„Ja kui Taavet oli kõneluse Sauliga lõpetanud, siis oli Joonatani hing nagu ühte köidetud Taaveti hingega ja Joonatan armastas teda nagu oma hinge,“ kirjeldab piibel Joonatani ja Taaveti sõpruse algust. Joonatan tundis rõõmu Taaveti saavutusest, mis ta hingeliselt ühendas. Hingeline rõõm sünnib seal, kus kaks mõistust, teod ja eesmärki ühte langevad, kuid ei sünni mitte alati. Sellised tugevad sidemed on harukordsed, sest vähe on neid, kes kogevad sügavat hingelist ühtsust ja rõõmu tundmatust inimesest. Et tekiks selline sügav suhe, peab inimestes olema veel midagi kui lihtsalt sümpaatia.
Et tunda siirast rõõmu teise saavutusest, ei saa olla enesekeskne ja kade. Kes tunneb rõõmu inimestest, selle rõõm on mitmekordne võrreldes enesekeskse inimese rõõmudega. On suur vahe, kas sa rõõmustad enda saavutustest või suudad siiralt rõõmu tunda ka teiste inimeste elu ja edu üle. Avatud hingega inimestel tuleb rõõm teiste kaudu.
Selliste inimeste elu rikastavad perekonnaliikmed, paljud sõbrad, tuttavad ja ka lihtsalt võõrad inimesed tänavalt. Neid inimesi kirjeldatakse raamatutes, muusikas, kunstiteostes. Nad on õppinud vabanema egoismi kammitsast, mis takistab hingel rõõmu tunda. Nad on avatud hingega avatud suhtlejad, mistõttu neile on avatud palju suuremad rõõmud. Selline siiras rõõm on tingitud poolehoiust ja mõistmisest, mida sageli tajutakse vastastikku. Kuid kuningas Saul ei armastanud Taavetit nagu oma hinge. Me teame, et Saul hakkas Taavetit taga kiusama, sest Sauli hing oli kade.
Sauli poeg Joonatan võttis ära oma ülekuue ja andis Taavetile, nõndasamuti oma muud riided koos oma mõõga, ammu ja vööga. Joonatan väljendas oma poolehoidu ja oli valmis loobuma positsioonist ning varast, sest Joonatan armastas teda nagu oma hinge. Kui Saul plaanis Taavetit surmata, siis tuli Joonatan ja ütles Taavetile: mida sa igenes soovid, seda ma teen sulle!
Hing toitub rõõmudest. Kui sa armastad inimesi nagu oma hinge, siis see ühendab sind nendega ja su hing saab rõõmsaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar