"Kus
teie Jumal nüüd on, et see juhtus?" suhtumist näeb
internetist iga päev, eriti Facebooki kommentaariumis. Inimeste
eludes juhtub õnnetusi, kannatusi. Jumal ei kaitse ateiste ja
agnostikuid. "Ma ei usu, sest Jumal lasi surra." Selline on
jumal inimeste ettekujutlustes, mitte nagu piibel kirjeldab.
Milline
arusaam Jumalast
Jumal ei välista kannatusi, aga selline Jumal ei meeldi inimestele.
Inimesed
on ise loonud vildaka ebajumala oma mõtetes, oma kujutlustes. Kui
aga vähegi uurida, siis avastab üsna ruttu, et meie mõttepilt ei
lähe kokku tegeliku olemusega, milline Jumal on. Enamus ebajumalaid
ongi inimeste kujutlustes neile õnne toojad. See oli juba vanasti
nii, igaks eluvaldkonnaks oli inimestel oma jumal, kes pidi tagama
õnne ehk olema inimestele meelt mööda. See ei ole muutunud.
Inimesed ootavad Jumalalt õnne. Mida Jumal peab neile tagama! See on
manipulatsioon. Kuid Jumal on selline nagu ta on, nagu ta Moosesele
ütles, "Ma olen see, kes ma Olen!" ja Mooses ütles ""Ma
Olen" on mind läkitanud teie juurde". Inimese asi on välja
uurida, milline Jumal on. Arvamisega ei jõua Jumala olemusele kuigi
palju lähemale. Inimesed arvavad, et Jumal on armastus, nagu
kristlased ühtelugu korrutavad, kuid see on tundeline! Seetõttu
pole mingi ime et need, kelle lähedased surevad vähki või
hukkuvad, ei suuda leppida. "Väidetavalt pidi ta olema armastav
Jumal?" ütlevad nad.
Mis
toimub tegelikult
Vana
Testament kirjeldab läbi sündmuste üsna ühemõtteliselt, mida
Jumal peab väärtuslikuks. Selle läbi me võime teda rohkem tundma
õppida. Te leiate šokeerivaid nüansse, kui piiblit rida realt
lugeda. Kui te valite endale meelepäraseid asju, on need kui
rosinad, mitte rosinasai. Taavet kirjutas, maitske ja vaadake, et
Issand on hea! Seetõttu siit või sealt sirvides võime luua vale
ettekujutluse. Kui aga süveneda kogu raamatusse, siis võib avaneda
terviklik pilt. Milline on tervikpilt Jumalast?
Jumala
armastusest kirjutab Uus Testament, aga sealgi üsna vähe. Kui te
uurite apostlite tegude raamatus jüngrite elu, leiate samuti üsna
karmid sõnad. Parandage meelt, hüljake ebajumalateenistus, te olete
patused, jne-jne. Üsna vähe armastust. Kui piiblis on üle 30 000
kirjakoha, siis Uues Testamendis saja ringis kirjutab armastusest.
Seda on imevähe! Vanas Testamendis on Jumala armastusest vaid mõned
salmid.
Piibel
kirjeldab, kuidas Jeesus suhtles ühe noormehega, kes tundis käske,
kuid ei olnud kogenud Jumala armastust ega saanud sellest jutust aru
mitte midagi. (Mk 10:21) See ei jõudnud talle kohale. See ei ole
muutunud ka täna.
Kristlased räägivad inimestele Jumala armastusest, aga need ei saa sellest midagi aru. Nad pole seda kohanud.
Selleks
et mõista, mida üldse tähendab "Jumal on armastus," peab
inimene ise Jumalat kogema. Te võite rääkida inimestele tuhandeid
kordi, et Jumal armastab sind, aga see ei toimi, tühi jutt.
Seepärast Vana Testament on kahtlemata väga vajalik osa ka täna,
mis aitab Jumalat lähemalt tundma õppida. Kes ta isik on.
