Mida toob aasta 2017?

MIDA TOOB UUS AASTA?

Aastavahetus on sündmus, mille puhul inimesed teevad kokkuvõtteid eelnenud aastast, aga otsivad ka märke, mis neid võiks ees oodata uuel aastal. Halb on siis, kui otsitakse seda vastust läbi nõidade, horoskoopide ja mõnel muul moel, mida teevad paganad.

Jumal juhib kõiki inimesi, kuid ta teeb seda erineval moel. Jumala lapsi juhib ta iga päev oma vaimu läbi ja aastavahetus on Jumala jaoks vaid number. Jumal ei anna inimestele ette teada kogu aasta sündmusi. Jumal ei lähtu kalendriaastast. Uue aasta ennustused on Jumala jaoks ebajumalateenistus, millega ei tohiks tegeleda!

Tõsi on see et Jumal juhib - ja need, kes ei ole Jumala omad, need ei saa piisavalt juhitud, sest nad ei saa aru või ei näe juhtimist. Sestap pöörduvad need nõidade ja ennustatajate ja nn tarkade poole. Aga Jumala lapsed on Vaimust juhitud iga päev, mitte mõne ennustaja arvamuse alusel.

On ikka väga naiivne uskuda, et kui sa oled kuke aastal sündinud, siis see mis sind ootab ees, ootab ees ka kõiki teisi. Kui sa oled veevalaja tähemärgis, et siis see mida keegi maag arvab juhtuvat selle tähemärgi all, tabab kõiki veevalajaid. On ilmne, et see ei ole nii. Targad inimesed saavad sellest aru. Need, kes tahavad ise oma elu juhtida, mitte olla juhitud mõne nõia, maagi või nn targa sõnadest või arvamusest.

Küsimus mida toob uus aasta on üldse valesti püstitatud!

See on inimlik lähenemine, mitte jumalik. Jumal juhib iga päev oma Vaimu läbi - ja kui edukas või  õnnetu on sinu eelnev päev, sõltub paljuski sellest, kas sa võtad teda kuulda.

Te ju ei ütle lastele ette aasta sündmusi? Miks siis arvata, et teie Taevane isa seda teeb.

Ei teegi. Küll oleks imelik, kui lapsed saaksid vanematelt korraldused ette üks kord aastas, mida teha ja mis tuleb ning siis peaksid nad ootama järgmist korda aasta lõpus enne, kui saabub uus korralduste või sündmuste nimekiri!

Inimestena on meil võimatu ette näha sel viisil, kuigi Jumal teab mis meid ees ootab ja keda mis sündmused tabavad. Inimlaste kiustatus on olla kui Jumal, kõike ette teada. Kuid üksnes Jumal saab näha sel viisil ette.

Küll oleks kohutav, kui me ees oleks tegelik nimekiri sellest, mis meiega järgmisel aastal juhtub! 

Kas me suudaksime seda vastu võtta ja oodata? Seal oleks kirjas nii hea kui halb. Häda on selles, et seal on kirjas ka halb! Kuid kas me suudame seda taluda, oodata seni, mil see juhtub?

Inimesed tahavad teada tulevikku, aga nad jätaksid sellest välja kõik halva. Nende aasta sisaldaks vaid head õnne. Aga see ei ole nii. Jumal ei anna ette teada, mis kalendriaastas juhtub. Küll aga ta hoiatab inimest halva eest (!), et viimane saaks ennast muuta, midagi teha, et vältida halba, mis ees ootab. Kasvõi ainuüksi palvetada, et Jumal pööraks selle heaks. Ja Jumal teebki seda, kui keegi palub.

Jumalale meeldib suhelda iga päev, mitte üks kord aastas. Samamoodi lastevanematel meeldib suhelda iga päev oma lastega ja anda neile korraldusi, neid õpetada, kaitsta. Jumalale meeldib inimesi näha kirikus iga nädal, mitte vaid jõululaupäeval. Ta tahab, et me oleksime temaga püsiühenduses!

Jumal annab teada inimestele ees seisvaid sündmusi ja enamasti ta teeb seda läbi oma Püha Vaimu, kes nõustab tema omi, abistab, õpetab, kaitseb. Kellel ei ole tema vaimu, neile ta kõneleb mõnel teisel moel. Iseasi on see, kas inimene paneb seda tähele ja võtab teda kuulda?

On sündmusi, mida tuleb täpsemalt kirjeldada, et me võtaksime seda tõsiselt kui hoiatavat märki. Ta saab selleks kasutada unenägu. Läbi unenägude on võimalik sündmusi üsna täpselt ette näidata (näidata mis juhtub). Seda nii kristlastele, kui ka neile kes teda ei usu.

Kui meie saame Jumalalt märke, nägemusi, unenägusid, siis need kindlasti ei ole kalendriaasta tähenduses, vaid ikka nii, et meil oleks teadmine ja piisavalt aega selle probleemiga tegeleda enne kui see sündmus tabab ootamatult. See ei ole kalendriaastaga kuidagi seotud. See juhis on ette teatatud ja edasi sõltub inimesest, mida ta selle teadmisega peale hakkab.

