Kui me läheme lahingusse, siis keegi ju ei eelda et kristlane peab kaevikust püsti tõusma ja laskma end maha kõmmutada. See oleks naeruväärne ja mõttetu surm.
Kuid armastus vaenlaste vastu omab sügavat tähendust ja milline see olla võiks, just sellest tahangi vaadelda järgmistes Armastuse sarja postitustes.
Kristlasi on kutsutud armastama oma ligimest, oma venda ja õde Kristuses, aga ka vaenlast! Jeesus ütles, mida te erilist ikka teete, kui te armastate neid, kes teid armastavad! Kui te aga armastate oma vaenlast, siis te olete minu sarnased - kuninga lapsed. Kuninga pojad ja tütred.
Kristlased teavad terminit "vaimulik sõjapidamine" või on vähemalt kuulnud midagi sellest; aga vähem on neid, kes teavad selle tegelikku sisu, mida siinkohal lahkama ei asu, kuid hea on meelde tuletada, et just "sõbraliku" tuld andmisega on kristlase püss pööratud vales suunas - "vaenlase" poole. "Sõbralikult" tuld andes võib inimesi ära tappa! Sõnadega saab inimest tappa. Aga mis mõte sellisel sõjapidamisel on, ja kuidas terav keel pöördub kristluse kasuks, ei näe seda. Ei tahagi näha! Las näpuga näitavad need, kes pole kristlased. Näpu näitaja kolm sõrme näitavad ta enda suunas. Ka pori loopijate käed saavad poriseks. Kes pori tõstab, selle käed ei jää puhtaks! Kuid kristlus kutsub üles mitte üksnes kinni katma õe või venna puudusi, aga veel enam kutsub üles armastama oma vaenlast!
Kes meist ei teaks Jeesuse mäejutlust? Kõik teavad. Selles on siiski midagi enamat, kui sõnad. Jeesus õpetab "Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast. Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi" (Mt 5:43-44) ja fakt on see, et kristlastel nendest puudu ei tule.
Kui ma olin uskmatu, siis oli rindejoon kuidagi selgem. Teadsin täpselt kust tuleb oht, kus asub vaenlane, kuhu tuleb toru suunata ja sihtida. Kuid kristlase vaenlased ei asu üksnes teiselpool rindejoont. Kristlase vaenlased asuvad kõikjal. Oh häda! Neid on ka väga palju! Vaenlased rindejoone taga. Vaenlased selja taga - tagalas, vennad ja õed. Vaenlane kristlase sees - kristlase ego. Vaenlased kristlase pea kohal - hingevaenlased, taeva alused kurjad vaimud - deemonid, kes kõik hoolitsevad selle eest, et kristlane ei saaks rahulikult olla.
Kes oma vaenlasi armastavad, need on täiuslikud. "Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!" Mt 5:48. Vaenlase armastus muudab kristlase mitte üksnes täiuslikuks, vaid teeb ta Isa sarnaseks. Raske on ette kujutada, millist vaenu pidi Jeesus kogema enese isiku suhtes, kuid veel raskem on ette kujutleda, kui palju on neid, kes Jumalat vihkavad. Kui suur on see viha!
Mäejutluse see päev on ajalooline, kui Jeesus läks rahvast õpetama ja ütles: armastage oma vaenlasi.
Erakordne päev! Ajalooline sündmus! Midagi sellist pole varem juhtunud. Seaduses oli kästud armastada ligimest, oma perekonda, oma rahvust jpm, kuid mitte vaenlast. Vana testament ei õpeta meid vaenlast armastama. Pigem näeme läbi kogu ajaloo eKr, et seda ei tehtud! Vaenlasi vihati ja hävitati. Selleks sobisid kõik vahendid. Kuid nüüd, mida teeb Jeesus? Ta pöörab kõik pea peale. Kõik väärtushinnangud tuleb ju ümber vaadata. Kes siis enne vaenlast armastanud on ja miks peakski seda tegema? Ennekuulmatu! Keegi Jeesus ilmub ja hakkab õpetama vaenlase armastamisest, mis pidavat tegema inimese täiuslikuks, - ei noh! "Jeesus, mis on sinu õpetus?" võisid paljud mõelda. "Jeesus sa oled enesega rappa läinud" ütlesid variserid erineval viisil välja selle, mida nad tema armastuse teooriast arvavad. "See on ebareaalne." "Miks peaks vaenlast armastama, kui ta meid järgmine hetk maha kõmmutab?"
Kuid siiani polnud inimesed midagi nii erilist kuulnud. Jeesus õpetas oma jüngreid. Need järgisid teda. Kuid ei teinud seda paljast uudishimust või enesetäiendamise pärast, ega ka mitte terveks saamise pärast, vaid palavast soovist õppida - nad tegelikult mõtlesid "mis on sinu saladus, kuidas sa seda teed" (ps. Jh 3:2)? Sest Jeesusel olid igavese elu sõnad. See polnud tavaline. Ka vaenlase armastamine on ebatavaline. Mäejutluses Jeesus tõi esile uue õppeprogrammi, mida enne ei olnud õpetatud. Ta tõi esile põhilised pidepunktid. Peamised printsiibid, mille alusel toimib taevariik ja mille alusel pääseb sinna pärast Jeesust. Enne Jeesust oli kõik teisiti. Enne Jeesust tapeti vaenlasi nagu mustas, ei säästetud omasidki. Kuid nüüd rakendub uus vaimulik kord, millel pole midagi ühist selle maailma kuningriikide ja valitsustega.
Taevariik seisneb Jumala valitsemises nende südames, kellesse on asunud ja elab Jumala Püha Vaim.
Selle valgel teevad jämeda vea need, kes vaenlase armastamise käsu, õndsakskiitmised ja teised mäejutluse printsiibid ja põhitõed kannavad üle mitte Kristuse järgijatele, vaid kõigile inimestele. Mäejutluse printsiip on taevalik, seda ei saa aluseks võtta tänapäeva riigikorralduses ega printsiibiks. Kuidas on võimalik anda käsk, kõik peate armastama vaenlasi ja tõusma kaevikust püsti, et vaenlane saaks teid maha kõmmutada. Selline asi ei tule kõne allagi. Arusaadav. Vaenlase armastamine on vaimulik tõde ja põhimõte. Kui me seda ei tunnista, siis me ei tunnista ka seda vaimulikku - teravat taevast piirjoont, mille Jeesus tõmbas selle maailma inimeste ja tema jüngrite vahele, uuestisündinud ja uuesti sündimata inimeste vahele. Koguduse ja maailma vahele. Pagana ja kristlase vahele. Isegi juudi ja kristlase vahele!
Jumala sõna ütleb, et kogu maailm on tigeda võimuses. Tekib küsimus, kas me peame armastama Seda tigedat? Tekib küsimus, mis armastust me võime oodata selle maailma lastelt, kes ei taha midagi kuulda Kristusest ega tema evangeeliumist? Kuid ei saa unustada, et hea inimese armastamiseks pole vaja erilist jõudu, võimet ega tahtmise ületamist või nagu vennaarmastuses, mitu korda ma pean vennale andestama, kui ta minu vastu eksib? Kristlus erineb teistest religioonidest just andestuse poolest. 7 korda 70, ehk teisisõnu, elama andestamise meelsuses - ja see agape armastus muutub reaalsuseks Püha Vaimu mõju abil. Nüüd aga hea inimese armastamiseks ei lähe vaja väge. Head inimest võib armastada ka tavalise nn ilmaliku armastusega, ent selleks, et vaenlast armastada, läheb kindlasti vaja agape armastust ülevalt ja Püha Vaimu väge. See on ju Kristuse armastus.
Maailm elab ja juhitakse oma seaduste järgi. Kristlasel on samad seadused, kuid rohkem väge. Kõik mis selle maailma inimeste poolt luuakse, luuakse nende langenud vaimu ja lihaliku natuuri poolt. Sest sellel maailmal on oma vaated asjade olemusele ja toimimisele, oma ettekujutlus mõistusest ja elumõttest, omad mõõdupuud moraali, võrdsuse, vennalikkuse, seksuaalsuse ja patu ning õigluse kohta.
Võime julgelt väita: oma vaenlastele tõelise andeksandmise kohta puudub maailmal ühtne ja otsustav arusaam.
Ammu see oli, kui au solvamise nimel kutsuti inimene duellile ja kõmmutati surnuks. Aga mitte vastata ülekohtule kätemaksuga, mitte kutsuda vastast rusikavõitlusele, see on maailma silmis seotud au kaotamisega või nagu Eesti põhiseaduski ütleb, "kellegi au ja head nime ei tohi teotada". Selle maailma au kaotus on võrdsustatud inimväärikuse kaotamisega, seotud arguse ja häbiga. Rusikakangelased on populaarsed. Kõik tahavad olla nende sarnaselt, silmnähtavalt tugevad füüsiliselt. Vaimne tugevus? "No kes seda näeb, mis mu sees on?!" Naeruväärne. Kui ma olen tugev, siis inimesed austavad mind ja mul on au ja väärikus. Respekt!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar