JEESUS EI OLNUD SOTSIALIST

Kuigi kommunistid ja sotsid on püüdnud läbi ajaloo Jeesust ära kasutada, punaseks teha, jäljendada, siis Jeesus ei olnud sotsialist, vaid maailmavaatelt parempoolne. Mitte sulase, vaid peremehe hingega. Ka haigete ravi ei olnud sotsiaalne ega ka tervise edendamise projekt, vaid väelise Jumala riigi kehtestamine maa peal. Kui haiged said ime läbi terveks, ütles ta ühtelugu, et Jumala riik on jõudnud kohale. Kui keegi ütleb et see on sotsialism, siis inimesed said terveks Jumala väe abil. Imed ja sotsialism ei käi kokku sotside agendaga Jumala käsitlusest ja ateismist. Jumala riik on kuningriik (teokraatia) ja Jeesus on kuningas (ainuvalitseja).

Ta on kuningate kuningas ja kõigi rahvaste kuningas. Jeesus on rahvuslik (ka judaismi ideaal on rahvusriik), taevas on esindatud rahvad, nn rahvuste kuningriik, mitte internatsionaal ega liberaalism. Jumal näeb Eestit kui rahvusriiki, mitte kui orja- või vasallriiki. Selleks saime tagasi riigi. Keeled ja rahvad lõi Jumal. Impeerium (Rooma) ei ole Jumala nägemus rahvastest, vastupidi, ta ajas keeled segamini (paabeli ajal). Igasugused impeeriumid (sh NL, EL) "sõidavad" julmalt üle rahvastest, seetõttu Jumal ei soosi seda, varem või hiljem need kukuvad kokku.

Jeesus töötas toidu heaks. Ta oli ametilt puusepp. Toidu jagamise (imede) näol püütakse selgitada, et ta jagas sotsiaalabi, tuhandetele, - tasuta leiba, siis need imed ei ole tõlgendatavad kui ühiskonna ideaal, kus võtame ühelt 5 leiba ja jagame teistele, vaid oli suurürituse, meie mõistes krussaadi toitlustamine. Seda juhtus kahel korral. See ei olnud sotsiaalabi, millest saaks teha kaugele ulatuvad järeldused. Isegi mitte supiköök! Jeesus ütleks neile, teil on käed ja jalad terved, hakake ennast liigutama! Mida te ootate?

Tema õpetusest selgub veel, et ta oskas kapitali kasvatada ja teadis, et esmalt tuleb selleks investeerida. Ta õpetas, kes rohkem investeerib, see teenib rohkem ja panna see tulu tootma. 10 talendi loos ta julgustab ettevõtlikust ja laidab raha kasutut (sukasääres)hoidmist. Samas ta annab väga selgelt mõista, et rahast ei sõltu kellegi hing. Kellele su vara siis jääb, kui sa homme sured (?), on tema seisukoht. Loota tuleb Jumala peale, mitte varakusele.

Mäejutluse kui ka tähendamissõnadest joonistub välja parempoolne maailmavaade (mitte liberaalne!). Samas ta räägib ka taevasest varast, kuhu tuleks kõigil investeerida, otsida võimalust ühiskonnas kaasa rääkida kui vara on rohkem. Koguda OMA huvides nn immateriaalset vara, mida mitte miski ei kahjusta (ps. koi, vargad). Tema soovitus rikkale et jaga oma vara vaestele, siis sul on aare taevas, on ühest küljest õige hoiak, aga teisalt mitte otsene soovitus, kuna see ei motiveeri vaeseid vara nimel pingutama (vaeseid on alati teie keskel, ütles ta). Paneb neid vaesuse lõksu. Ühel hetkel saab lihtsalt saadud vara otsa ja probleem kordub. Aga see andis rikkale suuna kätte. Andku iga üks mitte sunnitult, vaid vabatahtlikult. See kehtib ka riigi kohta. Riik ei peaks inimesi maksudega karistama, vaid looma soodsad tingimused vara kasvatamiseks. See ei lähe kokku sotside maailmavaatega, kuivõrd nende meelest tuleb vara ühtlaselt ümber jagada. Jeesus ütles, kellel on, sellele antakse ja võetakse sellelt, kellel ei ole. Raha tuleb neile, kes sellega midagi ette tahavad võtta.

Ta hindas kõrgelt kahte leptonit, kuigi rikaste panus oli sellega võrreldes tervelt varandus. Inimesed kipuvad unustama, et on ju rikkadki alustanud kahe leptoniga, aga saanud jõukaks. Kes kopikat ei korja, see rubla ei saa, kõlab üks nõuka aja ütlus. Korjamine ei tähendanud vara kasutut nn nõuka stiilis hoiupanka kogumist, kuni see kaotab aja jooksul väärtuse, vaid raha püsivat kasutamist.
Ta sai kividest leiba teha, aga selle asemel ta võttis 5 leiba ja paljundas. See räägib muuhulgas veel sellest, et kui sa tahad eeldatavat tulemust, siis tuleb kasutada vastavaid vahendeid. Kaladest ei saa leiba paljundada ja leivad ei muutu kaladeks. Kartulid ei kasvata rukist.

Palju rääkis ka külvist. Kiitis parimaks neid, kes enam külvasid ja tootsid.

See kõik kokku räägib mõistlikust majandusest ja rahandusest, kuidas teha raha ja kuidas seda veelgi enam teenida. Ei ole vale öelda, et Jeesus mõtles kui firma omanik või pankur.

Selgitas ühemõtteliselt, et omanik võib ise otsustada kuidas ta maksab palka, see ei ole kellegi teise asi talle öelda seda. Kui omanik tahab, võib ta tunni eest maksta ka päeva tasu, see on peremehe raha, ärge kadetsege. Ei mingit võrdsust nagu sotsidel tavaks. Ei mingit keskmist palka, miinimumpalka ega palga ühtlustust. Ka orjad pidid peremehele tulu tootma. Piibel õpetab meile rahandust ja kapitalismi. Kõik evangeeliumid räägivad sellest.

Ta eelistas kala asemel õnge ulatamist. Õppige püüdma, mitte almust paluma. Mitte elama nn sotsiaalabist ja teiste najal või arvel. Oma esimesed jüngrid valis ta kalurite seast, need teadsid ja olid usinad, et teenida elatist. Kuid nad lootsid ka õnnele. Ent õnne asemel tuleb pigem eelistada Vaimu tunnetust, mida ta neile õpetas, Jumalaga koostööd, mis tähendab õigel ajal õiges kohas võrke kasutada.

Kellegi elu ei olene üksnes leivast, vaid Jumala sõnast. Kõik hea and tuleb ülevalt, ütleb piibel. Jumala käes on kogu vara ehk teisõnu kuningriigis ei juhtu midagi ilma et kuningas seda ei võimalda. Kõik kuulume temale. Me oleme vaid ajalised, kellele antakse nii nagu tema tahab ja saame seda vara kasutada üürikest aega. Ilma oleme siia ilma tulnud ja ei saa midagi kaasa võtta. Samas meil kõigil on talendid, mis tuleb panna tulu teenima. Kes ei oska, õppigu või andku selle kätte kasutada, kes seda hästi teha oskab.

Kas Jumal toob kandikul ette

KAS JUMAL TOOB MIDAGI KANDKUL ETTE

Viis leiba ja kaks kala sündmus on klassikaline näide sellest, kuidas keegi nimetu noormees andis nö kandikul üle toidu ja Jumal jagas seda kandikul edasi tuhandetele.

Tibeerija lähedal. "Nad läksid välja ja astusid paati. Ent sellel ööl ei püüdnud nad midagi." kirjeldab Johannes. (Jh 21:3)  Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal. Ent jüngrid ei teadnud, et see on Jeesus.  Jüngrid jõudsid praktiliselt kaldale. Aga tema ütles neile: „Heitke noot paremale poole paati, siis te leiate!” Nad heitsidki, ja ei jaksanud seda enam tõmmata kalade hulga tõttu. Jumal tõi neile kalad kandlikul ette. Sarnane olukord oli templimaksu tasumisel. "Mine järvele, heida õng sisse ja võta esimene kala, mis üles tuleb! Ja kui sa tema suu avad, leiad sa hõbeseekli. Võta see ning anna neile minu ja enese eest!" kirjeldab Matteus. (Mt 17:27) Samuti Kaana pulmas, vein oli lõpu korral. Jeesus lasi anumad veega täita ja käskis ette kanda. See oli parim vein.

Jumal on oma rahvast kogu aeg kandnud nagu kandikul

Kahjuks selle kohta on eestlastel omamoodi halvustav kõnekäänd. Hoia nagu si**a pilpa peal!

Jumala kandiku tehnika kehtis ka vana testamendi ajal nii suures kui väikses plaanis. Kui ta toitis oma rahvast kõrbes 40 aastat. Samuti indiviidi tasandil. Kui lasknaisel jahu ei lõppenud vakast ja õli ei vähenenud anumast Jumala sõna peale. (1Kn 17:16) Paljud teised näited, mida te võite üles otsida läbi kogu piibli juba alates eedeni aiast, kuidas ta toob kandikul ette ja varustab inimest. Isegi riided asetas selga.

Kuid ta teeb seda neile, kes usuvad.

Kes aga vaidlevad, seavad kahtluse alla Jumala tahte, võimed. Nad arvavad, et saavutavad oma elus midagi tänu isiklikele püüdlustele. See on antikristuse vaim. Mille eesmärk on seada kahtluse alla Jumala arm ja tahe. Et inimene peab ikka ise ära teenima. Ennast päästma. On ju selline mõte kõigile tuttav: aita ennast ise, siis aitab sind ka Jumal.

Kas Jumal vajab inimese tegu? Ei. Ta valmistab ette, kutsub, päästab ja kannab läbi inimese, et keegi ei saaks kiidelda: näed, ma olen nii kõva tegija, vaata mis ma ära tegin enda heaks. Jeesus küsis otsesõnu: „Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing. Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?”

Koos Jumalaga on palju suuremad šansid.

Kuni inimene taipab, et koos Jumalaga on tal palju suuremad šansid. Aga noh, kui ta tahab, las ta punnitab siis ise. Ta ei saavuta oma elus mitte midagi, kui Jumal oleks vastu. Salmide kogu ja koguja raamat kirjeldab just selliseid nüansse mitme nurga alt.

Kuid Jumal ei nõua meilt asju, mida me ei suuda teha. Miks? Sest ta teeb need ise.

Inimesed elavad pettekujutlustes ja ideaalides, kuid ühel päeval kukkub see kokku kui kaardimajake. Jumal ütleb: ma teen sulle kõike mida sa palud, kõike seda, mida sa ise ei suuda, seda teen Mina! Sest mina olen sinu Jumal. Ma tahan sind õnnistada täieliku õnnistusega, aga sa pead loobuma iseenda petmisest. Kui sul ei ole võimeid ja võimalusi, siis ära peta end! Tunnista seda. Kõigepealt tuleb tunnistada. Tunnistamine ei tähenda alla andmist.

Tule minu ette. Vaata, ma olen hea ja ma tahan seda sulle näidata. Ma teen sinu eest seda, mida sina ei pea tegema, aga sinult ootan ma seda, et sa mind usaldad ja annad need asjad minu hoolde mis sul üle jõu käivad. Sest minule pole miski võimatu. Mina tõin kandikul veini, leiba, kala, liha, vett, raha ja kõike muud, miks sa arvad, et ma ei saa seda sulle tuua? Sama küsimuse esitas ta oma jüngritele. Sestap ainuõige vastus on "Jah, ta toob kandikul ette." Ta on seda kogu aeg teinud.

Kuidas nad vabanesid oma toitumishäiretest

Toiduga vähkkasvaja vastu

Toitumisel ja vähkkasvaja tekkel on tihe omavaheline seos. Vähkkasvaja tekkimist või selle arenemist on võimalik toidu abil mõjutada. Värkseid puu- ja köögivilju sisaldav menüü aitab enneteda vähkkasvajat, kuid mitte kõik puuviljad. Kui teil on avastatud vähkkasvaja, siis organismi võitlust vähktõvega te saate kaasa aidata, kui te sööte puhastavaid toitaineirikkaid toiduaineid. Need peavad sisaldama kasvajate arengut pärssivaid fütokemikaale. Siinkohal lisame nimekirja toitudest, mida tuleks süüa kas vähirakkude hävitamiseks juba eos või nende arengu pärssimiseks.

Brokoli
Toitained: b3, b5, c, e, foolhape, beetakaroteen, kaltsiuim, raud, tsink, sulforafaanid (ristõielistes ja lehtköögiviljades leiduvad antikartsinogeensed vähktõvega võitlevad kemikaalid).

Brokoli on üldse hea toit haigustega võitlemisel, kuna see sisaldab teistest köögiviljadest mõjuvõimsamaid toitaineid. Brokoli on immuunsüsteemile elulise tähtsusega, kuna on antioksüdantne, aga sisaldab rikkalikult karotenoide, mis aitavad parandada harknäärme tegevust. Aga eelkõige sisaldab brokoli sulforafaane, mis on võimsad vähktõvevastased kemikaalid, kuna võitlevad juba kasvajate tekke vastu. Brokolil on ka mürkaineid väljutav omadus, mis puhastab maksa.

Püüa süüa brokolit 2-3 korda nädalas, nii aitad organismil ennetada vähkkasvajat.


Roosakapsas
Toitained: b2, b5, b6, c, foolhape, beetakaroteen, kaalium, glükosinolaadid (taimsed kemikaalid, mida leidub rohelistes lehtköögiviljades ja millel on tõhusad vähi vastased omadused), kiudained.

Roosakapsas on üks parimaid glükosinolaatide allikaid, mis aitab organismil toota vähki ennetavaid ensüüme. Roosakapsas sisaldab ka vitamiini b5, mis on immuunsüsteemi stimulaator, kuna vallandab antikehade tootmise.


Kirss (kirsid)
Toitained: c, kaalium, antosüaniidid (tumepunased pigmendid, millel on antioksüdantsed omadused ja mis hoiavad vere vedelana), ellaaghape (vähktõvega võitlev taimne hape, seda leidub peamiselt tumedates marjades).

Kirsid on kasulikud organismi puhastajad ja vajalikud vähi ennetuses. Ellaaghape blokeerib vähirakkude arenguks vajalike ensüümide tootmist. Rikkalikud antioksüdandid on kehal vajalikud haigustega võitlevate kemikaalide sünteesimiseks, aga c-vitamiin aitab toime tulla viiruste ja bakterite rünnakuga. Kirsidel on ka põletikuvastased omadused, mis leevendavad reumaatilist liigesepõletikku ja padagrat. Kirsivartest valmistatud leotis on traditsiooniline põiepõletiku ravim.

Kikerhernes (kikerherned)
Toitained: b2, b3, b5, e, foolhape, raud, kaalium, tsink, kiudained, valgud.

Kikerherned sisaldavad proteaasi (valke lagundav fregment) pärssijaid, mis tõkestavad vähirakkude DNA-d hävitava tegevuse. Kikerhernetest saab organism ka isoflavoone, taimseid kemikaale, mis muudetakse soolestikus kehaomast hormooni östrogeeni matkivaks aineks, aidates ennetada östrogeenitaseme kõikumist premenstruaalse sündroomi ja rinnavähi puhul.

Greip
Toitained: c, beetakaroteen, foolhape, kaalium, lükopeen, flavonoidid, kiudained.

Greip puhastab keha mürkainetest ja tugevdab immuunsüsteemi. Kõik greibi osad on võimsad puhastid. Greibi viljalihas ja koores on ained, mida peetakse vähktõve arengu pärssijateks. Viljaliha sisaldab ohtralt pektiini - lahustavat kiudainet, mis ennetab südamehaigusi. Pektiin seob ja viib organismist välja mürk- ja jääkained. Roosa greip sobib kõige paremini neile inimestele, kes kibedat maitset ei talu. Greipi tuleks süüa ilma lisandita. Greibi valge säsi sisaldab eriti palju pektiini, nii et südamele maksimaalse kasu saamiseks võiks ka säsi ära süüa. Greibi lõhn pärsib söögiisu.

Roheline tee
Toitained: c, flavonoidid.

Musta teega võrreldes värskendava maitsega roheline tee on täis tervendavaid aineid. Rohelise tee (Camellia sinensis) on pärit samalt teepöösalt kust saadakse ka harilikku musta teed, kuid lehti töödeldakse testmoodi, jättes neis olevad olulised toitained puutumata. Rohelises tees sisaldavate polüfenoolide hulka kuulub näiteks vähktõve põhjustavate ainetega võitlev katehiin. Roheline tee alandab ka vererõhku ja kolesteroolitaset ning peatab veresoonte lubjastumise, vähendades südamehaiguste ja infarkti tõenäosust. Rohelist teed saab kasutada veel hamba ja igemepõletiku raviks. Roheline tee aitab ennetada ka allergiliste reaktsioonide (näiteks astma) puhanguid.

Tee pab olema kange, lase teel enne joomist tõmmata vähemalt 5 minutit. Mõned leiavad, et niisugune tee on liiga mõru ja joovad seetõttu lahjemat. Roheline tee on müügil lahtiselt ja kotikestena (Nt Prismas on saadaval RAINBOW sarja "Vihrea tee", pakis 20 tk, paki hind 0,60€. Teistes kohtades maksab roheline tee üle 1,5€ ja enam veel. Kuid pange tähele, mitte iga tee ei ole roheline. Valige just Roheline tee, mitte maitsestatud (!) või mõni muu toode mida müüakse rohelise sildi all. Muide eelpool mainitud "Vihera tee" maitseb ka lapstele!) Rohelise pakitee ostmisel valige tee, mida pole maitsestatud või puru ostmisel võimalikult vähe töödeldud, kuna sel juhul on sellest rohkem kasu ja see on kõrgekvaliteedine teepuru. Roheline tee maitseb hästi ka piimaga, kuid sellele võib soovi korral lisada ka mett või suhkrut.

Kuigi roheline tee sisaldab mustast teest vähem kofeiini, mõjub see siiski ergutavalt, mistõttu ei ole hea seda juua ärevuse korral või enne magamaminekut. Vanad kreeklased nimetasid teepõõsa lehti "jumalikeks lehtedeks" ning kasutasid hingamisteede haiguste ja astma raviks. Rohelise tee võime hävitada vabu radikaale tähendab, et see pidurdab tõhusalt organismi vananemisprotsessi.


Savoi kapsas - kähar peakapsas
Toiteained: vitamiinid b3, c, foolhape, beetakaroteen, kaltsium, raud, kaalium, glükosinolaadid (taimsed kemikaalid, mida leidub rohelistes lehtköögiviljades ja millel on tõhusad vähi vastased omadused), kiudained.

 

Savoi kapsas on võimas organismi puhastaja ning sisaldab beetakaroteeni, mille organism töötleb ümber kasvajat ennetavaks A-vitamiiniks. Glükosinaanid sisaldavad tugevatoimelisi ensüüme, mis aitavad kaitsta meid vähkkasvaja eest.

šiitake 
Toiteained: b1, b2, b3, c, raud, magneesium, fosfor, kaalium, lentinaan (šiitakeses leiduv toimeaine, mis stimuleerib T-rakkude aktiivsust ning on abiks vähi ravis), valgud.

Kõrgelt hinnatud seened ja võimsad haigustega võitlejad. šiitakeseened sisaldavad lentinaani, mis on polüsahhariidide ühend ning on praeguseks  ka laboratoorselt eraldatud ning litsentsitud Jaapanis vähivastase ravimina, kuna sellele on võime stimuleerida immuunsüsteemi vaenulikke rakke kahjutuks tegema. Lisaks päästab lentinaan valla viiruse- ja bakterivastase interferooni tootmise, mis võib pärssida HI viiruse arengut.

šiitakesed on muudest seentest kallimad, kuid tervise turgutamiseks piisab vähesest kogusest. Neid seeni võib kasutada värskelt, marineeritult, või kupatatult, valmistades sarnaseid toite kui meie metsaseentest.

Selle seene raviomadusi uuritakse maailmas rohkem kui mis tahes muu toiduaine oma. Neid on saadaval ka toidulisandina, kuid kuna seen ennetab veretrombide teket, ei tohiks verd vedeldavaid ravimeid tarbivad inimesed neid liiga palju süüa.

Kas süüa või mitte süüa verivorsti?

Kui ma usule tulin, siis tekkis rida küsimusi ja osa nendest puudutas toitumist ja toitumisharjumusi. Mäletan, et esimese asjana, millest vabanesin, oli alkohol. Sealhulgas ka õlu. See oli minu jaoks elementaarne, et alkohol ja kristlus kokku ei sobi. Toitudega siiski nii kiire muutus ei toimunud.

Mõni aeg edasi juhtis Jumala vaim mind muutma ka toiduharjumusi. Esiteks sain ma aru, et vaatamata sellele, et ma teenin tööga välja oma toidu, sain ma aru, et see on siiski Jumala and. See arusaamine muutis lihtsaks ka toidu eest tänamise. See oli üks väike muutus, kuid suur algus. Värskel kristlasel ei ole veel välja kujunenud palveelu või palveharjumust ning toidupalve enne söömist, aitas kaasa ka muude asjade eest palvetamiseks. Üks asi viib edasi teiste asjadeni. Kuid sel ajal ma ei pööranud tähelepanu veel toidu valikule, ma sõin kõike. Jõulude juurde kuuluvad verivorstid, verikäkid, hapukapsas, hapendatud kurgid ja muud sellised head toidud ei kadunud minu menüüst. Kuid ma ei saanud aru, miks pastor ei söönud verivorsti. Sellele ei saanud ma ka selgitust. See oli individuaalne veendumus. Piibel kirjutab, et me (vanemad usklikud) ei tohi olla noorematele ja ka uskmatutele komistuseks ehk takistuseks pääste vastu võtmisel. "Ärgem siis enam mõistkem kohut üksteise üle, vaid pigem võtkem kohustuseks mitte saada vennale komistuseks või kiusatuseks!" (Rm 14:13)

Vahest võivad kristlased teha asja, mis tegelikult ei tule kasuks või tekitavad just usule tulnud inimestes arusaamatusi. Seda tuleks vältida. Teine asi, millele tahan juhtida tähelepanu on Pauluse õpetus. Ka Jeesuse õpetus toidu kohta. Kuigi me ei ole juudid, siis järgis Jeesus siiski juutide tava ja seega ka toidukombeid. Samas ta ütles selgelt välja mõtte, et mitte see mis läheb suust sisse, ei rüveta inimest, vaid see, mis tuleb suust välja. Jutt käib inimeste kõnepruugist. Kui sa oled kristlane, siis sa ei saa enam ropendada. Tegelikult aga juhtub see, et sinu sees olev Vaim annab sulle märku ja takistab välja ütlemast sõnu, mis on piinlikud. Kuid apostel Paulus? Tema õpetus oli ajas samm edasi, kuna ta oli nö paganate apostel, seega puutus kokku igasuguste kultuuride ja tavadega sh toitumistavad. Milline oli Pauluse seisukoht toitumisele? See ei erinenud Jeesuse omast, aga ta ütles välja eelpooltoodud Vaimu seaduse uute sõnadega: kõik on lubatud, aga kõigest pole kasu. See ei tähenda seda, et Paulus õpetus võimaldaks minna taas alkoholi juurde tagasi, vaid ta ütleb, et kes on tundud ära Jumala, see ei taha oma vabadust kasutada halva jaoks. Ühel hetkel hakkas Jumala vaim muutma ka minu toiduharjumust.

Kui te küsite: kas ma söön verivorsti? Siis vastan: EI. Kuid see muutus ei toimunud silmapilkselt. Mitte enne, kui ma sain sisemise veendumuse, et ma ei taha seda süüa. Nüüd ma saan aru pastorist, kes tol ajal ei selgitanud mulle oma põhimõtet. Ka mina ei saa teile seda selgitada, sest see on sisemine veendumus. Piibel ütleb, et veres on hing. Seepärast ohvri toomisel kasutati verd. Jeesuse veri oli see, mis ohverdati meie eest. jne-jne. Kui te sellest saate Vaimselt aru, siis te leiate ka vastuse ja mõistate, miks verivorst, mis mulle muuseas ka maitses, enam ei ole minu toiduvalikus. Kui aga tuleb viibida üritustel, kus on veretooted, siis ma neid ei söö ka selle tõttu, et see ei saaks noortele usklikele probleemiks. See ei tähenda aga seda, et ma käsin sul loobuda verest valmistatud toodetest; kindlasti mitte, vaid kui sinu sees olev Vaim seda teeb, siis kuula Teda. Jumalat tuleb enam kuulata!

Kaarnad tõid temale leiba ja liha

"Jõest saad sa juua, ja ma olen käskinud kaarnaid seal sind toita."

Võibolla mõned pole kuulnudki, ja peavad sellist lugu muinasjutuks. Kuid Jumal, kes on kõige looja, juhib seda ja kasutab kõiki võimalusi, pealtnäha naiivseid ja ebareaalseid, kuid selles väljendubki Jumala loomus, tema erinevus meist, looduist. Jumal kasutab vahel olukordasid, kui sa usud ja teed seda, mida Jumal sinu südamele paneb.

Sellest kirjkohast saab teada, et Eelia sai korrralduse kuulutada põuaaegadest ja otseloomulikult ei olnud see väga popullaarne sõnum, kuivõrd elanike ellujäämine sõltus ilmastukust, vihmast sõltus viljasaak. Mõni võiks öelda, et Jumala käest oleks saanud paluda vihma, kuna ta kontrollib kõike loodut, siis miski ei takistanud seda teha. Edasi lugedes saamegi teada, et see juhtus, Eelia palve peale tuli vihm. Kuid enne pidi tulema põud. Jumal siiski ei taha meid jätta teadmatusee ja hoiatab ette. Kuid kuskil ei ole kirjas, et kogu maailmas oli põud. Ega me täna ei saagi öelda, kui suure piirkonna põud kattis ja võime tinglikult öelda, et kogu maa, millest käib jutt, oli endine Palestiina ala. Piirkond kus elas Jumala valitud rahvas. See sõnum oli tema rahvale. Jumal ei öelnud Eeliale, et mine kuuluta kogu maailmale või nagu ta saatis Joona maailma, täpsemalt Niineveesse, et see kuulutaks sellele rahvale ja hoiataks neid, kui nad ei paranda meelt, siis... Jumal kasutab rahva korrale kutsumiseks loodust, näiteks tegi ta seda Egiptuse vaaraod trotsides, kuna aga vaarao oli tollal jumalikuse asemik Egiptuses, siis ei saanud ta jätta muljet, et on veel keegi kõrgem, kes teda käsib ja nii ta eiras kõike, kuni tulid üksteise järel nuhtlused, millest võite lugeda Moosese raamatust. Aga tagasi Eelia juurde.

Miks see kirjakoht on nii eriline ja kõnetab meid milles? Esiteks selles, et me mõistakisme ja näeksime Jumalat kõige andide taga, loodus on tema kätetöö. Kuid me saame näha veel seda, et kui Jumal annab käsu, siis jumalamees järgib seda. Täna me võime öelda ehk nii, et kui Püha Vaim meid juhib, siis kristlane saab järgida seda nõuannet. Eelia igatahes tegi täpselt seda, mida Jumal talle ütles. Niisiis. Jumal ütleb Eeliale, et juua saad sa jõest, aga toidu lasen ma kohale tuua. No milles küsimus. Üks asi veel, sa pead minema teise kohta, milleks seekord oli Kriti jõgi, mis paikneb ida pool Jordanit. Jordan on tuntud jõgi, kuid arvatakse, et Kriti (The Cherith. כרית) oli väike haru, tegelikult nire Al Pacha lähedal, kuid see võib olla ekslik. Kuna on selgelt öeldud, et see jõgi paiknes ida pool Jordanit. Seega mõned uurijad arvavad pigem seda, et see jõeke oli Eelia "oja" (Wady Alias). Lisaks loe siit: Palestiina ala jõed

"Ja hommikuti tõid kaarnad temale leiba ja liha, samuti õhtuti leiba ja liha, ja ta jõi jõest" kirjutab 1Kn 17:6.

Jumal toitis Eeliat kaks korda päevas. Menüü oli leib ja liha. Kaarnad tõid leiba ja liha.

Esiteks ei saanud see olla mingi juhuslik juustuviil noka vahel, mille kaval rebane välja meelitab, me kõik teame neid nalju. Kindlasti ei saanud see olla ka tükike leiba, millest hakkab vaid suu vett jooksma. Me võime lugeda, et kaarnad toitsid. See tähendab, et Eelia sai kõhu täis. Eelia teenistusse oli rakendatud linnuparv, vahest mitte koloonia, aga kindlasti ei olnud üks lind ja juhuslik leib. Jumal pani linnud tegama seda, mida me ei kujutaks kuidagi ette et linnud võiksid teha. Ime pole selles, et lind lendab leib noka vahel, vaid ime on selles, et linnud lendasid "käsu" peale ja ühte kohta ja tõid leiba ja liha. Huvitav oleks muidugi teada, kelle laualt nad selle leiva pihta panid, aga see selleks. Küll aga tegid linnud seda kaks korda päevas ja küllap pidi selleks puhuks olema mitu sihtmärki, kust leiba ja liha sisse vehkida. Aga võib-olla oli ka üks ladu, kuhu lindudel oli ligipääs. Kui me täna külastame ostukeskusi, siis lakke vaadetes võime näha seal varblasi lendamas, need lausa elavad supermarketites ja iga päev kantakse maha toiduaineid, mille pakendid on katki rebitud ja ained põrandal. Täna ehk võtaks Jumal varblased ja laseks mõnest Prismast tuua leiba ja kala. Küllap ehk midagi muudki. Just selleni tahtsingi jõuda.



Ime kinnitab ka see, et kaarnad tõid just leiba ja liha. Toit oli tellitud menüü nagu restoranis. Kas liha ja leib just restoranimenüüks saab nimetada, see on iseasi, võibolla siis oli see ühe külalistemaja tavaline toit, mida rännumeestele pakuti. Huvitav on just see, et see kestis üsna pikka aega, sest sündmust kirjeldades on räägitud, et mõne aja pärast jõed kuivasid, kuna vihma ei sadanud ja on selge, et jõed ei kuiva ühe päevaga. Kaarnad tõid toitu üsna pikka aega . Kui meil on täna menüü: leib ja liha, siis me tõenäoliselt hakkame nurisema juba teisel või mõni ehk kolmandal päeval. Küll aga oleme me nii harjunud, et me külastame supermarketeid just selletõttu, et seal on lai valik. Mida suurem valik, seda enam meile meeldib seal käia ostmas. Selles ei ole midagi halba, ja inimene vajab mitmekesist toitu. Kui nüüd aga vaadata Eelia lugu, siis Eelia toitus sel korral väga üheülbalise menüü alusel. Moosese raamatust saame veel lugeda, et rahvas hakkas kõrbes üsna ruttu nurisema, kui iga päev olid vutid ja manna. Jälle vutid ja manna! Aga Jumal toitis. Kuid Eelia ei nurisenud. Küll aga avaldas ta meelt teistes küsimustes. Eelia oli jumalamees. Meie oleme jumala lapsed. Eelia ei nurisenud menüü üle. Eelia oleks võinud "tellida" õhtuks leiba ja kala või juustu ja puuvilju. Ta oleks võinud öelda ka, et vabandage väga, aga toitu on juba pruugitud. Liha ei ole kuum. Ketšupit ei ole... jne-jne.

Kui selle üle mõelda, siis nii mõnigi kord peame endale rusikaga rinnale tagumise asemel tuhka pähe raputama. Jumal ei too meile toitu varblaste abil, aga ta on lubanud meie eest hoolitseda. Ometi ta ei ütle meile milline võiks olla meie menüü hommikul ja õhtul, aga ta annab meile valikuvõimaluse ja me võime selle eest ja hoole eest olla väga tänulikud. Võibolla sa mõtled, mis Jumal siia puutub? Ma käin tööl ja teenin endale ise raha ja ostan mida tahan! Jah, nii see on. Kuid Jumal on see, kes lubab sellel sündida ja õnnistab meid selleks. Jumal hoolib meist, varustab meid ja kaitseb meid. Ja Jumal käseb meid toita omal moel.

Aspartaam ja seda sisaldavad tooted

Sain täna ühe huvitava materjali, mida tahan teiega jagada, see puudutab ainet aspartaam ja seda sisaldavaid tooteid. Kuna tervis on inimese kallim vara, siis sellist laadi teave on kahtlemata oluline, mida meil tasub silmas pidada eriti siis, kui me tõstame poes tooteid ostukorvi ja mida me tarbime. Paljud ained on väheses koguses ohutud, kui aga tarbida neid püsivalt, võime haigestuda või veel hullem põhjustada enestele pöördumatud tagajärjed.

Pildil: NYCOMED Apovit magusainetega c-vitamiin lastele, kuhu on kavalalt kirjutatud: sisaldab fenüülanaliini allikat.


----------------

Aspartaam ja seda sisaldavad tooted

Aspartaam (E951) on üks kõige ohtlikumaid aineid, mida tänapäeval toitudesse ja jookidesse lisatakse. Loomulikult on sellele ka palju vastuväiteid, et õigustada tänapäevast laialdast aspartaami kasutamist toiduainetööstuses. Wikipedia definitsioon

Seega valmistage end ette, pikk jutt tuleb. Edasine on osaline refereering artiklist Aspartame: What You Don't Know Can Hurt You ning ka mõnest muust allikast veel. Lisalugemise viiteid teksti lõpus.

Tänapäeval sisaldub aspartaam vähemalt 4000 tootes ning ainuüksi Ameerikas tarbib seda 200 miljonit inimest. Tegu on suhkrust ligi 200 korda magusama ainega.
Aspartaam avastati kogemata 1965.a., kui keemik James Schlatter tegi katseid mädapaisete ravimiga.

Aspartaami lubati hakata kuivtoidule lisama 1981 ning karboniseeritud jookidesse 1983.a. Algselt taheti alustada kuivtoidule lisamisega juba 1974.a., kuid seda takistasid neuroloog Dr John W. Olney (tõestas, et aspartaami osa aspartaat põhjustab hiirtel aukude tekkimist ajus) ning tarbijakaitse advokaat James Turney oma vastuväidetega ning samuti ka G.D. Searle, st. J. Schlatteri firma poolt tehtud uuringud, seega lükkas FDA (Food and Drug Administration) otsustamise edasi. 1985.a. ostis Monsanto (mina tean teda ennekõike kui üht suurimat GMO tootjat) G.D. Searle firma ning muutis selle Searle Pharmaceuticals'iks ning Nutrasweet Company'ks.

Aspartaami arvele võib kanda umbes 75 % kogu vasturektsioonidest toidulisanditele, millest on FDAle teada antud. Mitmed reaktsioonid on olnud väga rasked, sh südamerabandus ja surm. Aspartaam põhjustab ligi 90 erinevat sümptomit, osadel inimestel näiteks: peavalud/migreen, uimasus, südamerabandus, iiveldus, tuimus, lihaskrambid, kaalutõus, lööve, depressioon, minestus, ärrituvus, tahhükardia, unetus, nägemishäired, kuulmise halvenemine, südame pekslemine, hingamisraskused, ärevushäired, ebaselge kõne, peapööritus, mälu halvenemine (muuseas, aspartaami loojad tegelesid hiljem neid mäluprobleeme lahendava ravimi otsimisega), liigesevalud jms.

Vastavalt aspartaami vastureaktsioone uurivatele teadlastele ja füüsikutele, põhjustab aspartaam mitmete krooniliste haiguste ägenemist, näiteks: ajukasvaja, multiplex sclerosis, epilepsia, kroonilise väsimuse sündroom, Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi, vaimuhaigus, lümfoom (lümfisõlme kasvaja), AIDS, hüpoglükeemia, sünnidefektid, diabeet ja fibromüalgia.

Aspartaam koosneb kolmest kemikaalist: aspargiinhape ehk aspartaat, fenüülalaniin ja metanool. Neist pikemalt kohe edaspidi. James ja Phyllis Balchi raamatus "Prescription for Nutrional Healing" on aspartaam liigitatud kategooriasse keemiline mürk.

Aspartaami koostisosad:

1. Aspargiinhape ehk aspartaat (moodustab 40% aspartaamist)
Mississippi Meditsiinilise Ülikooli professor Dr Russell L. Blaylock avaldas hiljaaegu raamatu, milles kirjeldab põhjalikult liigse aspartaadi tarbimisest tulevaid kahjustusi. Seejuures kasutab ta ligikaudu 500 teaduslikku viidet, et näidata, kuidas meie toidus sisalduvad üleliigsed vabad erutavad aminohapped (nagu aspartaat ja glutamiinhape (umbes 99% naatrium-glutamaadist on glutamiinhape)) põhjustavad tõsiseid neuroloogilisi häireid ning hulganisti teisi vastureaktsioone.

Kuidas aspartaat (ja glutamaat) kahjustavad inimest

Aspataat ja glutamaat toimivad närvideülekandjatena (neurotransmitters) ajus, aidates kaasa informatsiooni levimisele neuronite vahel. Liiga suur aspartaadi või glutamaadi kogus ajus hävitab teatud neuronid ära, lastes rakkudesse koguneda liiga suurel hulgal kaltsiumil. Selline üleküllastav juurdevool põhjustab omakorda suure hulga vabade radikaalide tekke, mis hävitavad rakke. Närvirakkude kahjustuse tõttu, mis on põhjustatud liigsest aspartaadist ja glutamaadist, nimetatakse neid erutustoskiinideks (excitotoxins), kuna nad sõna otseses mõttes erutavad või stimuleerivad närvirakud surnuks.

Aspargiinhape (aspartaat) on aminohape. Vabas olekus (kui ta ei ole seotud proteiinidega) tõstab ta vereplasma taset, mis suurendab aspartaadi ja glutamaadi taset veres, mis viib omakorda teatud ajuosades närviülekandjate arvu suurenemiseni. Aju kaitseb normaalses olekus teatud barjäär (blood brain barrier) liigse aspartaadi ja glutamaadi ning ka muudel toksiinide eest. Kuid sellisel juhul, kui vereplasma jms on suurenenud tasemega, siis see barjäär esiteks lapsepõlves ei arene täielikult välja, teiseks, ei suuda kaitsta kõiki aju osasid, kolmandaks, saab kahjustatud mitmete krooniliste ja vastuolude tõttu ning neljandaks, võimaldab liigsel glutamaadil ja aspartaadil ajju imbuda.
Liigne aspartaat ja glutamaat hakkavad aeglaselt neuroneid hävitama. Enne kliiniliste sümptomite ilmnemist jõuavad hävineda enamus (umbes 75% või rohkemgi) teatud piirkonna närvirakkudest. Suhteliselt uskumatu, minu arust.

Terviserisk erutustoksiinidest on väga suur inimkutele, rasedatele, vanuritele ning teatud krooniliste tervisehädadega inimestele. Isegi FASEB (Federation of American Societies for Experimental Biology), mis enamasti on Ameerikas FDAga ühel nõul, on esitanud avalduse: On väga ettenägelik vältida dieettoodete kasutamist, mis sisaldavad L-glutamiinhapet (L-glutamic Acid), rasedate naiste, imikute ja laste puhul. Kuna on olemas tõendid mitmete siesekretoorsete rektsioonide kohta, näiteks kõrgendatud kortisooli ja prolaktiini tase, erinevad vastureaktsioonid meeste ja naiste puhul viitavad samuti neuroendokriinsele (sisenõre-) seosele, tuleks vältida L-glutamiinhapet sisaldavaid toidulisandeid viljakuseas olevatel naistel ning ka inimestel, kel on tunnetuslikud häired (affective disorders)

Aspartaamis sisalduval aspargiinhappel on samasugused omadused kui glutamaadil. Hetkel käivad ägedad diskussioonid aspartaadi ja glutamaadi vastureaktsioonide üle.

2. Fenüülalaniin (50% aspartaamist)
Fenüülalaniin on tavaline ajus leiduv aminohape. Osadel inimestel (ühel 15 000st umbes) esineb selline geneetiline haigus nagu fenüülketonuuria, mis seisneb keha suutmatuses metaboliseerida fenüülalaniini. See viib ohtlikult kõrgete fenüülalaniini tasemeteni ajus, mis võib osutuda surmavaks. On tõestatud, et inimesed, kes tarbivad aspartaami, eriti just süsivesikutega koos, võivad saada samamoodi ohtlikult kõrge fenüülalaniini taseme ajus, kuigi neil seda haigust ei esine. Kõrge fenüülalaniini tase viib ka serotoniini (nn õnnehormoon) taseme languseni, põhjustades depressiooni. Eriti just inimeste puhul, kes regulaarselt tarbisid aspartaami.

Ameerikas tegi John Cook katse (artikkel "An Aspartame Nightmare" avaldati Wednesday Journalis). Ta hakkas jooma kuus kuni kaheksa dieetjooki päevas. Vastureaktsiooni sümptomid sellele algasid peavaludest ja mälu halvenemisest. Suurenes vajadus/sõltuvus aspartaami sisaldavate jookide järele. Tema seisund halvenes, algasid ulatuslikud meeleolu kõikumised ja vägivaldsed raevuhood. Kuigi ta ei kannatanud eelpool nimetatud geneetilise haiguse all, oli tema aju fenüülalaniini tase väga kõrge. Samuti märgati ebanormaalset aju funktsioneerimist ja ajukahjustusi. Peale aspartaamijookidest loobumist taandusid kõik sümptomid. (mind huvitaks, kuidas taanduvad ajukahjustuse sümptomid, kuna närvirakud teadaolevalt ei taastu....)

Fenüülalaniini taset ajus uurinud teadlased leidsid, et enim tõuseb see hüpotaalamuse, medulla oblongata ja corpus striatum piirkonnas.

Seega kaudselt võttes, suur aspartaami tarbimine tõstab tegelikult serotoniini taset suurendavate ravimite (nt Prozac) ning skisofreenia ja südamerabandust ärahoidvate ravimite müüki. Vandenõu?!

3. Metanool (puupiiritus (Pärnu mõne aasta tagust lugu mäletate?!)) (moodustab 10% aspartaamist)
Puupiiritus on surmav, paremal juhul pimedaks tegev alkohol. Metanool vabaneb aspartaamist seedekulglas kümotrüpsiini (chymotrypsin) toimel.

Keha metanooli omastamine suureneb oluliselt, kui tarbitakse vaba metanooli. Vaba metanooli saab näiteks aspartaamist, kui seda kuumutada 30 C (86 F) kraadini. See võib juhtuda näiteks aspartaamis sisaldava toote ebasobival hoiustamisel või kuumutamisel (mõne toidu osana, nt. kummikommid, mõni tarretis jms.) 1993.a. lubas FDA lasutada aspartaami ka sellistes toodetes, mida regulaarselt soojendatakse üle 30 C kraadi. Hoolimata mitmete teadlaste vastuseisust.

Metanooli puhul on oluline meeles pidada, et vastumürgiks sellele on etanool, mida leidub tegelikult enamasti kõigis metanooli sisaldavates toodetes. Seetõttu ongi aspartaam eriline, et siin on tegu ainult metanooliga (nn vaba metanool), ilma etanoolita, mis neutraliseeriks metanooli.

