EVANGEELNE KREEDO

 ON AEG EDASI MINNA!

Reformatsiooniaja usutunnistuses ei ole päästmisest juttugi, mida valdav osa evangeelseid kirikuid täna kuulutab ja usub. On aeg muutusteks!

Ei ole kahtlustki, et me elame ajajärgul, kus Jeesuse teine tulek on lähemal kui kunagi varem on olnud, arvestades ühiskonnas toimuvaid protsesse. Seda enam tuleb kristlastel keskenduda ja tegutseda sõna levitamisele, aga mitte sajandite vanuse, reformatsiooniaja vaimus, vaid täiuslikus Valguses ja evangeelses vaimus. Mis tollal tõi valgust, ei tee seda enam täna piisavalt eredalt. 

Ei ole enam palju aega jäänud. Mida eksitavamaks ja ahistavamaks muutub maailm oma himude nõudmistes, seda soolasem, teravam ja täpsem peab olema Jumala sõna ning keskenduma olulisemale, milleks on hingede võitmine.

Selleks tuleb tema kogudusel mugavast elust ärgata ja hakata tegutsema kompromissitult ning kuulutama puhast Jumala sõna!

APOSTLIK USUTUNNISTUS

Usutunnistusest on evangeelium välja jäänud, vähemasti kolmes olulises punktis. 

Usutunnistuses ei ole mainitud kõige olulisemat, hinge päästmist, mis oli Jeesuse ristisurma mõte. Samuti Jeesuse teist tulemist, sündmust, mida kristlased pikkisilmi ootavad, kus Isa saadab Jeesuse maale tagasi ja pühad võetakse üles (teine tulek). 

Kristus tuleb kogudusele järgi, mitte siia kohut mõistma, mis on valesti kirjas. Teiseks, kohtu mõistmine ei toimu maal, vaid toimub taevas, troonide ees. Seal tema mõistab kohut koos kõigi pühadega, mitte pühade üle! Väga oluline on tunnistada, et päästetud ei lähe kohtu alla, vaid mõistavad kohut. Samas tuleb märkida ka seda, mis saab pühadest edasi, kui kohus on läbi. Igavene elu ei ole ebamäärane olesklemine, vaid jätkub, kus pühad valitsevad uuenenud maal.

Jeesuse elu on leidnud piisavalt ajaloolist tõendamist tänases päevas ja pelgalt ühe ajaloolise isiku üha uuesti ära märkimine ei anna midagi olulist juurde. Seda enam, et usutunnistuses on märgitud isik (Pilaatus), kes ei vääri samal määral ja kohas meeldetuletust kui Issand.

EVANGEELNE KREEDO

Mina usun Jumalasse,

kõigeväelisesse Isasse,

taeva ja maa Loojasse.

Ja Jeesusesse Kristusesse,

Tema ainsasse Pojasse,

meie Issandasse,

kes on saadud Pühast Vaimust,

ilmale tulnud neitsi Maarjast.

Kannatanud, risti löödud, 

surnud ja maha maetud,

kolmandal päeval üles tõusnud surnuist,

üles läinud taeva,

istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel,

sealt Tema Isa saadab Ta järgi pühadele,

seal Tema mõistab kohut koos kõigi pühadega.

Mina usun Pühasse Vaimusse,

üht püha kristlikku Kirikut,

pühade osadust, pattude andeksandmist ja päästmist,

ihu ülesvõtmist ja igavest elu uuenenud maal.

Aamen.

KAS SA LÄHED KOHTU ALLA

 

KAS SA LÄHED KOHTU ALLA

Paulus küsib otse: Või ei tea teie, et ükskord mõistavad pühad kohut kogu maailma üle?
Kristlik Mõttevõra küsib otse sinult: kas sa tead, et sa mõistad kohut? Teile ei ole sellest räägitud? Pastor ei ole jutlustanud. Piiblitunnis ka ei räägita. Ka pole seda kirjas kuskil. Kui teie seda ei tea, siis te võite vabalt arvata, et teie olete ka üks nendest, kelle üle peetakse kohut. Aga see on vale!
Tõenäoliselt tuleb see paljudele kristlastele üllatusena, tõsi, alles hiljem, kui nad taevas on. Parem hilja. Sest teile on räägitud, et kogu maailma üle peetakse kohut. Ilmselt on teile öeldud, et kohut peetakse ka teie üle. Kui nii, siis on teie usk mõttetu ja te surete nagu kõik teised. Milleks siis üldse Jeesust vaja, kui sinu üle kohut peetakse? Seda küsige nüüd oma kiriku vaimulikelt. Kui teie ei pääse, siis ei ole enam mõtet kirikus käia! Siis on ka Jeesuse veri raisku läinud, asjatult valatud. Siis tuleb tunnistada enamus UT valeks. Siis on ka Jeesus valetaja. Teie pastor valetab iga kord kui ta jutlustab. Jne, võite jätkata.
Õnneks see siiski ei ole nii. Aga vale räägivad kõik need kes väidavad, et kristlaste üle peetakse kohut.
Kirik on liiga kaua tõde varjanud, et segaduses - ja ei julge tunnistada, et nad tõesti on need, keda piibel väidab olevat ja nende usu tulemus on see, mis neile on rõõmusõnumi mõte, teistele aga komistuskivi. Selles küsimuses on palju vassimist olnud, liiga kaua, ent seda tuleb süüks panna kristlastele, kui nad ei julge rääkida kogu evangeeliumi. Kui nad seda ei julge teha, siis, nad on arad, aga argade ka valetajate koht ei ole taevas. (Il 21:8)
Miks seda peaks varjama?
Kas ei julgeta tunnistada et kristlane ongi piisavalt (!) õige, püha ja läheb otse taevasse.
See nõuab usutunnistuse üle vaatamist, sest seda ei ole kirjas, mille muutmine on ebamugav ja ebapopulaarne tegu. Nii püütakse olla pigem teiste kirikute meelt mööda, kes sama asja ei räägi. Võimalik, et kardetakse kaotada teiste poolehoid?
Mõni ütleb, et see pole üldse nii oluline teema. Lihtsalt kui räägime asja karmimaks, siis ega see ei tee kristlastele halba. Aga kui see ei ole oluline, siis, mis on üldse oluline rõõmusõnumi osa, kas ainult maine elumuutus? Milleks siis rääkida päästest? Siis ei ole kristlase tulevik millegi poolest parem. Sa lähed kohtu alla nagu kõik teised.
Mõned kirikud ei räägi päästest üldse. Sest nad peavad rääkima ka evangeeliumi täit tõde. Nende jaoks on Kristus isik, kes suri ristil ja tõusis üles ning sellega asi lõppeb. Miks? Täiesti mõttetu ja raisatud surm. Kui evangeeliumi ei räägita, võib kogudus ka laiali minna. Evangeelium ei ole üksnes jõululapse sünd, vaid see kõik, miks see aset leidis ja mida inimkond sellest võitis. Evangeeliumil on mitu tahku. Esmalt elumuutev, mis kristliku maise elu täidab, ent see on medali üks külg. Teine asi on igavene elu. See ei ole igavene elu lisa klausliga äkki sul veab, vaid kindel tõendus, et sa oled põrgust päästetud! Kuid mitte ainult, sa oled püha, kes ükskord mõistab kohut kogu maailma üle! Sa oled päästetud ka kohtu alt. Kõiki, kes Jeesust vastu ei võtnud või ei võta, nende üle peetakse kohut, kus nende teod siis kas räägivad nende kahjuks või kasuks ning häda neile, kui nad ei tee piisavalt pingutusi maises elus! (Il 20:12) Kuid sina oled armust päästetud! Sinu heateod ei loe (neid ei võeta arvesse), vaid loeb see, mida Jeesus tegi sinu heaks ja kas sa usud Jeesust. See on rõõmusõnum, sa oled Jumala laps, ostetud välja, laitmatu, Il 14. Sa valitsed kuningana, Il 20:6. Sa saad istuda Issanda kõrval (Il 3:21) ja samuti kohtu ajal, kui mõistetakse kohut kogu maailma üle, (Il 20:4), oled sina üks nendest, kes troonil istub ja kohus on antud nende kõigi kätte. Sina oled õnnis ja püha, Il 20:6. Ja isegi see pole veel kõik, pärast kõike seda sa hakkad valitsema uuenenud maal. See on igavene elu, mis ootab ees iga kristlast, kes saab päästetud.

SÕDA EI OLE PÕHJUST KARTA

MILLAL JA MIKS MEID MAA PEALT ÄRA VÕETAKSE

Kuidas selle maailma lõpuga siis ikkagi on ja mis saab sinust, kas ma pean kartma?

Piibel kirjeldab, et lõpuaegadel tõmmatakse tema omad üles e võetakse ära enne, kui asi läheb päris hulluks. Mis selle point on? Miks ei saa kristlased olla seni, kuni ta tuleb ja hukkab seadusevastase (2Ts 2:8). Me saaks ju seni hakkama, tegelikult saame, või siiski mitte? Piibel kirjeldab et lisaks meie ülesvõtmisele, kaob ka mõjujõud (2Ts 2:6,7), mis saatanat ohjab ja veel kirjeldatakse, et kes pärast seda tulevad usule ja lõpuni vastu peavad, neid on väga vähe, pigem erandid. Läheb raskeks. Kui juhtub et Jeesus tuleb tagasi enne sinu siit ilmast lahkumist surma läbi, - ja ta on tulekul, kuid keegi ei tea millal see juhtub, siis ta päästab sind lõpuaja katsumustest, mis tabab kogu inimkonda. Kuidas ta päästab? See juhtub kõigi jaoks ootamatult. Seda nimetatakse ülesvõtmiseks. Kristlased muudetakse äkitselt ühe silmapilguga ja võetakse maailmast ära üleloomulikul moel enne kui asi läheb väga kohutavaks. Sel viisil Jeesus päästab sind lõpuaja kannatustest. Ta lubas tagasi tulla. See võib juhtuda väga varsti.

Kindlasti on meie seas neid, kes suudavad kannatustega toime tulla, nagu jüngrid omal ajal. Ent asi on selles, et jüngritel oli abiks Jumala Püha Vaim, kes neid trööstis. Kuid kui sa peaksid maha jääma, siis sul ei ole Püha Vaimu, kes sind aitaks ja lohutaks. Ilma Vaimu abita on väga raske usus kindlaks jääda.

Teiseks, kindlasti Jumala armastus e tema olemus ei ole meile seada kiusatusi v meid kiustata, piibel kirjutab, et Jumal ei kiusa mitte kedagi. Seeõttu teine põhjus, miks meid võetakse ära seisneb selles, kuiväga ta oma lastest hoolib ja sa oled tema oma.

Kolmandaks, mis ei ole väheoluline, on see, et Jumal ei lase meid tuumasõjas ära küpsetada. (Js 34:9) Kui seda ei juhtuks, siis Jumalal ei ole vaja luua uut maad. Maailma ei hävitata enam, ent see ei jää endiseks. Jumal saab vabalt eemaldada kogu kurjuse nii, et maa jääb alles, aga inimesed rikuvad planeedi. Mis muutub elamiskõlbmatuks, läbi sõja, seetõttu ta eelistab kristlasi sellest säästa ja toob tagasi koos pühadega siis, kui asi tehtud on. Päästetud ei jää inglite kombel igavikku ebamääraseks ajaks, vaid päästmise suurim eesmärk on nende uus elu uuenenud maal, mida nad valitsevad kuningatena igavesest ajast igavesti. (2Tm 2:12, Ilm 5:10, 20:4,6; 22:5)

Kõik on väga loogiline. Piibel on arukuse raamat ja kirjeldab Jumala tarkust, mis on ülem kui inimese mõistmine. Kui meid võetakse ära, siis ühest küljest on selleks objektiivsed põhjused, teiseks, tema hool ja armastus, mida ta demonstreerib, ehk pole nagu inimene, kes lubab, aga ei tee. Kui Jumal lubab, siis see on tehtud.

