Piibel kirjutab, et Kristuse tulekut ei tea isegi mitte Jumala Poeg. Siis huvitav oleks kunagi teada saada, mitu korda Jumal on maailmale armu andnud. Sest fakt on see, et ta võis seda teha korduvalt. Kui me tähelepanelikult loeme piiblit, siis me saame näha, et veeuputuse ja maailma loomise vahel ei ole pikk periood. Kurjus kasvas väga kiiresti, aga pole kirjutatud, et keegi oleks palunud, et Jumal annaks armu. Kui me nüüd läheme sündmustes edasi, siis Soodoma hävitamine ei olnud nii mastaapne kui veeuputus, siiski ääretult silmapaistev sündmus. Mis aga selle sündmuse juures taas leida võib, on inimeste tohutu kurjus. Alles nad astusid - 8 inimest maha Noa laevalt, ja juba on kogu maailm kurjusest kihamas. Loti pääsemine oli nii erakordne, kuid kui me seda sündmuste käiku uurime, siis taas ei olnud kedagi palumas inimeste eest. See oli nii napikas, et isegi Loti naine ei pääsenud. Aabrahami aja sündmustes edasi rännates jõuame Moosese aega ja seal oli Iisraelil hea põli, aga piibel kirjutab, et uus valitseja ei mäletanud midagi (või ei tahtnud mäletada) Joosepi teenet, millega egiptlased kindlast näljasurmast pääsesid. Kuid mis neist egiptlastest rääkida, kui isegi juudid (iisrael) unustasid Jumala headuse kiiresti, kuidas Jumal neid ime läbi kuiva Kõrkja mere tõi ja päästis vaarao sõjaväe käest, nood kõik uppusid. Kõrbes hakkasid juudid kiiresti nurisema: mis Sa tõid meid siia surema või!? Enne seda tegi Jumal ka egiptlaste leeris nö triki, mis päästis valla surma, kes siis käis majast majja ja kõik egiptlaste sündinud pojad surid sel ööl. Taas ei antud armu, kuna keegi ei palunud või ei osanud paluda elava Jumala poole. Rännates edasi, jõuame Korahi jõugu (suguvõsa) hukuni. Nad tegid pattu ja pole kirjas, et nende eest oleks palutud. Tuhanded hukkusid hetkega. Esimene tõsine kord kui keegi üldse palus rahva eest ja Jumala armu tõsiselt, oli vahest siis, kui Aaron oli sunitud lepitama Jumala viha rumalate inimeste tõttu, et kõik ei hukkuks sellest. See läks napilt. Kuid tol päeval hukkus taas hetkega tuhandeid. Samas piisas ühe mõistliku mehe palvest ja tegutsemisest. Piibel kirjutab, et üks ajab tuhat põgenema. Küllap see üks suudab palvetada ka kogu meie maa ja rahva eest, et me ei hukuks, kuigi me oleme huku tõsiselt ära teeninud, oma pattude tõttu väärime surma. Jeesus ütles, et isegi tema ei tea, millal ta tagasi tuleb. Me ei saa tema käest küsida! Sellest poleks kasu. Isa üksi teab. Siiski on huvitav kunagi teada saada, mitu korda Jumal on kogu maailma peale halastanud viimase 2000 aasta jooksul. Enne seda Ta tegi lepingu, et enam ei tule uut veeuputust. Kuid ta ei teinud lepingut, et maa ei huku. Ta ei teinud ka lepingut, et me võime siin igavesti pattu viljeleda. Vastupidi. Kogu maailm hukub, kirjutab piibel. Jeesus tuleb tagasi, see on kindel. Paljud on püüdnud seda enesele hukatuseks ette ennustada. Aga kuidas sa ennustad ette seda, mida isegi Jeesus ei tea! Millegi pärast ma arvan, et Jumal on siiski maailma peale juba mitu korda halastanud 2000 aasta jooksul, tänu sellele, et on ikka veel neid ustavaid, kes paluvad armu. Jumal on armuline. Tema arm ei ole otsa lõppenud. Sestap ei ole meil vaja tegeleda kõikvõimalike ennustamiste ja maagiaga, vaid pigem paluge