Metanool laguneb kehas sipelghappeks ja formaldehüüdiks. Viimane on surmav neurotoksiin, ega esimenegi väga süütu pole. Metanooli lubatav päevanorm on 7,8 mg. Liiter aspartaamiga jooki sisaldab umbes 56 mg metanooli. Aspartaamiga jooke rohkelt tarbivad inimesed saavad päevas isegi kuni 250 mg metanooli. Ja seda on väga palju !

Metanooli mürgituse sümptomid on peavalu, kõrvade kohisemine, uimasus, peapööritus, seedehäired, nõrkus, iiveldus, külma- ja kuumavärinad, mäluaugud, tuimus, käitumishäired, neuriit jms. Enimtuntud sümptomid on nägemishäired (udusus, nägemisulatuse vähenemine, pilgu teravustamise probleemid jms.). Formaldehüüd on tuntud kantserogeen, põhjustab nägemishäireid, häirib DNA replikatsiooni ning põhjustab sünnidefekte.

Kuna inimestel puuduvad mõned ensüümid, mis näiteks loomadel on olemas, siis loomkatsed aspartaami või metanooliga ei anna adekvaatseid tulemusi hindamaks ainete ohtlikkust inimestele.

Diketopiperasiin (diketopiperazine) on kõrvalsaadus, mis tekib aspartaami seedimisel (tegelikult tekib ka aspartaami sisaldavate jookide pikaajalisel säilitamisel juba pudelis). See väike sõber osaleb ajukasvajate tekkes, kuna sellest tekib seedekulglas vastavaid ühendeid (sarnased N-nitrosourea-le, mis on tugev ajukasvajaid põhjustav kemikaal). Otsene seos on siiski alles tõestamisel, kuna mõned tehtud katsed on korrektsuselt seatud kahtluse alla. Diketopiperasiini peetakse ka emakapolüüpide tekitajaks ning vere kolesterooli muutuste põhjustajaks.

Aitab pikast jutust, see, kes kogu teksti lõpuni viitsis lugeda, on väga tubli. Nüüd natike lisamaterjali:

The Deadly Deception of Aspartame by the FDA and Searle -> siin on antud mõningaid olulisi kuupäevi seoses aspartaamiga, väljavõtted raamatust The Deadly Deception.

Aspartame -- History of Fraud and Deception -> räägib meile aspartaami ajaloost veidi. Näiteks oli aspartaam kunagi Pentagoni biorelvade nimekirjas, kuna on sobilik just masside mõjutamiseks. Tänapäeval sisaldub aspartaam vähemalt 4000 tootes ning ainuüksi Ameerikas tarbib seda 200 miljonit inimest. Alates aspartaami avastamisest on selle ümber keerelnud intriigid, faktide kinnimätsimised ja kahtlased tehingud. Lisaks veel tuhanded inimesed, kes kaebavad erinevate sümptomite üle, mis on põhjustatud aspartaamist.
Lahesõja ajal katsetati aspartaami ka Ameerika enda sõdurite peal, tulemuseks nn Lahesõja sündroom, selle all kannatajaid on umbes 50 000.
Aspartaam sisaldub ka dieetjookides, kusjuures on tõestatud, et see põhjustab tegelikult suuremat kaalutõusu, kui dieetjookide mittetarbimine.

Governments Continue Suppression and Coverup on Aspartame -> see artikkel keskendub konkreetselt valitsuste tegutsemisele, faktide kinnimätsimisele ja kahtlastele toimingutele seoses aspartaami turulelubamisega.

Mary Nash Stoddard Reseach Findings on Dangers on Aspartame at Tesla Conference -> pajatab tehtud uurimustööst.

Aspartame -- Avoid It -> räägib tarbijakaitse poolt koostatud faktilehest, mis hoiatab aspartaami tarbimise eest ning annab nõuandeid, kuidas aspartaami vältida oma toidulaual. PS. Searle firma patent aspartaamile lõppes 1992.a. ning tänapäeval võivad kõik kasutada seda oma toodetes.

Aspartame: What You Don't Know Can Hurt You -> sarnane esimesele artiklile, mida ma refereerisin, mõnda asja on põhjalikumalt lahti seletatud, nt kaalutõusust seoses aspartaami sisaldavate dieetjookidega jms.

Aspartame: Weight Gain Myth -> veel rohkem ja põhjalikumalt kaalujälgimisest ja aspartaamist. Aktuaalne teema tänapäeval ülekaalulisusega võitlevas ja kaloreid lugevas maailmas.

Lõpetuseks: Articles on Aspartame -> veel pikem nimekiri aspartaamist rääkivatest artiklitest. Lugege kui veel jaksate ja rohkem teada tahate.

Aspartaami Informatsiooni Keskus Nii poolt, kui vastuargumente, müüte ja uudiseid, ehk siis kõike, mis aspartaamiga seotud.

Uuringu kirjeldus ja tulemused, uuriti aspartaami sõltuvust ja tarbimist.

Eesti keeles:
Soositud suhkruasendaja on ohtlik mürk

Aspartaami sisaldavad tooted

Aspartaam on oma olemuselt suhkruasendaja. Seda leidub dieetjookides, mitte ainult Coca - Colas, peaaegu kõigis närimiskummides, suuvärskenduspastillides, kihisevates vitaminiseeritud joogitablettides etc. Võimalik, et seda leidub ka magustatud konsetraadist valmistatud kergetes alkohoolsetes jookides. Samuti on aspartaami diabeetikutele mõeldud toodetes.

Aspartaami tunneb ära kas tähisest E951, vahtevahel on isegi juurde lisatud hoiatus - sisaldab fenüülanaliini, mis ongi aspataami mürgina toimiv komponent. Võimalik, et kõigil toodetel polegi aspartaamisisaldust isegi sildile märgitud.

Infot:
Wikipedia
EPL artikkel
Magus mürk
jne (google otsing)

Koguks siia teemasse kokku tooted, mis sisaldavad aspartaami, et teaks, mis poes riiulile jätta. Kui aspartaami sisaldusega toodetel klientuuri pole, lõpetatakse ka nende tootmine.


Nätsud
Orbit
Dirol
Eclipse
Hubba-Bubba rullinäts
Dermoshopi näts

Pastillid
Smint

Karastusjoogid
Dr Pepper
Coca-Cola Light
Coca-Cola Zero
Jaffa
Säästu Kali
Mulinaad
Aura ACE joogid (va. kiiviga variant ja progandiga variant). Uurisin silti ja ei märganud aspartaami koostiseloetelus. DV.
Aura Fresh joogid
Pepsi Max
Classic Cola
Lotte limonaad
Agua Fit Vanilla Ninja jook
Compal Light joogid
3 kopikat kali
Maamehe kali
Trip kõrrejoogid (jah, just need samad, mida paljud emmed oma vankrilastele joogiks annavad)

Muud tooted
Dermoshopi Suu ja kurgu toidulisand
Heliis siirup
Sana + kihisevad vitamiinitabletid
farmi kannujogurt va banaani
Teraflu palavikutee
Fervex palavikutee
Calcigran apelsinimaitselised tabletid
Nycomed 200 mg c-vitamiini tabletid
Actimel Fat Free tooteseeria

Nälgimise ime II osa

Jumal juhtis Iisraeli rahvast algul Suuri kõrbesse kolmeks päevaks ja hiljem läbi Siini kõrbe, mis on Eelimi ja Siini vahel, kolmandal kuul pärast lahkumist Egiptusemaalt tulid nad Siina kõrbesse, mis pöördus 40-aastaseks kõrberännakuks, kuni nad jõudsid Kaananimaa piirile. Rännaku ajal rahvast toidetakse lindude ja mannaga.

Kust nad said vitamiinid?

Pole vähimatki kahtlust, et nad said toidu otse Jumala käest, see tundmatu soomuse taoline, peenike nagu härmatis maas, mis kattis kogu maa valgeks, meenutas koriandri seemneid (2Ms 16 ptk), kuid maitse poolest nagu mesikook. Ja kui rahvas seda nägi, siis nad küsisid üksteiselt: mis see on? - heebrea keeles "man hu". Nimetus manna tuleb küsimusest, mis see on (2Ms 16:31), mida nad tunda ei saanudki (s 15). Aga Mooses vastas neile, see on leib mida Issand annab teile süüa. Mis aineid "see leib" sisaldas? Seda koguti kuuel hommikul seitsmest, aga kui päike läks palavaks, siis see sulas? Kas see oli kogu menüü, millest nad kõrbes toitusid 40-aasta jooksul? Ei olnud. Sest me võime lugeda, et nad peatusid vee ääres, kus olid palmipuud. Või võime lugeda, et kogudusetelk pandi püsti, selles algas ohvriteenistus. Kui toimus Aaroni poegade preestriteks pühitsemine kirjutab pühakiri: "võta üks noor härjavars ja kaks veatud jäära, hapnemata leiba, õliga segatud hapnemata kooke; tee need peenest nisujahust!" Mõni ütleks: see on ju jahu?! Tegelikult oli neil kõik olemas. Vahel nappis vett.

