Sünnisündmused ajas

SÜNNISÜNDMUSTE KULGEMINE AJAJOONEL

Filmides nähtud Jeesuse sünnilood mõjutavad meie arusaamu tugevamalt kui me seda oskame arvata. Aga sageli mitte õiges suunas. Kas Maarja ja Joosep pidid Petlemmast põgenema Egiptusesse kiirustades pärast lapse sündi nagu seda stseeni sünnifilmides esitletakse? Vastus on, ei pidanud. Millest seda järeldada?

Kas Maarja ja Joosep pidid Petlemmast põgenema kiirustades pärast sündi?

Kui palju Joosepil ja Maarjal oli tegelikult aega Petlemmas viibida?

Ka targad ei olnud kohe platsis, nagu enamus filmidest sündmust ajastab. Astronoomiline sündmus või nn "tarkade täht" ehk Jupiteri ja Saturni kohtumine toimus kolmes järjestikulises konjuktsioonis. Kuid ajalugu ei ütle, millise ajal neist täpselt viibisid targad Petlemmas ja Jeesus sündis. Matteus võttis oma sõnastuse Moosese raamatust (2Ms 4:19:20), mille kirjeldamisel on aluseks võetud Vana Testament. 

Targad ütlesid "Me nägime tema tähte tõusmas!" kuid mitmendal korral? 

Meile lähim põlvkond nägi "tarkade tähte" samuti järjest mitu korda: 15. august ja 11. oktoober 1940.a ning kolmas kord veel 20. veebruaril 1941. Aga tähtede seisma jäämise all mõeldi astrtoloogilises keeles planeetide seiskumist edasi-tagasi liikumise taustal. (Mt 2:9)

Nähtavasti võttis ka Heroodesel kogu selle loo seedimine ja uurimine aega, enne kui ta lasi tappa koguni kahe aastakäigu jooksul sündinud Petlemma ja seal piirkonna (Raamas) lapsed nö igaks juhuks, arvestades seda aega, mille ta oli tähetarkadelt täpselt välja uurinud. (Mt 2:16) Küllap ta ootas ka tarkade tagasi tulekut, kuid teadupärast need ei läinud Heroodesele ütlema kus laps on. Tarku hoiatati unenäos, et nad ei läheks Heroodese juurest läbi, läksid nad teist teed tagasi oma maale. (Mt 2:12) Vaevalt et Heroodes ootas seda tapatalgu läbiviimist 2 aastat, aga paar kuud võis ta seda vabalt teha.

Fakt on see, et Joosep ja Maarja viibisid Petlemmas 2 kuud, sest esiteks, alles nende sealoleku ajal said päevad täis nagu kirjeldab arst Luukas, vt Lk 2:6 ja kui Jeesus oli sündinud, toimus 8 päeva pärast lapse ümberlõikamine; ja teiseks, pärast seda viidi laps Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette ning ohverdati paar tuvi nagu Moosese seadus ette näeb, kuid enne kui toimus ohvri toomine, pidid täis saama puhastuspäevad. Naine pidi kodus viibima 33 päeva! Enne ta ei tohtinud minna pühamusse. (3Ms 12:1-4) 

Põgenemine Egiptusesse toimus kahe kuu jooksul.

Arvestades eeltoodud sündmuste kulgemist, võib kindlalt väita, et neil oli piisavalt aega veeta oma sugulaste keskel ja Maarjal taastuda enne, kui nad pidid Heroodese tapatalgu eest Petlemmast Egiptusesse põgenema.


Müüt:

Kindlasti ei vasta tõele sündimise kirjeldamine viisil, justkui Maarjal oli laps kohe kohe sündimas juba kohale jõudmise hetkel, et Joosep pidi võõraste ustel koputama ja meeleheitlikult otsima sünnitegevuse alguse tõttu peavarju nagu seda filmides sageli näidata üritatakse.

Joosep ja Maarja elasid sugulaste keskel, aga rahvaloenduse ajaks oli terve maja sugulasi täis, siis ei olnud seal neile privaatset kohta lapse sünnitamiseks. Seetõttu nad valisid selleks maja kõrval vaiksema koha, milleks kahtlemata sobis grott. See ei olnud laut, nagu kirikutes tihti näidatakse.

Loe lisaks: 

• Kolm tarka ja tarkade täht
• Jeesuse sünnipaik
• Jeesuse sünnigrott Petlemmas
• Jõulude ajalugu

USKLIKUNA SÕJAS - Hacksaw Ridge lahing

FILMISOOVITUS - (usklikuna sõjas) - MINGE VAATAMA!

Hacksaw Ridge lahing

Üle hulga aja oli võimalus kristlasena väärikalt kinost väljuda! Enamasti halvustatakse kristlasi ja kristlust, siis seekord hoopis vastupidises võtmes, tunnustatakse ja austatakse ja lausa selgitatakse usu küsimust. Mis oli äärmiselt ootamatu, meeldiv üllatus!

Peaosatäitja - usklik reamees Desmond Doss (Andrew Garfield)

Mel Gibsoni (režissöörina) "käekiri" on ära tuntav ka selles teoses, kuid siiski mitte nii karm kui see oli näha filmis Kristuse kannatused; jah, pigem leebem, ometi filmi kangelastele enneolematutes olukordades.

Film iseenesest põhineb tõestisündinud lool, mille peosatäitjaks usklik reamees Desmond Doss (peaosatäitja Andrew Garfield).

Tulisemate sõjatseenide osakaal oli kompositsiooniliselt pigem ajaliselt lühem võrreldes eelnevate sündmustega, millest ei puudu romantikat, armastust ja kõike muud, mis teeb filmi atraktiivseks ka õrnema poole esindajatele. Küll aga Hacksaw Ridge lahing võiks olla kohustuslik igale kritslikule noormehele ja üldse meestele, kes usule toetuvad ja otsustavad kindlaks jääda oma veendumustele, et inimest tappa ei tohiks. Kõik me võime seista ühel päeval sellise valiku ees, mida sa siis teed, kas sa tead?

Sisu ei hakka ümber jutustama, aga filmist tulevad lõpuks välja väga selged tegelaste selgitused, mida usk tähendab ja see on lihtsasti ning mõistetavalt esitletud stseenides. Selles mõttes kui teil on sõpru, kes pole kristlased, siis kutsuge ka neid kinno ja film ise kõnetab teie eest mida te usute.

Kasutage võimalust, minge vaatama, te ei kahetse!

Filmi tutvustusklipp (eesti keelsed subtiitrid)



Tõestisõndinud lugu (ajaloolised isikud, faktid):





The True Story Behind The Movie 
(lahingus osalejate tunnistused, intervjuud sh Desmond Doss):

Kust sa said oma täiusliku olendi idee?

Hollywoodi uus teos „Eli raamat“ viib vaataja apokalüptilisse aega, kus ta kistakse vaimselt ihualasti, neljandasse dimensiooni. „ Kust ta sai oma täiusliku olendi idee?“ küsib film osatäitjate suu läbi selle vaatajatelt.


Peategelast Elit mängib Denzel Washington. Eli suust räägitud sõnad on otsekui kuldõunad hõbevaagnail, mõtted, mis panevad vaataja ebamugavalt nihelema. Oma tõde serveeritakse rafineeritult, mida saab lühidalt kokku võtta sõnadega „usun selleks, et mõista.“ Nii joonistub „Eli raamatule“ eriomane jõujoon, kõige kontrastiks naiivne lõpp! Teose lõpust jääb mulje, et monteerija pikendas filmi või ajas kogemata lindid segi.

„Eli raamat“ annab edasi maastiku pärast katastroofi. Pilt on muljet avaldav, filmi peab oma silmaga nägema, kuid kedagi surnuks ei ehmatata. On veel arenguruumi, teatavasti piibli viimse aja sündmused nii kena pilti ei tõota. Süžee areneb jõudsasti, mida pingestavad mõõgavõitlused ja tulistamised, pilt ja heli edastavad üht filmikeelt, aga osatäitjate dialoog ja sõnumid kannavad endas sootuks teist eesmärki, mõju on kummaline, rahustav, seejuures kutsudes vaatajat intellektuaalsele dialoogile. Eesmärk näib olevat midagi muud, kui seiklusfilm või põnevik. „Mis on filmi point?“ tahaks naabrilt küsida. Kas vaimsed väärtused?

„Eeli raamatu“ peategelane rõhutab üha uuesti, et ta usub, aga ta ei mõista. Keegi „täiuslik“ on selle idee temasse asetanud, selgitab Eli. Kui midagi reaalset sellele ei vasta, siis on see pettus, püütakse teda ümber veenda loobuma ideest Läände minna. Kui aga lähtealuseks on ausus, mida Eli sisemiselt usub et on, siis peab see „täiuslik olend“ reaalselt eksisteerima, kuidagi talle arusaadavaks saama Läänes, kuhu ta parasjagu teel on. Kas see pole mitte ontoloogiline jumalatõestus? Credo, ut intelligam. Ontoloogilised argumendid on jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele. Seda argumenti kasutasid Anselm ja Descrates, millele Kant vastu vaidles.

Anselm Canterburist (1033 – 1109), kes pidas usku tunnetuse aluseks, väitis järgmist. „Ma usun selleks, et mõista, kuid ei püüa mõista selleks, et siis uskuma jääda.“ Selles mõttes on filmi tegijad tabanud kümnesse! Vaatajale ei näidata seda, kuidas Eli sai oma usu, aga selgitatakse, et ta pole seda saanud endast ega ta ümbrusest. Elil on Jumal, kes on olemas, paratamatult olev. Paratamatult on olemas asjad, mida ei saa mitte olemas olla. Ja kui Solara palub temalt tõestust, siis Eli möönab, et tal pole seda. Sellele vaatamata, on Eli jaoks raamat elu küsimus. Tal on kujutlus igavesest olendist, seda ei saa keegi eitada. Lõppeks ta tunnistab Solara ees, et ta on raamatut kaitsnud, kuid ta pole ise selle järgi elanud.

Aeg lendab kiiresti. Film lõpeb õnnelikult, seda tunnet „Eli raamat“ kahtlemata pakub! Õiglus võidutseb. Kuidas siis muidu! Aga küsimus „Kust sa said oma täiusliku olendi idee?“ jääbki filmi vaatajat jälitama.