Muide,
see on põhjus, miks ei kasva kogudused. Kus räägitakse ilusat
juttu. Mitte seda, mida Jumal tahab et me inimestele ütleksime.
Räägitakse kõike seda, mida inimestele meeldib kuulata, mida need
kuulda tahavad. Välditakse tõde või ei räägita avalikult.
Oma
vahel öeldes
Jumala
armastusest saab rääkida nende vahel, kes sellega on kokku
puutunud. Jeesuse jüngrid rääkisid üsna vähe Jumala armastusest,
kui siis isekeskis. Johannes suisa ütleb välja järgmist, et kui
keegi armastab maailma, siis ei ole temas Jumala armastust. Kogu
maailm armastab iseennast, aga mitte Jumalat. "Kes ei armasta,
see ei ole tundnud Jumalat," kirjutab Johannes. (1Jh 4:8) Piibel
kirjutab veel seda, et need kes on saanud aru mida tähendab Jumala
armastus, on "kohustatud armastama üksteist", s.t mitte
kõike ja kõiki. Sest sellest poleks kasu. Kuna Jumala armastust
tuleb tunnetada, mis Jumalal on meie vastu. See ei ole niisama
lihtsasti mõistetav, nagu juhtus noormehega kes tuli Jeesuse juurde,
kes teadis ja pidas käske, kuid polnud kunagi kogenud seda
armastust. Siin ei räägita seksuaalsest ihaldamisest ehk erootikast
ega ka kiindumusest, mis on inimeste vahel põhinev meeldimine või
mõttelaad, kus tuntakse ühtsust kui sõbrad, mis on su enda valik.
Jumala armastus on usklike omavaheline teema. Millest need aru saavad
ja mõistavad. See pole jututeema neile, kes pole Jumalaga kohtunud.
Sest need ei tea sellest midagi mõelda. Sa saad rääkida sellest
mida sa oled kogenud vaid selle isikuga, kes on kogenud seda sama.
Pole
ime, kui inimesed midagi aru ei saa. Sedasama selgitab apostel Paulus
kirjas roomlastele. Jeesuse jüngrid ei kuulutanud sel viisil nagu
täna paljudes kirikutes tehakse. Apostlite tegudes pole sõnagi
Jumala armastusest, aga kogudused kasvasid plahvatuslikult. Kui nad
oleksid kuulutanud ühtelugu, et Jumal on armastus, ei oleks seda
juhtunud. Evangeelium levis, ilma et oleks räägitud Jumala
armastusest. Kas pole kummaline?
Jumala
armastusest saab rääkida siis, kui Jumal on teinud inimesele midagi
sellist, mida see ei ole ära teeninud. Seetõttu jüngrid olid
vaoshoitud, ei kasutanud armastuse sõnu kergekäeliselt. See oli
testsugune armastus kui inimeste vahel tavaks oli.
Mis
on sinu eriline kogemus?
Kujuta
ette et sa oled pangale võlgu maja eest ja sa ei saa seda tasuda
ning sa pead tänavale kolima ning jääd veel võlgu panga ees.
Ühtäkki pank teatab, et sa ei pea enam maksma! Sa tead, et sa ei
ole seda ära maksnud, seda välja teeninud, ometi sa oled võlast
vaba! Kuidas see võimalik on? Sa saad aru, et sind koheldi
eriliselt, kuigi sa olid majast ilma jäämas, saad sa nüüdsest
elada seal edasi, veel enam, see maja on sinu oma. Kas see on tasuta?
Sulle küll. Aga keegi maksis võla sinu eest ära. Seetõttu pank
kohtles sind eriliselt. Mitte et sa oleks ise midagi selleks teinud,
aga keegi tegi. Su elu oli põhjas, kus sa olid mõtlemas ka kõige
hullemaid mõtteid, aga korraga tabas eriline õnn, mille tulemusel
kustutati sinu võlgnevus. Veel enam. Sa said ka omanikuks! Kõik,
kes seda oma nahal ei ole kogenud, need tegelikult ei tea mida sa
tundsid kui sa põhjas ära käisid ja mida sa mõtlesid siis, kui sa
vabanesid võlaorjusest. Sa said omanikuks. See on sinu eriline
kogemus, soosing, mida mõistab vaid see, kes ise midagi sarnast on
pidanud läbi elama. Keegi teine ei mõista. Sa ei saanud isegi
midagi vastu pakkuda, kui vaid tänada sulle osaks saanud teo eest!
Keegi tuli, ostis sind vabaks, täiesti omakasupüüdmatult. Milline
armastus! Väga haruldane. Vahest keegi tunneb mõnda sellist
inimest, kes seda on teinud?
Jeesus
rääkis haruldase loo halastaja samaarlasest, kes nägi teepeal maas
läbi pekstud juuti, kellest kõik kaarega möödusid, ent samaarlane
tõstis ta üles (ps. samaarlased ei sallinud juute), hoolitses ta
eest, lõpuks viis lähedal olevasse öömajja ja ütles peremehele,
et kui sul peaks veel mingeid kulusid tekkima, siis ma tasun tulles
nende eest. Jeesus toob selle näite kui Jumala armastusest. Siin
pole tegu ei erootika ega kiindumise, vaid agape armastusega. Mis on
praktiline ja omakasupüüdmatu armastus. Need kes kogevad sellist
armastust, mõistavad Jumala armastust. Võimalik, et see samaarlane
oli ise kunagi midagi sarnast kogenud, kuid piibel sellest ei
kirjuta. Kuskil ei ole öeldud, et agape armastus on kõigile
arusaadav, kõigile mõistetav. Võite otsida, aga te ei leia seda.
Kuigi te saate lugeda kirjast roomlastele, et "Jumala armastus
on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on
antud," ei tähenda otsejoones seda, et see kuidagi väljendub
iseenesest. See on üks Jumalik and, mida antakse ja mida tuleb
kasutada. Ilma kasutamata on see vaid and nagu iga teine.
Paulus
ütleb, et Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et
Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Me olime Jumala
vaenlased, väärt hukkamõistu. Kui mõned jultunud ateistid
ütlevad, et Jumal peaks kogu kurjuse hävitama, siis nad tegelikult
ei anna aru, et Jumal peaks sel juhul hävitama ka neid ennast.
Jumala armastust ei koge see kes seda praktiseerib, vaid see, kelle
peal seda praktiseeritakse. Seetõttu see ongi nii haruldane, et
isegi need, kellel on and, ei tea millest jutt käib. Nad küll
räägivad, aga ei tee, sest ise pole kogenud.
Viha.
Needus. Häving.
Jumal
on inimestega kannatlik, väga kannatlik. Aga ta võib inimeste peale
ka vihastada, mille tagajärjel ta hävitas linnade kaupa jäledaid
inimesi (soodoma jt), kusjuures veeuputuse puhul Jumal nägi, et nii
kuhjunud kurjusele oli võimalik piir panna vaid totaalselt. Kuid
samast loost näeme ka, et Jumalal oli kellegi üle hea meel, kelleks
tollal osutus Noa ja tema pere, keda ta siis otsustas säästa. Kuid
enamuse olid kurjad nii läbi ja lõhki, tülgastavalt, et seda pidi
peatama. Jumal võib inimesi ka jälestada ja fakt on see, et kõige
jälestavamad on need, kes teevad inimloomuvastaseid tegusid, mehed
seksivad meestega või naised naistega ning pilkavad. Kui kõlbmatu
moonutab Jumala loomingut, jälestab ta neid kes seda teevad, sest
need lähevad otseselt vastuollu milleski, mida Jumal lõi kauniks.
See puudutab ka seksi. Sest ka seks oli Jumala looming ja see oli
väga hea! Ta ei loonud Aadama kõrvale meest, elukaaslast, vaid lõi
naise. Kui inimesed rikuvad tema loomingut, jälestab ta seda!