Sulle on ta lubanud, et ta võtab sind ära. Kuid see ei juhtu enne, kui maailmas tunnistatakse et nüüd on rahu (1Ts 5:1-3), alles siis kistakse meid üles pilvedes.

Piibel kirjeldab lõpuaegu, katsumusi ja kõike tagakiusu, aga see ei välista rahu kuulutamist, mis on poliitiline akt. Ja kui see juhtub, ole valmis. Kõik on väga tavaline, aga ühtäkki pole enam neid, kes Jeesuse oma südames vastu võtsid kui Päästa, sest meid võetakse maa pealt ära.

Seetõttu ära karda sõda või rahutusi, vaid ole valmis hetkel kui poliitkud üle maailma kuulutavad, et nüüd on rahu. Siis on lähedal see hetk, mil sind võetakse üles. 1 Ts 4:14-17, 1Kr 15:52

Sul ei ole põhjust midagi karta.

JUMAL EI PEA KOHUT OMA LASTE ÜLE

Kui Jeesus rääkis kohtust, siis ta rääkis seda tegude kontekstis, tegude avalikuks saamisest.

Kuid sinu teod - kristlane, on avalikud algusest peale, alates hetkest kui sa said päästetud e võtsid Jeesuse vastu. 

"Jumalale me oleme täiesti avalikud" ütleb Paulus korintlastele 2Kr 5:11. Sinu teod on nähtaval. Kuid kõik need, kes järgivad Moosese käsuõpetust, nende teod järgnevad neile - ja nagu Jeesus ütles, saavad avalikuks, alles saavad avalikuks (!) ja seetõttu peetakse nende üle kohut, nende tegude järgi. 

Jeesus tegi sellel vahet ja ka meil tuleb siinkohal vahet teha, tõmmata selge piir nende kahe lepingu vahele. Kui Jeesus suri ristil, kärises lõhki templi vaheriie (Ja ennäe, templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks. Mt 27:51), mis on märgilise tähendusega, et nüüd on piir vahel. Ühed, tema rahvas, juudid, kelle üle mõistetakse kohut nende tegude järgi ja kõik teised, kõik uued, kes võtavad vastu tema Poja, pääsevad muidu, armust, ka nende teod on avalikud.

Kui Jeesus istub kohut mõistma, siis päästetud on koos Jeesusega ja mõistavad kohut nende üle kes ei võtnud Jeesust vastu ja elasid Moosese Seaduse järgi. Sina istud koos Jeesusega troonidel (Mt 19:28).

Kes on Jeesuse vastu võtnud, on päästetud. Kes on päästetud, on päästetud ka kohtu alt. Miks Jumal peaks oma päästetud saatma kohtu alla? Siis nad ei oleks ju päästetud! Vaid peaksid hirmuga ootama kohtuotsust. Sellega kaotaks mõtte Jeesuse ohver ja ohvriveri oleks valatud asjata.

Peetrus ütleb, "ent meie usume end päästetud olevat Issanda Jeesuse armu läbi." Ap 15:11. Lootuses, Rm 8:24. Kui me päästetud ei ole, siis meie usk on tühine! Siis me oleme ikka veel surnud oma pattudes, mõned tegudes, oodates hirmuga kohtupäeva.

Jumal ei pea kohut oma laste üle

Ei pea kohut nende üle, kes võtsid Jeesuse vastu ja said päästetud tema armu läbi, mis ei olene enam neis enestest, vaid üksnes tema Pojast, kes andis elu nende päästmise nimel. 

Päästeti kindlast surmast (lahutatus Jumalaga)

Enne meil ei olnud mingit lootust, aga nüüd on. "Teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas," selgitab Paulus efeslastele. (Ef 2:12)

Mis meile kingiti?

Päästetakse põrgust. (Ei saa, ega tulda sealt enam mitte kuhugi, Lk 16). Aga ühtlasi päästakse ka kohtust! Mille alla lähevad kõik need kes loodavad tegudele. 

Teiseks. Ja kui Jeesus peaks tulema juba homme järgi omadele (kogudusele, kes loodavad tema päästele), siis päästetakse muuhulgas ka viimseaja kohutavatest katsumustest mis maailma tabab lõpuajal. 

Jumal ei tule järgi juutidele, aga ta lubas tulla ja võtta üles kõik need ühe hetkega, kes ta poja Issandaks vastu võtsid - oma Päästjaks, olgu need siis mistahes rahvusest. Siin ei tehta vahet. Kõigile anti võrdne võimalus. 

Issand lisas päästetuid päevast päeva juba tollal (Ap 2:47) ja teeb seda tänaseni. Need kõik on tema omad, Jumala lapsed (Jh 1:12 Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse). See kõik toimib ka täna!

Jumala lapsed on: 

• Rm 8:14 Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.
• Rm 8:16 Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed.
• Rm 9:8 See tähendab: mitte lihased lapsed ei ole Jumala lapsed, vaid tema sooks arvatakse tõotuse lapsed.
• Gl 3:26 Nüüd te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses,
• Fl 2:15 et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset põikpäist ja rikutud sugupõlve, kelle seas te paistate nagu tähed maailmas,
• 1Jh 3:2 Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed, ja veel ei ole saanud avalikuks, kes me ükskord oleme. Me teame, et kui tema saab avalikuks, siis me oleme tema sarnased, sest siis me näeme teda, nii nagu ta on.
• 1Jh 3:10 Sellest on näha, kes on Jumala lapsed ja kes kuradi lapsed: ükski, kes ei tee õigust, ei ole Jumalast, nagu ka mitte see, kes ei armasta oma venda.
• 1Jh 5:2 Sellest me tunneme ära, et armastame Jumala lapsi, kui me armastame Jumalat ja teeme tema käskude järgi.

Millest te peate aru saama?

Ta ei päästa inimesi selleks, et neid kohtu alla panna. 

Ta ei lase kohut mõista oma laste üle. Sa võid selles olla kindel 100%. Kui sa veel ei ole päästetud, siis olgu sul usku saada päästetud. (Ap 14:9)Käid koos Jeesusega siin, oled igavesti koos Issandaga! 

Ps. Kui sa tahad saada päästetud, siis vaata siia teemalehele kuidas saada päästetud

Küsige inimestelt, kas nad teavad mis neist saab? 

Paljud usklikud arvavad endiselt, et nad lähevad kohtu alla. Sest päästest ei räägita ühemõtteliselt või ei räägita üldse. Evangeeliumi mõte oleks justkui siinkohal lukus v lõpeb ristisurmaga, mis siis et me tähistame ülestõusmispüha, ometi ei saa inimesed aru ühemõtteliselt, mis kasu nad sellest saavad. "Jah, Jeesus tõusis üles, ta on tõesti ülestõusnud! Aga kuidas see minusse puutub?" ei saa paljud aru. Nad käivad kirikus, nad usuvad Jumalat, aga nad ei tea midagi sellest, et neil on võimalik pääseda otse taevasse!

Näide otse elust enesest

Hiljuti juhtus selline sündmus. Rääkisin ühe vana mehega kes on usklik, ta on koguduses. Ta palvetab regulaarselt. Ühesõnaga teeb neid asju, mida teevad usklikud.

Jumal pani südamele küsida sellelt mehelt: "Kas ta tead, et sa pääsed otse taevasse?" Ta tegi suured silmad. Näis et ta ei teadnud sellest midagi. See mõte tabas teda nagu rabav uudis. Ta proovis elada Jumala käskude järgi, tegi kõike kaasa, aga sellele vaatamata ta arvas, et ta üle peetakse kohut kui ta sureb. Ta lootis tegudele.

• "Kas sa tead, et selline koht on piiblis olemas?" 
• "Näita!?" rabas ta piiblist kinni, ja tahtis tungivalt seda kohta piiblist kohe näha! Sest oli talle suur uudis! Temas tärkas lootus. Ta arvas enne, et ta sureb, ta maetakse ja kunagi peetakse ta üle kohut. Tegelikult ta päris täpselt ei teadnudki mis saab pärast surma, selgus jutu käigus. 

Miks Jeesus suri?

Kui küsida inimestelt "Miks Jeesus suri?", siis nad ütlevad teile kõike peale selle miks Jeesus tegelikult suri. Sest neile ei ole seda räägitud! Lihtsalt nad ei tea seda! Neile tuleb pommuudisena see, et Jeesus andis oma elu selleks, et nad päästa! Päästa põrgust. Ja päästa otse taevasse!

Mis tingimustel sind päästetakse?

Inimestel on igasuguseid ettekujutlusi ja arvamusi, kuid enamasti on need kõike muud kui seda, et neil on võimalus saada otse taevasse! Aga selleks tuleb Jeesus isiklikult vastu võtta. Nagu piibel kirjutab: Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse! Rm 10:9 Vaja on vaid ühte, sa pead ta vastu võtma ja loomulikult seda ka tunnistama (s.t mitte salgama). Siis sind päästetakse otse taevasse!

Järeldused

Tulles tagasi selle mehe juurde juhtus see, et ta sai lõpuks aru, miks oli vaja Jeesust ja mis see temale annab! 

Seni kuni inimesed ei saa sellest lihtsast tõest aru, ei ole nad üldse aru saanud evangeeliumi mõttest. Nad on päästmata! 

Vaja on vaid üht

Nad võivad olla kuulnud kõike muud, mida on ka vaja, aga nad ei pruugi teada kuidas see surm neile endile vajalik on. Seetõttu neil on ettekujutlus viimsest kohtust ja heade tegude vajadusest ja käsuõpetusest, ühesõnaga, üks paras puder ja kapsad või nagu venelased ütlevad, ne rõba ne mjasa (ei kala ega liha). Aga vaja on vaid üht, saada aru miks Jeesus suri!

Juhtus see...

Samal tunnil võttis see vana mees vastu Issanda isiklikuks Päästjaks, ta sai päästetud ja ta sai rahu, sest tal tekkis lootus, ta sai aru evangeeliumi mõttest. 

Ta sai aru, et kui ta nüüd peaks surema, ei lähe ta kohtu alla, vaid otseteed taevasse! Jeesuse juurde! Sest ta on Jeesuse oma, Jumala laps. Milline napp pääsemine. Kas pole? 

Kui Jumala vaim ei oleks sellele tähelepanu juhtinud, siis ei tea, mis oleks saanud sellest hingest? Ta oli päästmata. Ta oli usklik. Ta palvetas. Tal oli kogudus. Ka pastor käis tal külas aeg ajalt. Aga tal puudus üks kõige tähtsam asi oma elus, see on pääste ja isiklik Päästja - Jeesus. Nii oli ta olnud pikka aega usklik, aga ta ei teadnud väga lihtsat asja, võtmetähtsusega tõsiasja.

Täna on see hing Jumala laps ja ta teab mis teda ees ootab, õigupoolest kes, ja ta on leidnud rahu Jumalaga. Ta ei karda surma, sest ta süda on kindel, et tal on igavene elu ja ta pääseb (kohtu alt) otse taevasse.

Sõnum

Me võime koguduses jutlustada ja rääkida kõigest mis usuga kaasneb, aga seni kuni inimesed ei tea, mis neist saab, kaotab eelpool räägitu igasuguse mõtte ja inimene loodab endiselt tegudele, mitte armule ja kardab viimset kohut ja tegelikult ei ole üldse aru saanud et Kristus on teda vabastanud (Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Gl 5:1 ja Rm 8:2), ostnud vabaks (Ent Kristus on meid Seaduse needusest lahti ostnud, Gl 3:13) oma kalli verega (1Pt 1:19, Hb 9), lunastanud ning tahab et inimene teaks kuidas saada sellest kasu, miks ta andis oma elu ja suri ristil?! Isegi ülestõusmine jääb sel juhul arusaamatuks, vaid kevadpühaks, munadepühaks või lihtsalt järjekordseks kristlikuks traditsiooniks juhul, kui inimene ei ole ära tabanud Jeesuse surma eesmärki.

Üleskutse Sinule

Seetõttu, armas lugeja, küsi oma usuvennalt või -õelt, kas ta teab, miks Jeesus suri? Mis oli selle surma tegelik põhjus? 

Me ei räägi siin pattude andeks palumisest. Sest käsuõpetuses tehakse seda sama! Palutakse patud andeks. On ju nii? On. Kuid need hinged ei ole päästetud. Sest nad ei tunnista Jeesust kui Päästjat. Seni kuni nad ei võta Jeesust vastu, on see vaid üks paljudest usutegudest, sündmustest. 

Pattude andestus ei päästa iseenesest veel mitte kedagi. Seda rõhutas Jeesus! Ta rääkis korduvalt, kõigile ja õpetas Jüngreid. Ka need olid pikaldased taipama, ammugi siis meie, kes me pole veetnud aega Jeesuse seltsis ja teame seda, mida koguduses räägitakse kui üldse räägitakse.

Jeesus suri selleks, et sa pääseksid, ja pääseksid otse taevasse!

Ära lase ennast eksitada

Kui sa arvad et sa saad käsust õigeks, siis sa pead täitma kogu käsuõpetust ja su üle peetakse kohut, kas sa täitsid seda! Kui sa aga ei täida kasvõi üht neist käskudest mida on 633, oled sa juba süüdi mõistetud ja lähed kohtu alla, kus siis otsustatakse, kas sa pääsed või mitte. Kui sa käsuõpetust ei järgi ja/või Jeesust vastu ei võta, siis sa lähed otseteed põrgusse. Sealt ei ole tagasiteed (!), sellest hoiatas Jeesus. 

Põrgusse

Põrgu oli algselt mõeldud kuradile ja Jumalast taganenud inglitele (nüüd siis deemonitele). Seal ei ole midagi inimlikku. Kahjuks satuvad sinna kõik need, kes ei usu Jumalat. Nende üle ei peeta isegi kohut. Seal on igavene piin, põrgupiin! Inimesed, kes ei võta Jumalat vastu, on sellega määranud ära oma hinge asukoha (pärast surma), milleks on põrgu. See märkus ei ole sinu hirmutamiseks, vaid see on nii tähtis tõsiasi, mille üle peaks inimene järgi mõtlema oma elus esimesel võimalusel, teisisõnu, mida ta tahab oma hingega ette võtta?!

Jumal ei saada oma päästetuid kohtu alla, ammugi põrgu! Inimese enda teod ja valikud saadavad teda sinna. Valides Jumala oma maises elus, saad sa olla koos temaga vaimses elus ja seda igavesti! Kes on päästetud, on päästetud.

Kas on teisi võimalusi?

Kuna sa nähtavasti ei ole juut kes elab käsuõpetuse järgi ja loodab tegudele, siis sul tegelikult muud võimalust ei ole Jumalaga lepitust saada kui vaid Jeesus vastu võtta ja armu läbi õigeks saada. Kui sa ei tea veel, aga tahad saada päästetud, siis vaata siia teemalehele kuidas saada päästetud

PÕRGU

"Põrgusse see põrgu!" öeldakse vahel. Sa ei taha põrgusse minna. Mitte keegi ei taha põrgusse!

Me oleme kuulnud, et maisest kehast saab muld ja hing elab igavesti. Kuid vähesed on pannud tähele, et mitte kõik inimese maisest ihust ei muutu mullaks ja see on inimese suurim probleem!

Mida see hingevaenlane seal põrgus ikka saaks teha sinu hingega, kuivõrd ehk hingevalu. On nii?

Kuid häda on selles, et need inimesed, kellele Jeesus andis ülesande hoiatada põrgu kohutavusest, on tunnistanud põrgukogemustest, nad on seal viibides inimesi ära tundnud. Mis see tähendab? See tähendab seda, et põrgus on inimesel kuju, muidu ei saaks teda ära tunda. Põrgus on inimesel ihu. Kas see pole mitte piibliga vastuolus? Jeesus on viinud inimesi põrgusse ja seda näidanud neile teiste hoiatamiseks, et need räägiksid sellest kõigile, kui kohutav see on. Et tõmmata ka tähelepanu piibli faktidele, et põrgu pole mingi väljamõeldis, mentaalne paik, vaid füüsiline, reaalne koht, mis ei olnud mõeldud inimestele. See valmistati kuradile ja tema järgijatele, deemonitele, igaveseks kinnipidamise kohaks. (Mt 25:41) Seal ei ole midagi inimlikku, see on kõige hullem paik kogu universumis.

Kas põrgus on keha?

Jeesus hoiatas oma jüngreid sellest väga selgesõnaliselt keda karta ja keda mitte. (Mt 10:26-31) Ta ütles: "Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, hinge ei suuda aga tappa, pigem kartke teda, kes võib nii hinge kui ihu põrgus hukata!" Ta selgitab, et põrgus on nii hing kui ihu ehk keha. Aga see selgitab väga palju ära.

Kui inimene sureb, siis põrgu ei satu mitte üksnes hing vaid ka tema ihu osa. 

Kuigi seda osa on äärmiselt vähe, piisab sellest, et inimesel oleks identiteet selgesti eristatav ja äratuntav!

Hing ei kaalu midagi, aga ihul on kaal ning teadupärast muutub inimene pärast surma mõned grammid kergemaks. Sellest piisab. Häda on selles, et selle ihu osaga inimene tunnetab valu. Sest kuidas saab inimest piinata, kui ta surnud on, kui ta ihu on elutu? Suurem osa on elutu, nagu vahel öeldakse heitis hinge. Sellest ihu tühisest osast piisab, et inimene tunneks valuaistinguid, kobab, näeb (Lk 16:23) ja kuuleb (Mt 24:51), haistab ja saab aru, mis temaga toimub.

Põrgus on inimene täie teadvuse juures igavesti, sest teadvusetus oleks pääsemine, kui ta kaotaks mõistuse, ei saaks aru mis temaga toimub ega kogeks enam valuaistinguid. See oleks justkui piinade lõpp. Seetõttu inimene kogeb põrgupiinu kõigi ihu meeltega, mis talle põrgus osaks langeb. Sellel ei ole lõppu!

Piinamine on olukord, kus ihu kogeb meeletut valu, näiteks lükkab deemon tema keha sisse ora, kuivõrd inimesel on ihu, siis on võimalik seda teha igavesti. (Mt 18:34) Verd ei jookse, sest põrgus ei ole vedelikke, vett (Sak 9:11), põrgus ei ole elu allikaid. Selline lõputu ahastav piinamine kordub ja kordub ja kordub... sest seal on hingega kaasas keha, mida piinatakse, mis tajub meelte kaudu ja kogeb valuaistinguid. (keha, ihu, vt siit: Mt 5:29, 18:34), Sel moel saab inimene täiesti aru mis põrgus temaga toimub, kahjuks.

Selline toiming ei ole vaimne piinamine, see oleks liiga lihtne, aga ometi tehakse ka seda, sest inimene kogeb seal lootusetust, pole lootust (Õp 11:7), pole rahu, pole õiglust, ta kogeb hingepiina, ahastust, hirmu, alandust, häbi. Kuid põrgus on ka tuli ja tulepõrgu, kus piinatakse igavesti. (Mt 5:22, 25:41, Mk 9:43, Lk 3:17, Ilm 20:10)

Jeesus ei varjanud tõsiasja, et osa ihust satub põrgusse. 

Selle tõe varjamine on kasulik hingevaenlasele. Sest inimene arvab, et pärast surma ei tunne ta midagi. Et surm on justkui pääsemine maistest raskustest. Vabanemine. Aga tegelikult ei ole. Maised raskused võrreldes põrgupiinadega on naljanumber. See on suur eksitus, hingevaenlase poolt seatud lõks!

Kui inimene vaid teaks, mida ta peab põrgus läbi elama, ei viivitaks ta hetkegi ja võtaks Jeesuse vastu oma päästjaks. 

Paljud inimesed olenemata oma usulistest veenumustest mõtlevad, et nad on piisavalt head ja Jumal ei luba neile midagi nii kohutavat. Kuid nad ei arvesta sellega, et nad ei ole piisavalt head pühaduses. Jumal on püha jumal. Tegelikult ei oma tähtsust mis normidele inimene vastab, vaid see, kas ta usub Jeesust ja võtab ta vastu isiklikuks Päästjaks.

Ei soovita riskida, sest oma arvamus ei tee kõlblikuks. Enamus teab kümmet käsku (nähtavasti pole kedagi tapnud) ja rikkunud enda meelest talle teadaolevaid käske. Kas mitte kunagi valetanud ja Jumalat kõiges austanud? Vaevalt. Me petame ennast. (1Jh 1:8) Seetõttu on vajalik teada, mille alusel Jumal otsustab. Tema otsustas selle ühel tingimusel, kelleks on Kristus, kes suri pattude eest. (Rm 5:8) Enamus inimesi ei mõista, et nad on pattu teinud ja mõned neist arvavad, et religioossete toimingutega tagavad endale pääsu taevasse. Aga Jumal ei ütle seda. Sest päästetud saab usu kaudu, armust ja see ei olene inimestest enestest ega mitte tegudest. (Ef 2:8,9) Jeesus küsis variseridelt: "Kuidas te võiksite ära põgeneda põrgust?" (Mt 23:33)

Kuidas saab armastav Jumal kedagi saata nii kohutavasse paika kui põrgu?

Vastus on lihtne: ta ei saadagi. Vaid sinna saadab inimest tema enda valik!

Sest inimene lükkab tagasi Jeesuse. Jeesus on Jumala poolt määratud päästetee ja Päästja kõigile kes usuvad. Inimesel on vaba tahe, vaba valik. Vaba valik ka patte mitte kahetseda ja patust pöörduda.

Juba Mooses kirjutas, et Jumal pani inimese valiku ette, kas elu või surm, kas õnnistus või needus ja ütles, vali elu!

Jeesuse kohta kirjutab piibel, et ta on tee, tõde ja elu, et mitte keegi ei saa taevasse muidu kui Kristuse kaudu. (Jh 14:16) Kui inimene ei tee mitte midagi selleks, siis ka see on valik. Ta on teinud oma valiku, mis on surm ja põrgu. Mingit muud võimalust ei ole. Kes ei usu Jeesusesse, selle üle on kohus juba otsuse teinud. Ta satub põrgusse. Päris kohutav tõsiasi. Põrgupiin kestab igavaesti...

Ma mõtlen, kes teist tahab minna põrgusse? 

Kui te midagi ette ei võta, lähete põrgusse. (Lk 13:3) Võibolla sa mõtled mida ma peaksin siis tegema et pääseda?

Usu Jeesusesse! Võta ta vastu oma isiklikuks Päästjaks. Kuidas seda teha? Palveta. Sa ei tea mida? Vaata siit: kui sa tahad pääseda  

Siinkohal veel kirjakohti, mis viitavad põrgule.
Põrgu: Ps 55:16, 143:7, Õp 7:28, 9:18, 27:20; Js 5:14, Mt 16:18, 23:33; Lk 12:5, 2Pe 2:4, Ilm 20:14 jpt.

Mis juhtub sinuga, kui vaim ära võtta?

Vaim omab inimese olemuses äärmiselt suurt tähtsust!

Inimene on ihu, hing ja vaim, kui sealt võtta ära hing, siis inimene kaotab teadvuse, ta on endast väljas, kui aga võtta ära vaim, siis inimene jääb teadvusele, kuid tema ihu ja käitumine ei erine loomadest. Ta on kui üks nendest. Ka kõige Jumalakartmatumal inimesel on vaim, aga ta ei kasuta seda. Seetõttu on meie seas palju neid, kes käituvad otsekui barbarid, loomad, neis puudub igasugune inimlikkus. Ent nende inimeste vaim ei pääse löögile. Teisisõnu kõik inimesed kes ei ole Jumalaga lepitatud, on ühel või teisel määral vaimselt surnud, kes sügavamalt, kes vähem. Kui inimene minetab oma südametunnistuse, on ta sügaval kriisis, sest tema vaim ei saa normaalselt toimida. Kuid selline langemine ei ole sünnipärane, sest inimese sündimisel algavad kõik ühe joone pealt, aga te võite juba üsna lapseeas näha, kuidas mõned lapsed on rikutud, neil ei ole enam mingeid piire. Juba kümne aastaselt on nad valmis pätid, innukad ahnelt kõike kurjust tegema, mis väljendub kõiksugustes halbades tegudes. See tuleb sellest, et nende vaimne langus võrreldes teiste eakaaslastega toimub kiiremini. Täisealiseks saades on nad kriminaalid, keda ei ohjelda mitte miski. Nad on hinged, kelle vaim ei toimi. Kuid neis siiski on osake vaimust veel alles. Kui nad tuleksid Jumala juurde, sünniks nende vaim uuesti ja nad saaksid uueks looduks, nagu piibel kirjeldab. Seetõttu te võite näha palju neid enne seda, kes kõik on ühel või teisel tasemel, olenevalt sellest kui palju nendes elav vaim saab väljenduda.

