Paulus ei olnud kitsarinnaline sektant, vaid pooldas avarat kristlikku lähenemist: "Mulle on kõik lubatud! Siiski miski ärgu saagu meelevalda minu üle," täiendab ta oma seisukohta 1Kr 6:12. Ühseõnaga, proovige hoida kinni heast.
Jumala sõna omistab suurt tähtsust meie keele ohjeldamisele. Kui keegi kõnes ei eksi, siis ta on täiuslik mees ja võib talitseda kogu ihu. Jaakobus tõdeb, et kui keegi arvab Jumalat teenivat, aga oma keelt ei ohjelda, siis ta petab oma südant. Teisisõnu ta veab alt Jumala Püha Vaimu, kes on tema sees. Mida saab üks inimene taltsutada?
Kasvõi oma isu, omakasupüüdlikust, ahnust, ihnust, küllastamatust, laiskust, lihalikke ambitsioone ja paljusid teisi kavatsusi. Meie vana aadama ohjeldamatus ei tunne piire. Samas oma jõuga võitmine on ilmvõimatu. Uuestisündimine on vältimatu eeldus. Miljonid inimesed püüavad täna ennast parandada, k.a kristlased, kuid need ponnistused lõpevad läbikukkumisega, kui ihu taltsutamisel ei tule kaasa Jumal ja tema vägi.
Endataltsutamine ei ole mitte järelemõtlemise tulemus, mitte loogika tulemus, vaid vaimulik kogemus, kuidas Jumal avab meie mõistuse ja südame aru saama inimhingest, millised me tegelikult oleme. Mitte need, kelleks me ennast peame või mis mulje inimestel meist on, vaid meie tegelik pale, lihalik loomus. Oleks kohutav, kui inimesed saaksid lugeda teiste inimeste mõtteid. Aga Jumal ei jäta meid üksi selles protsessis. Esmalt tuleb meil iseennast taltsutada, aga kui me tema nõudmist põlgame või jääme hätta, siis Jumal võtab asja ise käsile. Piibel on täis selliseid näiteid. Enese armastamine peaks sisuliselt tähendama enese korrigeerimist.
Aga on olemas veel üks oht: enese alahindamine.
Sageli me mõtleme endast palju halvemini, eriti eestlased, iseäranis eestimaa kristlased. Kohati on lausa piinlik näha, kuidas alandlikkus on valeõpetus. Aga kui Jumal loob meile uue vaimu ja algab uus elu, siis me saame tema kodakondsuse, oleme tema lapsed, kuninglik preesterkond, püha rahvas! Kas sa tead et sa oled kuninga laps? Kas sa ikka tõsiselt ka tead, et sa oled kuninga kojast või sa arvad ikka veel, et Jumal tahab sind näha orjasoost, seisuseta, õnnetu äbarikuna? Kristlased mõtlevad endast palju halvemini, kui asi väärt on sõna otseses mõttes! Kui Jumal ütleb, et sa oled kuningliku pere liige, siis sa oledki! Vale, negatiivne ettekujutus endast kui enesesisendus häbeneb ja piirab meie isiksuse arengut. Vaja on hoida ranget tasakaalu enese alahindamise ja ülehindamise vahel. Selles raskes küsimuses suudab meid aidata vaid Püha Vaim, kes toob tõe ja selguse ning tarkuse. Ta aitab meil ennast hinnata, olema iseenesed, mitte jäljendama ja mitte esinema kellegi teisena - ei parema ega halvemana. Mõelda endast rohkem kui peab või vähem kui peab - on ühtviisi kahjulik ja hukatuslik.
Enese tundmise vaimulik saavutus oleks tunda ennast nii nagu Jumal meid tunneb ja armastab oma igavese armastusega. Jumala armust olen ma see, kes ma olen. Mitte see milline ma olin kuni oma elu andmiseni Kristusele ja mitte see, milliseks ma saan, kui ma kohtun Kristusega palgest palgesse ühel päeval, kas surma läbi igavesse ellu või siis ülestõusmisel, kui Kristus tuleb järgi oma kogudusele ja meid muudetakse ära, vaid see, kellena Kristus mind täna just praegu näeb.
Sellepärast võiks meie pidevaks palveks olla:
- Olla see, kelleks Jumal mind on loonud
- Olla seal, kuhu Tema mind on pannud
- Täita kõiges Tema tahet
- Teha vaid seda, mis temale on meelepärane
- Ja kõiges austada Tema nime.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar