MINU PRUUT EI OLE SOTSIALIST

KUIDAS ON KIRIK KALDUNUD EEMALE TÕEÕPETUSEST

Piibel hoiatab sellest. Ja see ei ole isegi mitte mõni sekt või jehoovlus, vaid oh üllatust (!), - sotsialism kirikus.

See on imbunud kirikutesse ja koguduse juhid on sellel lubanud sündida. Ei ole vaja mõelda, et juhid olid puu otsas kui pauk käis. Sotsialism, mis veel 70ndetel puudus Eesti kogudustest, mis kristlasi taga kiusas, on nüüd muutunud tavaliseks praktikaks, millega kogudus tegeleb. See väljendub paljudes asendustegevustes, materjaalses, kus kogudused on Jumala tõe vahetanud vale vastu ning austanud ja teeninud loodut, mitte Loojat. Rm 1:25

See ei ole isegi mitte homondus, (kuigi ka see on mõnede meelest juba ok), vaid puhtakujuline materialism ja sotsialism kirikutes. See väljendub, sotsiaalistlikes usu asendustegevustes, ümberjagamistes ligimese aitamise sildi all. Tõde ja evangeelium asendus sotsialismiga.
Sisuliselt tegeleb kirik materiaalsete küsimustega, mitte tõe, palve ja evangeeliumi kuulutamisega. Sel moel on tõde vahetunud vale vastu.

Jumala vaim ja ärkamine tõmbus tagasi kohe, kui kiriku juhid lõid põnnama katsumuste ja KGB ähvarduste pärast. Meil on nagu millestki õppida, aga kas me tahame?

Sotsialism ja tõde ei saa olla samal ajal kirikus. Nii on see valeteenistus üha enam süvenenud ja sidunud inimesi asjade külge, nad kõik on kaldunud kõrvale, üheskoos kõlbmatuks muutunud. "Ei ole, kes teeb head, ei ühtainustki" kirjeldab Rm 3:24 seda olukorda tabavalt. "Vaeseid on teie juures ju alati, ning kui te tahate, võite teha neile head - mind aga ei ole teil alati." (Mk 14:7) selgitas Jeesus.

Te tahate mind teenida, aga olete tõest ära kaldunud, siis kuidas te saate seda teha? Te ei saa teenida kahte isandat, te peate valima. Pöörduga tagasi tõe juurde! "Minu pruut ei ole sotsialist," ütleb Jeesus. (ps. pruut = kristlik kogudus)

See on meie lihtne ja loodetavasti arusaadav kokkuvõte sõnumist, mida Jumala vaim tunnistab ja tahab, et see saaks avaldatud ja laiali jagatud.

ATEISM KIRIKUTES

KUIDAS NIINIMETATUD SOTSIAALEVANGEELIUM SÜVENDAB SÕLTUVUST

Võibolla mitmed meie sõprade seast on kuulnud kogudustes räägitavat, et "See on sotsiaalkirik, aga meie ei ole." Mida sellega mõeldakse? See väljendub mitmetes asendustegevuses. Kogudused tegelevad maiste asjadega, millel pole midagi ühist evangeeliumi ja usuga. See on ateism kirikutes.

ATEISM KIRIKUTES

Riiete või toidu ümberjagamine ei nõua mingit usku. Seda teevad ka need, kes kirikus ei käi. Ei ole mingit vahet kas jagaja on usklik või uskmatu, sel moel asjade ümber jagamine on sisult sotsialism. Kui ühel on üle, see antakse teisele, jagatakse laiali võrdsemalt. Jeesus ei teinud seda ega palunud seda teha ka tema jüngritel. See ei olnud misjonikäsk. (Mk 16:15-18) Uskujaid saadavad tunnustähed, mitte leivad ja riided.

Kuidas toimus tuhandete toitmine? Jeesus demonstreeris Jumala riiki, ta "tootis" piisavalt toitu (leiba ja kalu). Kuidas ta tegi? Ta küsis oma jüngritelt kas teil on toidupoolist ja siis paljundas seda. See on ime, mitte sotsialistlik meetod ja arusaam asja lahendamiseks. Mida kirikud teevad? Nad ei tegele Jumalariigi ja väega, vaid ajavad asju ateistlikul ja sotsialistlikul moel. Hangime või võtame inimestelt toidu ja jagame kõigi vahel võrdsemalt - ühtlaselt laiali. See ei ole tunnustäht ega ime, vaid sotsialism. Aga sellega just kogudused tegelevad! Jeesus kasutas ühe noormehe toitu, aga vaid selleks, et seda toitu "kasvatada" ja tulemuseks said tuhanded toidetud ning viie leiva asemel jäi alles tosin korvtäit. Noormees ei jäänud millestki ilma. Vastpidi, ta investeeris, andis oma leiva Jumala kätte, kes selle ime läbi kasvatas nii suureks koguseks, et seda jäi ülegi ja ta võis kaasa võtta niipalju kui kanda jaksas. See on absoluutselt teistmoodi lähenemine kui maine, sotsialistlik meetod.

SOTSIALISMI VAIMUS

Mitmed kogudused on võtnud endale ülesandeid millega peaks tegelema riik või siis osalt ka tegeleb või selleks asutatud MTÜ. Näiteks haigla, toetused sh riide- ja toiduabi jagamise ja palju muud. Riik tõesti ei jaga toiduabi ega riideid. Seda teevad paljud kogudused, mitmed aga mitte. Eestis on ka parempoolsed kogudused. Kes kala asemel õpetavad ("pakuvad õnge") ja inimene saab midagi ette võtta.

HAIGETE TERVENDAMINE JA SURNUTE ÜLES ÄRATAMINE EI OLE SOTSIAALABI

Jeesus korraldas toitlustuse oma krusaadidel, aga ei tegelenud sotsiaalabiga. Ka haigete tervendamine ja surnute ülesäratamine ei olnud sotsiaalabi, vaid väe avaldus (lubatud tunnstähed, Mt 16:17), mis kaasneb evangeeliumi kuulutamisega. Vägi käib sõna juurde, muidu on see lihtsalt sõna. Inimesed tulid tema juurde, neile kuulutati Jumala riiki ja kõik said terveks. Sõna on elav.

Ta ütles: "Vaeseid on teie juures ju alati, ning kui te tahate, võite teha neile head - mind aga ei ole teil alati." (Mk 14:7) Ka antud juhul oli rõhk evangeeliumil (s 9). Te võite teha neile head, teisisõnu, minul on teine eesmärk.

Võimalik, et paljud teie seast nägid FB lehel EKNK reklaami "LEIVAKIRIK". Oled oodatud osa saama leivast ja elumuutvast piibli sõnumist, lubab kuulutus. Kui palju on nendel FB, kes seda leiba tõeliselt vajavad? Need käivad supiköögis ja teised Toiduabis. Põhimõtteliselt on tegu üritusega, kus inimesi stimuleeritakse leivaga, mitte evangeeliumiga. Mis on selle tulemus?

Enamus neist, pärast seda, kui nad on pätsi kätte saanud, kaovad sealt nelja tuule suunas ja ei pöördu sinna tagasi. Miks? Sest see ei muuda nende elus midagi seni, kuni nad ei õpi leivaga raha teenimist. Nad jäävad sõltuvaks ja asi kordub. See ei too neile mingit lahendust. Võibolla tunnike soojas ruumis ja kõht täis, aga see on kõik. Nii on see igal pool olnud, niipea kui asi läbi, kaovad ära need hinged teadmata ajaks.

Jeesus ei meelitanud kedagi. Ta ütles, mina olen eluleib. Otsige esmalt Jumalariiki ja kõike muud antakse teile pealekauba. "Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!" Mt 6:33 Tema sõnad. Kuidas siis?