Me kõik teame, mis juhtub inimesega siis, kui temasse läheb kuri vaim. See deemon hakkab teda mõjutama igas mõttes. Te kõik olete näinud videoklippe kuidas inimesi vabastatakse kurjadest vaimudest ja kuidas inimene pärast seda normaalseks muutub. Kuri vaim võtab kontrolli kogu inimese ihu, vaimu ja hinge üle ja need pildid ei ole ilusad, kui inimene viskub deemoni käes, on kurjast vaimust vaevatud. Selline on vaimne, reaalne maailm mis inimesi ümbritseb. Kui inimene võtab vastu kurjuse jõud, muutub tema olukord veel halvemaks kui enne seda oli. Seda teeb langenud vaim, keda piibel nimetab deemoniks. Deemon kontrollib inimese vaimu ja sellel on kohutavad tagajärjed.

Mis juhtub siis, kui inimesest vaim ära võtta?

Kui inimeses on vaid hing ja ihu. See on võimalik. Näiteks Taanieli raamat kirjeldab sellist sündmust. Kui inimesest võtta ära vaim, siis ta muutub pigem loomade sarnaseks, ta kaotas mõistuse. See juhtus kuningas Nebukadnetsariga. Piibel kirjeldab, et ta sõi rohtu nagu härjad ja viibis loomade seas. (Tn 4:30) Tal oli hing ja ihu. Ta elas, ta sõi, ta magas väljal. Kõike seda teevad ka loomad, neil pole vaimu. Edasi kirjeldatakse kuidas ta sai mõistuse tagasi. Enne seda kui ta kaotas vaimu, ta pilkas Jumalat, pärast seda kui sai vaimu, hakkas Jumalat kiitma, ülistama ja tänama (Tn 4:34) ehk teisisõnu sai oma veast aru! "Mulle tuli mõistus tagasi," kirjeldab Taanieli raamat. Ehk ta sai vaimu tagasi ja see oli uuendatud kujul. Sama toimub kõigi inimestega, kui nende vaim saab uuendatud, siis nad hakkavad Jumalat kiitma, tänama, tunnistama.

Vaatamata sellele, et inimeses on vaim, on see nii maha surutud, et selle funktsioonid on praktiliselt olematud, aga see vaim siiski meis on, vastasel korral me oleksime otsekui arutud, kes on mõistuse kaotanud. Midagi siiski toimib inimeses ka siis veel, kui ta on mõrtsukas, külmavereline (öeldakse), keda ei peata mitte miski. Kõik kes kaotavad enesevalitsuse, on pannud oma vaimu luku taha. Nende isikute käitumine sarnaneb pigem metslasele kui inimesele. Metslases puudub inimlikkus, mõistlik meel ja armastus. Barbari käitumises puudub igasugune armastus, need ei saa sellest väärtusest aru. Võib öelda, et ta on peaaegu mõistuse kaotanud. Võib öelda küll, et võtke inimesest ära vaim ja ta kaotab oma näo. Seetõttu vahel öeldakse "näotu lugu".

Jumal on vaim. Aga ka inimeses on vaim. Me oleme vaimolendid. Kas me tunnistame seda või mitte, siis kõigele vaatamata me omame kogemusi, et meie sees on veel midagi, mis on meie intellektile võõras, tekitab võõristust, kuna me ei saa sellest pärist hästi aru. Me ei saa aru kuidas on nii, et kui me teeme midagi halba, varjame halba, valetame, siis meie sees käivitub mingi seletamatu isik, mida me tunneme südametunnistuse piinade või lihtsalt südametunnistuse all. See on kõigil. Ainult et need, kes on oma vaimse isiku üha enam maha surunud, ühel hetkel enam ei taju midagi, neil on kivine süda, nagu piibel kirjeldab. Kui su südametunnistus hakkab tööle, siis see on ju imelik nähtus, kas pole? See ei olene arutlemisest. Sa võid mida iganes enese õigustuseks välja mõelda, aga südametunnistus jääb märku andma. Järelikult midagi on valesti, peaksid sa sellele reageerima.

Kuivõrd see on osa vaimu funktsionaalsusest, siis sellel funktsioonil on meile ja mitte ainult meile, ka ligimese armastamisele ning Jumala, Looja seisukohast oluline tähtsus meie hinge eest hoolt kandmisel. See on nagu viirusetõrje programm sinu arvutis, mida saab maha installeerida ning see lakkab hoiatamast. Kuid see on vaid üks vaimu ülesanne paljudest.

Kõige tähtsam on see, et selle nn isiku abil inimene saab suhelda Jumalaga. Kuna Jumal on vaim, siis ta pani ka inimese sisse vaimu, et inimene saaks Jumalaga kontakti ja rääkida. Kuid kristlased teavad, et kui nad võtavad Jeesuse vastu oma ellu, siis nende vaim saab uueks, aga nad saavad boonuseks osa veel ühest vaimust - Püha Vaimust, kes tuleb inimest nõustama, aitama ja see on võimas abimees, kes inimeses jääb elama seni, kuni ta käib koos Jumalaga või ta lahkub siit ilmast igavesse ellu, Taevasse.

Vaim omab inimese olemuses oma kindlaid ülesandeid ja on osa inimese tervikust, mis koosneb ihust, hingest ja vaimust.

Uskmatud ei tunnista vaimu kui sellist, vaid nad pigem ütlevad kõrgelt arenenud inimeste suhtes, et see oli suurvaim (= mõttetark). Nad arvavad, et inimese mõtted, iseloom ja omandatud teadmised ja arutlemised ongi tema vaim, aga see ei ole nii, see on osa hingest. See on hingeline. Vaimul on sellega seoses oma roll, ühendav ja vaimul on otsene tähtsus selles, kui tark inimene on. Samas nn suured mõttetargad ei pruugi üldse oma vaimu kasutada sihipäraselt, mida Jumal selles näeb ja tarkuseks peab. Sest teadmised, arutlemised ei ole veel tarkus, aga fakt on see, et ilma vaimuta kaotab inimene mõistuse. Võta ära vaim ja inimese mõtlev osa saab halvatud.

Niisiis need, kes ei ole usklikud, peavad suuri kirjanike, teadlasi, filosoofe jpt suurvaimudeks, aga see ei ole nii. Neil on lihtsalt teadmisi enam kui neil, kes ei ole selles valdkonnas ennast arendanud sellisel tasemel kui nemad seda tegid. Piibli seisukohast ei oma nende teadmised mitte mingit tähtsust ja see on ka loomulik, sest isegi siis kui üks teadlane suudaks mõista kogu teadust, ei teaks ta võrreldes Loojaga ikkagi suurt midagi, see oleks tühine võrreldes Vaimuga, kes selle kõik kokku pani ja valmistas. See on ikkagi tühine. Küll aga peab Jumal neid inimesi palju enamaks, kes on aru saanud kuidas vaimsed asjad tegelikult toimivad, mis rolli mängib selles ihu, hing ja vaim.

Kui Jeesus suri ristil, siis ta ütles mida?

Ta ei öelnud, Isa, sinu kätte ma annan oma hinge. Ta ei öelnud, võta vastu mu hing. Arst Luukas kirjeldab Jeesuse surma ristil. (Lk 23:46) Ta kirjutab täpselt. "Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!" Seda öeldes ta heitis hinge. Tema maisest ihust lahkus vaim ja hing.

Täpselt sama toimub meie kõigiga. Kui inimene sureb, siis temast lahkub vaim ja ta nö heidab hinge. Tema koht määratakse aga selle alusel, mis otsuse ta tegi enne seda, kas ta võttis Jumala vastu või elas koos Jumalaga. Kui ta elas oma elu ilma Jumalata, siis peab ta ka oma igavese elu veetma hukatuses, mis selleks on määratud. Neile, kes oma maises elus ei tahtnud Jumalast midagi kuulda, ei saa eeldada, et Jumal nende vaimu vastu võtab. Nad satuvad põrgu, sinna, mis on määratud kuradile ja tema langenud inglitele, langenud vaimudele aga ka langenud inimese vaimudele. See on väga lihtne.

Kurat visati taevast välja tema mässu tõttu koos seltskonnaga, siis loomulikult püüab ta Jumala vastu teha kõike mis võimalik veel on ja seda ta teeb inimestele, kes ei hooli Jumalast. See seltskond, vaimselt "surnud" inimesed, on tema käes, iga hing, kes sureb, satub põrgu, midagi ei ole teha. Otsus, mida sa teed siin, mõjutab sinu kohta pärast seda kui sa siit lahkud, igaveseks. Kui su vaim on "surnud" siis, siis see jääb nii ka pärast seda kui sa sured. Kui su vaim elab koos Jumalaga, siis sa elad koos Jumalaga ka pärast surma. Vaim määrab ära sinu hinge olukorra ja kvaliteedi mitte üksnes siin, maises elus, vaid ka seal, igavikus. Vaimust sõltub kõik. Ei oma tähtsust, milline on su ihu; milline on su hing, kui palju sa õpid, kas su iseloom teistele meeldib, millised on su teadmised. See kõik on vajalik ja me peaksime püüdlema kõike paremat. Määrab ikkagi ära see, mida sa võtad ette oma vaimuga. See on sinu käes!

Kui sa tahad oma vaimu uuendada, siis see ei ole teadmiste omandamine, vaid selleks tuleb pöörduda suure Vaimu poole, kelleks on Jumal. Tema pani üksnes inimese sisse vaimu (loomad ei saanud vaimu), seetõttu tema teab ja saab sinu vaimu uuendada. Aga sa pead tegema omalt poolt esimese sammu. Pöörduma Jumala poole läbi Jeesuse. Paluma andeks oma patud. Andma oma elu Jumalale, mis tähendab, et sa lubad tal ennast uueks muuta, millega sinu vaim "sünnib uuesti" ja see hakkab funktsioneerima nagu kord ja kohus ja sa saad endale lisaks abilise, isiku näol, kes on Püha Vaim. Tema parim osa selle kõige juures. Kes tõstab sinu vaimu uuele tasandile, mis muudab sinu elu täiesti. Sa õpid oma vaimu tundma. Sa õpid aja jooksul tundma Püha Vaimu ja kõik see teeb su hingele head. Vaim sinu sees ei ole enam varjusurmas, vaid see saab uue hingamise ja see saab olema koostöö uuel tasandil.

Kuidas analüüsida taevaste kogemist?

Mida saab ja kuidas hinnata nn taevaste kogemist?

Esmalt, mida sellest kirjutatakse? Vaata, Issanda, su Jumala päralt on taevas ja taevaste taevas, maa ja kõik, mis seal on, kirjutab VT. 5Ms 10:14, samuti 1Kn 8:27, 2Aj 2:5, 6:18 ja 36 ptk 23 salm et "Issand, taevaste Jumal", aga ka Esr 1:2. Ent Nehemja märgib, et "Issand, sina oled teinud taeva, taevaste taevad ja kõik nende väe, maa ja kõik mis selle peal on" (Ne 9:6) Salmist kirjutab, et "Jumal, üle taevaste, üle kogu maailma" ptk 57:6, 12 ja 68,34 jpt salmid, milles igal poole märgitakse taevastest.