Jumalat:
"Kus teie Jumal siis on?!" Mis on otseselt vastuolus Jumala
loominguga, milleks oli seks mehe ja naise vahel. Ta lõi inimese
meheks ja naiseks. Ta ei loonud Aadama kõrvale meest! Kui inimesed
seda rüvetavad, siis Jumal jälestab neid. Ta neab neid, ega ei
õnnista. See võib mõne jaoks tulla üllatusena, aga sel juhul see
inimene ei ole lugenud piiblit. Ta ütleb otsesõnu, ma õnnistan
teid, kui te käite minu teedel ja nean, kui te ei käi. Jumala
õnnistusest ja needusest on väga raske lugeda. Sestap Jumal on väga
kannatlik, aga ta võib ka väga vihaseks saada, kui tema loodud
maailmas talle pähe istutakse. Seetõttu Jumal armastab, aga ka
vihkab.
Kes
pole kuulnud, otsige ja te leiate üles kirjakohad, milles
kirjutakse, et Jumal vihkab. Mõned kristlased väidavad, et Jumal ei
vihka inimest, kuid vihkab kurja, siis see tegelikult ei ole täpne,
sest kurjus saab avalikuks kurjade inimeste kaudu, nende sees. Kui
piibel kirjutab Jumala vihast, siis enamus neid kohti räägib
sellest, et Jumal vihkab kurje inimesi. Kurjus ilmneb kurjade
inimeste sees.
Jumal vihkab pattu, aga armastab patust, on tegelikult vaid klišee, mida piibel ei kirjuta.
Vastupidi,
ta vihkab patust, kuid armastab igaüht, kes patust ära pöördub.
Jeesus ütles: kui su käsi ajab sind patustama, raiu ta ära. Sul on
parem minna jalutuna ellu kui kahe käega põrgusse kustutamatusse
tulle. (Mk 9:43, Mt 18:9) Kus te näete, et Jumal armastab patust? Ei
armasta. Patune on needuse all. See on täiesti vale klišee, mis
soosib kurjust ja kurja inimest patuga edasi elama. Jumal vihkab
võrdselt jumalakartmatut ja ka tema jumalakartmatut tegu. Kohtu alla
ei lähe kellegi teod iseenesest, vaid ikka inimene koos oma kurjade
tegudega. Seetõttu evangeeliumi mõte ei ole, et Jumal armastab
kurje inimesi nende kurjuses, vaid ta armastab vaid neid inimesi, kes
kurjast ära pöörduvad ja tahavad saada päästetud Issanda Jeesuse
Kristuse läbi. Meiegi olime kord vihaalused, (Tt 3:3-7) aga tema
armust õigeks saanud. Ja Jumala viha saab avalikuks igasuguse
jumalakartmatuse ja ülekohtu vastu, (Rm 1:18) seda kindlamini
päästetakse kristlased viha eest nüüd. (Rm 5:9) Kõik kes on
päästmata, on loomu poolest viha lapsed, ütleb Paulus efeslastele
2:3. Jeesus tõmbab kristlased välja tulevast vihast, loe 1Ts 1:10.
Ta
vihkab ka patuseid kui need ei taha patust lahti öelda, klammerdudes
patu külge, ei soostu päästetud saama. Jumal võib vihata, aga
armastada, neid, kes teda armastavad. Ta võib inimesi tervendada,
aga ka lasta hukkuda. Piibel kirjeldab, et ta on tapnud palju
inimesi, kui selleks on ilmselge põhjus. Piiblist te saate lugeda
Jumala isikust, kes on väga tasakaalus. See ei tähenda, et Jumal on
ühtlasi hea ja halb või tujukas. Asi pole armastuses. Sest inimeses
on enamus külgi mille üle me isegi tunneme piinlikust.
See
eelnev on selgitatav vaid sellega, et Jumal on hea. Kuid meie ai arva
kaugeltki Jumalat nii heaks kui ta tegelikult on ja kipume ennast
arvama palju palju kordi paremaks, kui me tegelikult oleme. Kas te
olete kohanud piisavalt head inimest? Mina küll ei ole. Panen selle
koha peale suure küsimärgi. Me oleme normaalsed ja ebanormaalsed.