Jumal annab ette teada nii halba kui head.

Kuid Jumala headus väljendub eelkõige selles, et ta annab meile ette teada halba, et me saaksime seda vältida! 

Kui Jumal annaks inimesele ette teada vaid õnne, nagu inimesed seda soovivad teada, siis ta poleks õiglane Jumal. Aga ta on õiglane. Ta tahab inimest näha ja suhelda inimesega kogu aeg ja teda aidada, mitte ükskord aastas.

Õnnistatud uut 2017 aastat!

Sünnisündmused ajas

SÜNNISÜNDMUSTE KULGEMINE AJAJOONEL

Filmides nähtud Jeesuse sünnilood mõjutavad meie arusaamu tugevamalt kui me seda oskame arvata. Aga sageli mitte õiges suunas. Kas Maarja ja Joosep pidid Petlemmast põgenema Egiptusesse kiirustades pärast lapse sündi nagu seda stseeni sünnifilmides esitletakse? Vastus on, ei pidanud. Millest seda järeldada?

Kas Maarja ja Joosep pidid Petlemmast põgenema kiirustades pärast sündi?

Kui palju Joosepil ja Maarjal oli tegelikult aega Petlemmas viibida?

Ka targad ei olnud kohe platsis, nagu enamus filmidest sündmust ajastab. Astronoomiline sündmus või nn "tarkade täht" ehk Jupiteri ja Saturni kohtumine toimus kolmes järjestikulises konjuktsioonis. Kuid ajalugu ei ütle, millise ajal neist täpselt viibisid targad Petlemmas ja Jeesus sündis. Matteus võttis oma sõnastuse Moosese raamatust (2Ms 4:19:20), mille kirjeldamisel on aluseks võetud Vana Testament. 

Targad ütlesid "Me nägime tema tähte tõusmas!" kuid mitmendal korral? 

Meile lähim põlvkond nägi "tarkade tähte" samuti järjest mitu korda: 15. august ja 11. oktoober 1940.a ning kolmas kord veel 20. veebruaril 1941. Aga tähtede seisma jäämise all mõeldi astrtoloogilises keeles planeetide seiskumist edasi-tagasi liikumise taustal. (Mt 2:9)

Nähtavasti võttis ka Heroodesel kogu selle loo seedimine ja uurimine aega, enne kui ta lasi tappa koguni kahe aastakäigu jooksul sündinud Petlemma ja seal piirkonna (Raamas) lapsed nö igaks juhuks, arvestades seda aega, mille ta oli tähetarkadelt täpselt välja uurinud. (Mt 2:16) Küllap ta ootas ka tarkade tagasi tulekut, kuid teadupärast need ei läinud Heroodesele ütlema kus laps on. Tarku hoiatati unenäos, et nad ei läheks Heroodese juurest läbi, läksid nad teist teed tagasi oma maale. (Mt 2:12) Vaevalt et Heroodes ootas seda tapatalgu läbiviimist 2 aastat, aga paar kuud võis ta seda vabalt teha.

Fakt on see, et Joosep ja Maarja viibisid Petlemmas 2 kuud, sest esiteks, alles nende sealoleku ajal said päevad täis nagu kirjeldab arst Luukas, vt Lk 2:6 ja kui Jeesus oli sündinud, toimus 8 päeva pärast lapse ümberlõikamine; ja teiseks, pärast seda viidi laps Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette ning ohverdati paar tuvi nagu Moosese seadus ette näeb, kuid enne kui toimus ohvri toomine, pidid täis saama puhastuspäevad. Naine pidi kodus viibima 33 päeva! Enne ta ei tohtinud minna pühamusse. (3Ms 12:1-4) 

Põgenemine Egiptusesse toimus kahe kuu jooksul.

Arvestades eeltoodud sündmuste kulgemist, võib kindlalt väita, et neil oli piisavalt aega veeta oma sugulaste keskel ja Maarjal taastuda enne, kui nad pidid Heroodese tapatalgu eest Petlemmast Egiptusesse põgenema.


Müüt:

Kindlasti ei vasta tõele sündimise kirjeldamine viisil, justkui Maarjal oli laps kohe kohe sündimas juba kohale jõudmise hetkel, et Joosep pidi võõraste ustel koputama ja meeleheitlikult otsima sünnitegevuse alguse tõttu peavarju nagu seda filmides sageli näidata üritatakse.

Joosep ja Maarja elasid sugulaste keskel, aga rahvaloenduse ajaks oli terve maja sugulasi täis, siis ei olnud seal neile privaatset kohta lapse sünnitamiseks. Seetõttu nad valisid selleks maja kõrval vaiksema koha, milleks kahtlemata sobis grott. See ei olnud laut, nagu kirikutes tihti näidatakse.

Loe lisaks: 

• Kolm tarka ja tarkade täht
• Jeesuse sünnipaik
• Jeesuse sünnigrott Petlemmas
• Jõulude ajalugu

Kuidas analüüsida taevaste kogemist?

Mida saab ja kuidas hinnata nn taevaste kogemist?

Esmalt, mida sellest kirjutatakse? Vaata, Issanda, su Jumala päralt on taevas ja taevaste taevas, maa ja kõik, mis seal on, kirjutab VT. 5Ms 10:14, samuti 1Kn 8:27, 2Aj 2:5, 6:18 ja 36 ptk 23 salm et "Issand, taevaste Jumal", aga ka Esr 1:2. Ent Nehemja märgib, et "Issand, sina oled teinud taeva, taevaste taevad ja kõik nende väe, maa ja kõik mis selle peal on" (Ne 9:6) Salmist kirjutab, et "Jumal, üle taevaste, üle kogu maailma" ptk 57:6, 12 ja 68,34 jpt salmid, milles igal poole märgitakse taevastest.

UT ei vaiki seda maha või ei ole selles küsimuses kuidagi jätnud meid teadmatusse, nt apostel Paulus märgib seda oma kirjades. On arusaadav, et vana maailm saab hästi aru, millest jutt käib. Paremini kui meie siin infoühiskonnas, kes me arvame, et taevas lõpeb seal, mida me saame näha füüsiliste silmadega. See ei vasta tõele. Sellest mõned näited allpool. Ent enne seda, nt Paulus kirjutab efeslastele, kes nõudsid tarkust ja olid selle edendajad, et Jumala mitmekülgne tarkus saab teatavaks koguduse kaudu (ehk siis kristlaste) taevastele valitsustele ja meelevaldadele. Ta ei ütle siin taeva valitsusele (ainsuses), vaid taevastele! (Ef 3:10). Mees teab, millest mees räägib. Samas pöördumises ta kirjeldab veelgi enam, ta ütleb: "kes on tulnud alla, on sama, kes on ka läinud üles üle kõigi taevaste (! ps), et ta täidaks kõiksuse. See on ikka väga selgelt kirjas. Heebrea kirja autor kirjutab taevastest. Nii et üks asi on Taevas, kus on Jumala troon ja tema pühad, päästetud koos Jeesusega, hoopis iseasi on taevad enne seda dimensiooni. Piibel teeb sel vahet ja nii oleks ka meil kummaline seda tõika ignoreerida, arvata, et kõik on üks sega puder ja kapsad, eriti veel siis, kui me puutume kokku nähtustega, praktikaga, sündmustega, mis selles valdkonnas sageli aset leiavad. Kristlastena me teame seda, aga me peame ka aru saama ja vahet tegema, mis ja kuidas asjad on seatud.

Tulles tagasi nende näidete juurde, mis UT sisaldab, siis mõned näited lühidalt.

Esmalt, Peetrus.

Paljud teist teavad Peetruse keskpäeva nn katuse sündmust. Kes ei tea, siis selle kohta saab lugeda Apostlite 10 ptk. Piibel kirjeldab, et Peetrus läks palvetama ja siis sündis, et ta oli nagu endast ära. Nägi laskuvat anuma, mida maa peale lasti ja ta pidi sealt sööma, kuid keeldus. Teadupärast juutidel on toidu osas ranged reeglid ja ka Peetrus järgis neid kui juut, ometi kuulis ta siis lisaks nägemusele häält, mis ütles: "Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!” Ning lõpuks ta sõi. Mida siis sellest arvata?

Esiteks Peetrus oli endast ära ja see tähendab ilmselgelt, et ta ihu oli küll katusel, aga hing rändas, mille pilti siis antud koht kirjeldab. Kas Peetrus oli surnud? Ei, ta ihu elas, järelikult vaim oli temas. Küll aga ta ei kontakteerunud füüsiliste meeltega ehk ta hing oli kehast väljas. Selles kohas me ei saa teada, et ta kõht sai täis (vastupidiselt toiduimed viie või nelja tuhande inimese toitmine, "Ja kõik said kõhud täis." vrd Mk 6:42 vs Ap 10:10), seega tegemist oli hingelise kogemusega, kus hing oli nagu endast ära, kehast väljas ja midagi toimus, mida silmadega ei olnud kõrvaltvaatajal näha. Fakt, jääb faktiks. Peetruse hing käis taevastes dimensioonides ja sealt anti talle kindlad juhtnöörid, mille tagamõttest mõnel teisel korral, miks seda oli vaja talle selgitada.

Teiseks, Stefanos.

Piibel kirjeldab Stefanose hukkumist ja taevastest läbi minekut kus Stefanos nägi suisa Taevast. Kõrvaltolijad seda ei näinud. Kuidas ta seda sai näha, kui piibel seda välistab. Asi on nimelt selles, et Stefanos ei kogenud hinge rändamist vaid vaim hakkas ihust eemalduma. Teadupärast kui inimene sureb, siis lahkub inimesest mitte üksnes hing, aga ka vaim! Kuivõrd Stefanos oli täis Püha Vaimu ja ta võeti vastu Taevasse, siis ilmselgelt Jumal tahtis selle sündmuse läbi talletada, et Taevas on tema ja ta poeg ja tema poja läbi/tõttu toimub Taevasse minek. See sündmus, kirjeldab mis juhtub usklikega, kui nad surevad või nende hinge ja vaimuga, kui nende maine ihu jääb siia maha. See on vaimne "rännak", kuid kust ei ole tagasiteed. See viib otse Taevasse, mitte taevastesse sfääridesse. Niisiis, Stefanos vaatas üles ja nägi Jumala kirkust ja Jeesust seismas Jumala paremal käel. See on koht, kuhu saavad kristlased. Ja ta ütles mida? "Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!" ja ta suri.

Selline "pikema loomuga" läbi surma minek. Kuid pane tähele, ta ei ütle, võta mu hing vastu, vaid ütleb, võta mu vaim vastu. Taevasse saavad need, kellel on vaim. (Lisaks hingele vaim. Loomadel ei vaimu! Jumal on vaim ja inimeses on osa tema vaimust ja me oleme vaimolendid. Suhtlus Jumalaga toimub samuti vaimu läbi, mitte hinge abil. Hing on lihtsalt vahend, mis on vaimu avaldusi teostab.) Nõnda, Jumal tegi puust ja punaselt ette, kuidas asjad käivad. Et meil oleks need teada, mis saab usklikest, - päästetutest ja meil ei oleks selle suhtes teadmine, tarkust taevastel ka vahet teha.

Kolmandaks, jüngrid.

Piibel kirjeldab Jeesuse kirgastamise juhtumis taas taeva kogemist. Vaatame põgusalt ka seda sündmust. Seda kirjeldatakse läbi mitme jüngri kes olid samal ajal koos Jeesusega. Seetõttu on see eriti autentne. Mis seal siis juhtus. Jeesus läks jüngritega üksildasse paika ja ühtäkki jüngrid nägid kuidas Jeesuse pale hakkas kiirgama (ilmselt siis helendama, valgust peegeldama vms), sõna sõnalt: ta pale säras otsekui päike. Ei saa öelda, et me oleme kuskil oma füüsiliste silmadega näinud midagi sellist, et kellegi nägu lausa särab ja isegi rõivad said valgeks. See on ilmselge Jumala väe kohaloleku märk. Kuid edasi kirjeldatakse, et Peetrus hakkas rääkima Jeesusega, seega oli ta mitte endast ära, vaid nö täie mõistuse ja teadvuse juures. Enne seda nad ilmselgelt nägid/kuulsid oma füüsiliste silmade ja kõrvadega Eeliat ja Moosest, sest vastasel korral ei oleks nad nendega (Eelia, Mooses) rääkinud. Seega võime öelda, et asi oli otsekui 3D kinos. Jüngrid nägid Eeliat, Moosest, kes teadupärast peaks ju olema/asuma Taevas, ent ühtäkki näitasid ennast kõigile paigas viibinud isikutele ja mida veel (!), toimus kõnelus, nagu nõupidamisel. Kõik nägid kõiki ja said kuulda millest teised rääkisid, ainus, keda seal näha ei olnud oli Jumal ise. Ent tema kohalolu oli täiesti kindel. Kui Peetrus ütles, et teeme Eeliale ja Moosesele ka lehtmaja (lehtmajade pühal oli kombeks neid kergehitisi teha), siis korraga Jumala isa ütleb kuuldavalt välja (nii et kõik Teda kuulevad, aga ei näe teda! pilv varjab): "See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!” Teisisõnu, poisid, ärge siin mingit tsirkust korraldage, vaid pange tähele mida Jeesus teeb ja kuulake teda. Ühesõnaga, Peetrus võis tummaks võtta küll, kui kuuleb, kuidas Jumal temaga räägib ja talle sõnad peale loeb. Ühest küljest üsna naljakas, teisest - tõepoolest, mehed, saage aru asja tõsidusest. See ei ole siin enam mingi traditsioon, mida te rutiinist korraldate kord aastas, vaid Jumalal on käimas reaalajas konkreetne plaan, millega teil oleks kohe mõistlik ühineda, esmalt ennast kurssi viia! Antud näite puhul ei ole tegu ei hinge rändamise ega vaimse nähtusega, vaid suisa reaalse Jumala väe avalduse ja isikute ilmumisega nii, et see on inimeste füüsilistele meeltele tajutav. Miks? Sest esiteks toimus nö Jeesuse "seadistamine" (kui nii võib öelda), teiseks ka nõupidamine kõrgeimal tasemel, millest isegi Jumal võttis osa peale nende, kes olid eelnevalt Taevasse võetud (ehk siis Eelia, Mooses).

