Kes tahab olla täiuslik?

Kui mõtted puudutavad mõtlejat, siis sõnad on mõeldud vastuvõtjale. Sõnad on mõtte vili. Mõtete sisu üle vastutab mõtleja eelkõige enda ja Jumala ees, öeldud sõnade eest vastutame inimeste ees.

Armastus ei leia mingit rahuldust negatiivsetest sõnadest, negatiivsest mõtteviisist, eitavatest asjadest, mis ei ehita üles ausaid suhteid. Armastus suhtub skeptiliselt (kaastundlikult ütlejasse) kõigesse kuuldud halvasse. Armastus rõõmutseb kui kuuldus osutub valeks ja tõde seatakse jalule, 1Kr 13:6

Lähtekoht: vale arvamus on patt. Tahtlik valetamine on jõledus Jumala ees. Kõik kes valet armastavad ja levitavad võivad jääda ukse taha. Nii on kirjutatud, Il 22:15, "väljaspool on kõik, kes valet armastavad ja teevad." Kas siin ei tehakse järelandmisi?

Maailmas on kahte liiki inimesi. Keelepeksjad, laimajad, lõksutajad, kes tegelevad kurja levitamisega, tekitavad tühje jutte ja levitavad neid. Inimesed aga usuvad neid jutte. Rahulduse, kahjurõõmuga levitatakse seda edasi teistele.

Meedia on elatub kõmulugudest ja halbade sõnumite levitamisest. Mida skandaalsem kuuldus, seda suuremate tähtedega ja esilehel! Miks?! Sest inimesed janunevad halbade uudiste järele, mitte heade. Kõige rohkem klikke saab laim, mis tõuseb kõige loetavamaks artikliks. Mida räpasem uudis, seda kõrgem koht pingereas! Inimene loeb kõigepealt surmakuulutused ja politseiteated, halba uudist ja siis head, kui aega on. Hea sõnum ei ületa uudistekünnist. See ei paku huvi inimestele. Just sellel põhjusel neid ei avaldatagi. Suured portaalid pakuvad sms teenust "Tahad olla esimene, kes teab olulisi uudiseid?" ja saadab välja pommuudised sündmustest, mis aset leiavad. Kuid laim ja solvamine on kuritegu. Laimu ja solvangute levitamine on osalemine kuriteos. Eritiagarad on selles anonüümsed netikommentaatiorid, valimata isikuid ja valimata sõnu. Kuid avaldatud laimus pole süüdi mitte üksnes laimaja, vaid ka selle levitaja või kes seda avaldab.

Aga eriliseks nurjatuseks on sosistada oma skandaalsetest oletustest, paludes asja saladuses hoida. Ette teades, et see jutt levib edasi välgukiirusel. Kui mürk on külvatud, tunnevad inimesed sellest kahjurõõmu. Muide, inglise keeles puudub vaste eesti sõnale "kahjurõõm". Pealekaebaja mõtteviis moonutab tõde (Mt 4 ptk, või 1Ms “kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi”), vale esitades tõe pähe – usaldusväärse faktina!

Armastus eristab tunnetuslikult, südames, kus on tõde ja vale. See on Jumala and. Püha Vaimu vili. Armastus ei rõõmusta, kui deemon viib inimese patu köidikusse, mure kuristikku, väljapääsmatusse tupikusse, viib meeleheitesse, irvitades rumaluse üle. Vastupidi, niisugustel juhtudel muutub armastus eriti kaastundlikuks kannatanu vastu.

Teiseks millega armastusei nõustu, on eitav suhtumine inimestesse.

On vähe neid, keda me tunneme isiklikult. Enamjaolt teame inimesi vaid kuuldu järgi. Meil võib ühest inimesest olla erinev mulje, oma arvamus. Ent täiuslikke inimesi pole olemas. Prohvetid ja preestrid (Eeli) olid ekslikud, sest inimene võib olla täidetud patuste arvamustega.

Kui sageli algab inimese arvamus kiitmisega, mille tegelik eesmärk on laita. Milles põhjus? Armastuse puudumises. Aga arvamine ja hukkamõistmine on vennad. Seal kus armastus puudub, rikutakse hukkamõistmise piiri kergesti.

Mõned tuntud jumalamehed käituvad samal viisil, mõistavad hukka inimesi, keda nad nad isiklikult ei tunne. Kuid milline on meie teenistus, kui me ei suuda ohjelda oma keelt, Jakoobus Jk 1:26.

Meie arvamus kellegi kohta sõltub peamiselt meie südame vaimulikkust seisukorrast.

Õige otsuse langetamiseks oleks vaja Jumala õiglust. (Lk 6:37) Meie arvamused võivad olla ekslikult isegi siis, kui me oleme juhtunut pealt näinud! Loe 1Sm 1:15. Kas mitte ei olnud see mees tõeline Jumala sulane! Oli. Vaata ka Ap 2:13 või mida arvati Jeesusest loe Jh 2:19. Kõik need inimesed eksisid.

Igasugune ebaõige arvamus inimese kohta võib olla ebaõiglane, aga kui see on välja öeldud, siis valetunnistus! Juudase tunnistust Mt 26:4.

Samas meil on võimalik inimestest head rääkida, mida temas näha on ja ei pea lisama midagi enamat. Me saame olla väärikad, auliseks tarbeks (2Tm 2:20). Kui meil pole midagi head rääkida, siis pigem vaikigem.

Armastus ei mõtle ega räägi ebatõtt, ei rõõmusta valest, ei karda valet, vaid võitleb valega ja võidab! Inimene olles täidetud Kristuse armastusega, “ei karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale,” Ps 112:7.

Jeesus koges inimeste valehinnanguid (loe Jh 7:12), aga mida ta tegi? Kuidas ta reageeris valele? Loe Jh 8:15,16. Kas meie saame sama öelda oma arvamuste kohta? Piibel kirjutab, et me saame olla täiuslikud, see on kõigile jõukohane. Jaakobus kirjutab 3:2: "Me kõik eksime paljus. Kui keegi ei eksi kõnes, siis ta on täiuslik."