Kuid keegi pole piisavalt hea, arvan ma. Mitte keegi ei ole
ligilähedanegi sellele, milline on Jumal oma headuses. Sa küsid
siis, miks ta siis tapab kui ta hea on? Sest ta on HEA. Mis mõttes?!
Kuna
inimesena me ei ole kogenud täiuslikku headust, siis seda ongi raske
mõista. Hea Jumal peab vihkama kurja, kurjust ja kurje inimesi. Sest
ta on nii hea. Seetõttu läbinisti halvad tuleb hävitada, mis
selgitab ka mitmed hävitustööd, mida piibel kirjeldab. Näiteks
veeuputus, kus inimsugu oli nii läbinisti kuri ja muutus üha
kurjemaks, seal ei olnud muud valikut. Piiramatu vägivald,
väärastunud seks jne. Piibel kirjutab, et Jumal kahetses, et ta
üldse inimese lõi. Kujutad sa ette, kui Jumal peaks ütlema sinu
kohta: Ma kahetsen, et sa sündisid! Päris karm. Aga nii see just
oli tollal. Vahel teeb laps su hinge nii täis, et sa võid mõelda,
et ma kahetsen, et ma üldse lapse tegin. Parem oleks, kui ta poleks
sündinud, sest nad on kõiges sinu vastu ja sinust üle astunud,
sulle pähe istunud. Ma usun, et Jumalal oli sama tunne, ning ta
nendes sündmuste läbi inimesed hävitas. Veeuputusega ta hävitas
praktiliselt kõik. Mõned piibliuurijad on leidnud, et loomisest
veeuputuseni oli ligi 2 tuhat aastat. Kujuta ette, kui palju Jumal
ootas enne, kui otsustas teha kõigele lõpu.
Kurjad
hukkusid otse jüngrite silme ees
Paljud
jüngrid tõid kogudusele annetusi. Nende seas oli abielupaar kes
müüs oma vara, aga osa rahast jättis endale, pani kõrvale.
Loomulikult nad võisid vara omada, aga asi oli selles, et nad
valetasid teistele. Peetrus ütles: sa ei valetanud inimestele, vaid
Jumalale. Seejärel kukkus mees surnult maha. Kolme tunni pärast
tuli kohale ka selle mehe naine ja ka tema valetas. Otsekohe kukkus
ka naine surnult maha nagu ta mees paar tundu varem. Mida nad siis
erilist tegid? Mõni ütleks, et annetasid oma vara kogudusele ja
Jumal tappis nad selle eest! Tegelikult aga tappis neid nende enda
valelikkus. Jumal vihkab valelikkust. Ta on tapnud palju inimesi.
Selletõttu hävitatakse veel paljud. Kõik, kes tema loodud maailma
moraalselt saastavad.
Jumal
võib meid tappa, aga võib ka ellu äratada ja tervendada. Mõlema
osas leiab palju näiteid. Kuid tapmiseks on alati konkreetne põhjus,
mis on huvitav.
Kes
on piisavalt hea?
Jumal
on väga kannatlik, aga ta on ka väga vihane. Jumal õnnistab, aga
ka neab. Jumal armastab, aga ka vihkab. Jumal surmad, aga ka äratab
ellu. See on tasakaalustatud pilt tema olemusest. Mis ei tähenda
seda, et Jumal on ühtlasi nii halb kui hea. Mis neid kahte
vastandlikku poolt siis ühendab, küsid sa. See on seletatav vaid
tõsiasjaga, et ta ON HEA. Samas meil on raske ette kujutada kui hea
Jumal on. Sest me pole kohanud häid inimesi, läbi ja lõhki häid!
Me kohtame inimesi, kelles on palju headust, aga ikka leiab ka midagi
halba. „Mitte keegi pole täiuslik!“ ütlevad vahel mõned.
Ainult Jumal on hea. Miks Jumal siis tapab, vihkab, neab inimesi?
Sest ta on ülimalt hea. Kuna me pole kogenud ülimat headust, siis
seda on raske isegi ette kujutada, kui hea on piisavalt hea. Kuna
Jumal on piisavalt hea, siis ta peab vihkama kurja ja kurje. Ta peab
karistama kurje inimesi. Ta peab hävitama läbinisti halvad. Jumal
lõi hea maailma. Pani sinna head inimesed. Andis neile
valikuvabaduse hea ja kurja vahel. Aga inimesed mõtlevad ja
levitavad pidevalt ainult kurja. Neil on võimalus mõelda ja teha
head, aga nad valivad kurja. Jumal ei talu kurjust. Ta ei salli
kurjust. Ta hävitab neid, kes on muutunud nii kurjaks, et ei vääri
enam elu.
Hea
tähendus
Tänapäeval
ei ole sõnal „hea“ enam seda tähendust, mida Jumal sellele
omistas. Inimesed on minetanud selle tähenduse. Nüüd reklaamitakse
kõike sõnaga „parim!“ Hea ei ole piisavalt hea, et müüa.
Eestlane on selle asemel võtnud kasutusele suisa uue väljendi:
normaalne! Kui eestlane leiab, et see on hea, siis ta ütleb
„Normaalne.“ Normaalne ilm, normaalne jook, normaalne naine, kõik
on normaalne. Me mõtleme selle all meeldimist, laike. Võibolla ongi
parem, sest sõna „hea“ tuleks kasutada vaid Jumala kohta. Sest
Jumal on ainus hea isik kogu universumis. Seetõttu kes siis veel
teab, oskab ja peab kurjuse ja kurjadega tegelema?
Ta on nii hea, et ei luba kurjal minema pääseda.
Meil
on tegelikult lihtsam Jumalat mõista, kui me kasutame sõna õiglane.
Õiglus! Jumal on õiglane ja seda mõistavad enamjaolt veel need,
kes ei ole veel üdini rikutud ja kurjad. Need inimesed tunnustavad,
et tapmine, valetamine, varastamine on pahed ja selle eest tuleb
inimest karistada. Nii on õiglane. Sedasama arvab ka õiglane Jumal.
Kui aga Jumal on mõne meelest õiglane, siis see mida Jumal teeb, on
õige. Kuid Jumal on täiuslikult õiglane. Teda ei saa
manipuleerida, meelehea abil ära osta ega teha midagi sellist, et
kuritööst pääseda karistuseta. Jumal teeb õigesti ja õiglaselt.
Tore, et ta selline Jumal on. Mõtle, kui õudne oleks, kui keegi
kuri saaks teda ära osta või mõjutada nii, et see pääseks
karistusest. Sellist Jumalat ei taha keegi, kes õiglusest vähegi
veel midagi mõtleb või seda peab järgimisväärseks. Kuid õigluse
teine pool on see, et ta ei saa teha midagi sellist, midagi
valelikku, mis oleks ebaõiglane. Neid asju on väga palju, mida
õiglus ei võimalda teha. Ta ei saa kedagi tappa valel eesmärgil,
kasutada jõudu lihtsalt sellega mängimiseks või oma jõu
demonstreerimiseks. See oleks vastu tema õiglast loomust. Seetõttu
piibel tegelikult kirjeldab Jumala õiglust ja tema tegevust, kuidas
ta õiglasel moel toimib. Seetõttu ta peab kurja alati karistama!
Oma õiglase loomuse pärast. Et õiglus saaks jalule seatud! Ta ei
oleks õiglane Jumal, kui ta vaataks kurjusele läbi sõrmede. Ta ei
saa nii toimida. Ta ei luba kurjal minema pääseda, sest ta on
niivõrd hea Jumal. Mis mulle meeldib, sest meil on moraalne maailm.
Ükski
kuri ei jää karistamata. Kuigi enamus kuritegusid jääb
avastamata, siis ometi mitte karistamata. Kurjategijad loodavad
karistuseta pääseda, aga nad ei arvesta sellega, et Jumala õiglane
otsus tabab neid varem või hiljem. Jumal on õiglane! Ja igaüks
annab oma tegude eest vastutust varem või hiljem. Parem siis varem,
sest põrgus on juba liiga hilja. Kõige eest tuleb maksta! Sest kogu
maailm on õiglase Jumala täieliku kontrolli all. Ükski pahategu,
patt ega kuritöö ei jää Jumala eest varju. Tema teab täpselt
kõike, mida iga inimene on korda saatnud.
Õiglane
Jumal ei või andestada. Muidu ta ei oleks õiglane! Ta peab kurja
hävitama. Ta peab halbu karistama. Jumal on otsustanud nii teha. Ta
karistab neid, kes on teinud halba ja päästab need, kes andeks
paluvad enne kui tuleb karistus. Seetõttu inimene saab andeks
paluda. Aga karistus tuleb ikka kanda. Õnneks hea uudis on see, et
selle karistuse kandis sinu eest ära Jumala poeg. Ei ole nii, et
karistus jääb ära kui sa andeks palud. Ei. Sinu karistus läheb
Jeesuse peale. Tema võttis sinu karistuse enda peale, et sa võiksid
pääseda kui sa teda palud ja kahetsed oma kurja ning pöördud
kurjusest. Kuidas sulle see meeldib?
Sa
ütled, see oleks ebaõiglane, kui keegi teine pannakse vangi sinu
eest. Keegi peab seda tegema. Midagi ei ole teha. Sest mida on kurjal
inimesel enda eest Jumalale anda? Midagi. Sul ei ole mitte midagi
sellist, millega võiks sinu ebamoraalse mineviku pärast tasuda.
Seetõttu Jumal otsustas, et ta päästab sind armust.
Mis
oleks ebaaus?
Sa
tõenäoliselt oled üks nendest, kes arvab, et teised on halvad. See
ei ole väga vale. Nad tõesti põhjustavad probleeme. Kuid kui sa
palud, miks ta siis ei hävita kõik halbu inimesi? Siis nähtavasti
oleksid sina üks nendest, üldiselt meie kõik, kes tuleks sel juhul
hävitada, kui ta seda täna teeks. Kes üldse pääseks? Alles ei
jää mitte kedagi. Me kõik oleme valinud vahel halba ja mitte
üksnes head. Kedagi ei jää järgi. Ka mitte selle postituse
kirjutajat. Kui Jumal teeks nii, mida ma olen ära teeninud, ma ei
oleks enam elus. Õiglane Jumal ei saa minu pattu andestada välja
arvatud juhul, kui keegi selle eest ära maksab. Kui keegi minu välja
teenitud karistuse kurja eest on ära kandnud. Kui Jumal ütleks
mulle: „Ah, las olla, ma ei karista sind. Ära enam tee!“ Siis
see oleks ebaõiglane ja ebamoraalne tema poolt. See oleks ebaaus.
Kui Jumal on õiglane, siis ta ei saa mulle nii öelda. Ent ta saab
mulle öelda: „Ma annan sulle andeks. Sest Jeesus suri ristil sinu
kurjuse eest. Seetõttu sa võid nüüd minna.“
Samuti
ei saa õiglane Jumal karistada süütut. Ainult süüdlast saab
karistada. Mida ma üldse olen välja teeninud, kas tema hukkamõistu
või õigeksmõistmise? Kas ma üldse väärin elu? Ammugi igavest
elu! Kui keegi on üldse olnud süütu, siis see on olnud tema poeg –
Jeesus. Miks Jumal siis karistas oma süütut poega? Jumal lasi tal
vägivaldselt surra. Ta karistas süütut ainusündinud poega
enneaegse surmaga. Sellest aga järgmisel korral...
Samal teemal
Loe lisaks: JUMALA NÄO OOTUSES (I osa)
Loe lisaks: JUMALA NÄO OOTUSES (I osa)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar