inimesed vahel.

Saatan ei vihka üksnes kristlasi, vaid ta vihkab erandlitult kõiki inimesi.

Asi on nimelt selles, et enne kui loodi inimesed, eksisteeris Jumal ning olid loodud inglid. Saatan oli esimene ingel, - valguse kandja (Lucifer), helkjas hommikutäht, keerub, hiilgav kaitsja, koidiku täht, autoriteediga, kellele allusid teised inglid. Ta oli ilusam, võimasam kõikidest inglitest. Valguse inglil oli kõrgeim positsioon inglite seas ja koht Jumala püha trooni juures. Ta pidi olema Jumala uhkus ja rõõm.

Miks siis saatan vihkab sind?

Kujutage ette Luciferi nägu, tema kogu hiilguse juures, kes seni oli üle kõige-kõige olevus, kui korraga Jumal teatab, et nüüd luuakse veel üks uus liik. Seni oli kõige ilusam, targem ja võimsam olend tema – valguse ingel, ent nüüd see olukord muutub, luuakse inimene, tema maaomandile ja pealegi, neid saab olema nagu tähti taevas. Luciferi jaoks oli see täielik pommuudis! Jumal loob olevuse, kes on Jumala ees võrdsed inglitega, kes saavad olema loodud suisa Jumala enda näo järgi. Lucifer: "Ennekuulmatu!"

See oli kuradi jaoks väljakannatamatu, sest tema soov oli olla rohkem kui teised olendid ja nende üle valitseda. Lucifer tunnistab inimesi vaid talle alluvate olevustena ja seega oleks tema meelest temal õigus neid karistada. Mida ta teeb kätemaksuks kõigi nendega, kes satuvad põrgusse. Seetõttu Jumal pani ta paika: viimane kui üks inimene allub otse Jumalale ja inimesele kingitakse Jumala lapse kodakondsus (seisus). Loomulikult see ei meeldinud Luciferile ja ta hakkas mässama, mille tagajärjel Jumal alandas teda ja võttis ta ilu, tarkuse ja väe. Seetõttu kui sa küsid, miks kurat vihkab sind, siis ta teeb seda puhtalt seetõttu, et sa oled Jumala moodi. Ei olegi muud põhjust kui kättemaks Jumalale, et Luciferist sai saatan, kurat, süüdistaja vaim. Ta hakkas võitlema inimeste vastu, kuna ta ei saa Jumala vastu midagi muud teha. Oli tekkinud kaks leeri. Kes pidid otsustama, kas Jumala poolt või vastu. Siit sai alguse konflikt loodute vahel, valguse ja pimeduse vahel, armastuse ja vihkamise vahel, alandlikkuse ja kõrkuse vahel, taevane kui maine vastaseis. Lucifer heideti välja Jumala juurest koos oma kaaslastega. Ingel Miikaelist võis saada Jumala püha „trooni kaitsja“, sest mässu ajal seisis just tema Jumala trooni ees. See aitab meid paremini mõista deemonlikku alget ja kuradi rünnakuid, kui me teame, et Luciferi ambitsioon saada Jumalaga võrdseks oli määratud luhtumisele, mille tagajärjel ta kaotas oma kõrge positsiooni, temast sai saatan või kurat, temaga ühinenud kolmandiku langenud inglite peamees, sügavuse ingel (Ilm 9:11), süüdistaja ja meie füüsilistele silmadele nähtamatu Jumala oponent. Nagu Peetrus kirjutab, et Jumal ei säästnud patustanud ingleidki, vaid tõukas nad põrgupimeduse soppidesse kinnipidamiseks kuni kohtuni. (2Pe 2:4) Kuigi kurat ja langenud inglid omavad väge, on seda piiratud ehk see on murtud, mida/keda inimene ei pea kartma, vaid teadma, et inimesele antud Jumala Püha Vaim on suurem (1Jh 4:4) ning parim abimees inimesele ja ühtlasi ka märk, et sa oled Jumala laps ja kuri ei puuduta teda. (1Jh 5:18)

Piibel kirjeldab, et inimesed saavad istuda troonile (Ilm 3:21). Ümber Jumala püha trooni on veel teisedki troonid (Ilm 4:4). Jumala püha trooni ees on muuhulgas ka „hiilgava kaitsja“ või „valguse ingli“ troon, see oli Luciferi koht. Jumal laseb inimestel istuda tema troonile ja sunnib saatanat seda pealt vaatama. See on just see auline positsioon, mille ta kaotas ülbuse tõttu. Ta võetakse kinni ja hakatakse näitama iga Jumala last. Kui ränk hoop see kuradile saab olema, näha inimesi tema aujärjel. Keda ta käis kiusamas oma deemonitega, eksitamas, aga tulutult. Kuidas kurat pulbitseb vihast, kadedusest kogu kurjuses, nähes inimesi, kes loodi Jumala näo järgi, võttes istet tema troonil, Jumala juures. See on osa Jumala kohtust. Saatan vaatab kaotatud trooni ja seal on kristlased, mina ja sina. Kuidas ta vihkab inimesi, kes Jumalat armastavad. Seetõttu kurat on eesmärgiks seadnud, planeerib rünnakuid, et iga hinge põrgusse püüda keda vähegi saab ning sellega Jumalale kätte maksta nii kaua kui veel võimalik on.

---

Samal teemal

Sinu elu kõige tähtsam otsus: Kas sa tahad saada päästetud?

Kuidas Jumal kutsub inimest?

Kõigepealt ta püüab pöörduda inimese poole ja köita tema tähelepanu. Ta võib seda teha mitmel erineval moel.

Sa võid märgata ennast tegemas ja mõtlemas asjadele, mida sa varem ei teinud või pidasid imelikuks. Nüüd pakub see sulle huvi. Näiteks leiad ennast ühtäkki mõtlemast usuteemal või üleloomulikel asjadel. Jumal juhib sinu tähelepanu neis asjus mistahes eseme, inimese või olukorra läbi. Ei ole olemas ühtegi kindlat viisi, kuidas ta seda sinuga teeb, sest ta võtab iga inimest väga personaalselt, sa oled eriline. Ei ole olemas kedagi teist nagu sina. Sa oled ainulaadne ja nii võtab seda ka Jumal. Kuna ta teab ja tunneb sind. Seetõttu ta valib tähelepanu äratamiseks just need viisid, mis sinu olukorras sobiv on, et sa märkaksid ja mõtleksid selle kõige üle.

Ta võib teha mõne ime enne sinu ja tema suhte algust, sest mõned inimesed ei usu enne, kui nad ei ole näinud imet, oma silmaga. Seetõttu nende inimeste tähelepanu võitmiseks ta võib tekitada nende silme all ka mõne üleloomuliku nähtuse või olukorra, mille üle sa hakkad mõtisklema. Veider olukord, mis tundub kummaline, erakordne juhtum, igatahes pole selles midagi tavalist. Või päästab sind õnnetusest, mis aga selle juures tundub eriti kummaline on see, et sa saad enne seda märguandeid, aga nii nagu ikka, alles pärast juhtumit mõtled, olin ma alles rumal, ma oleks saanud ju seda kõike ära hoida, kui ma oleks neid märke tähele pannud. Oma vaimusilmas sa tajusid neid, kuid pidasid totruseks.

See tundub samuti eriline, kui sa saad terveks emotsionaalselt või füüsiliselt mõnest pahest, millega oled sa pikki aega maadelnud, püüdnud ennast parandada, aga jõuetult. Näiteks võtab ära suitsetamise tahte. Päeva pealt. Kes on kaua suitsetanud, need on ainetest sõltuvad. Samuti on nad sõltuvad seltskonnast. See on emotsionaalne sõltuvus. Kellega ta varem koos suitsetas, kes neile suitsu pakkus ja kutsus koos suitsu tegema, kuid nüüd julgeb öelda: tänan, ei. Ühtäkki saab inimene hetkega vabaks ning ta ei tunne mingit sõltuvust, ta organism ei vaja enam seda ainet. Arstid teavad, et see ei ole normaalne, nii ei ole võimalik! Aga see ongi ime. Seetõttu tulebki näha, et selle taga ei olnud sinu tahe, vaid Jumala kutse ja pöördumine.