UT ei vaiki seda maha või ei ole selles küsimuses kuidagi jätnud meid teadmatusse, nt apostel Paulus märgib seda oma kirjades. On arusaadav, et vana maailm saab hästi aru, millest jutt käib. Paremini kui meie siin infoühiskonnas, kes me arvame, et taevas lõpeb seal, mida me saame näha füüsiliste silmadega. See ei vasta tõele. Sellest mõned näited allpool. Ent enne seda, nt Paulus kirjutab efeslastele, kes nõudsid tarkust ja olid selle edendajad, et Jumala mitmekülgne tarkus saab teatavaks koguduse kaudu (ehk siis kristlaste) taevastele valitsustele ja meelevaldadele. Ta ei ütle siin taeva valitsusele (ainsuses), vaid taevastele! (Ef 3:10). Mees teab, millest mees räägib. Samas pöördumises ta kirjeldab veelgi enam, ta ütleb: "kes on tulnud alla, on sama, kes on ka läinud üles üle kõigi taevaste (! ps), et ta täidaks kõiksuse. See on ikka väga selgelt kirjas. Heebrea kirja autor kirjutab taevastest. Nii et üks asi on Taevas, kus on Jumala troon ja tema pühad, päästetud koos Jeesusega, hoopis iseasi on taevad enne seda dimensiooni. Piibel teeb sel vahet ja nii oleks ka meil kummaline seda tõika ignoreerida, arvata, et kõik on üks sega puder ja kapsad, eriti veel siis, kui me puutume kokku nähtustega, praktikaga, sündmustega, mis selles valdkonnas sageli aset leiavad. Kristlastena me teame seda, aga me peame ka aru saama ja vahet tegema, mis ja kuidas asjad on seatud.

Tulles tagasi nende näidete juurde, mis UT sisaldab, siis mõned näited lühidalt.

Esmalt, Peetrus.

Paljud teist teavad Peetruse keskpäeva nn katuse sündmust. Kes ei tea, siis selle kohta saab lugeda Apostlite 10 ptk. Piibel kirjeldab, et Peetrus läks palvetama ja siis sündis, et ta oli nagu endast ära. Nägi laskuvat anuma, mida maa peale lasti ja ta pidi sealt sööma, kuid keeldus. Teadupärast juutidel on toidu osas ranged reeglid ja ka Peetrus järgis neid kui juut, ometi kuulis ta siis lisaks nägemusele häält, mis ütles: "Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!” Ning lõpuks ta sõi. Mida siis sellest arvata?

Esiteks Peetrus oli endast ära ja see tähendab ilmselgelt, et ta ihu oli küll katusel, aga hing rändas, mille pilti siis antud koht kirjeldab. Kas Peetrus oli surnud? Ei, ta ihu elas, järelikult vaim oli temas. Küll aga ta ei kontakteerunud füüsiliste meeltega ehk ta hing oli kehast väljas. Selles kohas me ei saa teada, et ta kõht sai täis (vastupidiselt toiduimed viie või nelja tuhande inimese toitmine, "Ja kõik said kõhud täis." vrd Mk 6:42 vs Ap 10:10), seega tegemist oli hingelise kogemusega, kus hing oli nagu endast ära, kehast väljas ja midagi toimus, mida silmadega ei olnud kõrvaltvaatajal näha. Fakt, jääb faktiks. Peetruse hing käis taevastes dimensioonides ja sealt anti talle kindlad juhtnöörid, mille tagamõttest mõnel teisel korral, miks seda oli vaja talle selgitada.

Teiseks, Stefanos.

Piibel kirjeldab Stefanose hukkumist ja taevastest läbi minekut kus Stefanos nägi suisa Taevast. Kõrvaltolijad seda ei näinud. Kuidas ta seda sai näha, kui piibel seda välistab. Asi on nimelt selles, et Stefanos ei kogenud hinge rändamist vaid vaim hakkas ihust eemalduma. Teadupärast kui inimene sureb, siis lahkub inimesest mitte üksnes hing, aga ka vaim! Kuivõrd Stefanos oli täis Püha Vaimu ja ta võeti vastu Taevasse, siis ilmselgelt Jumal tahtis selle sündmuse läbi talletada, et Taevas on tema ja ta poeg ja tema poja läbi/tõttu toimub Taevasse minek. See sündmus, kirjeldab mis juhtub usklikega, kui nad surevad või nende hinge ja vaimuga, kui nende maine ihu jääb siia maha. See on vaimne "rännak", kuid kust ei ole tagasiteed. See viib otse Taevasse, mitte taevastesse sfääridesse. Niisiis, Stefanos vaatas üles ja nägi Jumala kirkust ja Jeesust seismas Jumala paremal käel. See on koht, kuhu saavad kristlased. Ja ta ütles mida? "Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!" ja ta suri.

Selline "pikema loomuga" läbi surma minek. Kuid pane tähele, ta ei ütle, võta mu hing vastu, vaid ütleb, võta mu vaim vastu. Taevasse saavad need, kellel on vaim. (Lisaks hingele vaim. Loomadel ei vaimu! Jumal on vaim ja inimeses on osa tema vaimust ja me oleme vaimolendid. Suhtlus Jumalaga toimub samuti vaimu läbi, mitte hinge abil. Hing on lihtsalt vahend, mis on vaimu avaldusi teostab.) Nõnda, Jumal tegi puust ja punaselt ette, kuidas asjad käivad. Et meil oleks need teada, mis saab usklikest, - päästetutest ja meil ei oleks selle suhtes teadmine, tarkust taevastel ka vahet teha.

Kolmandaks, jüngrid.

Piibel kirjeldab Jeesuse kirgastamise juhtumis taas taeva kogemist. Vaatame põgusalt ka seda sündmust. Seda kirjeldatakse läbi mitme jüngri kes olid samal ajal koos Jeesusega. Seetõttu on see eriti autentne. Mis seal siis juhtus. Jeesus läks jüngritega üksildasse paika ja ühtäkki jüngrid nägid kuidas Jeesuse pale hakkas kiirgama (ilmselt siis helendama, valgust peegeldama vms), sõna sõnalt: ta pale säras otsekui päike. Ei saa öelda, et me oleme kuskil oma füüsiliste silmadega näinud midagi sellist, et kellegi nägu lausa särab ja isegi rõivad said valgeks. See on ilmselge Jumala väe kohaloleku märk. Kuid edasi kirjeldatakse, et Peetrus hakkas rääkima Jeesusega, seega oli ta mitte endast ära, vaid nö täie mõistuse ja teadvuse juures. Enne seda nad ilmselgelt nägid/kuulsid oma füüsiliste silmade ja kõrvadega Eeliat ja Moosest, sest vastasel korral ei oleks nad nendega (Eelia, Mooses) rääkinud. Seega võime öelda, et asi oli otsekui 3D kinos. Jüngrid nägid Eeliat, Moosest, kes teadupärast peaks ju olema/asuma Taevas, ent ühtäkki näitasid ennast kõigile paigas viibinud isikutele ja mida veel (!), toimus kõnelus, nagu nõupidamisel. Kõik nägid kõiki ja said kuulda millest teised rääkisid, ainus, keda seal näha ei olnud oli Jumal ise. Ent tema kohalolu oli täiesti kindel. Kui Peetrus ütles, et teeme Eeliale ja Moosesele ka lehtmaja (lehtmajade pühal oli kombeks neid kergehitisi teha), siis korraga Jumala isa ütleb kuuldavalt välja (nii et kõik Teda kuulevad, aga ei näe teda! pilv varjab): "See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!” Teisisõnu, poisid, ärge siin mingit tsirkust korraldage, vaid pange tähele mida Jeesus teeb ja kuulake teda. Ühesõnaga, Peetrus võis tummaks võtta küll, kui kuuleb, kuidas Jumal temaga räägib ja talle sõnad peale loeb. Ühest küljest üsna naljakas, teisest - tõepoolest, mehed, saage aru asja tõsidusest. See ei ole siin enam mingi traditsioon, mida te rutiinist korraldate kord aastas, vaid Jumalal on käimas reaalajas konkreetne plaan, millega teil oleks kohe mõistlik ühineda, esmalt ennast kurssi viia! Antud näite puhul ei ole tegu ei hinge rändamise ega vaimse nähtusega, vaid suisa reaalse Jumala väe avalduse ja isikute ilmumisega nii, et see on inimeste füüsilistele meeltele tajutav. Miks? Sest esiteks toimus nö Jeesuse "seadistamine" (kui nii võib öelda), teiseks ka nõupidamine kõrgeimal tasemel, millest isegi Jumal võttis osa peale nende, kes olid eelnevalt Taevasse võetud (ehk siis Eelia, Mooses).

Kokkuvõtteks me võime öelda nendes küsimustes on mitmed dimensioonid, kuidas need siis avalduvad, selle põhjal me saame neid nähtusi või nähtut ja kogetut süstematiseerida/klassifitseerida laias laastus, kas hingeline elamus, vaimne või füüsiline ent Jumala väe mõjujõul toimunud sündmus. Ei ole siin mingit saladust, maagiat, selgetnägemist, demonismi, millega inimesi eksitatakse omakasu tõttu ja need inimesed on põrguteel, vaid piiblis on väga selgel välja joonistatud ja meile arusaadavad taevased sündmused, millel saate vahet teha,  - ja tulebki teha! Siin ei ole mingit trikki.

Vaimne maailm on väga reaalne ja inimene saab peamiselt hingelisi kogemusi (endast ära, hinge rändamine, unenägu, okultism, koomas, jt), kuid üldjuhul neil ei ole midagi pistmist Taeva kogemisega. Taevast ei ole tagasiteed. Piibel kinnitab seda. Kes on kord vastu võetud, see ei saa sealt siia tulla nö ringi kolama, ega ka vastupidi mitte, sinna ei pääse kui vaid Jeesuse kaudu. Kui Jeesus kedagi viib ja tahab näidata Taevaseid kohti või suisa Põrgut (kõike seda on esinenud), siis see on Tema otsus, inimene ei saa seda esile kutsuda. See on üksnes Jumala käes. Kõik väited, et "ma käisin Taevas", sest olin endast ära, toimub  tegelikult taevaste dimensioonis mitte seal kõrges kohas, mida piibel tunneb kui Taevas, kus on Jumala troon, tema pühad sh päästetud. Seetõttu te saate neid asju hinnata ja teha õiged järeldused.

UT leiab ka teisi näiteid taevaste kogemistest, kuid meil on vaja aru saada, mis need on, mis asjaoludel ja siis me saame neid tõlgitseda, mitte enesele hukatuseks nagu esoteerikud, okultistid, maagid või nn sensitiivid asja inimestele serveerivad ning selle läbi hukutavad palju hingi; vaid ikka nii, nagu Jumal on asjad seadnud ja me mõistaksime tema loomingut ja meie kohta selles. Nii et kõik kes väidavad, et nad on paradiisis käinud, ei vasta tõele, see on vaid medali üks külg. Jumal on loonud taevad ja selles on oma süsteem, kord, aga üks on neist kõrgem koht, see on Taevas.

KAS HINGELIK ON DEEMONLIK?

Kindlasti mitte? Teisisõnu võiks küsida veel, kas hing on siis langenud vaim? Muidugi mitte! Jaakobus paneb "maise", "hingelise" ja "deemonliku" ühe dimensiooni peale, olete tähele pannud? (loe: Jk 3:15) Miks? Asi on nimelt selles, et langenud vaimud heideti Taevast välja, kuid sellegi poolest vaimolend, ent inetu - deemon, ta ei muutu hingeks. See ei muuda vaime hingeks, samuti ei muutu hing deemoniks; neil on ainulaadsed, erinevad tunnused ja funktsioonid, mille Jumal andis loomise ajal.

Kuivõrd hingel ei ole võimalik Taevas ringi kolada (nagu kirjutasime meie eelmises postituses), aga samuti langenud inglil ei ole asja enam Taevasse, siis Jaakobus panebki need ühe pulga peale ehk madalamale dimensioonile. Samas ingel on inimesest kõrgem, võimsam olevus. Aga maapeal loodud olevuste seas on vaim üksnes inimeses, hing aga kogu loomariigis. Näiteks on koeral hing, kuid koer ei pääse Taevasse puhtalt sel põhjusel, et temas puudub vaim. Küll aga on mõned hinged (kes on kogenud kehast väljumist) tunnistanud pärast rändamist, et nad nägid taevas loomi nt koera. See võib nii olla, aga kindlasti on see koht kõigest "taevas" (selle eesruum), mitte Taevas. Piibel kirjeldab, et isegi varblased on loetud ja Jumal hoolitseb nende eest, kuivõrd neile omistati hing, ent see ei tähenda seda, et nad pääsevad sama koha peale kuhu igavese elu pärinud inimhinged saavad koha. Niisiis, Jumal on selle teema lahendanud ja muuhulgas on olemas ka taevas, madalam dimensioon. Kõigele on mõeldud.

Jumal puhus oma Vaimu inimese sisse, kes siis ärkas ellu (algselt igaveseks), teised tehti lihtsalt valmis, millega said hinge. Hing ei ole kindlasti deemon või deemonlik. Jaakobus lihtsalt sellega annab mõista, et inimesed võiksid oma hinge eest hoolt kanda, teades, et nad ei ole siin üksi (kurat oma deemonitega valitseb maad) ning kui inimene jätab oma hinge hooletusse, siis ärgu arvaku, et kurat seda tähele ei pane ja asja niisama jätab. Kurat püüab varastada igat hinge kui ta vähegi saab. Paulus ütleb, et meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega. Ef 6:12  Näiteks panna mõne mehe pähe halvad kavatsused, mida viimane siis enese teadmata omaks võtab ja halvimal juhul teoks teeb. Selles kontekstis Jaakobus kutsub üles meid keelt talitsema, mis on hinge pädevuses, kas see kontrollib kõne või mitte. Kui inimeses ei ole Jumala vaimu, siis ta räägib mida ta hing õigeks peab ent see ei pruugi veel õige olla. Kui aga inimene laseb Jumala vaimul ennast korrigeerida, siis toimub selline omamoodi sümbioos (vanakreeka keelest σύν "koos" ja βίωσις "elamine") - Jumala ja inimese vaimu koos elamine, kus Püha Vaim tuleb meile appi ja blokeerib halvad sõnad enne kui need saavad välja öeldud. Teate küll millest ma räägin? Lihtsalt, sa ei saa välja öelda halbu sõnu, sest sinu vaim ei lase seda teha, sel viisil ta juhib hinge tegevust. See on üsna edukas, kui inimene on Jumala vaimuga uuendatud ja täidetud. Omast jõust sellega välja ei vea.

Kui inimeses on Püha Vaim, siis sinna deemon ei saa minna, küll aga saab deemon mõjutada inimest väljastpoolt - hingelaadi (mõtteviisi) kaudu.

SEGADUS SEOSES TAEVA(STE) KOGEMISEGA

SEGADUS SEOSES TAEVA KOGEMISEGA

Paljud esoteerikud õpetavad oma nn taevastest kogemustest, kuid kõik need on tegelikult "taevased" jutumärkides. Piibel räägib samuti taevast mitmes dimensioonis. Seetõttu need kes ütlevad, et nad on viibinud Taevas, samas pole hinge heitnud, - eksitavad teid oma kogetud väidetega! Kuidas?
Asi on nimelt selles, et nad räägivad sellest kuidas nad olid endast väljas ja mida kõike nad seal (mida nad nimetavad kui taevas) nägid, siis see võib kohati olla õige, aga see ei ole see koht mida kristlased tunnevad kui Taevas või mida piibel selleks kohaks defineerib. Niisiis, eksitakse millega?
Inimene koosneb hingest, vaimust ja ihust. Kui inimene ei sure, siis ta võib kogeda hingerändamist (nt unes, koomas olles jpt juhtudel). Sel puhul hing on otsekui inimesest väljas/ära, aga vaim on inimeses edasi, kuna inimene ei ole surnud! Siin aetakse segi asjaolu - nagu vahel öeldakse et keegi "heitis hinge", siis see ei tähenda, et ta hing lahkus kuhugi ära; vaid tähendab täpselt seda, et ta vaim lahkus ja ka hing (üheskoos), ta suri. Kui aga keegi räägib, et ta oli koomas ja nägi taevaseid kohti, siis ta tegelikult oli vaid taeva eelruumides, mitte Taevas kus on Jumala troon ja tema pühad. Näiteks seal ei ole langenud ingleid (deemoneid) sh kurat, kes visati Taevast välja. Aga kus nad siis on, tekib küsimus, eks ole.

Sest sinna (Taevas) jõuab inimene mitte siis, kui ta kogeb hingelisi elamusi, vaid üksnes siis, kui ta ihu sureb, mil lahkub ta vaim ja siis on tal võimalus olla koos Jumalaga igavesti või ta saab Jumalast lahutatud, olenevalt sellest, mis otsuse ta oma elus eelnevalt tegi. Sest kui ta otsustas elada oma maise elu ilma Jumalata, siis pole tal ka mingit lootust igavesele elule koos Jumalaga, ta vaim (sh hing) viiakse põrgu. See et ta vahepeal koges hinge äraolemist või hing nägi taevaseid kohti ei tähenda absoluutselt seda, et pärast surma ta sinna jääb. EI. Sest inimesel on peale hinge ka vaim ja selle alusel määratakse tema saatus. Hing on vaid osa inimese isiksusest, sh teadmised, iseloom, annid jms õpitud kogemused ja nn vaimne pagas, kuid vaim on hoopis midagi muud! Vaim asub inimese sees, mitte peas (!), kus on hing, vaid südames (!!!); see on isik - vaim, kelle abil inimene saab suhelda Jumalaga. Ka Jumal on vaim, mitte hing. (Ärge ajage segamini.) Inimesel on hing, kuid Jumalal ei ole hinge! Samas Jeesusel, tänu maisele elule on hing, Jeesus on Jumala poeg ja tema ülesannete täitmiseks siin oli tal hing ja nii ka igavikus, see on erand. Sel on oma põhjus, aga sellest mõni teine kord pikemalt.

Nii et ärge laske ennast eksitada neil kes ütlevad, et nad olid endast ära, vaimsel rännakul (taevastes sfäärides), siis tegelikult nende vaim ei rännanud kuhugi, sest muidu ta oleks pidanud surema ja ta pidi jõudma Taevasse (aga Taevast ei ole tagasiteed, nagu piibel ütleb), vaid sel juhul jääb ainus võimalus: hing rändas. Hing üksi ei pääse Taevasse lihtsalt nö ära käima ja sinna kohale vaatama. Samas on olnud tunnistusi, kus keegi on võetud kaasa, kuid see on toimunud koos Jeesusega, tema juhtimisel ehk kui Jeesus isiklikult kedagi sinna viib ja midagi tahab näidata. See on piibelik. Jeesuse käes on nö Taeva võtmed ja uks. Keegi ei saa Taevasse kui vaid Jeesuse kaudu.

Kuidas te vahet teete?

Uurige, kas ta süda seiskus. Kui ei seiskunud, siis oli see hingeline kogemus, kui süda seiskus, siis vaimne kogemus; sest vahel mõned surevad ja kohtuvad Jeesusega, aga Jeesus on nad veel tagasi läkitanud (mingi eesmärgi tõttu) ja siis on vaim inimese sisse tagasi pöördunud (kuigi ta ihu oli kliiniliselt surnud) ja inimene on ärganud ellu.

Niisiis, ärge teil olgu selle nähtusega mingit segadust ja olge tähelepanelikud, hinnake fakte, et te ei laseks ennast eksitada.

Miks saatan vihkab sind?

Me oleme kuulnud, et kurat vihkab usklike. Ent see on vaid osa sellest, kuidas vaimumaailmas asjad on. Saatan vihkab kõiki inimesi. Ta tahab kõiki hingi, olenemata inimese veendumusest, on need kristlased, moslemid, budistid, paganad või lihtsalt need, kes midagi ei usu või pole kuulnud evangeeliumi. Kuid iseäranais saatan vihkab neid inimesi, kes Jumalat armastavad. Selleks tal on ka põhjust!

"Ma olen normaalne inimene, miks peaks keegi üldse mind vihkama?", "Ma pole kristlane, saatan vihkab kristlasi.", "Ma ei usu saatanat, teda pole olemas." ütlevad inimesed vahel.

Saatan ei vihka üksnes kristlasi, vaid ta vihkab erandlitult kõiki inimesi.

Asi on nimelt selles, et enne kui loodi inimesed, eksisteeris Jumal ning olid loodud inglid. Saatan oli esimene ingel, - valguse kandja (Lucifer), helkjas hommikutäht, keerub, hiilgav kaitsja, koidiku täht, autoriteediga, kellele allusid teised inglid. Ta oli ilusam, võimasam kõikidest inglitest. Valguse inglil oli kõrgeim positsioon inglite seas ja koht Jumala püha trooni juures. Ta pidi olema Jumala uhkus ja rõõm.

Miks siis saatan vihkab sind?

Kujutage ette Luciferi nägu, tema kogu hiilguse juures, kes seni oli üle kõige-kõige olevus, kui korraga Jumal teatab, et nüüd luuakse veel üks uus liik. Seni oli kõige ilusam, targem ja võimsam olend tema – valguse ingel, ent nüüd see olukord muutub, luuakse inimene, tema maaomandile ja pealegi, neid saab olema nagu tähti taevas. Luciferi jaoks oli see täielik pommuudis! Jumal loob olevuse, kes on Jumala ees võrdsed inglitega, kes saavad olema loodud suisa Jumala enda näo järgi. Lucifer: "Ennekuulmatu!"

See oli kuradi jaoks väljakannatamatu, sest tema soov oli olla rohkem kui teised olendid ja nende üle valitseda. Lucifer tunnistab inimesi vaid talle alluvate olevustena ja seega oleks tema meelest temal õigus neid karistada. Mida ta teeb kätemaksuks kõigi nendega, kes satuvad põrgusse. Seetõttu Jumal pani ta paika: viimane kui üks inimene allub otse Jumalale ja inimesele kingitakse Jumala lapse kodakondsus (seisus). Loomulikult see ei meeldinud Luciferile ja ta hakkas mässama, mille tagajärjel Jumal alandas teda ja võttis ta ilu, tarkuse ja väe. Seetõttu kui sa küsid, miks kurat vihkab sind, siis ta teeb seda puhtalt seetõttu, et sa oled Jumala moodi. Ei olegi muud põhjust kui kättemaks Jumalale, et Luciferist sai saatan, kurat, süüdistaja vaim. Ta hakkas võitlema inimeste vastu, kuna ta ei saa Jumala vastu midagi muud teha. Oli tekkinud kaks leeri. Kes pidid otsustama, kas Jumala poolt või vastu. Siit sai alguse konflikt loodute vahel, valguse ja pimeduse vahel, armastuse ja vihkamise vahel, alandlikkuse ja kõrkuse vahel, taevane kui maine vastaseis. Lucifer heideti välja Jumala juurest koos oma kaaslastega. Ingel Miikaelist võis saada Jumala püha „trooni kaitsja“, sest mässu ajal seisis just tema Jumala trooni ees. See aitab meid paremini mõista deemonlikku alget ja kuradi rünnakuid, kui me teame, et Luciferi ambitsioon saada Jumalaga võrdseks oli määratud luhtumisele, mille tagajärjel ta kaotas oma kõrge positsiooni, temast sai saatan või kurat, temaga ühinenud kolmandiku langenud inglite peamees, sügavuse ingel (Ilm 9:11), süüdistaja ja meie füüsilistele silmadele nähtamatu Jumala oponent. Nagu Peetrus kirjutab, et Jumal ei säästnud patustanud ingleidki, vaid tõukas nad põrgupimeduse soppidesse kinnipidamiseks kuni kohtuni. (2Pe 2:4) Kuigi kurat ja langenud inglid omavad väge, on seda piiratud ehk see on murtud, mida/keda inimene ei pea kartma, vaid teadma, et inimesele antud Jumala Püha Vaim on suurem (1Jh 4:4) ning parim abimees inimesele ja ühtlasi ka märk, et sa oled Jumala laps ja kuri ei puuduta teda. (1Jh 5:18)

Piibel kirjeldab, et inimesed saavad istuda troonile (Ilm 3:21). Ümber Jumala püha trooni on veel teisedki troonid (Ilm 4:4). Jumala püha trooni ees on muuhulgas ka „hiilgava kaitsja“ või „valguse ingli“ troon, see oli Luciferi koht. Jumal laseb inimestel istuda tema troonile ja sunnib saatanat seda pealt vaatama. See on just see auline positsioon, mille ta kaotas ülbuse tõttu. Ta võetakse kinni ja hakatakse näitama iga Jumala last. Kui ränk hoop see kuradile saab olema, näha inimesi tema aujärjel. Keda ta käis kiusamas oma deemonitega, eksitamas, aga tulutult. Kuidas kurat pulbitseb vihast, kadedusest kogu kurjuses, nähes inimesi, kes loodi Jumala näo järgi, võttes istet tema troonil, Jumala juures. See on osa Jumala kohtust. Saatan vaatab kaotatud trooni ja seal on kristlased, mina ja sina. Kuidas ta vihkab inimesi, kes Jumalat armastavad. Seetõttu kurat on eesmärgiks seadnud, planeerib rünnakuid, et iga hinge põrgusse püüda keda vähegi saab ning sellega Jumalale kätte maksta nii kaua kui veel võimalik on.

---

Samal teemal

Sinu elu kõige tähtsam otsus: Kas sa tahad saada päästetud?

Millest sind päästetakse?

Päästetud! "Mida? Millest?" oled sa mõelnud? Kas sa tegelikult tead, mida see tähendab sinu jaoks?! 

Võtmeküsimus seisneb selles: kui kaua elab kristlane?

Õige vastus on: igavesti! Sellega on lihtne, see on sul teada või nagu öeldakse selge. Aga fakt, et vähem kui uskmatud ja teised mitmesugused Jumala usklikud, kes ei usu päästjat. Miks vähem?

Sest päästmine vähendab sinu elu. Mida see tähendab?

"Päästmisega" sa volitasid Jeesust lõpetama oma maise elu päevad hetkel, mil ta tuleb tagasi ning päästab ära temasse uskujad.

Sageli küsitakse inimestelt: kas sa tahad saada päästetud? Kuid ei selgitata, mida see endaga kaasa toob.

Päästmine ei ole ebamäärane pääsemine ei tea millestki, vaid on väga konkreetne usk. Sellega, sa tunnistad Jeesuse oma isiklikuks Issandaks ja päästjaks, annad talle õiguse sind maa pealt ära võtta üles enne kui lõpeb sinu maine elu loomulikul viisil ehk sa sured.

Kuid see tähendab muuhulgas ka seda, et kui sa sured enne Jeesuse tagasitulekut, siis sa ei pea midagi ootama, vaid päästad oma hinge ja pääsed otse taevasse.

Niisiis, päästetud tähendab, et sind tõmmatakse üles ja ühtäkki ihu muudetakse; aga sa ei tea ette, millal see juhtub, sest seda päeva mil Jeesus tuleb, teab vaid Isa taevas.

Nõnda siis, sind ei päästeta vastu sinu tahtmist või sinu teadmata, vaid selle tõttu, et sa seda soovid ja andsid Jeesusele selleks loa või nagu tänapäeval öeldakse, volitasid teda.

Kui sa seda veel ei teadnud ja sa ei usu Jeesust kui isiklikku päästjat, siis mine otsi üles mõni evangeelne kogudus ja ütle, et sa tahad saada päästetud. Ja sa saad päästetud!

Mis on lootus?

Kuni usule tulekuni me elasime ilma Jumalata, ilma päästeta, ilma tõelise ja igavese lootuseta. Kuigi mõned usklikud elavad ikka veel ilma lootuseta, sest nad ei ole vastu võtnud päästet ja korrutavad üha, et nad saavad päästetud alles siis, kui nad surevad, nõnda nad elavad sõna järgi, aga pole ära tundnud Jumala väge. Jumala riik ei ole sõnas, vaid väes. Jumala muutvas väes, mis annab meile uue lootuse. Mõned aga usuvad veelgi suuremat valet, et nende hinged ei pääse taevasse, vaid nad peavad ootama suurt kohtupäeva ja siis selgub, kas nad pääsevad Taevasse või mitte. Sellinegi usk on vale. Sellega teevad nad tühiseks Kristuse ristisurma ja pääste: pääste patuelust, kui Jeesus võimaldab elada uut elu iga päev koos Jumalaga; hingede pääste, sest me ei pea surema hirmus et ei saa Jumala juurde; kolmandaks, pääste igavesest kohtust, sest kristlaste üle ei mõisteta kohut, vaid koos Jeesusega mõistavad Tema omad kohut suurel kohtupäeval kõigi ülekohtuste üle. Seda viisi, me võime olla eksitatud igasuguste eksiõpetuste tuultes ja ei pruugi võtta Kristust tõsiselt, millest ta meid päästis! Aga Kristus päästis meid patuelust, põrgust ja kohtupäevast. Ja kui sa ei usu päästesse, siis sul polegi lootust. Sa elad ilma igavese lootuseta. Ilma lootuseta pole elu. Mis on lootus?

Jumala sõna ütleb, et meile jääb usk, lootus, armastus; kuigi kõigist suurem on armastus, siis mis on lootus? Kas sa tead, milline on lootus? See ei ole lootus, mida maailmas ohtralt pakutakse.

Jumal valis teiseks lootuse, kuna tegi selle meie hinge jaoks tugevuseks, otsekui ankruks, mis hoiab meid usus. Usk on kui laev, mille pardal me sõidame. Jumal on lootuse jumal, meie kindel ja kõigutamatu tugi (He 6 ptk, Rm 15 pt). Aga lootus, millest siin räägitakse, on tuttav ainult usklikele, kes on aru saanud oma vaimulikust pankrotist, elanud üle lootusetuse, täieliku meeleheite ning on tulnud lootuses Jumala juurde, et teha lepitust ja saada rahu Jumalaga. Selleks et vastu võtta Jumala lootus, tuleb teadlikult tulla Jumala juurde, et panna oma igavene lootus Kristuse päästele.

Meie olukord kuni usule tulekuni oli niivõrd kohutav, kuigi me ise seda ei näinud ja elasime pattudes ja petsime iseennast üha uute ja uute valedega, mida kogu maailm pakub, peaasi, et sa ei mõtleks tegelikkusele, mis sind ees ootab, millest sa ilma jääd. Inimesed panevad lootuse rahale, sõpradele, tutvustele, poliitikale, riigile, perekonnale, aga see kõik on tühine. Lootus tuleb Kristuse kaudu. Apostel Paulus kirjutab: "Meiegi olime kord ju arutud, sõnakuulmatud, eksijad, orjates mitmesuguseid himusid ja lõbusid, elades kurjuses ja kadeduses, olime vihaalused ja vihkasime üksteist" (Tt 3:3). Sest me elasime kaasaegse maailma kommete järgi, kes avaldub kõigi nende läbi, kes pole Jumalale sõnakuulelikud. Meie elasime oma lihahimude järgi, täites oma ohjeldamatuid soove, sest me olime lahus Kristusest. Me arvasime, et me oleme vabad ja tegime kõike oma tahtmise järgi, kuid tegelikult me olime teiste orjuses. Me tegime kõike seda, mida ütles meile meedia, poliitik, moekunstnik, ülemus, töökaaslane, sõber, pere liige; aga mitte Jumal, mitte Kristus, mitte Jumala sõna. Ja nii me käitusime et teistele meeldida, aga mõtlesime, miks me küll ei suuda seda ja inimesed pole ikka meie poolt. Nii me elasime kõike seda, mida ütlesid teised inimesed ja ei elanud seda, mida me ise oleks tahtnud või oleks Jumala sõna järgi õige. Me arvasime, et me oleme vabad, tegelikult olime orjad, sõgedad, ahned tegema kõike, alludes vabatahtlikult teistele, aga mitte Jumalale, kes soovis, et me oleksime vabad. Arukad, mõistlikud, täis Jumala tarkust ja õigust. Meil ei olnud lootust, kuid Kristus tõi lootuse. Uskmatud elavad ilma lootuseta, sest nad ei vali Jumalat. Kes valib Kristuse, see saab lootuse, mis tuleb üksnes Jumalalt.

Elus võib palju kaotada ja varsti võib jälle palju tasa teha ja tagasi saada, kuid lootuse kaotamine tähendab eelkõige kõige kaotamist. Surmamõistetu kambrile võib kirjutada: Sina, kes sa siia satud, jäta igasugune lootus! Kuid isegi surmamõistetud saavad uue lootuse, kui nad pöörduvad Jumala poole. Jumala sõna järgi, on eranditult kõik inimesed surmamõistetud. Sest kõik on pattu teinud. Seetõttu väärivad hukkamõistmist ja Jumala kohtuotsus kõlab: kes ei usu, on juba hukka mõistetud, sest ta pole uskunud Jumala ainusündinud Poja nimesse. Patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas (Rm 6:23). Kui me veel ei ole tulnud Kristuse juurde armu saamiseks ja pääste vastu võtmiseks, siis surmaotsus on meile juba väljakuulutatud ja me ootame Jumala kohtuotsuse täideviimist.

Jumal on nii teinud, et inimesel pole mingit muud väljapääsu saada Jumala juurde ja temaga lepitatud, kui vaid kahetseda ja vastu võtta Jumala and - pääste Kristuses - kas päästa end või Jumala kutse ja arm ning andestus tagasi lükata ja igavesti hukkuda. Paljud inimesed täiesti teadlikult hülgavad selle lihtsa ja kõigile kättesaadava Jumala lootuse ja pääste tee, sest loodavad end päästa isiklike tegude, isikliku tee või usuvad mõnda muud valet ja ebajumalat. Kuid need kõik elavad valede lootustega. Järgides enamuse eeskuju kuni uskumuseni, me samuti lootsime oma patud andeks paluda, lootsime nendest välja osta või saavutada Jumala õigeksmõistev otsus oma heategude läbi.

Paljud inimesed elavad edasi eemaletõukava lootusega, lohutades iseennast: nagunii suren, aetakse auku ja kõigel lõpp! Tänapäeva materjalismi juures tundub ka see lootus tõepärane, aga kõigi inimlike saavutuste seas on inimene kaotanud igasuguse mõistliku meele. August algab tal põrgutee. Kristlik lootus pole aga midagi muud kui Jumala poolt meile tõotatud igavese pääste eelmaitsmine. Läbi surma igavesse ellu. Sest Jumal oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist kadumatu ja rüvetamatu ja närtsimatu pärandi saamiseks, mis on taevas talletatud meile (1Pe 1:3,4). Sellest päästest me rõõmustame üliväga! Kristlik lootus on meie vaimulik varustus.

Tule Jumala juurde ja sul on kuhjaga lootust ja uus elu!

Lisaks lugemist: Kui sa tahad saada päästetud?

Millest sind päästetakse?

Kristlased teavad, mida tähendab saada päästetud. Enamus teavad ka seda, mida selleks teha tuleb. Oluliselt vähem teavad juba seda, millal neid päästetakse. Väga vähesed teavad aga seda, millest neid päästetakse. Kas sa tead, millest sind päästetakse?

Küsimus, millest sind päästetakse, kõlab arusaadavamalt kontekstis, millest sind säästetakse.

Proovime siis selle teema selgeks rääkida. Kuna viimasel ajal olen kuulnud korduvalt ka oma tuttavate käest kummalisi seisukohti kohtust ja päästest, mis on tegelikult valeõpetused.

Eesti kirikutes räägitakse kohtust vähe või vaikitakse üldse maha, seetõttu pole siin midagi imestada, et kui me räägime päästmisest, siis paljud on veendunud, et neid päästetakse; aga kui me räägime sellest, millised on päästmise tingimused, siis siit algavad mitmed arusaamatused, mis lõppevad sarnaselt internetis levivate valeõpetustega.

Ka see on mõistetav, kui kirikute pastorid sellest ei räägi, õigemini vaikivad maha ühel või teisel põhjusel, siis inimesed ikkagi tahavad asju selgeks rääkida ja teada, mis ja kuidas see toimub? Sestap otsitakse infot internetist. Aga sealt leiab juba kõike, ka seda, mis on saatana eksitus ja tegelikult käsitleb päästmist nii, et sa justkui polegi päästetud. See on aga ohtlik sinu päästeküsimuses ja usule.

Aga ka selles küsimuses pole midagi uut siin taeva all, kui inimesed vaidlevad kohtutes ja mõistavad maapealseid seadusi tõlgendada oma kasuks või vastase hukutamiseks, siis nii on see alati olnud, ka vaimumaailmas! Kus saatan käib ringi ja püüab inimesi eksitada aegade algusest, igal võimalikul viisil, et nende usku kõigutada.

Päästmise küsimus ei puuduta üksnes seda kaasust, kui sa lahkud siit ilmast loomulikul viisil, vaid ka seda, kui Jeesus tuleb tagasi - järgi oma kogudusele. Mõlemal juhul pääste kehtib.

Kui sa oled Jeesuse vastu võtnud oma südamesse ja oma patud andeks saanud, siis sa oled õigeks mõistetud.

Õigeks mõistmine toimub usu läbi. Sind mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses (Rm 3:24).

Vääriti mõistmine tuleb aga sellest, et levivad valeõpetused jätavad nö otsad lahti, ehk nende õpetuste "iva" peitub selles, et sa justkui oled õigeks mõistetud, kuid lähed ikka kohtu alla ja toimub veel üks kohus, mis on justkui lõplik kohus.

See oleks siis meie mõistes umbes sama, et isegi siis, kui on toimunud Riigikohus, võib Euroopa kohus selle vaidlustada; või näiteks maine olukord, et sinu üle peetakse kohut, kohtunik teeb otsuse, kuid sind vabastatakse tingimustega, eeldusel, kui sa läbid edukalt katseaja, siis sa pääsed vanglast.

Kuid me kipume unustama, et kui meie üle peetakse kohut, siis me ei ole ilmtingimata süüdlased milleski, kuigi sisuliselt me oleme oma pattude tõttu ära teeninud surma; aga Jeesus võttis meie patud enese peale.

Kui Jumala seaduse alusel peetakse meie üle kohut, siis me ei jää süüdlaseks, vaid saame usu tõttu õiguse ja oleme õigeks mõistetud. Lõplikult! Jumal ei võta tagasi oma sõnu ega armuande. Kui ta mõistis sind õigeks, andis sulle armu, siis sa seda oledki ja said. Oled vaba ja igavesti õige.

Kust algavad päästmise arusaamatused?

Esiteks sellest, et me ei loe seadust või kui me seda loeme, siis me ei mõista konteksti. See on nii tavaline.

Nüüd kohut peetakse seaduse alusel. Jumala kohut peetakse samuti seaduse alusel. Mida seadus ütleb Jumala kohtupidamise kohta?

Selles on väga selgelt kirjas, et kohut peetakse "tegude" alusel.

See säte rakendub siis, kui keegi loodab tegudele. Seaduses on mitmed paragrahvid. Kuid sinu paragrahv oli "armust".

Kui sa oled õigeks mõistetud nö muidu, täpsemalt usu läbi, siis esiteks sinu üle enam kohut pole vaja pidada, sest vastasel korral peetakse sinu üle kohut kaks korda:

• kõigepealt usu läbi, Jumala armust;
  
• ja siis ka tegude üle.
  

See ei tähenda seda, et kui sa saad päästetud, siis sa võid teha kõike, mis sul pähe tuleb; vaid see tähendab seda, et sul on kohtupaberid käes, kohtuotsus teada ja sa võid rõõmsalt edasi elada koos oma Jumalaga.

Seega küsimus, kas sinu üle on mõistetud kohut, sest Jumala sõna ütleb, et kõik peavad käima kohtust läbi, siis õige vastus on: jah.

Kuid erinevalt teistest, on sul kohtuotsus juba käes. Mis tähendabki seda, et sa oled päästetud.

Kes ei võta Kristust vastu, ei tunnista poega, peavad minema kohtu alla ja häda neile, kui nende nimesid ei leita kohturaamatust - eluraamatust. Kui sa oled päästetud, siis sa oled päästetud ka kohtust, mil peetakse kohut tegude üle.

Millised on kohtupidamise valeõpetused?

Paljud kristlased arvavad seda, et nad nö hõljuvad kuskil või on "kinni" pärast suremist ja ootavad kohtupäeva. Kuna on kirjutatud, et tuleb kohtupäev ja et kõigi üle peetakse kohut. Kuid nad ei saa aru või ei tea seda, et nende üle on kohus juba peetud.

Seda vale uskudes tähendaks see järgmist, et kohtupäeval lüüakse Taevas plats puhtaks ja sinna ei jää mitte kedagi, peale Isa ja Jeesuse, isegi ingleid mitte, sest ka nende üle peetakse kohut.

Kas sa usud, et kohut mõistetakse näiteks Maarja üle, Aabrahami üle, Eelia üle ja teiste üle, kes meile teadupoolest on juba Taevas? Mina tean seda, et neile arvati õiguseks nende usk. Aabraham oli usus kuulekas. Nendest kirjutab kiri hereeblastele 11 ptk, usust ja uskujatest muistsel ajal.

Teoloogiline aspekt

Kui sa seda ei usu, siis miks sa usud seda, et kohut peetakse nende üle, kelle hinge päästmiseks Jeesus andis oma elu ja valas vere meie pattude eest?

Siis sel juhul oleks Jeesuse ristisurm mõttetu akt. Seda poleks vaja olnud. Juhul, kui me kõik peame minema tagasi ja ootama kohut.

Piibel kirjutab, et Põrgu ja Taeva vahel on suur kuristik ja keegi ei saa sinna ega tänna minna (meie ja teie vahele seatud suur kuristik, et need, kes tahavad siit teie juurde minna, ei saa, ega tulda ka sealt meie juurde). Välja arvatud Jeesus, kellele on antud meelevald kõikjal ja võtmed. Sellepärast me võime täna saada ilmutusi nii Taevast kui ka Põrgust ja et teha nendest järeldused, et vajadusel meelt parandada. Ka seda on vaja, kui inimesed muidu enam aru ei saa, millega nad riskivad või millest ilma jäävad.

Sa ei usu seda?

Siis sa ei usu ka järgmiseks seda, mida piiblel mustvalgelt kirjutab, loe: 1Kr 6:2,3 ja Mt 19:28.

• Esiteks, mida ütleb Jeesus? "Kui te olete mulle järgnenud uuestisündimises", mida see tähendab? Aga seda, et te olete võtnud Jeesuse vastu oma isiklikuks päästjaks ja uuesti sündinud. Aga nüüd pane tähele, mis saab edasi. Ta ütleb: "poeg istub kirkuse troonil, istute ka teie". Kes need "teie" on? See oled ju sina, usklik, päästetud! Küsimus on selles, mis seal toimuma hakkab? "Istute ka teie kaheteistkümnele troonile Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle kohut mõistma." Miks? Sest need loodavad "tegudele". Nende (nt juutide) üle peetakse siis kohut. Kohtunikud olete aga teie! Te ei ole kohtualused, vaid hakkate koos Kristusega nende üle kohut mõistma, kes loodavad tegudele. See tähendabki teie päästmist kohtu alt. Teie üle on kohus juba oma otsuse teinud ja te saate nüüd olla teisel pool, koos kõigi nendega, kelle üle kohut enam ei peeta.

• Teiseks, apostel Paulus kirjutab 1Kr 6:2,3 väga selgelt ja ühemõtteliselt: "ükskord mõistavad pühad kohut kogu maailma üle" ja küsib, või ei tea teie seda? See küsimus on ka täna aktuaalne. Paljud ei tea seda, et nemad on need pühad, kes hakkavad kohut mõistma kogu maailma üle, "ükskord me mõistame kohut inglitegi üle".

Mida sa siis üldse usud? Kas seda, et oled päästetud, aga lähed kohtu alla või seda, et oled päästetud ja mõistad kohut isegi juutide ja inglite üle?

Sel samal teemal kirjutab ka Luuka evangeelium, loe Lk 22:28-30, "aga teie olete need, kes minu juures on püsinud," loe edasi, "mina sean teile kuningriigi," loe veel edasi, "et te sööksite ja jooksite minu lauas minu riigis," loe veel edasi, "ja istuksite troonidel," jälle see sama, millest kirjutas Matteus ja ka apostel Paulus. Luukas kirjutab, "istuksite troonidel, mõistes kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharule."

Kas kohtumõistjad saavad istuda süüpingis või istuvad troonil, kust mõistetakse kohut?

Ma loodan et sa oled päästetud, aga siis sa pead andma endale aru ja teadvustama kes sa tegelikult oled! Et sa ei lähe kohtu alla, vaid vastupidi; sa oled kohtunik koos Issandaga, nagu Kristus seda ütles ja mõistad kohut kogu maailma tegude üle.

Seega, sa oled päästetud millest?

1. Sa oled päästetud kohtust, mida peetakse tegude üle!
2. Sa oled päästetud või säästetud lõpuaja suurematest hädadest, mis selle maailma peale saavad tulema, kuna Jeesus võtab oma koguduse üles!
3. Sa oled päästetud põrgust ja võid igavesti elada olla koos Jumalaga!

Eksiõpetajatest

Kuid ära usu seda, et on olemas mingi kinnipidamiskoht, kus hoitakse kinni kõiki kristlasi, kes justkui on päästetud, aga tegelikult veel ei ole kah, kuna tuleb kohtupäev. See ei vasta tõele siis, kui sa oled päästetud, oled teinud ära oma isikliku otsuse ehk Jeesuse vastu võtnud.

Kohtupäev

Kohtupäev pole kohtupäev kristlaste üle. Sellel päeval näidatakse (visatakse tulejärve) koht neile, kes ei võtnud Kristust vastu ja häda neile, kui nende teod neid ei päästa. Ära usu valeõpetust, et päästetud inimeste üle peetakse veel kohut. See on saatana vale! See röövib sinult lootuse ja teeb tühiseks Jumala sõna, usu Kristusesse.

Usu Kristusesse! Tema on sinu pääste ja lunastus. Tema maksis juba sinu pattude eest. Sa ei saa ennast ise päästa. Pääste on Jumala kingitus. Aga kingitust saab vastu võtta või tagasi lükata. Jumala sõna kirjutab, et mingit teist päästet ei ole.

Kui sa tahad pääseda lõpuaja traagilistest sündmustest, pääseda kohtu alt ja põrgust, pääseda selleks, et elada igavesti koos Jumalaga, siis tea, et aega on väga vähe jäänud.

Lõpuaeg

Lõpuaja sündmused, mida piibel kirjutab, toimuvad juba täies mahus.

Antikristus on juba tulnud. Iisraeli vastu koondatakse vägesid. Sündmused Itaalias. Looduskatastroofid on kuhjunud, mis on tingitud sellest, et maa magnetväli on nihkes, ka teised planeedid, kõik hävib. Piibel kirjutab ja hoiatab, et aga teie olge valvel! Vaadake ja tundke ära.

Ps. Kui sa peaksid täna lahkuma siit elust surma läbi, siis sind päästetakse samadel tingimustel kui need, kellele Jeesus järgi tuleb. Tea seda, et sa ei lähe kuhugi "magama", vaid lähed Jumala juurde. Taevas on juba väga suur hulk kristlasi, kes sind seal ees ootavad, kes kõik on Jeesuse läbi päästetud.

Kui sa pole veel päästetud, siis kas sa tahad saada päästetud? Lisaks lugemist: uussünd