Kas nad olid vangistatud?

Teatud määral olid ja ei olnud ka. Neil oli "seatud" piirid, aga nad käisid ka "hüppes". Kõrbes liikudes puutusid nad kokku mürkmadude ja skorpionidega, aga ka "õnnistati" nendega, kui nad nurisesid, et "hing tülgastab seda viletsat toitu". Mooses tegi vaskmao ja kui madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama. Silmaga nähtavas kauguses jäi inimene elama. Kui see madu oli ridva otsas, siis võis olla nähtav umbes 5 km raadiuses. See oli nende turvatsoon, mis piiras teatud mõttes liikumisvabadust, kuid ei välistanud seda. Põhjamaa inimesel on kõrbest ettekujutus, kui suurest liivakastist, kuid "kõrb" on lai mõiste ja kõrberännak ja kõrb ei ole sünonüümid. Nii võime ekslikult ette kujutada, et Jumal isoleeris neid ühiskonnast, kuid see polnud nii. Nad liikusid edasi siis, kui tuli selleks käsk (2Ms 33:1). Kuid Jumal ei vangistanud oma rahvast liivamerre, nii ka menüü ei olnud üksnes linnud ja manna.

Kas Jumal näljutas nad surnuks?

Kindlasti oli 40-aasta jooksul paremaid ja halvemaid perioode, paljud surid rännaku ajal, kuid enamus surnuist siiski surid loomulikku surma. Jumal ei näljutanud neid surnuks. Lihalaual ei olnud üksnes vutid, vaid olid ka lambad ja veised. Manna ei olnud ainus leib, vaid neil oli ka tavapärane leib ja nisu ning teised tavapärasemad toitained. Kuid selles menüüs võis olla nisul eriline tähendus. Nisu aitab lahti seletada seda, kust nad said elutähtsad vitamiinid kõrberännaku ajal.

Kui neil oli nisu, siis neil oli võimalus panna seda idanema. Mitte külvata liiva, vaid panna idanema ja toidulauda rikastada vitamiinirikka nisuiduga. Selleks oli vaja vaid nisu ja vett. Igatahes nisuidud võisid olla üheks lisatoiduks. Pigem neil puudus puit tule tegemiseks, kui nisu leiva küpsetamiseks. Vee ja soojuse koosmõjul saab 24 h jooksul valmistada üsna maitsva, kuid äärmiselt rikka vitamiinipommi. Inimesed pidid tundma ka nisu teisi omadusi, kui vaid seda, et sellest saab jahu leivaks.

Kui ei sure, siis see jääb üksi?

See on mõistatus, mille ütleb välja Jeesus "Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi" (Jh 12:24).

Minu köögikapis on klaaspurk, kus ma hoian nisu ja kasutan seda vahete-vahel. Suretan neid välja! Idanenud nisu rikastab meid vitamiinidega. Idanemise juures on üks aga, seemne iga vähendab normaalse idanemise tõenäosust. Avastasin hiljuti, et nisu on kaotanud vähemalt poole oma idanemise elujõust. Nagu Jeesus ütleb, kui nisu ei kasuta külvamiseks, siis jääb see üksi. Ta jääb seemneks, millest saab teha jahu, kuid ta pole enam seeme, mis on "suremiseks" kõlbulik. Elu andmiseks peab seeme surema. Mida surm tähendab ühe seemne jaoks?

Idanemiseks see kastetakse vette ja pannakse sooja kohta. Mõne aja möödudes, hakkab seeme paisuma ja otsast tungib välja idu valge pea. Inimese usuga on sama lugu. Kui keegi ütleb inimesele: sa pead surema. Siis see hirmutab inimest. Kui aga öelda inimesele, et surm pole eemaletõukav, vaid on loomulik kristlik protseduur, kus kristlane visatakse vette tundmatus kohas, immutatakse läbi Jumala vaimuga, ning ta hakkab Jumala sõna jõu mõju tõttu vilja kandma. Piltlikult ajab otsast välja valge pea. Tärkab uus elu. Siis see inimene mõtleb: oo-jaa, ma tahan ka seda! Kuidas saab surra? Palun mulle üks surm.

Selline hoolas - seemnega ümber käimine, või niiske ellu äratamine on iseenesest pärsis meeldiv, eriti kui inimese vaim on elutu nagu kõrb. Kuid selles pesitsevad omamoodi mürgised elukad, kes teevad kahju inimese hingele. Aga koos Jumalaga on ka kõrbes elu võimalik. Kui keegi on kõrbes, siis kes ei tahaks juua?

Nisu seemnele antakse vett. See on just see, mida ta saab surmaks - oma enese mina suretamiseks. Kui põllumees toimetab seemnega, siis Jumal toimetab inimesega. Samal viisil. Kõik on harjunud mõttega, et nisu külvatakse mulda, visatakse kuhugi maapinna sügavusse. Kui me aga mõtleme, et mullas liiguvad ringi vihmaussid ja muud putukad, siis see tekitab meie hinges vastumeelsust. Ka Jumalale suremisest mõtleb inimene kui millestki vastumeelsest. Millestki, mis võib olla ebameeldiv. Kristusele suremine võib tunduda mudamülkas või konnatiigis suplemisena. Kuidas tegelikult on?

Kristlik seeme sureb oma elu kvaliteedi tõttu. Jumalal on kahtlemata väga hea meel, kuid surema peab ikkagi Kristlane. Jumal näitas ette, kuidas seda teha tuleb. Vastupidiselt Jumalale, inimene ei pea enam kannatama, sest Jumal juba kannatas. Kristlane ei kaota mitte midagi kui ta ego sureb Kristusele. Kristlik surm, on surm eluks. Püha Vaim teenindab ja kasvatab vägagi meeldival viisil. Ka ei tule üksi olemist, nagu Jeesus tundis ristil rippudes. "Mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?" (Mt 27:46). Selles surmas kristlane pole üksi. Kui nisu iva sureb, siis mis temast saab?

Seemne otsast tärkab kaunis idu, alguses tungib välja vaevumärgatav valge pea, mis sirgub kiiresti ja muutub roheliseks ja elujõuliseks. See pakatab elust, kuigi oli väeti. Aja jooksul saab sellest tugev "oks" mis kannab viljapead. Just selline saatus ootab kõiki neid, kes otsustavad risti maha panna ja jätta seljataha - selle hüljata. Need kes lähevad surmast läbi, ainult neile juhtuvad ilmumised, kes usus edasi liiguvad, vaid neid järgivad tunnustähed. Uskujad tõstavad paljaste kätega üles mürkmadusid ja see ei kahjusta neid (Mk 16:17).

Inimene võib ka mitte surra, ta võib sedavõrd imetleda oma ihu, mis lõpuks kaotab elujõu. Aeg töötab tema kahjuks. On vaid aja küsimus, millal lõppeb elujõud ja kaob idanemise võime. Keegi võib olla kadunud poeg, keegi võib olla kadunud lammas, mõni võib olla kadunud aare, pärl, kuid on väga kahju, kui temast saab kadunud nisuiva. Nisu, mis kaotas mitte üksnes oma elu, aga temast ei saanud kunagi viljapead, kuna ta kartis surra iseenesele.

Aga kuidas jääb nälgimise imega?

Me teen vahet kahel meetodil. Kui inimene vabaneb sõltuvusest nälgimise teel, siis selle ärrituse suhtes reageerib ihu. Kui keegi vabaneb sõltuvusest vaimsel meetodil, mis on üleloomulik, siis tema ihu ei taju midagi. Sõltuvus kaob. Kaob ka tahe uuesti proovida.

Ma olen vabanenud vaimsel meetodil, üleloomulikult. Lihtsalt ühel hetkel Jumal võttis ära sõltuvuse ja hiljem ei tekkinud ka mitte mingeid ihuga tuntavaid ärritusi. Kuigi oleks pidanud tekkima. Teatud sõltuvustega kaasnevad järelmõjud. Näiteks organism on harjunud saama ainet ja nõuab seda. See on kliiniliselt tõestatud. Kuid üleloomulikult vabanenud inimese ihu on puhas. See on Jumala ime. Inimene ei saa ise selleks midagi teha. Arstid saaksid anda sõltuvuste korral leevendavaid aineid, kuid inimene ei vajagi neid enam.

Kui keegi ütleb mulle, et sõltuvustest vabanemine on võimatu, siis ma ütlen: aga palun, ma räägin endast... soovite? Jumala jaoks ei ole olemas mitte ühtegi sõltuvust ega ka ainet, mille mõjust ta ei saaks inimest vabastada. See kehtib ka vaimsete haiguste kohta. Kui Jumal tervendab vaimuhaige, siis ta mõistus on kohe tagasi. Piiblis on sellised tervenemise näited. Need on üleloomulikud, kus Jumala vaim tuleb oma väega ja tervendab. Üleloomulik meetod "töötab" minu peal oluliselt paremini kui alljärgnev.

Aga ka nälgimise ime aitab vabaneda sõltuvusest, kuid vabanemine toimub loomulikul meetodil. Piltlikult inimese ihu "viskab" enda seest välja selle, mis ei kuulu organismi juurde. Kui üleloomulikul viisil võtab Jumala vaim ära tarbetu osa, siis loomulikul viisil teeb seda ihu. Nälgimise ime on oma olemuselt loomulik tervenemise protsess, organismis toimub puhastus ja mida suurem see on, seda enam kahjulikke aineid viiakse ihust välja ning nende uuesti manustamine tekitab vastumeelsust, kuid tahe ei kao. Jääb alati tõenäosus, et inimene ei suuda kiusatusele järgi anda ja proovib taas mõnuaineid või teeb midagi sellist, mis tekitab sõltuvust. "Kelle" tahtejõud tugevam on, see jääb peale. Nõrga tahte korral inimene satub uuesti sõltuvusse. Sellepärast on üleloomulik vabanemine suurem kui nälgimise ime. Kuid ma olen proovinud nälgimise ime abil vabaneda, siis - ka see töötab.

Kõik on võimalik sellele kes usub, ütles Jeesus, küsimus on meetodites, mida inimene proovib ja enam usaldab.

Nälgimise ime

Mul oli südames kirjutada üles oma lugu nälgimisest, - ime, mis mind teismelise eas oluliselt mõjutas. See on lugu ekstreemsest toitumise kogemusest ja minu esimesest kohtumisest Jeesusega. Aga miks ma sellest kirjutada tahan? Ma usun seda, et Mooses koos Iisraeli rahvaga koges kõrberännaku ajal sama ime - nälgimise ime.

Põllumees teab mida nisu ivaga peale hakata, et see kannaks vilja.

Umbes 24 aastat tagasi Jumal kutsust mind esimest korda. Ta viis mind kokku inimestega, kes andsid mulle lugeda raamatud usu teemal. Siis oli veel nõuka aeg. Selline kirjandus oli keelatud. Need raamatud olid aga erilised. Kuna need olid trükitud tavalisel kirjutusmasinal, kuskil kodus ja seejärel köidetud. Kõigil raamatutel olid kõvad kaaned. Tehtud olid need asjatundlikult ja väga korralikult! Kuid mitte ainult usu raamatud.

Üks nendest raamatutest oli "Nälgimise ime". Raamatu pealkiri jäi meelde, aga ma kahjuks enam ei mäleta, kes selle raamatu autor oli. Selle raamatu tõi mulle Leili, kes käis tollal mitmes koguduses, üheks selleks oli Tartus Riia mnt ja Võru tänava nurgal paiknev kogudus. Ma ei tea täpselt, mis kogudus seal oli ja kes seal käisid, aga praegu arvan, et seal võisid koguneda medokad. Aga mul jäi Leili jutust meelde ka see, et ta mainis ka adventiste. Igal juhul tema oli see, kes mind kutsus kirikusse, aga minul ei olnud suurt aega ja tahtmist minna. Ma arvan, et olin siis 16 või 17. See võis olla Paul S. Breggi raamat Nälgimise ime, kuid ma pole selles kindel, sest mul pole algmaterjali ning enam ei oska täpselt öelda, kas ma räägin ikka samast raamatust, või on see tervikpilt tekkinud mitme allika koosmõjul. Aga see selleks.

Tollal loetud raamat avaldas mulle sügavat mõju. Selles õpetati organismi mürkidest puhastamist veedieedi abil. Ma ei nimetaks seda paastumiseks. Ma ei mäleta, et sellest oleks seal räägitud. Küll aga räägiti nälgimisest. Asi korrektne. Programme oli algajatele, alates 24 h kuni 40 päevani, mida siis kirjeldati. Üks oluline osa, mida seal kirjutati oli ka tervislik toitumine. Selle toidu osakaalu meie menüüs. Kui ma nüüd mäletan nõuka aja toidulauda, siis selle täitmine oli praktiliselt võimatu. Hea oli, kui nn värsketest sai toidulauale porgandi või kapsa. See ehk oligi kõik. Enamasti ikka kartul, kaste, supid ja seesugune värk. Täna lähed hüpermarketisse ja võtad mida tahad.

Kuid see programm ei olnud nn kaalujälgimise staf. Nälgimise ime tundus mulle tõsine ja meditsiinilise vaatenurga alt kirjeldatud. Ka inimene, kes selle tõi, ei jätnud meditsiinist rumala inimese muljet. Tema poeg õppis Tartu Ülikoolis lastearstiks. Mõeldes terminitele, mida Leili kasutas, jäi mulje, et ta õppis koos oma pojaga. Poeg on täna pediaater ja kui ma ei eksi, siis ta töötab Rootsis arstina. Temast sai tubli mees.

Raamatu üks peatükk käsitles ka nisuidude toiduks kasutamist. See oli minu jaoks täiesti avastamata, uus ja põnev maailm. Raamat väitis, et teaduslike uuringute tulemusel tehti kindlaks, et idanenud nisuivade regulaarne tarvitamine rahuldab inimese vitamiinide ja mineraalide vajaduse. Täielikult. Inimese jaoks olulised ained on esindatud idanenud nisu tarvitamisel. Kõike pidi olema piisavas koguses. Aga praktika?

Tegelikult mul ei oleks see meelde jäänud ja ma ei oleks selles nii veendunud, kui ma poleks seda järgi proovinud. Tegin seda ühtelugu. Nälgisin alguses 24 h korraga. Nädalas. Hiljem proovisin 3 päeva nädalas. Ka 7 päeva sai ära proovitud. Kui ma nüüd mäletan, siis minek üle 3 päeva ongi kõige raskem emotsionaalselt, mitte nii väga füüsiliselt. Sest kuidas sa ütled ei, kui kõik teised söövad, kodus, koolis ja mujal. Siis oli vaja iga kord selgitada, milles asi. Ega inimesed seda ei mõistnud. Neile tundus ikka, et ma olen püsti hulluks läinud. Kuid ma tahtsin rõhutada seda ka seetõttu, et tegelikult 4. päev oli selles protsessis ülemineku päev. Jood vett. Seda pidi kasutama päevas ca 3 liitrit, regulaarselt. Vesi viib organismist mürgid välja. Kuid annab lihastele ka toonust. Veel annab toonust lusikatäis mett, kui mõnel pilt eest läheb, siis soovitati seda võtta. Minul ei läinud. Ja ma sain hakkama veega. Mäletan selgesti, et 5 päev oli murdepunkt, siis inimene enam süüa ei tahagi. Pole isu. Võibolla see üllatab sind, kuid nii see on. Kui inimene on vee dieedil 4 päeva ja ületab selle, siis alates viiendast päevast on asi väga mõnus. Tõsiselt. Tekib selline vabanemine. Organism hakkab harjuma ka "mõttega" et talle ei antagi enam midagi ette. Peab leppima. Söögiisu kaob viiendal päeval. Ka emotsionaalselt erinevad kolmas ja viies päev nagu öö ja päev. Kolmandal päeval on pilt taskus, aga viiendal päeval hüppad rõõmust ja vabadusest. Kerge on olla. 7 päeva on väga mõnus olla. Tekib tahe edasi nälgida. Peab olema ülimalt ettevaatlik, kui sa otsustad mitte jätkata ja alustad toitumist. Need kogused peavad olema suutäied. Paari tunniste vahedega. Alustada tuli keedetud köögiviljadega, mitte värske rohelisega kui mõni arvab nii. Rohelist veel ei tohi süüa. Ammugi liha ja rsasvast. See on liiga ränk toit. Juba paari päevaga taastub organismis inimene normaalne toidu vastuvõtt, kuid ma ei tea, kui ruttu taastub see siis, kui nälgida üle 7 päeva. Tõenäoliselt kauem. Ehk nädal või 2. Nii või naa, selline protseduur nagu seda on nälgimine ja üksnes vee joomine, tuleb alati kasuks. Pea hakkab tööle, ihu sünnib nagu uuesti. Tõuseb toonus. Liigestest kaob ära sinna kogunenud mürk ja väga palju muud jääkained. Eks see olegi selline suurpuhastus, kuid kindlasti ei nimeta ma seda paastumiseks.

Siis ma ei teadnud midagi Iisraeli kõrberännakust, kuid nälgimise ime tundmine avas minu peas mõistuse, uue dimensiooni, teadmise kui oluline see oli Iisraeli rahvale kõrbes. See avastus on ammu unustatud vana tõde. Milles see seisneb?

(järgneb)