Hetkel mil fookus läheb taevaselt maisele, kaob ka vägi. Jeesus õpetas, kui te ei tule minu pärast, siis te ei võida midagi. Inimesed said abi või terveks, aga ikkagi kadusid ära. Sest nad ei tulnud Jeesuse ja evangeeliumi pärast. (Mk 10:29)

Evangeeliumi mõte ei ole nälja ajutine leevendamine.

Aga kuidas siis jääb sõnaga "mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu"? (Mt 25:35) Õige, aga see sõna on neile kes ta juba vastu võtsid, aga teiste elu jääb endiseks. (Abistage pühasid nende puuduses, Rm 12:13; ta näeb oma venna olevat puuduses, ent lukustab oma südame tema eest - kuidas saab Jumala armastus jääda temasse?, 1Jh 3:17; oskan elada kehvalt ja oskan elada ka jõukalt, Fl 4:12) See tähendab seda, et meil on palju enam pakkuda kui nälja leevendust. Meil tuleb neile inimestele õpetada, kuidas nad saavad oma elu järje peale. Tagasi rongi peale. Et nad ühel hetkel leiva saaja asemel hakkaksid kuulutama tema sõna ja näitaksid teistele oma eluga, et nende uus elu on mitte üksnes sõna, vaid ka praktiliselt muutunud. Seda muutust ei tule seni, kuni inimene jääb käima leiva järel. Jeesus selgitas, et tegelikult muutub kogu su elu. Tema jüngrid pakkusid vajadusel üksteisele tuge. (Abistage pühasid nende puuduses, Rm 12:13; ta näeb oma venna olevat puuduses, ent lukustab oma südame tema eest - kuidas saab Jumala armastus jääda temasse, 1Jh 3:17; oskan elada kehvalt ja oskan elada ka jõukalt, Fl 4:12)

Loomulikult ei saa kellegil olla selle vastu midagi, kui kogudus jagab näljasele leiba, aga tegeleda tuleks tema tegelike vajadustega. 

Õpetada, kuidas sellest välja tulla ja edasi minna. Niikaua, kuni seda ei tehta, ei muutu midagi. Näiteks. Ühes väikses Eesti linnas tuleb kokku sadu inimesi üsna varakult, et seista järjekorras ja saada riideabi, aga mitte üks neist ei tule pühapäeval kirikusse. Fakt. Sest nad ei saa aru, kuidas kirik nende elujärge võiks parandada! Kui aga neid õpetada praktilisi oskusi (nt mäejutlus), siis võib juhtuda et nende elu hakkab muutuma. Jeesus oli sellest teadlik, ta õpetas, mida tuleb teha, et tulla eluga toime. Seepärast ta ei lahjendanud evangeeliumi ega pakkunud sotsiaalabi. Ta oleks saanud seda teha. Aga ta ei teinud seda.

Te võite näha kirikuid kus tegeletakse evangeeliumi asemel sotsiaalabiga, aga ka kirikuid, kus sotsiaalabi ei korraldata, sest nende fookus on evangeeliumi kuulutamisel. Sellel, millega Jeesus tegeles ja milleks ta oma jüngrid kutsus ja saatis tegema. 

KÕIK INIMESED VAJAVAD KRISTUST VAREM VÕI HILJEM

Mitte üksnes vaesed. Ka jõukad, need saavad õpetada teisi, kuidas oma elu paremaks muuta, et mitte olla teistest sõltuv. See kes sõltub teistest, peab alati valima abistaja ja Jumala vahel. Seepärast Jumal ei pea seda õigeks. Aga kõigepealt tuleb see "nabanöör" läbi lõigata, siis ta hakkab ise elu eest võitlema, oma peaga mõtlema. Inimene peab sõltuma üksnes Jumalast.

Jeesus läheks supikööki ja küsiks igaühe käest: mida sa täna ette kavatsed võtta et oma elu muuta?

Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?! Ta ei jäta inimest saatuse hoolde, vaid näidates teed, tuleb ka ise kaasa ja toetab igal ususammul inimese teed. See on tema meetod.

Niikaua, kui inimene ei soovi reaalselt oma elu muuta ja janditab, ei juhtu mitte midagi. (2Ts 3:10-12) Ta ei tee üksnes terveks, vaid kutsub üles muutma oma elu ja evangeelium on elumuutev. „See, kes mu terveks tegi, ütles mulle: Võta oma kanderaam ja kõnni!” (Jh 5:11)



SOTSIAALKIRIKUD

EELK ei olnud sotsiaalkirik, vaid tegeles eelkõige kiriku põhitegevusega. Täna me näeme et kirik on minetamas oma evangeelset rolli ja võtnud endale rolli, mis ei ole otseselt tema roll. Kirik on muutunud sotsiaalhoolekande asutuseks, aga alguses see ei olnud nii. Pole siis ime, et inimesed arvavad, et Jeesus oli sotsialist. Kuidas ta sai seda olla, kui imed ja sotsialism on nagu öö ja päev. Sotsialist on ateist ja imedel ei ole kohta sotside agendas. Nad ei usu Jumalat. Nii on ka paljud inimesed segaduses ja neile tuleb üllatusena, et Jeesus ei olegi selline, - punane, vaid vastupidi (!), hoopis parempoolne, mitte sulase, vaid peremehe hingega. Paljud inimesed on selle üle hämmingus. Ongi nii või?! Ei ole võimalik?

Kui kirik ei kuuluta evangeeliumi ja tegeleb kõrvaliste asjadega, siis pole midagi imestada, et keegi enam ei tea milline Jeesus tegelikult on.

JEESUSE JÜNGRID EI OLNUD HAIGED VÕI VAESED TÄNAVALT

Muide, Jeesus oleks võinud valida jüngriteks pidalitõbised, vaeseid, haigeid, kurnatuid, vaimust vaevatud, aga kas ta valis? Ei. Sest ta teadis, et neil oli sulase hing. Jeesus valis oma töötegijateks peremehe hingega jüngrid.

Juuda, äraandja asemel sai jüngriks koguni Matteus, kes oli maksukoguja. Kes pani kirja Matteuse evangeeliumi. Nii Juudas kui ka Matteus olid rahanduses kodus ja teadsid väga hästi, kuidas rahaga tuleb ümber käia. Kõnekas on see, et Jumal valis vabanenud teenimiskohale sama valdkonna spetsialisti. "Sina, Issand, kõikide südametundja - näita, kumma neist kahest sina oled valinud." (Ap 1:23-26).

Kui Jeesus tuleks kiriku uksest sisse ja näeks riieteabi, siis ta ilmselt lükkaks need lauad kummuli nagu ta tegi seda templis. 

"Jeesus tuli pühakotta ja ajas välja kõik, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid." (Mt 21:12) Mitte et riideabi oleks kuidagi vale iseenesest, aga see on toodud pühakotta ja muutunud sotsiaalevangeeliumiks (pseudoevangeelium, ateismievangeelium), samamoodi kui toiduabi ja muud sarnased tegevused, mis röövivad lõviosa ajast ja ta ütleks veel, tasuta olete saanud, tasuta andke. Kui te olete maksnud, siis müüge kasuga, et minu koguduses oleks küllaga vara, aga tehke seda väljaspool pühakoda.

"Te olete evangeeliumi väe muutnud naerualuseks ja vahetanud selle supi leeme ja kulunud kanga vastu. 

"Kas mina kuulutasin evangeeliumi sel moel?" küsiks ta.

Kas ma käskisin teil seda teha? Inimesed hukkuvad, aga teie tegelete siin pulstidega, kõlaks sel juhul veel üsna viisakalt.

PALVEKODA, MITTE SOTSIAALKIRIK

Inimeste eest tuleb palvetada! Kui inimeste eest palvetati, nägid kõik et evangeelium ei ole mingi naljanumber ja Oleviste kabel täitus karkude ja ratastoolidega, inimesed jooksid ise kokku üle kogu maa. Nad said aru, et see ongi see õige evangeelium! See muudab nende elu totaalselt. „Eks ole kirjutatud, et minu koda hüütagu palvekojaks kõigile rahvastele? Aga teie olete selle teinud röövlikoopaks!” (Mk 11:17) Nõnda on kirikute juhid "teinud" kirikus sotsialiste, kes ei usu evaneeliumisse, vaid asjadesse, mida neile seal müüakse.

"1970ndate aastate keskel toimus Effataa-ärkamises väga oluline areng. Põhiliselt evangeelse rõhuasetuse kõrval hakati koosolekuil palvetama ka inimeste muude vajaduste ja eriti tervise eest." Vaata: Effataa ärkamine Fookus oli evangeelsel sõnumil ja palvel.

Isegi sotsialistid ei suutnud kirikut hävitada kogu nõuka aja vältel, aga kristlased on muutunud sotsideks ühe kümnendiga, saanud nende käepikenduseks ja kaasosaliseks. 

Piibel ütleb, et me ei tohiks saada pimeduse viljatute tegude kaasosaliseks, vastupidi, pigem neid paljastama. (Ef 5:11) Teil on jumalakartlik nägu, aga te olete salanud ära väe, ütles apostel Paulus Timoteosele, niisuguseid väldi! (2Tm 3:5)

"Teil on siin suurepärane sotsialism, aga mina ei tunne teid ja teie ei tunne mind. Mina ei ole sotsialist! Ma olen kuningate kuningas ja minu riik ei ole sotsialistlik, vaid taevariik on kuningriik. Te jagate leiba, aga mitmed põlvkonnad ei ole kuulnud evangeeliumi ega näinud selle mõju."

Sotsiaalsed tegevused süvendavad üha enam sõltuvust, ega paku lahendust. Need võivad tuua ajutiselt leevendust, aga need ei ole elumuutvad. Nende eesmärk ei ole kedagi vabastada, vaid hoida sind lõa otsas. Küll sa jälle tuled abi järgi ja siis ma saan sind töödelda.

Jeesus ei hoidnud kedagi lõa otsas, vastupidi, ta tegi kõik selleks, et inimene saaks vabaks. 

Mõtle, kui sa oled kogu elu olnud jalutu kerjus, aga nüüd su jalad on terved, siis sa pead ju ennast hakkama liigutama?

Enam ei saa almustest elada. Nüüd pead tööle hakkama, aga see nõuab pingutust, kas pole? Küll on lihtne alla anda, see ei nõua mingit vaeva. Aga võidelda ja muuta oma elu, see ei ole sotsialism. Sa pead nüüd liigutama! „Tõuse üles, võta oma kanderaam ja kõnni!” (Jh 5:8) Seda evangeeliumi jagas ta. Keegi ei kanna sind enam. Nüüd hakkad teisi kandma ja ise ennast! Enam ei saagi niisama olla? Ta ei öelnud, et saa terveks, sa võid siin edasi passida, pole hullu. Raami kandmine on raske töö.

"Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!" ütles Paulus. (Gl 5:1)

IKE SÜVENDAB SÕLTUVUST

Ike tekitab sõltuvust ja süvendav seda. Isegi Mooses oli hädas, sest rahvas tahtis tagasi minna Egiptuse hea supiköögi tõttu, lihava supi juurde. Kogu rahvas oli sellest nii sõltuvuses. Nad olid nõus tagasi orjaks minema, nii pimestatud olid nad sotsiaalabist. Nad olid mentaalselt orjad.

Suur osa Eesti rahvast on samal moel orjad kõikvõimalikest abidest, seetõttu nad on mõtlemise poolest rikutud ja loodavad pigem toetustele kui midagi ise ette võtavad. Kirik, kes peaks inimesi vabastama igast sõltuvusest, süvendab seda veel enam.

See ei olnud Jeesuse plaan. Ta teeb kristlased vabaks ja kui sa veel ei tea, siis Jumala lasteks. Seetõttu evangeeliumi põhituum ei ole süvendada sõltuvussuhteid kui vaid olla üksnes sõltuv usust ja oma Jumalast.

Mis võiks veel olla parem kui olla vaba, sul on Taevane isa ja sa oled Jumala laps? (Rm 8:14, Gl 3:26, 1Jh 3:2)  Kuninglikust soost, mitte ateist ja sotsialist.

JEESUS EI OLNUD SOTSIALIST

Kuigi kommunistid ja sotsid on püüdnud läbi ajaloo Jeesust ära kasutada, punaseks teha, jäljendada, siis Jeesus ei olnud sotsialist, vaid maailmavaatelt parempoolne. Mitte sulase, vaid peremehe hingega. Ka haigete ravi ei olnud sotsiaalne ega ka tervise edendamise projekt, vaid väelise Jumala riigi kehtestamine maa peal. Kui haiged said ime läbi terveks, ütles ta ühtelugu, et Jumala riik on jõudnud kohale. Kui keegi ütleb et see on sotsialism, siis inimesed said terveks Jumala väe abil. Imed ja sotsialism ei käi kokku sotside agendaga Jumala käsitlusest ja ateismist. Jumala riik on kuningriik (teokraatia) ja Jeesus on kuningas (ainuvalitseja).

Ta on kuningate kuningas ja kõigi rahvaste kuningas. Jeesus on rahvuslik (ka judaismi ideaal on rahvusriik), taevas on esindatud rahvad, nn rahvuste kuningriik, mitte internatsionaal ega liberaalism. Jumal näeb Eestit kui rahvusriiki, mitte kui orja- või vasallriiki. Selleks saime tagasi riigi. Keeled ja rahvad lõi Jumal. Impeerium (Rooma) ei ole Jumala nägemus rahvastest, vastupidi, ta ajas keeled segamini (paabeli ajal). Igasugused impeeriumid (sh NL, EL) "sõidavad" julmalt üle rahvastest, seetõttu Jumal ei soosi seda, varem või hiljem need kukuvad kokku.

Jeesus töötas toidu heaks. Ta oli ametilt puusepp. Toidu jagamise (imede) näol püütakse selgitada, et ta jagas sotsiaalabi, tuhandetele, - tasuta leiba, siis need imed ei ole tõlgendatavad kui ühiskonna ideaal, kus võtame ühelt 5 leiba ja jagame teistele, vaid oli suurürituse, meie mõistes krussaadi toitlustamine. Seda juhtus kahel korral. See ei olnud sotsiaalabi, millest saaks teha kaugele ulatuvad järeldused. Isegi mitte supiköök! Jeesus ütleks neile, teil on käed ja jalad terved, hakake ennast liigutama! Mida te ootate?

Tema õpetusest selgub veel, et ta oskas kapitali kasvatada ja teadis, et esmalt tuleb selleks investeerida. Ta õpetas, kes rohkem investeerib, see teenib rohkem ja panna see tulu tootma. 10 talendi loos ta julgustab ettevõtlikust ja laidab raha kasutut (sukasääres)hoidmist. Samas ta annab väga selgelt mõista, et rahast ei sõltu kellegi hing. Kellele su vara siis jääb, kui sa homme sured (?), on tema seisukoht. Loota tuleb Jumala peale, mitte varakusele.

