Ekstaatilised elamused

Kas ekstaatilised väljendused on läbinisti ekslikud?

Ekstaas sisaldab kõrgendatud seisukorra ja vaimustunud mõiste, kuid ekstaas tähendab põhimõtteliselt täisesti kontrollimatut hinge seisukorda, emotsioone, tuleb seejuures küsida, kes tegutseb, ka Püha Vaim või mingi muu. Inimene saab olla joovastunud, kuid see ei tähenda seda, et see on sama kui ekstaas.

Pildil: Kuldalini ekstaatiline tants on shamanistlike elementidega.

Joovastus on vaimustuse kõrgem aste. Ekstasis tähendab muuhulgas ka ägedust.

Püha Vaim tegutseb inimeses delikaatselt, õrnalt, on ka näiteid, kus ta tegutseb jõuliselt. Ta esmane ülesanne on mitte toota vaimulikku erutust, vaid austada Kristust. Jumala Püha Vaimust juhitud isiku käitumine erinev sundkäitumisest, kus keegi tunneb, et tal pole puudub enese üle kontroll.

Võiks öelda, et kedagi „viiakse“ kuhugi vastu tema tahtmist ja tema üle on täielikku kontroll.

Saatanlikus tegevuses ilmneb sundkäitumine, manipuleerimine, isik võib saada deemonliku vaimu poolt vallutatud elamusest, neid elamusi iseloomustab kahjulikkus ja häirivus.

Enamasti spiritismi praktiseerimine või katse manipuleerida üleloomuliku jõududega, olenemata eesmärgist, viib selle isiku ühel või teisel viisil nende jõudude mõju alla sattumiseni. Inimene otsekui veetakse vastupandamatult tegutsema ja mõtlema sunnitult. Kristluses pigem välditakse paganlikke praktikaid ja tantsu, kuna sellist praktikat ei ole lihtne kontrollida.

Kes piiblit on lugenud, need teavad, et kuningas Taavet tantsis kõigest väest. Aga pange tähele, ta tegi seda Issanda ees. Sauli tütar Miikael põlgas sellist kargamist ja hüppanist, kuid tegelik põhjus oli selles, et selline tegevus paljastas Taaveti ihu (2Sm 6:20). Taavet ütles talle, et ta tantsis Issanda ees. Tagajärjeks "ja Sauli tütrel ei olnud lapsi."

Jumala Püha Vaim juhtimine erineb eeltoodust. Ta ei sunni ega tarvita jõudu, ei tarvita vägivalda ega manipuleeri isiksuse kallal. Jumala Vaimu tahab, et me paneksime tähele, mõistaksime, et me oleksime valmis vabatahtlikult osalema tema juhtimises, nõustamises, õpetamises ning valmis olema Kristuse kaastöölised, Jumala kodakondsed. Need kes kogevad Jumala juhtimist, need saavad tunnistada, et see juhtimine toimub armastusega.

Kuidas võime eristada vaime? Kuidas me võime teada, mis on jumalikku, mis deemonlikku, mis psüühilist päritolu?

See pole keeruline, vaja on teha testid.

• Kas Jeesus on Issandaks selle isiku elus? Sest üksi ei või ütelda: Jeesus on Issand! Kui vaid Pühas Vaimus! 1Kr 12:3 (otsi üles kk, kus keegi ütleb kurja vaimu mõju all, vrd Lk 4:41, Mk 3:11, Mk 5:7,8 ).
  
• Teiseks. Kas Jeesust tunnistatakse kui täiuslikku inimest ja täiuslikku Jumalat? Iga vaim, kes tunnistab Jeesust Kristust lihas tulnud olevat, see on Jumalast, 1Jh 4:2,3 (1Jh 5:1).
  
• Kolmandaks. Kas see isik omab pühaduse mainet, kas ta on jumalakartlik? Küllap te tunnete nad ära nende viljast, Mt 7:20.

Nende objektiivsete testide abil peab olema Vaimu poolt antud võime eristada vaime. See on inimeses, sisemine äratundmine, mis oli ka Jeesusel ja hiljem apostlitel, kõigil jüngritel pärast seda, kui nad said Püha Vaimu.

Meil ei ole põhjust ehmuda valedest niivõrd, et sulgeme oma südamed tõelisele Jumala armastuse ja Püha Vaimu viljadele, nagu selleks on rõõmus joovastus.

Paulus 1. kiri tessalooniklaste salm 19 tuletab meelde: „Ärge kustutage Vaimu!“Enamus inimesi võib tunnistada, et konservatiivsemate koguduste liikmed alati ei ole vaimustuses mõningate Vaimu viljade ilmnemise üle, nagu seda on plaksutamine, rõõmu rõkatus, joovastamine rõõmust jpt.

Paulus pidi hoiatama teatud andide liigse tähtsustamise või ka alahindamise pärast, siis võib märgata, et mõned konservatiivsemad liikmed võtsid omaks suuna iga hinna eest hoiduda äärmustest.

Jumala Püha Vaimu poolt antud rõõmud pole kindlasti äärmuslikud viljad, mille esinemise rohkuse üle saavad kogudused kiidelda, mida oleks alatasa näha ja üleliia palju. Pole põhjust karta, et olukorrad väljuvad kontrolli alt. Kahtlemata ettevaatlikus on hea kavatsus, ent faktiliselt võib selle tõttu kustutada Püha Vaimu ja tema viljade avaldumist.

Mõnikord on jumalateenistused nii tugevalt juhtide kontrolli all, et Püha Vaimul pole võimalik vabalt liikuda, nagu tema tahab. Aga kui inimestel on neis asjades segadus, on vägagi võimalik taotleda pigem viisakat korda (1Kr 14:33,40), kui ekstaatiliste elamuste avaldumist. Ka pahanduda, kui vaimu viljad esinevad nii, et ei ühti inimeste arusaamadega korratusest ja viisakusest.

Teine äärmus on see, kui kõik on nii rahulik, et Püha Vaim ei saa midagi ette võtta. Kahtlemata üks rahulikumaid kohti on surnuaed.

Kui aga valida korralikkus ja elutus, või mõningane segadus pluss elu Pühas Vaimus, siis tuleks mõelda, mida enam eelistada, millest enam kasu on. Inimesed peavad usaldama Jumalal kontrollida tema enda tööd ja jumalateenistust.