Kokkuvõtteks me võime öelda nendes küsimustes on mitmed dimensioonid, kuidas need siis avalduvad, selle põhjal me saame neid nähtusi või nähtut ja kogetut süstematiseerida/klassifitseerida laias laastus, kas hingeline elamus, vaimne või füüsiline ent Jumala väe mõjujõul toimunud sündmus. Ei ole siin mingit saladust, maagiat, selgetnägemist, demonismi, millega inimesi eksitatakse omakasu tõttu ja need inimesed on põrguteel, vaid piiblis on väga selgel välja joonistatud ja meile arusaadavad taevased sündmused, millel saate vahet teha,  - ja tulebki teha! Siin ei ole mingit trikki.

Vaimne maailm on väga reaalne ja inimene saab peamiselt hingelisi kogemusi (endast ära, hinge rändamine, unenägu, okultism, koomas, jt), kuid üldjuhul neil ei ole midagi pistmist Taeva kogemisega. Taevast ei ole tagasiteed. Piibel kinnitab seda. Kes on kord vastu võetud, see ei saa sealt siia tulla nö ringi kolama, ega ka vastupidi mitte, sinna ei pääse kui vaid Jeesuse kaudu. Kui Jeesus kedagi viib ja tahab näidata Taevaseid kohti või suisa Põrgut (kõike seda on esinenud), siis see on Tema otsus, inimene ei saa seda esile kutsuda. See on üksnes Jumala käes. Kõik väited, et "ma käisin Taevas", sest olin endast ära, toimub  tegelikult taevaste dimensioonis mitte seal kõrges kohas, mida piibel tunneb kui Taevas, kus on Jumala troon, tema pühad sh päästetud. Seetõttu te saate neid asju hinnata ja teha õiged järeldused.

UT leiab ka teisi näiteid taevaste kogemistest, kuid meil on vaja aru saada, mis need on, mis asjaoludel ja siis me saame neid tõlgitseda, mitte enesele hukatuseks nagu esoteerikud, okultistid, maagid või nn sensitiivid asja inimestele serveerivad ning selle läbi hukutavad palju hingi; vaid ikka nii, nagu Jumal on asjad seadnud ja me mõistaksime tema loomingut ja meie kohta selles. Nii et kõik kes väidavad, et nad on paradiisis käinud, ei vasta tõele, see on vaid medali üks külg. Jumal on loonud taevad ja selles on oma süsteem, kord, aga üks on neist kõrgem koht, see on Taevas.

SEGADUS SEOSES TAEVA(STE) KOGEMISEGA

SEGADUS SEOSES TAEVA KOGEMISEGA

Paljud esoteerikud õpetavad oma nn taevastest kogemustest, kuid kõik need on tegelikult "taevased" jutumärkides. Piibel räägib samuti taevast mitmes dimensioonis. Seetõttu need kes ütlevad, et nad on viibinud Taevas, samas pole hinge heitnud, - eksitavad teid oma kogetud väidetega! Kuidas?
Asi on nimelt selles, et nad räägivad sellest kuidas nad olid endast väljas ja mida kõike nad seal (mida nad nimetavad kui taevas) nägid, siis see võib kohati olla õige, aga see ei ole see koht mida kristlased tunnevad kui Taevas või mida piibel selleks kohaks defineerib. Niisiis, eksitakse millega?
Inimene koosneb hingest, vaimust ja ihust. Kui inimene ei sure, siis ta võib kogeda hingerändamist (nt unes, koomas olles jpt juhtudel). Sel puhul hing on otsekui inimesest väljas/ära, aga vaim on inimeses edasi, kuna inimene ei ole surnud! Siin aetakse segi asjaolu - nagu vahel öeldakse et keegi "heitis hinge", siis see ei tähenda, et ta hing lahkus kuhugi ära; vaid tähendab täpselt seda, et ta vaim lahkus ja ka hing (üheskoos), ta suri. Kui aga keegi räägib, et ta oli koomas ja nägi taevaseid kohti, siis ta tegelikult oli vaid taeva eelruumides, mitte Taevas kus on Jumala troon ja tema pühad. Näiteks seal ei ole langenud ingleid (deemoneid) sh kurat, kes visati Taevast välja. Aga kus nad siis on, tekib küsimus, eks ole.

Sest sinna (Taevas) jõuab inimene mitte siis, kui ta kogeb hingelisi elamusi, vaid üksnes siis, kui ta ihu sureb, mil lahkub ta vaim ja siis on tal võimalus olla koos Jumalaga igavesti või ta saab Jumalast lahutatud, olenevalt sellest, mis otsuse ta oma elus eelnevalt tegi. Sest kui ta otsustas elada oma maise elu ilma Jumalata, siis pole tal ka mingit lootust igavesele elule koos Jumalaga, ta vaim (sh hing) viiakse põrgu. See et ta vahepeal koges hinge äraolemist või hing nägi taevaseid kohti ei tähenda absoluutselt seda, et pärast surma ta sinna jääb. EI. Sest inimesel on peale hinge ka vaim ja selle alusel määratakse tema saatus. Hing on vaid osa inimese isiksusest, sh teadmised, iseloom, annid jms õpitud kogemused ja nn vaimne pagas, kuid vaim on hoopis midagi muud! Vaim asub inimese sees, mitte peas (!), kus on hing, vaid südames (!!!); see on isik - vaim, kelle abil inimene saab suhelda Jumalaga. Ka Jumal on vaim, mitte hing. (Ärge ajage segamini.) Inimesel on hing, kuid Jumalal ei ole hinge! Samas Jeesusel, tänu maisele elule on hing, Jeesus on Jumala poeg ja tema ülesannete täitmiseks siin oli tal hing ja nii ka igavikus, see on erand. Sel on oma põhjus, aga sellest mõni teine kord pikemalt.

Nii et ärge laske ennast eksitada neil kes ütlevad, et nad olid endast ära, vaimsel rännakul (taevastes sfäärides), siis tegelikult nende vaim ei rännanud kuhugi, sest muidu ta oleks pidanud surema ja ta pidi jõudma Taevasse (aga Taevast ei ole tagasiteed, nagu piibel ütleb), vaid sel juhul jääb ainus võimalus: hing rändas. Hing üksi ei pääse Taevasse lihtsalt nö ära käima ja sinna kohale vaatama. Samas on olnud tunnistusi, kus keegi on võetud kaasa, kuid see on toimunud koos Jeesusega, tema juhtimisel ehk kui Jeesus isiklikult kedagi sinna viib ja midagi tahab näidata. See on piibelik. Jeesuse käes on nö Taeva võtmed ja uks. Keegi ei saa Taevasse kui vaid Jeesuse kaudu.

Kuidas te vahet teete?

Uurige, kas ta süda seiskus. Kui ei seiskunud, siis oli see hingeline kogemus, kui süda seiskus, siis vaimne kogemus; sest vahel mõned surevad ja kohtuvad Jeesusega, aga Jeesus on nad veel tagasi läkitanud (mingi eesmärgi tõttu) ja siis on vaim inimese sisse tagasi pöördunud (kuigi ta ihu oli kliiniliselt surnud) ja inimene on ärganud ellu.

Niisiis, ärge teil olgu selle nähtusega mingit segadust ja olge tähelepanelikud, hinnake fakte, et te ei laseks ennast eksitada.

Jumala Vaimu väljavalamine on juba ära toimunud

"Ja pärast seda sünnib, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale. Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie vanemad uinuvad unenägusid nähes, teie noored mehed näevad nägemusi" kirjeldab prohvet Joel (Jl 3:1) lõpuaja sündmusi. Ta lisab, "päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav. Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, pääseb." Võibolla sa ootad uut nelipüha sündmust ja mõtled, et aega on, Jumal pole veel oma Vaimu välja valanud. Tea seda, et Jumala Vaim on juba välja valatud, mida kinnitavad paljud ärkamised, siin ja seal. Vaata kasvõi ajalugu. Sa võid näha, et paljud sajandid ei juhtunud midagi erilist, ma ei räägi sellest, et imesid ei toimunud. Ma räägin sellest, et ainult väga vähestel oli võimalus osa saada Jumala sõnast, lugeda isiklikku piiblit, sadade rahvaste seas. Veel enam, täna me võime Jumala sõna lugeda internetist. Osaleda virtuaalselt suurtel krussaadidel, näha ärkamisi, siin-seal. Iga ärkamine tuleb ja läheb, aga Jumala Vaim ei lähe kuhugi. Inimesed, kas kogevad seda või nende südametes pole Püha Vaimule ruumi. Nii ongi. Jumala Vaimu väljavalamise tunnuseid kohtab kõikjal, juba sajandeid, see on täna väga intensiivne kui võrrelda keskaega. Ärge oodake, vaid tegutsege! Jumal on oma Vaimu läbi iga kristlase südames. Sa ei pea ootama mitte mingit uut välja valamist, vaid otsi Ta üles. Sa näed Püha Vaimu oma elus läbi nende andide avaldumas, mida Jumal sulle on kinkinud inimeste teenimiseks. Jumala Vaim on juba välja valatud, juba sajandeid ja selle tunnistajad olid meie esivanemad ja oleme täna ka meie. Sina ja mina armas sõber ja vend Kristuses. Seepärast küsib Jumal täna, kas sa tead seda? Kas sa oled Minuga tuttav? Kas sa koged Minu Vaimu eneses? Mida sa selleks teinud oled? Kas sa tead, millised on sinu annid, mida Ma sulle olen kinkinud, küsib Jumal? Ära otsi Vaimu väljast, Ta on sinu sees! Ta igatseb sinuga suhelda ja ütle talle: Tere, kallis Jumala Vaim! Siin ma olen. Mis me TÄNA TEEME?

Küllap oled sa kogenud oma elus imelisi asju, suuremaid või väiksemaid, kuid tea, kõigile sünnib nende usku mööda. Jumal on suur. Ta on väga suur! Kui suur on sinu Jumal? Kas sa usud, et ta suudab teha suuri asju? Sa usud? Sa usud, et sa saad päästetud. Miks sa siis ei usu, et Jumala Vaim on sinuga iga päev ja Ta käib nagu Jeesus oma jüngritega, õpetades neid, juhatades neid, kui vaja, siis noomides neid, aga ka lohutades; tehes Jumala tahet. Sa ei pea tegema suuri asju, sa ei pea olema kuulus evangelist, aga sa pead käima koos oma Jumalaga. Sa tahad kõike ise teha. Olgu. Aga miks! Jumal ütleb, paluge ja teile antakse. Palu Issandat ja ta vastab sinu palvetele. Palu suuri asju, palu pisiasju. Mida sa palud, seda sulle antakse. Jumal on lõpuaegadel eriti helge. Nagu ta prohvet Joeli kaudu ütleb, et ma valan oma Vaimu kõige peale, kõigi peale, kes tahavad Kristust vastu võtta. Sa võid hakata ennustama, sa võid näha unenägusid, kõik see antakse sulle inimeste teenimiseks. Mitte demonstreerimiseks, vaid teenimiseks. Sinu teenistus võib olla täna mõne inimese aitamine, aga Jumalale on armas iga hool, mida inimene teeb Jeesuse nimel.

Luba, ma räägin sulle unenäo, mis ma nägin paar päeva tagasi. See ei olnud tavaline unenägu. See oli nägemus lõpuaegadest. Prohvet Joel ju ütleb, et te hakkate nägema unenägusid. Võibolla on sul oma unenäod? Võimalik, et need on teiste usklike kinnitamiseks. Pea Jumala Vaimuga nõu ja küsi Ta käest, mis ta sellega öelda tahab, kas see oli vaid sulle endale, või oli see mõeldud kellelegi teisele või koguni kõigile edasi andmiseks? Ma nägin unenäo, et ma olin kodus ja kodus oli ka mu poeg, kes on praegu 4 aastane. See oli väga selge. Korraga ma nägin, kuidas üle meie peakohade lendas suur taevakeha. See võis olla umbes sada meetrit lai, aga see oli suur ja tegi tohutut müra, mis ehmatas ja pani seda vaatama. See lendas väga kiiresti ja madalalt üle meie, võibolla paarisaja meetri kõrguselt, nii et ma kuuldes ja nähes seda üle meie lendamas tõmbasin ennast küüru, alateadlikult, kaitse asendisse. Igal juhul lendas see keha üle meie väga kiiresti ja korraga oli juba kadunud horisondi taha ja ma jäin korraks mõttesse, et millal see alla kukub. Aga ma ei näinud seda ja see kadus horisondi taha. Kui ma seda mõtlesin, haarasin sülle oma poja ja jooksin majast välja, keldrisse. Ma isegi ei tea, miks ma seda tegin, aga ilmselt kartusest, et nüüd tuleb midagi sellist, mis võib meie peade kohal kokku kuhjuda ja ma hüppasin välkkiirelt välja. Kuid ma ei kuulnud kokkupõrget ja seetõttu ma tulin välja vaatama, mis on juhtunud. Vaatepilt oli üsna kohutav. Lendamise trajektoor oli selleks ajaks muutunud tumedaks ja tihedaks, see oli hall, sünge ja taevas ei paistnud sellest enam läbi.

See oli umbes nii, nagu Joel kirjutab oma raamatus. "Ma annan tunnustähti taevas ja maa peal... suitsusambaid. Päike muutub pimedaks." (Jl 3:3,4) Evangelist Markus kirjeldab seda 13 pt, aga läbi Jeesuse sõnade. Apostlite tegudes on kirjas, "et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale," see tähendab ka sinu peal on Jumala Vaim, aga ta lisab "teie pojad ja tütred ennustavad ja teie noored näevad nägemusi ja teie vanad näevad unenägusid," Ap 2:17. Praegu on unenägusid näinud paljud inimesed, enam kui seda varasematel aegadel kokku. Minu naine näeb alatihti unenägusid, millel võib olla tähendus, mitte üksnes temale, vaid ka meile kõigile. Jumal teab. Aga varem pole unenägudest ja nägemustest nii palju räägitud kui täna. Varem pole neid esinenud nii paljudel, lihtsatel inimestel, kelleks oleme meie, mina ja sina, armas lugeja. Mõtle selle peale. Mõtle ka selle peale, mida teeb Jumala Vaim sinu läbi. Jumala Vaim on juba välja valatud ja sa ei pea ootama enam mitte mingisugust teist vaimu. Ainus vaim, mis veel tuleb ilmsiks, on antikristuse vaim ja suur eksitus, aga me ei tea, kas me seda näeme, sest see saab olema lõpuaja suure ärataganemise põhjus. Kuid Jumal on hea ja ta päästab meid suurest ahistusest. See võib juhtuda väga ruttu. Tee oma südameasjad korda ja koge Jumala Vaimu oma elus! Ta tahab sind teenida. Selleks anna oma elu üle Jumalale ja ole usklik!

Kuidas kaitsta end unes?

Kristlasena peame suurimat võitlust eelkõige selle isikuga, kes meile peeglist vastu vaatab. Väga palju räägitakse sellest, kuidas seda teha. Kui te olete selles vilunud, siis pole see teie teema. Aga mida teha siis, kui teid rünnatakse unenägudes või täpsemalt näete kujutlematuid action stseene unes, kus teid pannakse ebamugavasse olukorda, võiks öelda isegi puutute kokku räpaste asjadega või teid lihtsalt kohutavad situatsoonid, millest väljuda on ääretult keeruline enne hommikut. Hea on kui te ärkate üles. Halvem tunne on siis, kui te kogete rünnakuid poolunes või sügavas unes ja olete sihtmärgiks. Hullem veel, kui nendesse "virtuaalsündmustesse" kisutakse kaasa ka teie pere. Kõik me teame, et Jumal kasutas vahete-vahel inimesega suhtlemiskes und, uneaega. Vanast testamendist võib lugeda selliseid sündmusi rohkesti. Võibolla sellepärast, et siis ta saab inimesega suhelda, inimene saab temast aru ehk on vastuvõtlik. Kas ta une tähendusest aru saab, see on ise küsimus. Võibolla on ka vaimuliku sõjapidamise raskemad lahingud toimunud just unes või ajal, kui inimene peaks puhkama, kuid looda sa ... Hingevaenlane teeb elu kibedaks. Uneajal on inimese vaim vastuvõtlik ja kui Jumal ei räägi, siis see ei tähenda, et mõni deemon seda teha ei kavatse. Mida enam inimene toetub usule, seda suurem tõenäosus, et kurjusel pole muud ligipääsu kui vaid uneaeg. Pean tunnistama, et ma ei ole seda teemat eriti uurinud ja võibolla oskab keegi teine minu jaoks keerulise asja väga lihtsalt lahti selgitada. Aga olen näinud, kuidas raamatupoed kubisevad kõikvõimalikest sensitiivide raamatutest, kus püütakse seda teemat lahata. Ja inimesed ostavad sellist sodi kokku, muidu neid ei kirjastataks. Selliste rünnakute juures olen ma tähele pannud, et asjad korduvad mingi sagedusega, sõltumata sellest, milline on meie vaimulik olukord. Aga nähtavasti siiski parim on see, kui me ei tee sest suurt numbrit ehk ei anna au deemonitele. Me ei saa takistada neil enda ümber lendamast, kuid saame vistata peast kõik mõtted, mis ei austa Kristust. Nii ka unes, meil on väga raske ennast kaitsta, ometi me hommikul ärkame ja elame edasi koos Jumalaga. Kui oleks õhtu, siis sooviksin: õnnistatud und!

Saladuslik 16

Eile kohtasin koolivend Tõnu. See juhtus Gonsori ja Raua tänava nurgal. Oli väga meeldiv üllatus! Sest mul ei ole õnnestunud teda kohata alates kooli lõpetamisest. Kui selle peale mõelda, siis tõesti on kummaline, sest 23-aastat on ikkagi väga pikk aeg ning kuskil oleks pidanud kokku juhtuma. Aga tuleb välja et ka Eesti on kõigi võimaluste maa! Igal juhul - see kohtumine oli minu jaoks nagu miljonivõit. Seoses Tõnuga meenub alati tema töötahe ja sihikindlus, ta oli väga andekas ning silmapaistv disainer. Aga rääkisime põgusalt tööasjadest ning läksime lahku, kumbki oma asju korraldama. Ühel hetkel avastasin ennast vale bussi pealt, polegi 17, vaid 77! "Mis jama see veel on?" ehmatasin ära. Mõtlesin "Kuhu see sõidab? Peab maha saama." Korraga, mida ma näen bussiaknast? See on ju Tõnu kes kõnnib tänaval! Buss tegi oma peatust ja hüppasin kiiruga välja et järgneda Tõnule. Ta keeras kõrvaltänavale ja läks maja väravast sisse. Ukselävel saan tal sabast kinni.
"Kas sa eldad siin?"
"Jah."
"Sul on naine?"
"On."
"Aga lapsi?"
"Kuusteist."
"Mis kuusteist?!"
"Kuusteist" vaatab Tõnu mulle silma.
"Kuusteist???" küsin veel üle, kas ma kuulsin ikka õigesti.
"Kuusteist" ütleb ta rahulikult.
Tunnen ennast paigale naelutatud ja jään talle sõnatult järgi vaatama. Ta naeratab veel kord. Siis viipab hüvastijätuks ja astub uksest sisse. Seisan sõnatult samal kohal.
"Kuusteist last!!!" ehmatan üles. Kell on 5.15. Hommik!