Siis ta võib su teele juhtida inimesi , kes on usuga kokku puutunud või samuti tunnevad huvi nende teemade vastu mida sina uurid, millega sa kokku puutud. Kus sa tajud, et su huvi usuasjade vastu on ebatavaliselt kõrge, palju enam kui enne ning sa mõtiskled selle üle iga päev, kuigi sa isegi ei mäleta, millal sa seda varem viimati tegid.

Ka võib sulle tulla imesid või üleloomulikke nähtusi, nägemusi, kummalisi unenägusid, ingleid ja kõike muud vaimumaailmast.

Võimalik, et sa astud läbi mõne kiriku ukse ja satud jumalateenistusele või jääb sulle poes silma mõni esoteeriline raamat. Kummaline, sa võtad selle kätte ja lappad seda. Ise ka ei tea, miks sa seda teed.
Sa võid lugeda piiblit. Kuid enamus sellest tekstist jääb arusaamatuks, tundub igav, kummaliselt väljendatud ja sa mõtled, mis sinul kõige sellega pistmist on. Aga, kuidas nad seda loevad.

Nii või naa, hakkavad su elus toimuma erilised nähtused ja leiavad aset sündmused, mis viivad su mõtted igavikulistele teemadele, kus sa leiad ennast mõtetelt: kes ma olen; mis minust saab; mis saab kui ma suren; miks ma üldse siin elan; mida ma elult ootan?

Inimene on oma põhiolemuselt vaimolend, kes suudab naerda, nutta, nalja teha. Loom ei saa aru huumorist. Selle mõistmine on omane vaid vaimolendile. See tähendab, et meie peas on mitut liiki mõtted. Elu ei ole ainult söömine, seks ja surm. Inimese sees on vaim ja peas olevad mõtted võib liigitada.

1. Minu arutused ja loogilised käigud ning teadmised.

2. Kellegi teise mõtted, kus sa vahel leiad ennast: imelik (!), et ma seda mõtlen! Ja kui see mõte avaldada, siis sa tunned piinlikust, õõvastust, võõristust ning seetõttu ongi need kellegi teise mõtted, aga sa ei tea kelle (?). Sulle need igatahes ei meeldi ja tunduvad võõrad. Ma ei taha enam sellest mõelda, on ju? Need võivad olla halvatahtelised, kavalad, eksitavad, näivad heatahtlikud, kui suurendavad halba kellegi suhtes. Inimene on mõjutatud vaimumaailmast sh deemonitest, ei tohi unustada.

3. Samuti mõtted, mis on tuntud kui kõhutunne. Inimesed vahel räägivad: mu kõhutunne ütles seda. Aga ma ei teinud, pidasin seda totruseks. Näed nüüd mis juhtus... Miski sinu sees annab sulle veel märku, annab mõtlemisainet, mis on oma eesmärgi poolest hoidev, lootust pakkuv, armastust väljendav, vahel ka noomiv (südametunnistus), kuid kindlasti need mõtted ei ole loogilised arutlused, kuidas sa lahendad mõnda matemaatika ülesannet.

Kuna inimene on loomult võimeline mõtisklema enda sees, suhtlema ja vastu võtma vaimseid mõtteid, siis ka Jumala pöördumine toimub vaimses sfääris, vaimutasandil - kolmes "lainepikkuses".
Kui Jumal kutsub inimest, siis see tabab ennast mõtetelt, millel võib olla üleloomulik iseloom, aga vahel ka täiesti loomulik tunnus või segatud, osake mõlemast.

Vaimumaailm mõjutab inimest pidevalt, ka tema enese teadmata, tahes tahtmata puutuvad kõik kokku ühel või teisel määral asjadega, mida on raske loogiliselt ära seletada. Loogika ongi selleks, et inimene suudaks kõige selle juures ellu jääda, käituda arukalt, mitte kergeusklikult ja naiivselt ning hukkuda.

Seepärast öeldakse vahel, ta on vaimulik, mis sisuliselt tähendab seda, et ta on harjutanud oma meelte abil vahet tegema headel, halbadel ning loogilistel mõtetel, et neid ära tunda ja seda kõike heas mõttes ära kasutada ning miks ka mitte, olla nõustaja. Ka vanemad usklikud on harjunud ja kogenud, kes võivad teha kõike seda mida vaimulikud suudavad.

Niisiis, kui sa oled midagi sarnast läbi elanud või kogenud, siis tea, et Jumal kutsub inimest tema elu jooksul paar korda. Inimese vaim võib olla nii koormatud kõige muuga, et ta ei pruugi kohe taibata, milles asi on. Nii kutsub Jumal inimest ja kui sa midagi sellist koged, siis on õige aeg! Jumal on pöördunud sinu poole. Pane tähele...

Kes ütles, et sa oled luuser?

Meie vaimumaailmas, meie sees käib pidevalt võitlus meie pea ja südame hääle vahel ja mind paneks imestama, kui me sellele pööraksime tähelepanu, küll aga ei pane mind imestama, et me üldse seda tähele ei pane. Lubame vöörastel, kes ei tunne meid, mõjutada meid ja panna paika, lubame endal maha suruda häid ideid a-la kes mina olen, et ma seda teen või ütlen. Tüüpiline eestlane, kas pole? Me tõesti oleme kaugel vaimu inimesest, kelleks Jumal meid lõi algusest peale, et me saaksime suhelda ja olla koos Jumalaga kogu elu, nii maapeal kui ka igavese elu. Jumal on loonud kõik võimalused selleks, et me suudaksime vahet teha heal ja halval, aga kui paljud teavad, et nad suudavad vahet teha ka heal ja halval mõttel enese sees. Kui paljud teist seda teevad? No nii. Arvan, et me ei oska arvatagi, kui palju me teeme kõikide teiste tahtmist peale iseenda ja Jumala tahte. Tasub mõelda. Lisan siin postituse, mis on täpselt selleks, et me hakkaksime vaatama tõele näkku. Kes ütles sulle, et sa oled luuser? Kes ütles, et sa ai saa midagi teha? Sa ei saa hakkama? Sa ei saa... sa ei suuda! Suudad küll! Kuningas Taavet ütles kord nii, et koos oma Jumalaga hüppan ma üle müüri. Aga ma tahan sulle öelda, et Jumala tahe ei ole sind maha teha, paika panna, vaid Jumala tahe on pakkuda sulle lootust, armastust, andestust, mõistmist, lugupidamist ja kõike seda, mis peaks sulle andma lootust. Sa ei usu seda? Proovi järgi. Jumal vastab kohe ja sa näed, et Jumalal on sinuga head mõtted ja hea plaan. Nii et küsi endalt julgesti: kes seda ütles! Tee vahet hingevaenlasel ja oma häälel ja Jumala häälel ning sa avastad endas uued jõuvarud ja pane tähele, kõik see mis sul puudu on, küsi juurde Jumala käest. Sinu nõrkused on Jumala tugevus. Ole tugev Jumalas ja tee vahet oma mõtetel. Ära kuula inimesi, kes teevad sind maha, vaid kuula enda sisemist häält ja kasuta häid mõtteid, sa oled seda väärt!

Loe läbi sari Vaimu mõtteviis, mis kirjutab sellest, kuidas teha vahet hingevaenlase, Jumala ja oma mõtetel.


Lisaks lugemist:

David Wilkerson Today
TUESDAY, SEPTEMBER 4, 2012
KES SULLE ÜTLES, ET SA POLE VÄÄRT?
by David Wilkerson
[May 19, 1931 - April 27, 2011]

Kes sulle ütles, et sa pole väärt? Et sust’ pole mingit tolku ja sa oled kasutu Jumala silmis? Kes tuletab sulle pidevalt meelde, et sa oled nõrk, abitu ja totaalne luuser? Et sa ei vea iialgi Jumala standarditeni välja?

Me kõik teame, et see hääl lähtub Saatanast endast. Tema on see, kes hoiab sind pidevalt teadmises, et Jumal on pahane su peale. Sa kuuled päevad otsa kõiki neid valesid ja need ei lähtu kusagilt mujalt kui otse põrgust endast.

Kes ütleb kooriliikmetele, et nad pole väärt laulma kiitust jumalakojas? Kes ütleb muusikutele, et nad pole väärt mängima ülistuspille? Kes ütleb koguduse vanematele, abilistele, pühapäevakooli õpetajatele, vabatahtlikele ja teistele jumalariigitöölistele ning inimestele kirikupingis, et nad pole midagi väärt? Kes tuletab neile meelde igat nende pattu ja läbikukkumist ja süüdistab neid määrdunud südames ning kätes? Kes ütleb neile, et neil pole vähimatki õigust puutuda Jumala pühasid asju?

See jälitav Saatana hääl, see vendade süüdistaja, ütleb sulle: „Jumal ei saa sind kasutada enne kui istud maha ja sead oma asjad korda. Sa ei tohi isegi tulla Tema kotta enne, kui oled end vääriliseks teinud.“ Saatan on suutnud veenda paljusid teid, kes te seda sõnumit loete, et te pole iialgi väärt olemaks kasutatud Jumala poolt. Võib-olla sa tunned, et sa pole isegi väärt, et sind Jumala lapseks kutsutaks. Kõik, mida sa oma vaimuliku elu peale vaadates näed, on üks suur vasturääkivus. Ja vaenlane muudkui valetab, tuletades sulle pidevalt meelde sinu läbikukkumisi ning piinates sinu vaimu.

Luba ma peatun siin hetkeks, et tunnistada sulle midagi: kõigi oma teenistusaastate jooksul pole ma kordagi kogenud end väärt olevat jutlustaja kõrget kutsumist. Läbi kõigi nende aastate, mil olen teeninud Issandat, on mind pommitatud süüdistustega sellest, et ma pole väärt rääkima Jumala nimel. Ma pole väärt jutlustama, õpetama ega üldse olema juht. Ma pole väärt, et kirjutada seda sõnumit ja sina pole väärt, et tõsta oma käed kiitmaks Jumalat. Mitte keegi pole väärt – vähemalt mitte oma inimlikus jõus ega väes. Kuid Jeesus on öelnud meile: „Mina olen teinud teid vääriliseks.“ „Sest otsekui tolle ühe inimese sõnakuulmatuse tõttu on paljud saanud patuseks, nõnda saavad ka selle ühe inimese kuulekuse läbi paljud õigeks.“ (Roomlastele 5:19)

Armastuse võit

"Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest?" küsib Paulus kirjas roomlastele ja vastab "Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas."

Tegusõna "lahutama" kr keeles chōrizō, tähendab algtekstis eraldama, ühendust katkestama, rikkuma, lõhkuma, lahku viima ja tühistama, abielu lahutama või abikaasa maha jätma. Seda sõna kasutas Kristus, kui ta kõneles abielu lahutamisest: "Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu" (Mk 10:9); või (Mt 19:6). Sõna chōrizō algvorm tuleb nimisõnast chōra ehk maaala, maakond, regioon, maa mis on küntud; kahe maaala vahel paiknev ruum, piiratud ala. Lahutus rikub sellist ala või ruumi.

Puudutades abielu lahutamatust, olete te kuulnud igasuguseid põhjendusi, mida mõnikord on motiveeritud pealtnäha heade motiividega, mida iseäranis kavalalt on väänanud kristlastest vaimulikud, et õigustada oma abielulahutust. Kuid Jumala sõnas ei ole lahutusele õigustust. Jeesus ütles, andestage ja otsige lepitust, olge rahu tegijad, siis te saate näha Jumalat. Väljaspool on hoorajad (Il 22.15). Abielurikkujad ei päri Jumala riiki ja kõik kes valet armastavad ja teevad. Mida Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu.

Inimene on loodud mehe ja naise liiduks (1Ms 5:2) ja abielu vahekord (2Ms 22:15) ja side (1Kr 7:27) kehtivad surmani (Rm 7:2), mistõttu neid ei tohi rikkuda (Rm 7:3). Abielu on püha ja lapsed on pühad (1Kr 7:14). Abielu õnne loob see, kes püüab teist õnnelikuks teha (1Kr 10:24). Kuid lahutamiseni viib südamekangus (Mt 19:8), uskmatus (1Kr 7:12-15). Leskedel on õigus abielluda (1Ti 5:14, 1Kr 7:39), kuid mitte lahutatuil (1Kr 7:10-11), seepärast tuleb vältida elu suurimat õnnetust abielulahutust (Ml 2:16), aga ka vabameelseid suhteid (1Kr 5:11; 6:9-10).

Apostel Paulus selgitab Ef 5:32, "See saladus on suur: ma räägin Kristusest ja kogudusest." Need kaks on üks liha. Meid on ühendatud Kristusega, oleme teinud temaga igavese lepingu, saanud tema ihu liikmeiks, lihaks tema lihast ja luuks tema luust. Kristus on lihakssaanud armastus. Meie kristlased, lahutamatult selle armastusega seotud. Jääge tema armastusse ja võit on meile kindlustatud (Rm 8:37).

Apostel toob veel terve loetelu neid vaimulikke vaenlasi, mis püüavad meid Kristuse armastusest lahutada ja milliseid kristlane kohtab ning peab võitlema, nende purustavale survele vastu seisma. Kristlane peab ületama kõik otsustava võitluse raskused Jumala armastusega, sest võit on juba välja kuulutatud, aga võitma ennast tema abiga, kes kristlast armastab nagu oma Poega, kes on Jumal. Seetõttu armastus sallib kõike ja võidab oma lootusega. Armastus loodab kõike ja alati. Armastus võib langeda meeleheitesse, aga tuleb sellest võitlusest välja võidulootusega, sest Kristus on võitja ja ta on juba saavutanud kõik vajaliku selleks, et meiegi võiksime olla võidukad. Seepärast looda alati Jumalale ja ole võitja!

Kindel armastus

Piiblis on huvitav võrdlus, kus kirjeldatakse armastus piltlikult: "Issanda nimi on tugev torn: sinna jookseb õige ja leiab varju." (Õp 18:10) Täna meil ei ole enam kaitseehitisi vaja, aga kindel on see perekond, kus on rahu ja kindel paik väliste ohtude eest. Perekond on selline kindel torn.

Miks meil on vaja sellist pelgupaika? Küllap seetõttu, et armastus kohtab elus palju raskusi, pidevat vaenamist ja kurjust, sageli see kurjus esineb peidetud kujul. Me ei tea, kust lastakse mürske, aga need kukuvad meie kindlustuste suunas ja selles maailmas on inimesel palju kiusatusi. Kahtlemata on palju evangeeliumi õelaid vaenlasi, kes tõde sihilikult ja valede abil takistavad või kinni hoiavad, kes tõde valega kinni katavad, aga ka halbade kavatsustega valevendi, valekirstlasi ja kiuslikke kristlasi, igasuguseid on. Paljud neist on langenud deemonite petmise võrku ja salgavad perekonna või levitavad valeõpetusi kiusu pärast. Igasugust kurjust on, lihalike usklike mõistmatu pöörast sõgedust, auahnust ja elukõrkust ja sõda lihaga, taevaaluste kurjuste vägedega. Kuid õigetele kingib Issand igas võitluses uue armu, ta on tõotanud seda teha ja aitab tõe läbi ületada raskeid olukordi ja võimatuna näivaid olukordi. Vahel Issand ootabki seda, et inimene jõuaks nullpunkti, kust ta enam ei otsi tavalisi lahendusi, vaid pöördub 100% Jumala poole, sest alles nüüd näib, et Jumalal on võimalus. Aga Jumal aitab väe läbi kõike ületada.

Saatanal on iga inimese jaoks kahesugune taktika. Alguses ta eksitab inimest selle maailma asjadega ja püüab patust mitte lasta tulla vaimulikule arusaamisele, kahetsusele ja pöördumisele pattudest. Aga kui patune siiski pöördub ja parandab meelt, siis hingevaenlase rünnakud saavad suuna juba sellele, et kristlase vaimulikku kasvu ja pühitsust takistada ja ahvatleda pattu tegema, rikkuda tema suhet Jumalga, paralüseerida tema vaimne teenistus, jpm.

Algkoguduse kristlased, kohates palju takistusi Issanda järgimisel, hakkasid samuti kahtlema ja esitama küsimusi, kas neil jätkub jõudu ja vaimulikku väge kõige sellega toime tulemiseks? Kas nad ikka on kitsal teel või on usust ära langenud. Kas nad on võitjad või saavad lüüa?

Tundes nende muresid kirjutas ap Paulus mitmeid kordi, et Kristuse armastus on seesama eile, täna ja igavesti ning püsides selles armastuses, me oleme võitjad. Võitmatud. Samas inimlikult vaadates on igal usklikul midagi niisugust, mida ta ei talu. Ka minul on. Kõigil on, ka sinul armas lugeja. Seetõttu me kuuleme sageli: ma poleks seda suutnud ... ma ei suuda seda taluda, jt. Kuid armastus suudab kõike ja talub raskusi hea meelega.

Meie armastuse tugevusest sõltub kogu meie elu hoog ja meie võimekus armastust väljendada, sallida kõike. Me talume vaid niipalju, kui palju me armastame. Mida vähem me armastame, seda vähem me talume. Mida enam me armastame, seda enam kasvab taluvuspiir. Kes üldse ei armasta, see ei talu midagi. Kuid armastus sallib kõik ja teeb seda erilise kannatlikkusega - Kristuse meelsuses. Armastus on tugev torn. Armastus on tugev kodu, kus sa võid alati tunda ennast turvaliselt. Õige leiab varju.

Armastus on usaldus

Kristlase vaimuliku võidu saladus temasse vaenulikult suhtuvate inimeste üle seisneb teadmises, et tema isiklikus elus, nagu Jeesuse elus, võib olla vaid ainus vaenlane - hingevaenlane ehk deemon või saatan.

Kristlane teab, et saatan on kasutanud ja kasutab ära inimesi ka edaspidi, igal võimalusel, seda inimeste enese teadmata. Inimesed ei teagi mida nad teevad. Kui inimesed saavad aru, kuidas neile kott pähe tõmmati, siis nad tunneksid imestust: "Kuidas see on võimalik?! Kuidas ma nii rumal olen!?" Kuna nad Jumalat ei usu, siis ei tule neil pähegi selline petmise võimalus. Mõned ütlevad: "Mis deemonid?! Kes see jumal on! Nalja teed või?" Aga deemonid kasutavad ära inimeste teadmatust.

"Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" Aga nad heitsid liisku tema rõivaid jagades. Ja rahvas oli jäänud seisma ja teda vaatama. Aga ülemadki irvitasid Jeesuse üle: "Teisi on ta päästnud, päästku iseennast, kui ta on see äravalitu, Jumala Messias!"Ja ka sõdurid teotasid teda, astudes ta juurde, tuues talle äädikat ja öeldes: "Kui sa oled juutide kuningas, päästa iseennast!" Aga tema kohal oli ka tahvel: See on juutide kuningas. Lk 23:34 jj

Nad ei teadnud, mida nad teevad. Saatan pani nad oma tahte järgi: võõrast vara omandama (kuigi hukatava esemete jagamine oli "töötasu"), irvitama, teotama...

Inimesed on oma tegevuse õiguses nii veendunud, kuid saatan on neid lolliks teinud ja ainult Jumala vaim saab siin avada mõistuse. Kui Püha Vaim seda ei tee, siis inimene lihtsalt ei aima, et teda ära kasutatakse. Selline on vaimumaailm, karm reaalsus!

Tuleb palvetada nende eest, kes teid tagakiusavad. Et Jumal nad saatana mõju alt vabastaks (2Tm 2 ptk). Muide, seda soovitan ka ateistile. Jumal kuuleb kõigi palveid, isegi juhul, kui inimene Jumalat ei usu. Jumalale meeldivad üllatused. See on tema viis avaldada oma agape armastust ja ettehoolt või eelarmu kaugel enne seda, kui inimene teeb oma otsuse Jumala kasuks ja temast saab kristlane. Isegi kui temast ei saa kristlast, siis Jumal ei kahetse midagi, mida ta inimesele pakub. Ta on Jumal :)

Deemonite kõigi kavatsuste ja rünnakute eesmärk seisneb ju selles, et me esmalt laskuksime oma vaenlase tasandile ja madalale tasemele ning vastaksime kurjale kurjaga. Seda nimetatakse vaimulikuks sõjapidamiseks.

Kui inimene vastab kurjale heaga, ei saa deemon teda valitseda, aga niipea kui inimene ärritub või asub kätte maksma, viha pidama, on saatan võitnud esimese lahingu. Kuid lahingu võit pole veel sõja võit. Inimesel tuleb panna tähele Jumala Vaimu märguandeid ja teha selle järgi. Häda seisneb selles, et uskmatu ei tee vahet. Sageli ka noored kristlased, kui emotsioonid üle pea kokku keevad. Nii inimene loovutab ise oma meelevalla ja õigused. Seejärel kaob selge arusaam, mis on Jumala täielik tahe ja mõistmine antud olukorras.

Jeesus puutus korduvalt kokku olukordadega, kui keegi tahtis kätte maksta või vastata rünnakule rünnakuga, kuid Jeesus kutsus korrale - k.a jüngrid, ta ei pidanud inimesi oma vaenlaseteks. Ta vastas Peetruseles: "Tagane minust vastupanija (saatan)!" (Peetrus ja saatan!?) olukorras, kus Peetrus lasi deemonil end haneks tõmmata. Kuid selle vea tõttu ta veel ei jäänud ilma Jumala soosingust ja Kristuse armastust tema suhtes.

Jeesus oli vaenujalal deemonitega, aga Kristus oli alati deemoni õnnetu (rumala) ohvri, inimese poolel. Lõpuks apostlid omandasid vilumuse teha vahet hea ja kurja vahel. Peetrus kirjutab: "Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata." 1Pt 5:8.

Niisiis, armastus võidab ära kurja, aga mis tingimusel? Piibel kirjutab "Alistuge siis Jumalale! Pange vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest." Jk 4:7.

Alistumine tähendab usaldamist, usaldamine uskumist, et Jumal on suurem ja kontrollib olukorda. Armastus on usaldus. Usaldus, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks (Rm 8:28). Jumal on armastus.

Kuidas kaitsta end unes?

Kristlasena peame suurimat võitlust eelkõige selle isikuga, kes meile peeglist vastu vaatab. Väga palju räägitakse sellest, kuidas seda teha. Kui te olete selles vilunud, siis pole see teie teema. Aga mida teha siis, kui teid rünnatakse unenägudes või täpsemalt näete kujutlematuid action stseene unes, kus teid pannakse ebamugavasse olukorda, võiks öelda isegi puutute kokku räpaste asjadega või teid lihtsalt kohutavad situatsoonid, millest väljuda on ääretult keeruline enne hommikut. Hea on kui te ärkate üles. Halvem tunne on siis, kui te kogete rünnakuid poolunes või sügavas unes ja olete sihtmärgiks. Hullem veel, kui nendesse "virtuaalsündmustesse" kisutakse kaasa ka teie pere. Kõik me teame, et Jumal kasutas vahete-vahel inimesega suhtlemiskes und, uneaega. Vanast testamendist võib lugeda selliseid sündmusi rohkesti. Võibolla sellepärast, et siis ta saab inimesega suhelda, inimene saab temast aru ehk on vastuvõtlik. Kas ta une tähendusest aru saab, see on ise küsimus. Võibolla on ka vaimuliku sõjapidamise raskemad lahingud toimunud just unes või ajal, kui inimene peaks puhkama, kuid looda sa ... Hingevaenlane teeb elu kibedaks. Uneajal on inimese vaim vastuvõtlik ja kui Jumal ei räägi, siis see ei tähenda, et mõni deemon seda teha ei kavatse. Mida enam inimene toetub usule, seda suurem tõenäosus, et kurjusel pole muud ligipääsu kui vaid uneaeg. Pean tunnistama, et ma ei ole seda teemat eriti uurinud ja võibolla oskab keegi teine minu jaoks keerulise asja väga lihtsalt lahti selgitada. Aga olen näinud, kuidas raamatupoed kubisevad kõikvõimalikest sensitiivide raamatutest, kus püütakse seda teemat lahata. Ja inimesed ostavad sellist sodi kokku, muidu neid ei kirjastataks. Selliste rünnakute juures olen ma tähele pannud, et asjad korduvad mingi sagedusega, sõltumata sellest, milline on meie vaimulik olukord. Aga nähtavasti siiski parim on see, kui me ei tee sest suurt numbrit ehk ei anna au deemonitele. Me ei saa takistada neil enda ümber lendamast, kuid saame vistata peast kõik mõtted, mis ei austa Kristust. Nii ka unes, meil on väga raske ennast kaitsta, ometi me hommikul ärkame ja elame edasi koos Jumalaga. Kui oleks õhtu, siis sooviksin: õnnistatud und!

Sa ei vaja teistsugust võidmist

Kui inimene saab päästetud, siis otsib ta innukalt Jumala tahet, erinevalt sellest, kes on juba pikka aega käinud kirikus ja vahest leigeks jäänud, kuna ei tea oma eesmärki. Lahendusi otsitakse eriti täbaras olukorras. Otsitakse lahendusi oma võtmeküsimustele, kuid ikka veel sageli kuskilt väliseid märke pidi juhtimist taotledes. Sest inimene on harjunud otsima neid väljastpoolt, mitte enesest. Kuid Jumala vaim asub inimese sees! Seespidiselt on inimeses kõik olemas selleks, et käia vaimus ja olla Püha Vaimu poolt juhitud ning ta on võitud.

Gideon oli väga täbaras olukorras ja üldse kogu Iisraeli rahvas sattus Jumala ees ebasoosingusse, kuna tegelesid baali kummardamisega. Issand võttis oma valitult rahvalt kaitse pealt 7-aastataks, mille tagajärjel naaberrahvad üha riisusid ja röövisid neid vahetpidamata, ööd ja päevad. Kuni ühel päeval ilmutas Issanda ingel ennast Gideonile. Ta ütles "Issand on sinuga, sina tubli mees!" Ha-ha-haaa! Mis tubli mees?! Gideon varjas ennast rüüstajate eest. Ka ei olnud ta midagi erilist korda saatnud. Kuid ingel ütleb talle: sina tubli mees! Gideon loomulikult võtab asja rahulikult ja ei tee sest välja, aga milline iroonia. Kas pole? Kuid Gideon on realist. Kuid ta on seda liigagi. Ta on pragmaatik!

Ingel andis talle ülesanded. Kõigepealt pidi ta maha kiskuma baali altari. Ta tegigi seda. Gideon sai selle tõttu uue nime: Jerubbaal. See oli talle n-ö kondiproov. Pärast seda täitis Jumal teda oma vaimuga. "Aga Issanda Vaim täitis Gideoni" võime lugeda salmist 34, Kohtumõistjate raamatu 6 ptk. Ja pange tähele, mida Gideon edasi teeb. Ta on saanud just Jumala Vaimu poolt täisvarustuse nö vaimulikuks sõjapidamiseks ja + reaalselt Jumal käib tema kõrval, aga Gideon paneb "villad välja" ehk teisisõnu tahab Jumala käest kinnitust. Kahekordselt. Kas see oli vale? Ei olnud. Aga kas see oli tarvilik? Ka ei olnud. Gideon on täis Püha Vaimu, kuid ikka veel otsib väliseid märke, mida siis Jumal talle extra korraldab. Täpselt nii on ka täna. Mitte midagi pole muutunud inimeste mõtlemises.

Inimesed saavad uussünnist osa. Paljud täidetakse pealaest jalatallani Püha Vaimuga ja nad ujuvad Jumala Vaimus nii, et see ajab neist üle, aga nad otsivad ikka veel väliseid märke. Välist juhtimist. Selle asemel, et kasutada oma kõige efektiivsemat relva, mis asub otse inimese vaimus, südames.

Jumala Püha Vaimu juhtimise usaldamine ja tema võidmisel käimine on inimeses kinni. Mitte Jumala taga. Inimese valikust sõltub, kas ta ikka veel otsib märke teistelt või ootab neid. Kinnituse saamine tugevdab usku, kuid ei ole hädavajalik. Kui sa tajud, et sa oled Vaimust juhitud, siis sa oledki! Sul ei ole vaja extra kinnitust - Gideoni moodi: luba ma katsun veel kord villadega! (Km 6:39). Keegi muidugi sel kombel ei ootagi kinnitust, aga ikkagi. Selline tegevus on tarbetu. Piibel kirjutab: "Teil on võidmine sellelt, kes on Püha, ja teil kõigil on teadmine!" 1Jh 2:20.

"Aga võidmine, mille te olete saanud temalt, püsib ju teis ning teil pole vaja, et keegi teid õpetaks; vaid nii nagu tema võidmine teid kõiges õpetab - see on tõde, mitte vale - ja nii nagu tema teid on õpetanud, nõnda püsige Kristuses" 1Jh 2:27. Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed!

Armastus vaenlaste vastu

Kristlaseks saamisel ei muutu armastus vaenlaste vastu mitte kuidagi lihtsamaks, pigem on ikka endiselt hell teema, kus kristlaselt oodatakse enamgi veel kui neilt, kes seda pole. Aga kas kristlane peab armastama oma vaenlast? Ei pea. Aga kas ta suudab? Oleneb kristlasest. Küsimus pole ju selles, kas seda tuleb teha, vaid, kuidas seda tuleb teha - ja kuidas vaenlast on võimalik armastada? Kust tuleb selleks vägi jpt küsimused.

Kui me läheme lahingusse, siis keegi ju ei eelda et kristlane peab kaevikust püsti tõusma ja laskma end maha kõmmutada. See oleks naeruväärne ja mõttetu surm.


Kuid armastus vaenlaste vastu omab sügavat tähendust ja milline see olla võiks, just sellest tahangi vaadelda järgmistes Armastuse sarja postitustes.

Kristlasi on kutsutud armastama oma ligimest, oma venda ja õde Kristuses, aga ka vaenlast! Jeesus ütles, mida te erilist ikka teete, kui te armastate neid, kes teid armastavad! Kui te aga armastate oma vaenlast, siis te olete minu sarnased - kuninga lapsed. Kuninga pojad ja tütred.

Kristlased teavad terminit "vaimulik sõjapidamine" või on vähemalt kuulnud midagi sellest; aga vähem on neid, kes teavad selle tegelikku sisu, mida siinkohal lahkama ei asu, kuid hea on meelde tuletada, et just "sõbraliku" tuld andmisega on kristlase püss pööratud vales suunas - "vaenlase" poole. "Sõbralikult" tuld andes võib inimesi ära tappa! Sõnadega saab inimest tappa. Aga mis mõte sellisel sõjapidamisel on, ja kuidas terav keel pöördub kristluse kasuks, ei näe seda. Ei tahagi näha! Las näpuga näitavad need, kes pole kristlased. Näpu näitaja kolm sõrme näitavad ta enda suunas. Ka pori loopijate käed saavad poriseks. Kes pori tõstab, selle käed ei jää puhtaks! Kuid kristlus kutsub üles mitte üksnes kinni katma õe või venna puudusi, aga veel enam kutsub üles armastama oma vaenlast!

Kes meist ei teaks Jeesuse mäejutlust? Kõik teavad. Selles on siiski midagi enamat, kui sõnad. Jeesus õpetab "Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast. Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi" (Mt 5:43-44) ja fakt on see, et kristlastel nendest puudu ei tule.

Kui ma olin uskmatu, siis oli rindejoon kuidagi selgem. Teadsin täpselt kust tuleb oht, kus asub vaenlane, kuhu tuleb toru suunata ja sihtida. Kuid kristlase vaenlased ei asu üksnes teiselpool rindejoont. Kristlase vaenlased asuvad kõikjal. Oh häda! Neid on ka väga palju! Vaenlased rindejoone taga. Vaenlased selja taga - tagalas, vennad ja õed. Vaenlane kristlase sees - kristlase ego. Vaenlased kristlase pea kohal - hingevaenlased, taeva alused kurjad vaimud - deemonid, kes kõik hoolitsevad selle eest, et kristlane ei saaks rahulikult olla.

Kes oma vaenlasi armastavad, need on täiuslikud. "Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!" Mt 5:48. Vaenlase armastus muudab kristlase mitte üksnes täiuslikuks, vaid teeb ta Isa sarnaseks. Raske on ette kujutada, millist vaenu pidi Jeesus kogema enese isiku suhtes, kuid veel raskem on ette kujutleda, kui palju on neid, kes Jumalat vihkavad. Kui suur on see viha!

Mäejutluse see päev on ajalooline, kui Jeesus läks rahvast õpetama ja ütles: armastage oma vaenlasi.

Erakordne päev! Ajalooline sündmus! Midagi sellist pole varem juhtunud. Seaduses oli kästud armastada ligimest, oma perekonda, oma rahvust jpm, kuid mitte vaenlast. Vana testament ei õpeta meid vaenlast armastama. Pigem näeme läbi kogu ajaloo eKr, et seda ei tehtud! Vaenlasi vihati ja hävitati. Selleks sobisid kõik vahendid. Kuid nüüd, mida teeb Jeesus? Ta pöörab kõik pea peale. Kõik väärtushinnangud tuleb ju ümber vaadata. Kes siis enne vaenlast armastanud on ja miks peakski seda tegema? Ennekuulmatu! Keegi Jeesus ilmub ja hakkab õpetama vaenlase armastamisest, mis pidavat tegema inimese täiuslikuks, - ei noh! "Jeesus, mis on sinu õpetus?" võisid paljud mõelda. "Jeesus sa oled enesega rappa läinud" ütlesid variserid erineval viisil välja selle, mida nad tema armastuse teooriast arvavad. "See on ebareaalne." "Miks peaks vaenlast armastama, kui ta meid järgmine hetk maha kõmmutab?"

Kuid siiani polnud inimesed midagi nii erilist kuulnud. Jeesus õpetas oma jüngreid. Need järgisid teda. Kuid ei teinud seda paljast uudishimust või enesetäiendamise pärast, ega ka mitte terveks saamise pärast, vaid palavast soovist õppida - nad tegelikult mõtlesid "mis on sinu saladus, kuidas sa seda teed" (ps. Jh 3:2)? Sest Jeesusel olid igavese elu sõnad. See polnud tavaline. Ka vaenlase armastamine on ebatavaline. Mäejutluses Jeesus tõi esile uue õppeprogrammi, mida enne ei olnud õpetatud. Ta tõi esile põhilised pidepunktid. Peamised printsiibid, mille alusel toimib taevariik ja mille alusel pääseb sinna pärast Jeesust. Enne Jeesust oli kõik teisiti. Enne Jeesust tapeti vaenlasi nagu mustas, ei säästetud omasidki. Kuid nüüd rakendub uus vaimulik kord, millel pole midagi ühist selle maailma kuningriikide ja valitsustega.

Taevariik seisneb Jumala valitsemises nende südames, kellesse on asunud ja elab Jumala Püha Vaim.

Selle valgel teevad jämeda vea need, kes vaenlase armastamise käsu, õndsakskiitmised ja teised mäejutluse printsiibid ja põhitõed kannavad üle mitte Kristuse järgijatele, vaid kõigile inimestele. Mäejutluse printsiip on taevalik, seda ei saa aluseks võtta tänapäeva riigikorralduses ega printsiibiks. Kuidas on võimalik anda käsk, kõik peate armastama vaenlasi ja tõusma kaevikust püsti, et vaenlane saaks teid maha kõmmutada. Selline asi ei tule kõne allagi. Arusaadav. Vaenlase armastamine on vaimulik tõde ja põhimõte. Kui me seda ei tunnista, siis me ei tunnista ka seda vaimulikku - teravat taevast piirjoont, mille Jeesus tõmbas selle maailma inimeste ja tema jüngrite vahele, uuestisündinud ja uuesti sündimata inimeste vahele. Koguduse ja maailma vahele. Pagana ja kristlase vahele. Isegi juudi ja kristlase vahele!

Jumala sõna ütleb, et kogu maailm on tigeda võimuses. Tekib küsimus, kas me peame armastama Seda tigedat? Tekib küsimus, mis armastust me võime oodata selle maailma lastelt, kes ei taha midagi kuulda Kristusest ega tema evangeeliumist? Kuid ei saa unustada, et hea inimese armastamiseks pole vaja erilist jõudu, võimet ega tahtmise ületamist või nagu vennaarmastuses, mitu korda ma pean vennale andestama, kui ta minu vastu eksib? Kristlus erineb teistest religioonidest just andestuse poolest. 7 korda 70, ehk teisisõnu, elama andestamise meelsuses - ja see agape armastus muutub reaalsuseks Püha Vaimu mõju abil. Nüüd aga hea inimese armastamiseks ei lähe vaja väge. Head inimest võib armastada ka tavalise nn ilmaliku armastusega, ent selleks, et vaenlast armastada, läheb kindlasti vaja agape armastust ülevalt ja Püha Vaimu väge. See on ju Kristuse armastus.

Maailm elab ja juhitakse oma seaduste järgi. Kristlasel on samad seadused, kuid rohkem väge. Kõik mis selle maailma inimeste poolt luuakse, luuakse nende langenud vaimu ja lihaliku natuuri poolt. Sest sellel maailmal on oma vaated asjade olemusele ja toimimisele, oma ettekujutlus mõistusest ja elumõttest, omad mõõdupuud moraali, võrdsuse, vennalikkuse, seksuaalsuse ja patu ning õigluse kohta.

Võime julgelt väita: oma vaenlastele tõelise andeksandmise kohta puudub maailmal ühtne ja otsustav arusaam.

Ammu see oli, kui au solvamise nimel kutsuti inimene duellile ja kõmmutati surnuks. Aga mitte vastata ülekohtule kätemaksuga, mitte kutsuda vastast rusikavõitlusele, see on maailma silmis seotud au kaotamisega või nagu Eesti põhiseaduski ütleb, "kellegi au ja head nime ei tohi teotada". Selle maailma au kaotus on võrdsustatud inimväärikuse kaotamisega, seotud arguse ja häbiga. Rusikakangelased on populaarsed. Kõik tahavad olla nende sarnaselt, silmnähtavalt tugevad füüsiliselt. Vaimne tugevus? "No kes seda näeb, mis mu sees on?!" Naeruväärne. Kui ma olen tugev, siis inimesed austavad mind ja mul on au ja väärikus. Respekt!!!

Kuidas ära tunda valeprohvetit?

Eile õhtul keerles mu südames mõte "prohvetite vaimud alistuvad prohvetitele" (1Kr 14:32) ja selleks oli ka põhjus. Eile lõuna ajal helistati ja kutsuti mind juba õhtul andma beeta loengut. Aga tavaliselt me ei võta vastu kutset, kui ma ei saa enne loengut välja puhata ja piisavalt aega ette valmistada. Õhtuks olin omadega väga kurnatud ja mõtlesin, las see prohvetluse mõte jääb siis hommikuks. Tegelen sellega hommikul. Enamasti ma ei tee nii, sest kui vaim midagi ütleb, siis reageerin ma viivitamatult.

Pühakiri selgitab toodud kirjakohas, et Jumal ei ole korratuse, vaid rahu Jumal. Ka kirjutab, olgu vait need, kellele ei ole lubatud rääkida (s 34). Enne seda selgitab, te võite ükshaaval prohvetlikult kõnelda, et kõik õpiksid ja saaksid virgutust (s 31). Küsimus on siis selles, et Jumal on õnnistanud kogudust vaimuandidega ja need, kellel see and on, peaksid kasutama oma andi koguduse ülesehitamiseks. Ilmselt oli prohveteid kes prohveteerisid oma suure ego tõttu, arvates, pidades prohvetiamet suurimaks. Nende ego kaotas mõõdutunde selles ja ka kontrolli vaimu üle, rääkimata allumisest koguduse korrale. Pole raske arvata mis oli selle prohvetluse tagajärg.

Kuid mul on ka üks ilmne isiklik põhjus, miks ma sellest kirjutan. Kuid enne enne seda mõned tähelepanekud.

Mul ei ole andmeid teie kohta, aga mina olen kohanud inimesi, kelle tegevus tekitab koguduses lahkmeelt ja tüli. Nad on veendunud, et pastorid ei tea midagi, aga nemad teavad kõike, ka tõde! Kõik teised on löödud pimedusega. Kadunud hinged ja peavad parandama meelt. See kirjeldus on üsna leebe, läbi armastuse prisma.

On kuidas on, kuid ühtelugu kui ma seda kohtan, tõuseb mu südamest Jeesuse hoiatus "hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi on aga kiskjad hundid" kirjutab Mt 7:14. Ja nii ongi. Mida ma näen oma vaimusilmas? Need inimesed tekitavad pahandust, segadust, nad ei säästa kedagi, nende tegevusest ei leia head vilja. See on teine põhjus, miks ma seda teemat käsitlen ja tahan tähelepanu juhtida, et koguduse inimesed ei langeks valeprohvetite hirmutamise alla. Kiskjad hundid tunneb ära ähvardamisest, nad külvavad hirmu vaimu ja nendega kokku puutunud inimeste hinged said räsitud. Kuid hundid ei saa kaua üksi tegutseda, nad peavad leidma enesele mõttekaaslasi, jahipidajaid. Ja ärge kahelge üldse, seda oskavad nad teha suurepäraselt! Enamasti on neil oma toetaja(d), kes siis aitavad jahti pidada, aga kes hoolitsevad ka selle eest, et õli veel enam tulle valatud saaks.

Pildil: valeprohveti troon


Kui see kirjeldus tundus tuttav, siis tõenäoliselt võid sa küsida: "Mida siis tuleks ette võtta?"

Piibel annab mitu juhtmõtet mida teha. Esmalt võiks mõelda sellest. Pauluse kiri efeslastele (Ef 5:11) kirjutab järgmist. Esiteks "ärge hakake pimeduse viljatute tegude kaasosaliseks". Mida see siis tähendada võiks? No näiteks seda, et katsuge läbi ja ärge sattuge nende isikute meelevalla alla. See ongi nende strateegia esimene eesmärk, halvata kristlase mõttevõime. Kui nad on suutnud teid juba ehmatada, siis tundke see ära! Kui te olete selle tuvastanud, siis proovige säilitada kaine mõtlemisvõime. Miks on vaja saavutada teie üle meelevald? Eks ikka seepärast, et teid kontrolli alla saada ja seejärel panna teid tegema neid samu tegusid, mida hunt soovib. Kuid nagu piibel kirjutab, nende viljadest tunnete te ära - need on viljatud! Kristuse ihu, kelleks kogudus ju on, saab rebitud tükkideks, olgu siis indiviidi tasandil või siis rivaalitsevate huvigruppide kujul kes ei kohku tagasi mitte millegi eest et saavutada omi eesmärke. Kuid mitte Jumala eesmärke.

Teiseks, ütleb pühakiri samas kirjakohas veel seda, "vaid pigem paljastage neid". Miks seda Paulus peab rõhutama? Eks ikka selleks, et nende kiskjate teod ei kannata valgust ja valgusesse toodud teole saab anda objektiivse hinnangu. See ei ole enam kellegi isiklik arvamus. Kui me kardame nendest asjadest rääkida avalikult ega juhi sellele ka inimeste tähelepanu, siis saavad hundid vabalt edasi jahtida ja kurja külvata. Kuid paljastamisel on veel üks mõte. Nimelt, see paralüseerib nende ego, ja kui tegu avalikuks tuleb, siis on võimalus, et nad hakkavad analüüsima oma vilju kui nad on deemonlikult seotud. Püha Vaimu ja Jumala valguses pimedus taganeb. Siis on lootust ka, et Vaim avab kiskja südame ja mõistuse aru saama pühakirjast, et vaimu mõõk ei ole naljaasi, vaid see on tõsine relv mis ei ole mõeldud vehkimiseks inimeste suunas vaid vaimuliku sõja pidamiseks. Sageli valeprohvetid usuvad südamest, et nad ajavadki õiget asja, kuid ma ei vaidlegi vastu. See ongi nii. Miks? Sest nende süda on rikutud! Nad usuvad kõike, aga nad unustavad, et ka kurjad vaimud usuvad Kristust, ka deemonid kardavad põrgut! Nad apelleerivad pühadusele, kuid nende teod ei vea seda valguse testi välja. Ma ei räägi siin inimeste (salmis sõna "neid") üle kohtu mõistmisest, vaid esialgu viljatute tegude paljastamisest.


Siit üks valeprohveti stiilinäide.

"Vabandan, et julgen veel norida, aga ... see on tõepoolest kohutav! "te olete siin lehel, sest see on MINU kogemuste tulemus..." ei ole! Otsisin midagi kristlikku, mida lugeda, aga see jama ajab ju lausa oksele! me ei saa meelitada inimesi Kristuse juurde, nad peavad esmalt Jumalaga kohtudes saama patutunnetuse ja meeleparanduse kaudu sisenema Jumala Riiki, kõik muud meetodid ei pane neid meelt parandama, me võime odava evangeeliumiga saada mõned pöörduma, aga nad ei jää püsima raskuste tulles ja tegelikult ei nende elu ega süda ei kuulu Jeesusele! Äkki sa oled ise ka veel tõeliselt pöördumata? sest see möga, mida sa oma mõtetena oma blogis avaldad, on tõesti hirmus ja kerge kiiksuga. Pane parem see jama kinni ja otsi tõeliselt Jumalat, anna oma elu ja süda Talle ja siis sa kuuled Jumala Püha vaimu häält ja Tema ütleb sulle, kuidas ja mida teha. Sellise jama jutuga parem ära raiska aega ja raha. Pane parem arvuti kinni ja tee midagi tõeliselt! Ja kui ma su vihale ajasin, siis oled sa vähemalt ehtne!"
annelka.
P.S. lingi sain lahti, aga ma otsisin, et kas on midagi veel enam, aga
ei - ainult "MINA, mina teen sinust suure ja ..." öäk!

***

Ps. Selle e-kirja sain ma eile (26.04.2010) ja mitte ainult selle kirja, ta saatis veel 2 kirja enne seda. Kirja autor tutvustab end kui Elise või ka Elis Kivi (toim: nimed muudetud, toimetusele teada). Mind hakkas see inimene huvitama. Ma vaatasin internetis ringi kellega võiks olla tegu. Siis selle nime alt leiab prohvetlusega seotud kirjutisi ka mujalt, üks terav väljaütlemine on ka Erki Metsa blogis.

Kokkuvõtteks - ärge olge ohver!

Üks viis kuidas testida kas prohvetlik ettekuulutus sinu suhtes on tõde või mitte, on lihtsalt anlüüsida seda, kas see mõte sisaldab salajast, mida prohveteerija ei saanud teada loomulikul viisil. Näiteks kui Taavet tegi pattu, siis tuli prohvet Naatan ja edastas info, mida Naatan ei saanud teada teisel viisil kui üksnes üleloomulikult. Seetõttu Taavet nägi, et Naataniga on tõsi taga, ning Taavet parandaski meelt. Kui aga Taavet oleks kuulnud mõne oma sõbra või lähedase teenri käest sama infot, kes siis sündmustes osales, kas ta oleks meelt parandanud? Naatan sai sõnumi Jumala käest ja sõnumi paljastas patu. Teatavasti läks see Taavetile ka midagi maksma.

NB! Kui teil on sarnaseid kogemusi, siis kirjutage ja jagage neid (kõik kommentaarid avaldatakse, sisu eest vastutab kommentaari kirjutaja).

Vaimu mõtteviis V

Kuidas siis blokeerida halvad mõtted? Kuidas alistada oma mõtteviis Vaimule? Sõna „blokeerima“ iseenesest tähendab sulgemist, tegevuse isoleerimist, ka vaimulikus sõjapidamises. Alistamine on selle medali teine külg. Ei saa teha ei üht, ega teist. Mõttemaailma blokeerimine tähendab kaitsesse tõmbumist, kapseldumist, mida on peale sunnitud, nagu vahel lauldakse „Su risti varjus, Jeesus, nüüd vaikselt viibin ma. Kui võimsa kalju kõrbemaal mind varjab kindlalt Ta“ ja nii edasi - ja nii edasi kaitseb.

Kas inimene peaks olema hirmul kuradi trikitamisest, kui Jumalat ei hirmuta kuradi veiderdamised? Jumal tahab olla inimesega osaduses kuradi silma all, pakun ma. Kui inimene on sunnitud sõjapidamisse, siis ta pöörab silmad kuhu? Fookus läheb Jumala pealt ära olukordadele. Ent Jumal katab inimese ette laua tema vastase silme all, kirjutab psalmist. Inimene ei saa seal aega veeta ja istuda rahulikult, kui ta samal kapseldub sõjategevusse. See oleks inimlik jõud, mitte arm ja armu ilming. Intensiivne sõjapidamise mõtteviis võimaldab kalduda eemale Jumala osadusest. Kuid inimese suur lähedus Jumalaga annab talle võime viibida deemonitest kubisevas kohas ja selle juures hõisata kui apostel Paulus ütles: „Rõõmustage alati, taas ma ütlen, rõõmustage!“

Meeleheide halvab edasimineku. See on otsekui blokaad risti all, kus mõtted kaevuvad kaitsesse, inimene on meeleheitlikult klammerdunud risti külge. Kui inimene keeldub hirmu tundmast, SIIS vaenlane taganeb. Kui aga alistuda Jumalale, siis kurat põgeneb. Ent alistumine ei tähenda risti all kaevikute kaevamist, vaid osadust Jumalaga, tema ARMU. Inimese südame enesekindlus tuleb osadusest ja usust, ent Jeesuse võit oli lõplik! See ON inimesel olemas. Mõte seisneb alistumises Jumalale. Sest see tegevus toob inimese käsutusse taevased vahendid, mis risti all saavutati. Enam ei saa risti all midagi teha, see ON ära tehtud. „See on lõpetatud“ ütles Jeesus. Seepärast ma ei saa laulda laulu:„Pole mingit muud teed ehk võimalust, risti külge klammerdun.“ Ristile klammerdumisest pole mitte vähimatki kasu. Võiduka koguduse mõtteviis on osadus ja võidu TUNNISTAMINE. Deemonlik valitsus ei saa võita lahingut, mis on JUBA võidetud. Lahing on läbi. Jeesus võitis. Saatan sai lüüa, igaveseks. Jeesuse võidu tõttu on võitja iga inimene kui tahab. Jumalale meeldib panna inimest Jeesuse saavutatud võitu kehtestama (et saata täide nende kohta kirja pandud kohtuotsus! See on auks kõigile tema vagadele. Ps 149:9).

Ma ei saa laulda „See rist, see rist, mida armastan“ või laulda „Kui selle risti ilu näen“ või „Oi Kolgata rist, sinu ilu,“ sest rist ei räägi mitte midagi ilust, vaid üknes verest, vägivallast, surmast, kurjustest, käsust. Verine rist ei ole ilus vaatepilt. Ma ei usu, et rist on armas nagu lauldakse laulus „Õudse mäekünka peal,“ ma ei saa petta iseennnast. „Võta rist, mis verest punab hing, usu sa! Küll see sulle jõudu annab hing usu sa.“ Sama moodi ei saa ma tuua koormaid risti alla, sest siis olen ma otsekui seotud, ei ela usus, ja nii olen sunnitud üha uuesti ja uuesti tulema risti alla. Jeesus on vabastaja. Ta tegi seda. Me saame seda uskuda ja olla vabad. Olemine on viis, püsiv tegevus, olek. Kristlane ei pea ennast koormama ega koormaid kuhjama risti alla kokku. Kõik koormad on juba Jeesuse käes.

Jumal lasi panna kõrbesse vaskmao, millel pidi silma peal hoidma et ellu jääda siis, kui mõni mürkmadu kedagi salvas. Aga risti pani INIMENE Kolgata mäele, selle vaatamisest ei jää keegi ellu ega sure ära, kui ta seda ei vaata. „Kui tahad vabaneda patu väest, siis vaata ristile!“ ei aita, sest siis ma pean Jeesuse käest oma koormad tagasi küsima et need tassida risti alla. Piltlikult. Rist on otsekui vaskmadu, kuid INIMESTE PANDUD, seepärast on see kasutu.

Rist on surma sümbol. Minu jaoks on kõik ristid surma sümbolid, ka need, mis asusid Jeesuse risti kõrval. Jeesus ütles röövlile, et juba täna pead sa minuga taevas olema, kui too palus, et Jeesus mõtleks ta peale. Kas siis tolle röövli rist on ka kuidagi erilisem rist? Kuid ristisurm oli tollal kõige põlastusväärsem hukkamiseviis, aga kui selleks oleks olnud näiteks rattale tõmbamine, siis oleks surma sümbol olnud ratas. Mõne jaoks on rattas rohkem elu kui ristis, aga tähtis pole ese, vaid sisu ja fookus.

Kes seda enam öelda oskab, millest see risti kiitlemine (k.a herioseerimine) tulnud on, aga võib-olla tekkis kriim plaadile kirjakohas Galaatlastele 6:14, mille tõttu nüüd selle koha peal iga kord krõpsakas kostub. Ja millest nüüd üle saab vaid nii, kui plaadilt nõela edasi tõsta et kuulata ka teisi lugusid. Kuid selleks on vaja inimest. Masinavärk seda ise teha ei saa, sest see muudkui ketrab ja ketrab ning jääbki ketrama seni, kuni see lõpuks kellegi kõrva riivab ning too mõtleb siis, et peaks seda asjandust liigutama. Häirib. Aga selleks tuleb ristilummusest ärgata. On vaja kuulda, mõelda ja tegutseda.

Kust kohast inimene käib jõudu otsimas, kus ta loodab seda leida? Kas ta loodab seda leida risti alt? Kas risti vägi vs Jumala vägi?

Kristus on Jumala vägi ja tarkus. Elu on meil Jumala väest. Niinimetatud „risti vägi“ tekitab vaid segadust inimese mõtetes, kui me räägime ikka Jeesuse surnuist ülestõusmisest. „Meie aga kuulutame ristilöödud Kristust", (1Kr 1:13). Kuid hiljem Apostel Paulus täpsustab. Ta peab selgitama, ja ta kirjutab oma 2. kirjas korintlastele 13. ptk ja salmis 4 järgmist: „Sest kuigi ta löödi risti nõtruses, ometi elab ta Jumala väest. Nii oleme meiegi nõdrad temas, kuid me elame koos temaga Jumala väest teie jaoks.“ Jumala väest, mitte risti väest.

Kui seal kaevikus kaua olla, tuleb uni peale. Risti all võib tukkuma jääda, millest ma juba eelmises postituses kirjutasin. Selles mõttes ma ei usu mistahes ristiõpetustesse, mis väidab, et me saame kuidagi paremini hakkama siis, kui me oma ihu risti lööme (vt Rm 6:6. Pauluse metafoor!)

Ei usu et Jeesuse plaan nägi ette iseenese piitsutamist, sest me pääseme armust. Mitte tegudest. Teod on vajalikud, kuid loota saab üknses armule. Arm on see mida ma imetlen, mille üle ma pigem kiitleksin! Ma ei saa oma ihu ja vaimu lahutada. Nii kaua kui ma elan siin, pean ma olukorraga leppima, seni, kuni ma saan uue ihu, taevase ihu. Jeesus ei löö kellegi ihu risti. Seda pole vaja. Seetõttu mõte „maailm on minule risti löödud“ on üksnes piltlik kujund, kuid mitte kindlasti ihu piitsutamine. Kui keegi seda armastab teha, siis on see tema isiklik asi. Surnud näoga ringi käimisest pole ma jõudu saanud ega jõudnud karvavõrdki Jumalale lähemale. See on kasutu tegevus.

Mida veel öelda. Uus Testament sisaldab seoses ristiga 4 sõna. Ristile pööratud tähelepanu pole märkimist väärt. Fookus pole ristil. Kristlase jõud on Jumala väes. Mind ei aita ristiusk, vaid ülestõusmise usk, et Jeesus kolmandal päeval üles tõusis surnuist.

See on teine mõtteviis. Oluline roll on Püha Vaimul, milline on tema mõju meie elus. Elu saladus pole ristis, vaid Kristuses - kes ELAB! Ja ma ei taha tukkuda risti all, vaid elada, käia päevast päeva koos oma Jumalaga, olla tema läheduses. Olla Jumala laps. Käia selles teadmises ja meelevallas. See annab mulle jõudu ja elu eesmärgi. Kui mu usu mõtted liiguvad õiges suunas, on mu mõttemaailm ja selle fookus suunatud tulevikule. Ma saan teha seda, mida Jumal ootab et ma teeksin. Kui nüüd siht on teada. Siis ma tahan ka liikuda selles suunas ja elada võidukat elu.

„Me oleme saanud vaimu, kes on Jumalast, et me võiksime teada, mida Jumal armust kingib.“ See vaim teab, see vaim juhib, ta mõtleb. Ta ei tuku. See on vaimne reaalsus. Kuidas ma sellest aru saan ja mis järeldused sellest saab teha, sellest juba järgmine kord.