Mäejutluse kui ka tähendamissõnadest joonistub välja parempoolne maailmavaade (mitte liberaalne!). Samas ta räägib ka taevasest varast, kuhu tuleks kõigil investeerida, otsida võimalust ühiskonnas kaasa rääkida kui vara on rohkem. Koguda OMA huvides nn immateriaalset vara, mida mitte miski ei kahjusta (ps. koi, vargad). Tema soovitus rikkale et jaga oma vara vaestele, siis sul on aare taevas, on ühest küljest õige hoiak, aga teisalt mitte otsene soovitus, kuna see ei motiveeri vaeseid vara nimel pingutama (vaeseid on alati teie keskel, ütles ta). Paneb neid vaesuse lõksu. Ühel hetkel saab lihtsalt saadud vara otsa ja probleem kordub. Aga see andis rikkale suuna kätte. Andku iga üks mitte sunnitult, vaid vabatahtlikult. See kehtib ka riigi kohta. Riik ei peaks inimesi maksudega karistama, vaid looma soodsad tingimused vara kasvatamiseks. See ei lähe kokku sotside maailmavaatega, kuivõrd nende meelest tuleb vara ühtlaselt ümber jagada. Jeesus ütles, kellel on, sellele antakse ja võetakse sellelt, kellel ei ole. Raha tuleb neile, kes sellega midagi ette tahavad võtta.

Ta hindas kõrgelt kahte leptonit, kuigi rikaste panus oli sellega võrreldes tervelt varandus. Inimesed kipuvad unustama, et on ju rikkadki alustanud kahe leptoniga, aga saanud jõukaks. Kes kopikat ei korja, see rubla ei saa, kõlab üks nõuka aja ütlus. Korjamine ei tähendanud vara kasutut nn nõuka stiilis hoiupanka kogumist, kuni see kaotab aja jooksul väärtuse, vaid raha püsivat kasutamist.
Ta sai kividest leiba teha, aga selle asemel ta võttis 5 leiba ja paljundas. See räägib muuhulgas veel sellest, et kui sa tahad eeldatavat tulemust, siis tuleb kasutada vastavaid vahendeid. Kaladest ei saa leiba paljundada ja leivad ei muutu kaladeks. Kartulid ei kasvata rukist.

Palju rääkis ka külvist. Kiitis parimaks neid, kes enam külvasid ja tootsid.

See kõik kokku räägib mõistlikust majandusest ja rahandusest, kuidas teha raha ja kuidas seda veelgi enam teenida. Ei ole vale öelda, et Jeesus mõtles kui firma omanik või pankur.

Selgitas ühemõtteliselt, et omanik võib ise otsustada kuidas ta maksab palka, see ei ole kellegi teise asi talle öelda seda. Kui omanik tahab, võib ta tunni eest maksta ka päeva tasu, see on peremehe raha, ärge kadetsege. Ei mingit võrdsust nagu sotsidel tavaks. Ei mingit keskmist palka, miinimumpalka ega palga ühtlustust. Ka orjad pidid peremehele tulu tootma. Piibel õpetab meile rahandust ja kapitalismi. Kõik evangeeliumid räägivad sellest.

Ta eelistas kala asemel õnge ulatamist. Õppige püüdma, mitte almust paluma. Mitte elama nn sotsiaalabist ja teiste najal või arvel. Oma esimesed jüngrid valis ta kalurite seast, need teadsid ja olid usinad, et teenida elatist. Kuid nad lootsid ka õnnele. Ent õnne asemel tuleb pigem eelistada Vaimu tunnetust, mida ta neile õpetas, Jumalaga koostööd, mis tähendab õigel ajal õiges kohas võrke kasutada.

Kellegi elu ei olene üksnes leivast, vaid Jumala sõnast. Kõik hea and tuleb ülevalt, ütleb piibel. Jumala käes on kogu vara ehk teisõnu kuningriigis ei juhtu midagi ilma et kuningas seda ei võimalda. Kõik kuulume temale. Me oleme vaid ajalised, kellele antakse nii nagu tema tahab ja saame seda vara kasutada üürikest aega. Ilma oleme siia ilma tulnud ja ei saa midagi kaasa võtta. Samas meil kõigil on talendid, mis tuleb panna tulu teenima. Kes ei oska, õppigu või andku selle kätte kasutada, kes seda hästi teha oskab.

JUMALA NÄO OOTUSES (OTSINGUTEL)

"Mis jumal see selline on?!"

Advendi ajal on meie fookus suunatud Suure kuninga tulekule ja inimesed otsivad Jumalat. Kristlased räägivad Jeesusest. Nad räägivad Jumal on armastus. Nad kuulutavad seda juba sajandeid. Nad on seda üha rohkem tegemas, kui te vaatate ringi.  Enamasti te kuuletegi sõnumeid: Jumal on armastus.

Kuid mil viisil seda mõistavad need kes ei usu Jumalat?

Kuidas Jeesus on vastu võetud? Mis mõju see avaldab? See on viinud naiivse jumalani. Sentimentaalse, härdameelse jumalani, kergeuskliku jumalani, kes hoolib inimesest vaatamata kõigele mida see teeb või ette võtab oma elus. Selline, naiivne pilt, kas pole? Kristlased on loonud Jumalast sellise kujutluse. Mitte maailm. Mitte uskmatud.

Seetõttu inimesed ei saa aru, mis jumal see selline on. Nad ei võta Jeesust vastu. Seetõttu! Sest inimesed ei otsi lihtsameelset jumalat, kergemeelset, vaid õiglast jumalat!

• Keegi ei kujuta ette, et te auto varastatakse ära ja politseinik ütleb, pole midagi, see leiti üles, ma armastan kõiki. Võta nüüd oma auto ja mine rahuga. Kas see oleks õiglane?

• Keegi ei kujuta ette, et teie tööandja jätab teile palga välja maksmata, aga töökaitse inspektor ütleb, riik hüvitab selle, pole midagi, me armastame teid kõiki.

• Keegi ei kujuta ette, et keegi pekasab teid oimetuks ja kohtunik ütleb, te olete juba terveks saanud, minge rahuga, nüüd on juba kõik hästi, me armastame kõiki inimesi.

Aga just nii see kõlab, kui öelda kannatanule, Jumal on armastus, ta armastab kõiki. Ega ikka ei ole küll! Jumal on õiglane, mitte kõike lubav ja kõiki uskuv.

Mida kristlased jätavad rääkimata?

Kui hulljulge noor juht teeb autoavarii ja tema sõbrad hukkuvad selle tagajärjel, siis sa ei saa nõustuda sellega, et Jumal on armastus. Kui kristlane lohutab, Jumal armastab sind, kes sa põhjustasid selle õnnetuse. Mida asja, ütlevad inimesed? Kui Jumal armastab, siis miks minu lapsed pidid selles õnnetuses hukkuma? Sest neile on väidetud, et Jumal armastab. Järelikult on põhjust arvata, et Jumal ei põhjusta õnnetust ja valu. Ta armastab kõiki neid noori, et kaitseb neid, ...oot? Miks nad siis hukkusid? Miks Jumal siis juhti ei takistanud? Kui ta armastab, siis ta peaks täitma kõik meie vajadused. Kokkuvõtlikult - Jumal armastab, siis see tähendab teha meie lapsed õnnelikuks. Ja õnnelik tähendab, et Jumal pidi ära hoidma selle õnnetuse, tegema, tooma meie lastele õnne.

Teisisõnu öeldes, Jumala armastuse mõte on kaitsta meid õnnetuse eest. Ta ei tohiks lasta neid õnnetusi juhtuda. Veel enam, peaks tähele panema mis meid õnnelikuks teeb. Jumala asi on kannatusi ja õnnetusi meist eemal hoida, et me kõik võiksime saada ja elada õnnelikult.

Paraku sellise moonutatud pildi loomine loob Jumala armastusest väära ettekujutluse -ebajumala. Justkui ta peab meid hoidma, jälgima, teenima, tegema õnnelikuks. Kui ta seda ei tee, siis me laseme ta lahti. Vallandame ta. Sa oled vallandatud! Ma ei taha Jumalat, kes minust õnnetusi eemal ei hoia.

Kui Jumal on armastus, siis me loobume Jumalast.

"Kui Jumal laseb midagi sellist juhtuda, siis kuidas ta on armastus?" 

Nii inimesed mõtlevad. Sest kristlased räägivad kogu aeg: Jumal on armastus. Pole ime, et Jeesuse sõnum ei jõua inimesteni. "Ma tean küll," ütleb inimene. Aga mul on oma arusaam jumalast. Teie Jumal on imelik. Kui te ütlete et ta on armastus. Jõulude ajal kohtab seda igal pool.

See on vägagi erinev arusaam ja mõtteviis Jumala armastusest, mida piibel ütleb et ta on. Sest piiblist me näeme juba kõige alguse aegadest alates, et ta laseb tulla kannatusi, valu, õnnetusi, karistab, surmab ja kõike, mitte ei paku üksnes kaitset, õnne ja rõõmu.

Milline on sinu Jumal?

Uskmatud ju ei väida, et Jumal on armastus. Seda teevad kristlased. Sest kogu piiblist me näeme et Jumal ei ole naiivne, rumal, kergeusklik, sentimentaalne, vaid ta on püha ja õiglane. Kuid ta pole kuri. Kui ta seda oleks, siis talle ei läheks korda inimeste kurjus. Ta poleks hävitanud kurje inimesi linnade kaupa. Ta on seda korduvalt teinud. Miks? Sest Jumal on hea. Isegi Jeesus ütles inimestele, miks sa nimetad mind heaks? "Ei ole hea keegi muu kui üks - Jumal" (Mk 10:18)

Inimesed saavad kogeda Jumala armastust. Aga see ei tule niisama kergelt. Hea Jumal ei hooli halbadest, kurjadest, mõrtsukatest, ülbetest, uhketest, sest ta ei ole inimest selliseks loonud. Hea Jumal lõi inimesed headeks - oma näo järgi, ent andis neile ka vabaduse ise otsustada, kas teha head või kurja.

Jumal ei räägi halbadele ja kurjategijatele: ma armastan sind (nagu kristlased: Jumal  armastab sind). Vaid ma karistan sind! Sa oled selle ära teeninud! Sa pead vastutama oma tegude eest. Kui sa oled midagi halba teinud, siis sa pead selle heastama. Sest ma ei oleks hea ja õiglane Jumal, kui ma seda ei nõuaks! Sul on võimalus meelt muuta. Mul on selleks ka lahendus.

IDENTIFITSEERI ENNAST

MIKS KRISTLANE EI IDENTIFITSEERI ENNAST KRISTLASENA

Kui te liigute maailmas ringi, siis te kohtate inimesi, kes ennast esimese asjana ning suure rõõmuga kuulutavad, et nad on kristlased (!) ja alles siis räägivad kõigest muust, millega nad tegelevad ning kuidas elavad. Kuid kõigepealt nad ütevad oma usutunnistuse: ma olen kristlane! Tehes seda nad on siirad ja ei hooli põrmugi sellest, mida teised sellest arvavad.

Kui te liigute ringi Eestis, siis te kuulete viimase asjana inimese usust kui te üldse kuulete, võibolla saate alles aastate pärast teada, kellegi teise kaudu et ta käib mõnes koguduses. Sellel on oma mõju. Kahjuks olematu. Seetõttu Eestis arvatakse, et eestlased on usuvõõrad. Kuid tegelikult ei ole. Nad lihtsalt varjavad oma usku, sest see on kaua aega olnud naeruvääristatud ja ühiskonna poolt pilgatud riiklikul tasandil. Kahjuks tänaseni.

Me näeme seda väga kõrgel tasemel: ERMi Maarja kuju kaasus, meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi suhtumine, riigikogu liikmete hoiakud, EL esindustes, ERR ja telekanalites. Koolides ja hariduses, töökohtadel. Näiteid leidub igal riigitasandil. Usu ja usklike naeruvääristamist peetakse riiklikul tasemel normaalseks. Kahju! Seetõttu ei hakka inimesed usust üldse rääkima, sest sellega seab ta ennast tagakiusamise alla.

Kui kristlased tuleksid avalikkuse ette, siis me leiame neid igal pool, inimesed oleksid üllatunud kui palju neid tegelikult on. Ei saaks enam keegi öelda, et eestlased on ateisitid, sest see väide ei vasta tõele.

Eesti rahvuskultuur võlgneb tänu eelkõige kristlusele, isegi piibel oli lõunaeestikeelsena enne olemas kui arenes välja eesti keel.

"Eelmise aastatuhande teises pooles oli Euroopas (riigi)keelte kujunemisel määrava tähtsusega piibli tõlkimine ja trükkimine. Piiblist sõltus jumalateenistustel kasutatav keel ning kirjaoskuse õpetamine. Eestlaste jaoks trükiti 1686. aastal esimene terviklik uus testament (vastne testament) lõunaeestikeelsena. Põhjaeestikeelne uus testament ilmus alles terve inimpõlvkond hiljem, 1715. aastal." kirjutab Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba.

Alles "1806. aasta märtsis, pool sajandit enne papa Jannseni Perno Postimeest, hakkasid kolm meest VanaVõromaalt (G. A. Oldekop Põlvast, J. P. von Roth Kanepist ja K. A. von Roth Võrust) välja andma Eesti esimest ajalehte Tarto maa rahva NäddaliLeht."

See et eesti keel üldse sellisel kujul välja arenes, selles peame tänama vaid Jumalat, kes pani pastor J. Gutslaff südamele tõlkida Vanast Testamendist umbes kolmandiku lõunaeestikeelde, kuid põgenes 1656. aastal Vene Rootsi sõja eest Tallinnasse. 1686. aastal trükiti esimene terviklik Vastne Testament lõunaeestikeelsena! Eesti keelt polnud veel ollagi ja oma riigini veel pikk tee ees. Inimestele avanes võimalus midagi lugeda oma keeles ja selleks oli jumalasõna!

Kuid lõunaeesti hõimukeel eraldus läänemeresoome algkeelest esimesena ja seda arvatavalt umbes 2000 aastat tagasi, mis võib olla üks "algkeel" otse Paabeli ajast (ps. hõimurahvad), kui leidis aset rahvaste rändamine.

Eesti kristlastel ei ole midagi vaja karta, vaid tulgu julgelt ette. Kui ta ennast identifitseerib kristlasena, siis näeb kogu rahvas, et kristlasi ei ole üldse vähe, vastupidi, tuhanded. Näidakem kogu maailmale, et Eesti on kristlik maa! Kui see juhtub, siis te saate usklikke näha igal pool. See muudab kogu rahva hoiakut kristlusesse. Identifitseeri ennast eelkõige kristlasena!

Enesearmastus

Enesearmastaja eesmärgid on seotud maiste hüvede kogumise ja kes enam püüab, siis tema puhul hüvede kuhumisega. Ta ei soovi mõelda elu kaduvusele, surmale ega igavikule. Ta on liiga tugevalt seotud kõige maise külge, et oma pilk langetada inimesele või tõsta Jumala poole.

Enesearmastus on ateismi nurgakivi, sõjaka ateismi allikas. Enesearmastus ja ateism pole midagi muud kui põhjus ja tagajärg. Kui inimene langeb eneseimetlusse ja järgib Jumala asemel iseennast.

Piiblis on "armasta Jumalat", "armasta ligimest", "armasta venda", isegi "armasta oma vaenlast", aga puudub "armasata iseennast". Sest enesearmastus on inimese jaoks niivõrd loomulik, et nähtavasti Jumal ei pidanud vajalikuks seda üha meelde tuletada. Inimene ei vaja juhtnööre, et enesearmastust talle meenutatakse.

Kuid iga armastus enese vastu pole patt. Küsimus on vaid selles, kuidas armastada?! Kui mina muutub julmaks isevalitsejaks, kes istub troonil Jumala asemel. Kuid Jumal ei ütle seda, et me ei peaksime iseennast vihkama. Seetõttu tuleb teravat vahet teha tõelise ja vale motiiviga enesearmastusel.

Tõelises enesearmastuses, mis on enese austamine, enese inimliku väärtuse omaksvõtmine pole midagi ebaeetilist ega halba. Vastupidi. Armastus Jumala vastu võib osaliselt olla motiveeritud armastusest enese vastu. Sest sageli inimesed saavad kristlaseks armastusest enese vastu. Mõni püüab ära põgeneda ka Jumala kohtu eest. Mõni põrgu piinade eest ja hakkavad uurima piiblit ning otsima Jumalat.

Inimene ei saagi ligimest armastada, täpsemalt inimene ei tea kuidas armastada ligimest, kui ta ei armasta iseennast. Sest piibel ütleb, armasta ligimest kui iseennast. Kes aga ennast ei suuda armastada, see ei suuda armastada ka ligimest. Need asjad on omavahel tihedalt seotud. Kui tal puudub armastus isegi enda vastu, siis ei saa juttugi olla armastamisest ligimese vastu.

Kuid pange hästi tähele! Kui ma Jumalat ei armasta, siis see tähendab, et ma ei armasta ka ennast. Sest nõnda käitudes ma tegutsen oma huvide vastu, teen enesele kahju! Inimene arvab, et ta kogub vara ja mõtleb siis, hing rõõmusta, sul on piisavalt turvaline olek. Aga Jumal ütleb, oh sa meeletu, kui sa homme sured, kellele siis su vara jääb! Mis kasu siis sellest on? Meeletu ütleb, Jumalat ei ole ja teeb enesele kahju.

Pange tähele, et Jumal on nii korraldanud, et looduses pole mitte ühtegi tõelist seadust, millele inimene poleks alistatud ja allutatud. Kui paljud teist teavad aga seda, et armastus enese vastu on samuti üks neist seadustest! "Keegi pole ju kunagi vihanud iseenese ihu, vastupidi, ta toidab ja hellitab seda nii nagu Kristus kogudust, sest me oleme tema ihu liikmed." Ef 5:29. Kui me aga toidame ja katame oma ihu, siis peaksime seda soovima kõigile, ka ligimesele! Tegelikkuses kohtab vastupidist nähtust. Selle asemel et aidata puudust kannatavat inimest, käitub inimene Kaini kombel: "Ega ma pole oma venna lapsehoidja". Me ütleme, mine rahuga, ega ei anna midagi ligimese ihu jaoks.

Ehtne enesearmastus juhib meid Jumala ja ligimese juurde, aga vale viib meid Jumalast eemale, isoleerib usu. Tõeline armastus otsib õnne ja leiab selle Jumalas, vale enesearmastus ostib õnne väljaspool Jumalat, püüdes seda leida materiaalsetes asjades.

Esialgne Jumala mõte seisnes selles, et inimese elu ülemaks juhiks oleks Looja, kuid inimene pöördus sellest plaanist ära. Vale enesearmastus hõivas Jumala koha. Jumal lõi inimese inimeseks! Jumal tahab, et inimene oleks inimene, aga inimene püüab kogu aeg saada jumalaks.

Antikristuse kohta on öeldud, et ta istub Jumala templisse ja ütleb enese olevat Jumala. Kas mitte sellele ei juhi inimese pimedad ponnistused, tema rumal mina. Väär enesearmastus pole mitte ainult üksik patt, vaid pattude kogumik.

Pannes oma südamesse enesearmastuse trooni, inimene soovis leida õnne iseenese seest, kuid ei leidnud. Ei leiagi kunagi. Igal pool ootavad teda ees pettumused.

Inimene olles iseendast väljunud, peab jälle endasse tagasi sisenema, tajuma viga ja pöörduma tagasi Looja ette. Sest Looja pani inimese olemusse janu armastuse järele. Nagu Jumal ise ütles: "Inimesel pole hea üksi olla ja ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on," ja ta lõi naise (1Ms 2:18). Seepärast on ainus ja õige eluviis kui mees ja naine. Kohane ei ole "naine ja naine" ega ka mitte "mees ja mees", vaid kes on tema kohane. Ainult naine saab rahuldada mehe emotsionaalsed, hingelised, aga ka füüsilised vajadused. Mitte mees! Kuid häda on selles, et sageli elavad mees ja naine otskui vaenlased. Võibolla keegi mäletab üht filmi, mille nimi oli "Vaenlasega voodis", mis ilmekalt kujutas seda olukorda.

Psühholoogid räägivad meile, kui ohtlik on inimesel "enesest välja minna" või "enesesse sulguda". Niisugune hinge ebanormaalne seisund algab stressist ja lõpeb sageli närvivapustuse, psüühilise häire, meeltesegaduse ja enesetapuga. See kõik toimub seetõttu, et inimene pole loodud üksinduse jaoks, isoleeritud elu jaoks, väljaspool inimesuhteid ja Jumalat.

Evolutsioon kui ajupesu

Evolutsioon kui ajupesu algab lasteaiast, kus lapsevanemate teadmata lapsele õpetatakse väljamõeldisi teaduse pähe, teaduse asemel valetatakse evolutsioonist.

Evolutsiooni õpetuse varjus surub riik peale maailmavaadet, kus evolutsiooni sildi all toimub ateistlik propaganda, mis jätkub sujuvalt põhikoolis. Pole ime, et laps saab teadusest ebaadekvaatse pildi, mis pärsib ta arengut kogu elu.

Evolutsioon on täiskasvanute väljamõeldis, millel pole mitte mingit teaduslikku alust. Need on täiskasvanute valed laste õpikutes.

Iga päev võime lugeda, kuidas tõendite pähe avaldatakse uudiseid „avastustest“. Praktiliselt jõuab see läbi ajakirjanduse iga nooreni. Noor on vastuvõtlik ja usaldab meediat.

Sel nädala uudis elu24 foorumis oli "Lõuna-Koreast leiti Triceratopsi esivanem" kus esitatakse valeandmeid tõe pähe.

„Tegemist on haruldase leiuga. Sellest piirkonnast tavaliselt hiidsisalike jäänuseid ei leia. Sealt on varem avastatud vaid nende loomade jälgi ja munade jäänuseid. See isend on tähtis veel selle poolest, et ta täidab 20 miljoni aastase tühimiku Aasia aladel elanud hiidsisalike ja nende esmase ilmumise Põhja-Ameerikas vahel,“ selgitas Ryan.

Huvitav, millisel teaduslikul tõendil selline väide põhineb? Küllap oli kellegil kiiresti vaja täita ebamugavad lüngad. Fosiilid võivad ju iseenesest olla audentsed, aga selle tõttu veel pole alust järeldusteks, et see täidab 20 miljoni aastase tühimiku. Aga fosiil ei lähe arvesse tõendina evolutsioonis. Üksi fosiil ei tõesta evolutsiooni. Liigivälist isendit ei ole võimalik toota.

Evolutsionistid väidavad, et neil on tõendid struktuurist ja see on molekulaarbioloogia. Evolutsiooni protsess on looduslik valik. Kuid neil puuduvad teaduslikud tõendid, pole midagi uut, mis ei ole üldiselt teada aastaid tagasi.

"Kui need tõendid eksisteerivad, palun näidake neid?" tuleks koolis küsida evolutsiooni õpetajalt.

Lastele valetamine on küüniline ja kuritegu! Kuid seda tehakse igal pool, alates lasteaedadest a-la "Dinosaurused surid välja miljoneid aastaid tagasi", "ja vaadake lapsed, inimene arenes ahvist."

Põhimõtteliselt kõik, mida evolutsionistid kasutavad, et õpetada lastele seda kui teadust, on vale. Evolutsioon kui vale on tõestatud ja ümber lükatud.

Evolutsioon tugineb kahel valel oletusel või eeldusel:

• mutatsioonid toovad midagi uut esile. Kuid seda pole kunagi juhtunud!
  
• et looduslik valik jätab need elama ja võtab üle populatsiooni. Seda ei saa juhtuda.

Kas need oletused on reaalsed?

Oletame kui üks isend või loom areneb mõnevõrra paremini kui teised siis, mis juhtub teistega, et selline protsess toimiks? Need teised peavad välja surema, vastasel juhul need geenid tulevad tagasi sama populatsiooni.

Evolutsioon on tegelikult religioon surmast, surma õpetamisest. Mitte elust. Küsimus on väga lihtne! Kas inimene tõi surma maailma nagu piibel väidab või surm tõi inimese nagu evolutsioon väidab? Need on vastandlikud ja üks neist eksib. Huvitav kumb?

Mutatsioonid on algsed variatsioonide ja populatsioonide allikad.

Mida näitab suur hulk erinevaid õunapuu liike või sorte? Kõik õunapuud on mutatsioonid algsest õunapuust. Uued õunapuu sordid pole evolutsioon. See on variatsioon õunapuid. Seni, kuni õunapuust ei teki targemat ja ilusamat olendit, mis sisaldab uut geneetilist infot. Seetõttu evolutsioon on tegelikult variatsiooonide usk, mitte teadus! Teadusega pole midagi pistmist.

Mutandid ei tooda vähimatki evolutsiooni ja igaüks, kes õpib 8. klaasis bioloogiat, teab seda.

Siiami kaksik, kahe peaga inimene on mutatsioon. See ei tööta.

Mis on mutatsioon? Sellele on lisatud uut informatsiooni. Antud juhul pea lisamine ei ole uus info, vaid olemasoleva info segunemine. Kas inimesel polnud juba üks pea olemas?! Mutatsioon lihtsalt tegi ühe lisaks, valesse kohta, ei midagi muud.

Mutatsioon võib olla ka info kadumine. Siiami kaksikul on nelja käe asemel kaks kätt. Siiami kaksik on mutant. Mutatsioon on olemasoleva info segamine, MITTE UUS INFO.

Kui segada sõnad "Kristlik Mõttevõra", saame näiteks "krist", "lik", "mõtte" ja "võra" ja teisi variante. Kui nende silpidega mängida, siis saame kasvõi "Võralik Mõttekrist" või ka teisi kombinatsioone kuid mitte kunagi "Eesti Päevaleht" või "Postimees". Sest need tähed koodis puuduvad. Olemasoleva "geenikoodi" segamine ei anna uut infot. "Võralik Mõttekrist" jääb haruldaseks mutatsiooniks nagu enamus mutatsioone ning on kahjulik.

Lapsed peaksid õpetajalt küsima: "Vabandust õpetaja, miks evolutsionistid ei too näiteid kasulikest või kasu toovatest mutatsioonist? Miks nad räägivad head, aga toovad kahjulikke näiteid?"

Kasulikud mutatsioonid on vaid kujutlusvõime, mitte teadus. Reaalselt ei eksisteeri kasulikke mutatsioone. Asi pole isegi mõnes kasulikus mutatsioonis, vaid sadades tuhandetes, mille alusel saaksime ehk alustada evolutsiooniteooria praktilise külje üles loomist. Teadus põhineb teoorial ja praktikal, kuid ilma edukate katseteta, mis peavad välja kannatama korduva edu, jääbki evolutsioon väljamõeldiseks. Reaalsuses neid kasulikke - tuhandeid hädavajalikke mutatsioone ei eksisteeri. Keegi ei saa neid ette näidata, mille alusel evolutsioon vett peaks ja seda saaks nimetada teaduseks. Nii et küsige koolides kasutoovate mutatsioonide näiteid.

Evolutsiooniteoreetikud ütlevad, et evolutsioon ja looduslik valik käivad koos.

Looduslik valik põhjustab evolutsiooni. Kas ikka põhjustab? Sest looduslik valik valib. Evolutsiooniks on vaja loomist. Looduslik valik aga ei loo midagi.

Kui sa tahad luua 4 meetri suurust Koljatit ja tapad kõik inimesed kes on alla selle nagu evolutsioon eeldab, siis palju läheb aega uue rassi saamiseks? Seda ei juhtu kunagi.

Evolutsioon on ühiskonna haigus, kuidas surutakse lastele peale ateistliku maailmavaadet. See on uskmatute „teadlaste“ poolt välja mõeldud organiseeritud kuritegevus – evolutsioon kui ajupesu. Peaasi, et te välistaksite loomise võimaluse ega mõtle oma peaga. See on üks põhjus, miks Eestis usuõpetus ei ole oodatud koolidesse, sest siis te võite äkki ühel päeval küsida: kuidas see maailm ikkagi loodud on? Kes on loonud maa ja taeva ning kõik elavad hinged? Ja varem või hiljem jõuate välja maailma Loojani.

Piibel ütleb, et Jumal on kõige looja (1Ms 1:1; Ps 8:4). See tähendab, et isikuline Vaim on universumi eksisteerimise põhjus. Jumal tahtel on iga asi saanud oma olemuse ja kuju. Inimene loob olemasolevast materjalist või nende kombinatsioonidest. Jumala looming on aga absoluutne. Ta loob aine ja annab sellele kuju.

Kristlasena võime tunnistada, et meile tuntud universumi osa järgi polegi inimese piiratud mõistus suuteline aru saama terve universumi Looja olemusest. Meil jääb üle seda kasutada ja Jumala loomingust rõõmu tunda.

Armastus on usaldus

Kristlase vaimuliku võidu saladus temasse vaenulikult suhtuvate inimeste üle seisneb teadmises, et tema isiklikus elus, nagu Jeesuse elus, võib olla vaid ainus vaenlane - hingevaenlane ehk deemon või saatan.

Kristlane teab, et saatan on kasutanud ja kasutab ära inimesi ka edaspidi, igal võimalusel, seda inimeste enese teadmata. Inimesed ei teagi mida nad teevad. Kui inimesed saavad aru, kuidas neile kott pähe tõmmati, siis nad tunneksid imestust: "Kuidas see on võimalik?! Kuidas ma nii rumal olen!?" Kuna nad Jumalat ei usu, siis ei tule neil pähegi selline petmise võimalus. Mõned ütlevad: "Mis deemonid?! Kes see jumal on! Nalja teed või?" Aga deemonid kasutavad ära inimeste teadmatust.

"Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" Aga nad heitsid liisku tema rõivaid jagades. Ja rahvas oli jäänud seisma ja teda vaatama. Aga ülemadki irvitasid Jeesuse üle: "Teisi on ta päästnud, päästku iseennast, kui ta on see äravalitu, Jumala Messias!"Ja ka sõdurid teotasid teda, astudes ta juurde, tuues talle äädikat ja öeldes: "Kui sa oled juutide kuningas, päästa iseennast!" Aga tema kohal oli ka tahvel: See on juutide kuningas. Lk 23:34 jj

Nad ei teadnud, mida nad teevad. Saatan pani nad oma tahte järgi: võõrast vara omandama (kuigi hukatava esemete jagamine oli "töötasu"), irvitama, teotama...

Inimesed on oma tegevuse õiguses nii veendunud, kuid saatan on neid lolliks teinud ja ainult Jumala vaim saab siin avada mõistuse. Kui Püha Vaim seda ei tee, siis inimene lihtsalt ei aima, et teda ära kasutatakse. Selline on vaimumaailm, karm reaalsus!

Tuleb palvetada nende eest, kes teid tagakiusavad. Et Jumal nad saatana mõju alt vabastaks (2Tm 2 ptk). Muide, seda soovitan ka ateistile. Jumal kuuleb kõigi palveid, isegi juhul, kui inimene Jumalat ei usu. Jumalale meeldivad üllatused. See on tema viis avaldada oma agape armastust ja ettehoolt või eelarmu kaugel enne seda, kui inimene teeb oma otsuse Jumala kasuks ja temast saab kristlane. Isegi kui temast ei saa kristlast, siis Jumal ei kahetse midagi, mida ta inimesele pakub. Ta on Jumal :)

Deemonite kõigi kavatsuste ja rünnakute eesmärk seisneb ju selles, et me esmalt laskuksime oma vaenlase tasandile ja madalale tasemele ning vastaksime kurjale kurjaga. Seda nimetatakse vaimulikuks sõjapidamiseks.

Kui inimene vastab kurjale heaga, ei saa deemon teda valitseda, aga niipea kui inimene ärritub või asub kätte maksma, viha pidama, on saatan võitnud esimese lahingu. Kuid lahingu võit pole veel sõja võit. Inimesel tuleb panna tähele Jumala Vaimu märguandeid ja teha selle järgi. Häda seisneb selles, et uskmatu ei tee vahet. Sageli ka noored kristlased, kui emotsioonid üle pea kokku keevad. Nii inimene loovutab ise oma meelevalla ja õigused. Seejärel kaob selge arusaam, mis on Jumala täielik tahe ja mõistmine antud olukorras.

Jeesus puutus korduvalt kokku olukordadega, kui keegi tahtis kätte maksta või vastata rünnakule rünnakuga, kuid Jeesus kutsus korrale - k.a jüngrid, ta ei pidanud inimesi oma vaenlaseteks. Ta vastas Peetruseles: "Tagane minust vastupanija (saatan)!" (Peetrus ja saatan!?) olukorras, kus Peetrus lasi deemonil end haneks tõmmata. Kuid selle vea tõttu ta veel ei jäänud ilma Jumala soosingust ja Kristuse armastust tema suhtes.

Jeesus oli vaenujalal deemonitega, aga Kristus oli alati deemoni õnnetu (rumala) ohvri, inimese poolel. Lõpuks apostlid omandasid vilumuse teha vahet hea ja kurja vahel. Peetrus kirjutab: "Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata." 1Pt 5:8.

Niisiis, armastus võidab ära kurja, aga mis tingimusel? Piibel kirjutab "Alistuge siis Jumalale! Pange vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest." Jk 4:7.

Alistumine tähendab usaldamist, usaldamine uskumist, et Jumal on suurem ja kontrollib olukorda. Armastus on usaldus. Usaldus, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks (Rm 8:28). Jumal on armastus.

Vaenlase armastamise seadus

Vaenlase armastamise seaduse väljaandmine ja selle kohustamine selle maailma - uskmatutele inimestele oleks olnud ebaloogiline.

See oleks tähendanud unustada tõsiasi, et iga inimene on vaba oma valikutes ja vaba oma tunnetes ja ateisti ei tohi sundida kedagi armastama. See on üsna ligilähedane usuvabaduse põhimõttele, põhimõttele mida EL propaganda eneses kätkeb ja mida näiteks ebavõrdse kohtlemise seadus kehtestab naiste osas või mida homod taotlevad oma õigust silmas pidades. Kuid need huvigrupid ei arvesta enamuse huve, neid ei huvita kristlikud traditsioonid, moraal.

Kristus seadis armastuse käsuga sarnase olukorra judaismis, kuid kristlasele pandi lisaks veel kohustused.

Loomulikult on inimene vaba oma valikutes, vaba tunnetes ja teda ei saa sundida teist inimest austama, veel enam armastama oma vaenlast, aga kristlasel pole teist võimalust. Kristus jättis eeskuju. Kristus ei läinud kätte maksma oma surma eest.

Vaenlase armastamise käsk pole mitte tavaline seaduse paragrahv või mõttevälgatus või isegi mitte moraalireegel, vaid proovikivi iga kristlase jaoks, kes kristlase nime kannab.

Evangeelne käsk vaenlase armastamisest ja Kristuse eeskuju, andestades ristilööjatele, usukaaslastele juutidele; valitsejale, käsu andjale ja ka tema peksjatele; on kõrgemaid ja ületamatu heasüdamlikkuse ideaal. Ta ei otsinud üles oma vaenlasi, et neid karistada ja kätte maksta, vaid ta ilmub jüngritele ja näitab ennast nelikümmend päeva ning räägib hoopis Jumalariigi asjadest.

Kes ei haudu kättemaksumõtteid, kellel löödi hammas välja? Anna vastu hambaid! See on Moosese seadus - silm silma ja hammas hamba vastu. Isegi sellisel kujul kaitseb see inimest, et seda hamba välja löömise pärast suisa ära ei tapetaks. Võrdne kohtlemine. Kuid mitte armastus, see mida kristlaselt oodatakse.

Inimesed aga on pigem seda meelt, et anna nii, et tal kaob tahtmine uuesti lüüa ja rünnata, kas pole tuttav? Löö kuhu juhtub, peksa niikaua kuni su haavatud hinges tekib rahulolu tunne, põrgulik kurjuse tunne, magus kättemaksu tunne. Uskmatu inimese meelest selline suhtumine vaenlasesse on loogiline, mõistetav ja vastuvõetav.

Kristlasel tuleb kurjusele teisiti reageerida, sest ta on kohustatud teisiti reageerima. Ta on kohustatud kõiges Jeesusega sarnanema - kandma tema imagot ja olema tema taevariigi esindaja siin maapeal.

Kas meis olev Kristuse armastus sünnitab meie hinges enneolematu valmiduse taluda kõike kurja? Inimeste rünnakuid, laimu ja ebaõiglust ja seda Kristuse eeskujul taluda.

Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes. "Tema ei teinud pattu ega leitud pettust tema suust"; ta ei sõimanud vastu, kui teda sõimati; ta kannatas ega ähvardanud, vaid jättis kõik selle hoolde, kes mõistab kohut õiglaselt. 1Pt 2:21-23.

Stop Living Like a Christian Atheist

Kui sa oled kristlane, aga sul on häbi oma mineviku pärast, siis häbi takistab sind vastu võtta tõde, et Jumala armastab sind, tutvustab Crosswalk.com portaal Whitney Hopler´i raamatut "The Christian Atheist: Believing in God but Living as if He Doesn't Exist"

Kui sa usud Jumalasse, siis ära muretse kas sa väärid Jumala armastust, märgitakse lisaks. Sa oled piisavalt hea ja oluline. Jumal on armastus, ta armastab sind tingimusteta.

Raamatut tutvustatakse koguni kümne teemaga kahel sisulehel, mis on harukordne. Igal juhul küsimus Stop Living Like a Christian Atheist tundub väga intrigeeriv. Raamatut saab tellida ja lähemalt vaadata siit.