Isa. Isa on hea. Kui me palume, siis meile antakse. Kui me palume oma patud andeks, siis juba täna me saame päästetud. Kuid mis saab homme, kas homme päike tõuseb, see sõltub mitte meist, ega teadlastest, vaid Jumala armust. Sestap palugem Jumalalt armu. Paluge, et Jumal kutsuks ja päästaks veel paljusid, nii eestlasi, venelasi ja kõiki teisi rahvusi. Jumal on armastus. Jumala iseloomuomadused on pühadus ja armastus. Niineve peale Jumal halastas, sest selle linna pärast paluti (Joona 3). Niineve mehed uskusid Jumalasse, kuulutasid paastu ja riietusid kotiriidesse, nii suured kui väikesed. Jumal pöördus ja ei hävitanud Niineve linna. Iroonia seisneb selles, et Joona ei palvetanudki Niineve pärast, ta oli Jumala peale isiklik viha. Piibel kirjutab, et kui Joona oli kuulutanud Niineve linnale hävingut, siis Joona läks linnast välja ja asus ida poole linna; ta tegi enesele sinna lehtmajakese ja istus selle varjus, et näha mis linnaga juhtub (Jn 4:5). Õnneks siiski Niineve elanikud taipasid ise pöörduda Jumala poole ja parandasid meelt oma linna pärast, ja Jumal andis armu. Kui Jumal näeb Tallinas kasvõi 10 õiget, küllap ta siis mõtleb meie peale ja kuuleb palveid. Aabraham palus Soodoma pärast ja Issand ütles: kui ma leian Soodoma linnast 50 õiget, siis annan nende pärast andeks kogu paigale (1Ms 18:26), kuid Aabraham jätkas tingimist ja lõpuks Jumal ütles: ma ei hävita 10 pärast (1Ms 18:32). Kui Jumal on nii armuline, et ta kümne pärast säilitab linna, mis kubiseb patust, siis kui mitu korda ta on säästnud maailma tuhande õige - kristlase pärast?
teisipäev, 24. mai 2011
10 õige pärast
Piibel kirjutab, et Kristuse tulekut ei tea isegi mitte Jumala Poeg. Siis huvitav oleks kunagi teada saada, mitu korda Jumal on maailmale armu andnud. Sest fakt on see, et ta võis seda teha korduvalt. Kui me tähelepanelikult loeme piiblit, siis me saame näha, et veeuputuse ja maailma loomise vahel ei ole pikk periood. Kurjus kasvas väga kiiresti, aga pole kirjutatud, et keegi oleks palunud, et Jumal annaks armu. Kui me nüüd läheme sündmustes edasi, siis Soodoma hävitamine ei olnud nii mastaapne kui veeuputus, siiski ääretult silmapaistev sündmus. Mis aga selle sündmuse juures taas leida võib, on inimeste tohutu kurjus. Alles nad astusid - 8 inimest maha Noa laevalt, ja juba on kogu maailm kurjusest kihamas. Loti pääsemine oli nii erakordne, kuid kui me seda sündmuste käiku uurime, siis taas ei olnud kedagi palumas inimeste eest. See oli nii napikas, et isegi Loti naine ei pääsenud. Aabrahami aja sündmustes edasi rännates jõuame Moosese aega ja seal oli Iisraelil hea põli, aga piibel kirjutab, et uus valitseja ei mäletanud midagi (või ei tahtnud mäletada) Joosepi teenet, millega egiptlased kindlast näljasurmast pääsesid. Kuid mis neist egiptlastest rääkida, kui isegi juudid (iisrael) unustasid Jumala headuse kiiresti, kuidas Jumal neid ime läbi kuiva Kõrkja mere tõi ja päästis vaarao sõjaväe käest, nood kõik uppusid. Kõrbes hakkasid juudid kiiresti nurisema: mis Sa tõid meid siia surema või!? Enne seda tegi Jumal ka egiptlaste leeris nö triki, mis päästis valla surma, kes siis käis majast majja ja kõik egiptlaste sündinud pojad surid sel ööl. Taas ei antud armu, kuna keegi ei palunud või ei osanud paluda elava Jumala poole. Rännates edasi, jõuame Korahi jõugu (suguvõsa) hukuni. Nad tegid pattu ja pole kirjas, et nende eest oleks palutud. Tuhanded hukkusid hetkega. Esimene tõsine kord kui keegi üldse palus rahva eest ja Jumala armu tõsiselt, oli vahest siis, kui Aaron oli sunitud lepitama Jumala viha rumalate inimeste tõttu, et kõik ei hukkuks sellest. See läks napilt. Kuid tol päeval hukkus taas hetkega tuhandeid. Samas piisas ühe mõistliku mehe palvest ja tegutsemisest. Piibel kirjutab, et üks ajab tuhat põgenema. Küllap see üks suudab palvetada ka kogu meie maa ja rahva eest, et me ei hukuks, kuigi me oleme huku tõsiselt ära teeninud, oma pattude tõttu väärime surma. Jeesus ütles, et isegi tema ei tea, millal ta tagasi tuleb. Me ei saa tema käest küsida! Sellest poleks kasu. Isa üksi teab. Siiski on huvitav kunagi teada saada, mitu korda Jumal on kogu maailma peale halastanud viimase 2000 aasta jooksul. Enne seda Ta tegi lepingu, et enam ei tule uut veeuputust. Kuid ta ei teinud lepingut, et maa ei huku. Ta ei teinud ka lepingut, et me võime siin igavesti pattu viljeleda. Vastupidi. Kogu maailm hukub, kirjutab piibel. Jeesus tuleb tagasi, see on kindel. Paljud on püüdnud seda enesele hukatuseks ette ennustada. Aga kuidas sa ennustad ette seda, mida isegi Jeesus ei tea! Millegi pärast ma arvan, et Jumal on siiski maailma peale juba mitu korda halastanud 2000 aasta jooksul, tänu sellele, et on ikka veel neid ustavaid, kes paluvad armu. Jumal on armuline. Tema arm ei ole otsa lõppenud. Sestap ei ole meil vaja tegeleda kõikvõimalike ennustamiste ja maagiaga, vaid pigem paluge Isa. Isa on hea. Kui me palume, siis meile antakse. Kui me palume oma patud andeks, siis juba täna me saame päästetud. Kuid mis saab homme, kas homme päike tõuseb, see sõltub mitte meist, ega teadlastest, vaid Jumala armust. Sestap palugem Jumalalt armu. Paluge, et Jumal kutsuks ja päästaks veel paljusid, nii eestlasi, venelasi ja kõiki teisi rahvusi. Jumal on armastus. Jumala iseloomuomadused on pühadus ja armastus. Niineve peale Jumal halastas, sest selle linna pärast paluti (Joona 3). Niineve mehed uskusid Jumalasse, kuulutasid paastu ja riietusid kotiriidesse, nii suured kui väikesed. Jumal pöördus ja ei hävitanud Niineve linna. Iroonia seisneb selles, et Joona ei palvetanudki Niineve pärast, ta oli Jumala peale isiklik viha. Piibel kirjutab, et kui Joona oli kuulutanud Niineve linnale hävingut, siis Joona läks linnast välja ja asus ida poole linna; ta tegi enesele sinna lehtmajakese ja istus selle varjus, et näha mis linnaga juhtub (Jn 4:5). Õnneks siiski Niineve elanikud taipasid ise pöörduda Jumala poole ja parandasid meelt oma linna pärast, ja Jumal andis armu. Kui Jumal näeb Tallinas kasvõi 10 õiget, küllap ta siis mõtleb meie peale ja kuuleb palveid. Aabraham palus Soodoma pärast ja Issand ütles: kui ma leian Soodoma linnast 50 õiget, siis annan nende pärast andeks kogu paigale (1Ms 18:26), kuid Aabraham jätkas tingimist ja lõpuks Jumal ütles: ma ei hävita 10 pärast (1Ms 18:32). Kui Jumal on nii armuline, et ta kümne pärast säilitab linna, mis kubiseb patust, siis kui mitu korda ta on säästnud maailma tuhande õige - kristlase pärast?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar