Imeline teadus

Imede uurimine on üks inimese esimesi vajadusi, kus inimene püüab Jumala ime tõendada idee abil, kuid inimene jääb inimeseks ja ime saladus jääb alati teatud piirides Jumala valdusesse. Imedest rääkides me võime mõelda, et tema kirgastatud ihu ühtäkki ilmus jüngritele ehk materialiseerus ülemises toas, kuid seejuures me võime uurida ka teisi võimalusi. Äkki ta ei tekkinud kohapeal, vaid tuli läbi seina? Uksed olid suletud ja ühtäkki nägid kõik toasolijad Kristuse kirgastatud ihu.

Jüri Raudsepp kasutab selle juures terminit klorofitseerunud ihu, Jumala kirgastatud ihu. Kristuse ihu pärast ülestõusmist, mida naised ei tohtinud puudutada Kristuse ilmumisel. Emmause teel näitas ta end taas jüngritele ja hiljem, ülemise toa sündmus, lõpuks ilmus ta enam kui 500 inimesele, kes kõik pidid tunnistama. Inimesed ei saa samal ajal näha hallutsinatsioone, seega oli tegu reaalse ihuga, nimetame seda kuidas tahes. Seda ihu me tegelikult uurida ei saa, me oleme inimesed. Küll aga saame uurida, kas Kristus ilmus ühtäkki, või ta tuli läbi seina. Mida enam inimene areneb, seda kaugemale ta läheb põhjuste omistamises ja lõpuks kui sageli peab ime juhtuma, et see poleks enam ime; mille suhtes arvab Raudsepp, et ime saab olla vaid ainukordne. Igal nähtel on oma põhjus, ja võimalik, et meie füüsilised omadused ei võimalda seda näha, kuid reaalselt on Jeesus kogu aeg meie keskel, nii nagu piibel kirjutab ja oli ka ülemises toas, oli ka Emmause teel, oli seda pärast surnust ülestõusmist ja on justkui ingel, kuid meie teadupärast ei ole võimelised ingleid nägema, kui nad just ei „ava“ inimese silmi ehk sellel hetkel peab muutuma midagi kas meie silmas või peab ingel muutuma nii, et me võiksime teda tajuda. Selliste asjaolude uurimisel põhinebki teadus. „Teadus uurib ime,“ rääkis Jüri Raudsepp eile Enodo klubi koosviibimisel. Peab nõustuma, sest imesid jääb iga päev aina vähemaks, vanasti arvati, et maailm on tasane pind ja oh imet, kui siis teadlased kummutasid selle seisukoha, mis inimestelt taas ühe ime ära võttis. „Ta pöörleb siiski!“

Nõnda tegeleb seadus imede uurimisega, sest algupoolest on olnud ju kogu loodu üks suur ime ja me oleme tehnoloogia arenemise tõttu lihtsalt saanud asjadest paremini aru. Jumala jaoks ei ole ime. Tema jaoks on kõik loomulik. Kuid inimese jaoks on ime see, mis erineb loodusseaduse või harjumuspärasest olukorrast. Nõnda muutis teaduslik uurimine nii paljud nähtused, mida inimene pidas imeks, on nüüd lihtsalt loodusseadused, ometi ei tee see olematuks Jumalat ja tema loomingut ja inimesena meil puudub võime uurida Jumala väge, kuid saame uurida sündmusi.

Esimene asi mida inimesed peavad tavaliseks, on inimene ise. Inimese olemasolu on inimesele loomulik, kuna ta sünnib naisest; kuid teadupoolest alguses Jumal lõi inimese ja pani sinna oma jumaliku molekuli, rääkis Jüri Raudsepp eile. Ta rõhutas, et üks väike molekul on kogu inimese tarkuse rakuke. Väike osa kujundab meis võimed, inimene ei ole üksnes keemiline kogum, vaid inimeses on muuhulgas ka Jumalik kood, rõhutas Raudsepp. Inimesel pole mitte mingit alust uskuda, et ta ise on põhjustanud oma eksisteerimise.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla arst Jüri Raudsepp, rääkis ka Torina surilina uuringutest, ja ega siin midagi uut ei olegi, kõik see materjal on juba üsna läbi uuritud ja selge, et sellel hetkel, kui Jumal äratas Jeesuse üles, toimus nn „tuumaplahvatus“, minimaalsetes mõõtmetes, mis jätsid Torino linale negatiivi asemel positiivi, loomulikul teel oleks pidanud olema negatiiv. Kes tahab seda lugeda, siis mitmed imed on väga hästi lahti selgitatud raamatus „Jeesuse jälgedel“, mille autor on G. Kroll. Soovitan kõigil tõsiselt lugeda! Seal kirjeldatakse ka Torino lina uurimise tulemusi ja palju teisi meile seletamatuid piibli sündmusi. Raudsepp tugines oma loengu ajal samadel faktidel, kuid need pärinesid teistest allikatest.

Teine pool eile toodud imesid, puudutasid tervenemisi ja hr. Raudsepp oli välja valinud mitmeid põnevaid näiteid, mida siinkohal ümber jutustada ei jõua. Peab ütlema, et õhtu oli väga huvitav ja hr Raudsepp omab (minu arvates) õpetamise erilist annet, sest toodud loeng köitis vaatajaid esimestest minutitest kuni lõpuminutiteni. Siiski jäid mõned küsimused ka vastuseta.

Jüri Raudsepp käsitles ime, kuid "Kuidas defineerida ime, mis see ime on?" küsija vastust siiski ei saanud. Ka oli Raudsepp üsna skeptiline tänapäeva tervenemiste suhtes, ta mainis, et ta isiklikult ei usu imedesse, mis juhtusid Oleviste kirikus, vaatamata sellele, et maha jäi suur hulk ratastoole ja karke, märkis ta.

Ikka seesama uuriva inimese dilemma, imesid tuleb ära põhjendada, aga kas ikka tuleb? Mis tegelikult on lihtsalt imed. Raudsepp korduvalt rõhutas, et tema jaoks on ime sündmus, kui on täidetud kolm eeldust. Esiteks, kliiniliselt on tõendatud haigus. Seejärel kliiniliselt on tõendatud, et haigus kadus organismist. Kolmandaks. Ime on ime vaid juhul, kui see ei ole taasesitatav, millega siiski nõustuda ei saa, kuna me teame, et väga paljud imed kordusid päevast päeva. Evangeeliumid kirjeldavad neid ja enamus neid on juhtunud ka täna. Selles mõttes tuleb imeks pidada ka sündmust - Jumala tegu, mis ei juhtu küll iga kord, kuid on piisavalt haruldane.

Raudsepp tõi ekstreemse näite, kus inimene kohtus metsas karuga, kuid vastupidiselt sellele, mis juhtub tavaliselt, karu päästis inimese. Karu viskas end küljeli ja soojendas inimest. Piibel kirjutab, et Taaniel visati lõvi koopasse. Lõvid ei kiskunud teda lõhki. Veel erakordsem ime juhtus siis, kui eesel rääkis prohvetiga, kuna see kohtles eeslit ebaväärikalt. Võib öelda, et sellisel "karu" viisil juhatas Jumal Noa laevani kõik loomad, kelle jaoks Noa valmistas koha laevas. Noa tegeles laeva ehitamisega, aga Jumal ajas kokku loomad, samal viisil nagu ta juhatas karu inimese juurde, et seda säästa ja päästa.

Mis siis ikkagi on ime?

Loomulikult on inimene Jumala ime ja tõepoolest üks jumalik rakuke mõjutab kogu inimkonda. Kuid inimese jaoks on see loodusseadus, see on loomulik. Kipume unustama, et loodusseadused kehtestas Jumal, ka need olid Jumala teod. Jumal mõtles välja milline on vesi, milline on maa, milline on inimene ja kuidas loodusseadus mõjub. Kuid täna me peame imeks seda, kui Jumal ületab loodusseadust.

Inimesel oli vähk, korraga seda enam ei ole. See on kliiniliselt tõestatud. Kui see juhtuks väga sageli, kas see ei oleks enam ime? Kindlasti on, seni, kuni pole välja uuritud seadus, mis seda põhjustab. Selleks tuleb saada jälile Jumala väe seadusele, mis on lootusetu ettevõtmine. Ime jääb imeks.

Jeesus kordas kõiki oma imesid, äratas korduvalt surnud üles, kõigepealt ühe lese poja, siis Jairuse tütre, siis Laatsaruse, kas siis võiks öelda et need ei olegi enam imed? Ka jüngrid kordasid kõiki imesid, ka need seadused jäid tundmatuks. Bonke teenistusel 2001. a. surnuist üles ärganud Nigeeria pastor Daniel Ekechukwu on käinud Eestis ja jutlustas Oleviste kirikus mõned aastad tagasi. Surnud ärkavad üles ka täna.

Mis on ime?

Kuid imed peavad juhtuma siiski piisavalt harva, sest muidu inimesed ei teaks enam, mis on loomulik ja mis ei ole, mis on ime ehk üleloomulik. "Ime" ei eelda, et see oleks ainukordne. Piibel kirjutab lõpuaegadest, et viimseil päevil juhtub palju imesid, need muutuvad igapäevaseks. Kuid piibel ei ütle, et pidage seda loomulikuks. Ime on Jumala tegu.

Kui inimene suudab näha ime läbi Jumala silmade, siis oleks ime inimese jaoks loomulik. Jumala jaoks ei ole mitte miski ime, tema jaoks on kõik loomulik.

Inimese jaoks esineb kolm mõõdet, esiteks ime, siis sündmus mis oli osalt loomulik ja osalt ime, vahel võib ka loomulik olla ime, kui me sellega ära harjume. Näiteks saame palve tulemusel terveks. Kui see juhtub väga sageli, siis me peame seda loomulikuks palve vastuseks.

Ei saa nõustuda ka Jüri Raudsepa poolt toodud seisukohaga, et inimese vanus on 2 miljonit aastat ja koera vanus on 40 miljonit, inimesest kümneid kordi vanem. Miks? See pole loogiline.

Jumal on kõikvõimas.

Jumala võimsusest rääkides me saame mõelda ta piiramatust võimest teha kõike, mis on kooskõlas tema iseloomu ja eesmärkidega. Ja iga loodust uuriva teadlase südames kerkib tahes või tahtmata esile aimus Jumala kui Looja võimsusest, isegi see, kes uurib Jumala loomingut ehk imesid ja vaatleb loodust teadlasena, mida teadlane ju teeb (ta nimetab seda teaduseks), räägib vähemalt piiramatust energia võimsusest.

Raudsepp tõi näite, et Jeesuse kirgastamisel nägid jüngrid Jeesuse ihu, mis pidi Raudsepa väitel olema klorofitseerunud (sel hetkel, kui Mooses ja Eelia temaga rääkisid läbi pilve). Jeesus kirgastati. Kindel. Kuid kas ta ihu muutus selliseks, mis oli tal pärast surnuist ülestõusmist, see ongi teaduse objekt. Mida saab uurida Jumala olemasolu tõenduse ja põhjuse idee kaudu. Kuid Jumal suudab looduses kõike, sest „alguses lõi Jumal taeva ja maa“ (1Ms 1:1; Ps 33:9; Ps 107:25-27) ja me teame, et Jeesus vaigistas tormi ehk käsutas loodusseadust. See on ime. Peetrus kõndis vee peal usu tõttu.

Kui Aadam loodi 2 miljonit aastat tagasi, siis miks ei võinud koera luua 2 miljonit aastat tagasi, et teda pidi looma 40 miljonit aastat enne inimest? Jumalal ei olnud mingit vajadust oodata või õppida enne, kui luua inimene. Loomislugu on mitmeti püütud tõlgendada, kuid loomisloo printsiip on selgelt kirjas, loomad ja inimene loodi samal ajal ja Aadam pani neile nimed.

Raudsepp arvas, et tervenemine on sel juhul ime, kui see toimub korraga ja tema ei pea imeks, kui tervenemine on protsess – näiteks nädala jooksul, või kuu pärast, millega kahjuks nõustuda ei saa, sest piibel kirjeldab näiteid, kus inimesed said terveks kojuteel või pikema aja jooksul.

Näiteks on teada, et pidalitõbised ei saanud kohe terveks, vaid kohale minnes. Või pime ei saanud kohe nägijaks, vaid Jeesus tegeles sellega pikalt, enne kui kogu nägemine taastus.

Daniel, Nigeeria pastor, kes surnuist üles ärkas, ta tervenes mitme päeva jooksul. Kui tervenemine on protsess, siis on see samavõrd ime, kuid selle protsessi ajal toimuvad muudatused, mis on vaja taastumiseks.

Kõigis kristlastes on osake Jumala väge Püha Vaimu näol olemas, kuid kontsentreeritud vägi, võimsus erineb palju. Seetõttu kui Jeesus äratati üles, siis oli Jumala väge maksimaalselt, toimus otsekui tuumaplahvatus.

Ime on loomuliku seaduse ületamine ja kas see toimub täisvõimsusel või minimaalse pingega, see ei oma tähtsust, ime jääb imeks. See ime mis arvestab ajafaktorit ei ole vähem ime, kui ime kus inimene hoobist terveks saab. Piiblis kutsus Jumal Moosest (2Ms 4:6), kus Mooses pistis käe põue ja pärast käe välja tõmbamist oli see pidalitõves ja kui ta käe põue tagasi pani, siis see haigus kadus. See toimus hetkega.

Inimese jaoks on aeg faktor, kuid Jumal saab ajas minna tagasi või edasi; meil on minevik, kuid temal on kogu aeg olevik. Aeg ei määra, kas tegu on imega või mitte. Samas ime võib olla ka osaliselt loodusseaduse ületamine ja osa tervenemisest - "loomulik" protsess.

Aadama ja Eeva loomine

Kui Aadam loodi 2 miljonit aastat tagasi, siis miks ei saanud Aadamat luua nagu Jeesust, kes äratati surnuist üles ühe hetkega või nagu Eeva, kes loodi sel ajal, kui Aadam magas? Mis põhjusel pidi Aadamat loodama miljonite aastate eest? Eeva sai tehtud hetkega! Ei ole mitte mingit alust arvata, et juutide kalender ei ole reaalne. Inimese loomiseks ei lähe vaja rohkem aega, kui Aadama lõunauinakut, - kui me räägime muidugi ajast :) Kuid nagu öeldud oli, aeg ei määra, kas tegu on imega või pole.

Tuleb rõhutada, et Aadam oli kohe valmis, suhtles, oli intelligentne ja seda oli ka Eeva, kes oli kohe valmis lapsi saama ehk seksuaalseks vahekorraks, nad ei vajanud aega. Mõlemad olid perfektsed inimesed, Jumala täiuslik teos! Jumala looming. Seetõttu ei olnud Jumalal mingit vajadust või põhjust, miks pidi maailm olema miljardeid aastaid enne, kui loodi inimene. Jumal on ka täna jäsemed tervendanud (kasvatanud) silmnähtavalt, miks ta pidi inimese looma 2 miljonit aastat tagasi või koerad 10 korda varem?

Inimene ja intelligentsus

Arvatakse, et inimene läheb üha targemaks, eriti infoajastul rõhutatakse seda, et kõik eelmised põlvkonnad olid rumalamad. Kuid see ei vasta tõele.

Inimene loodi ja oli valmis kohe, täiuslik, perfektne, et ta võis abielluda omavahel, kartmata geneetilisi probleeme.

Kust Kain sai naise? Kain sai ühte oma naisega.

Sageli küsitud küsimus, kust Aadama poeg Kain sai naise on lihtsalt naeruväärne.

Piltlikult me võtame tänase kultuuri ja tõstatame küsimuse, kust Kain sai naise? Kuna arvame, et Kain võttis naise 18. aastaselt. Kust Kain sai naise?

Kuid tegelikult sündis Aadamal ja Eeval palju lapsi pärast piiblis mainitud kahte poeglast. Kain võttis naise oma õdede hulgast. N-ö abiellus oma õega. Kuna vere küsimus veel ei olnud aktuaalne ja geneetiliselt probleeme ei olnud, nad olid täiuslikud ja pididki paljunema nii, nagu Jumal korralduse andis.

Inimese eluiga oli samuti sadu aastaid, nagu piibel kirjutab, elasid nad meist 10 korda kauem. Kain sai ühte naisega (1Ms 4:17) ja siin ei räägita, kui vana ta oli või kui vana oli ta naine, kes oli tegelikult Kaini õde, kellega ta ühte sai. Me inimlikult mõtleme asju kontekstis, millega oleme harjunud tänapäeva kultuuris. Kuid unustame, et aja jooksul kultuur muutub. Sama kehtib ka süsinikuuringute suhtes, mille abil saab uurida täpsusega kuni 12 000 aastat, edasi on see vaid oletused.

Aadam oli geenius

Pole mingit alust arvata, et Aadam ja Eeva olid meist rumalamad või inimesed on kogu aeg arenenud tarkuse suunas.

Ütleks nii, et lausa vastupidi. Aadam oli intelligentne ja suhtles otsekohe Jumalaga, sama moodi ka Eeva. Aadam nimetas kõigi loomade nimed, keda Jumal ta ette tõi. Näidake inimest, kes suudaks nimed panna kõigile loomadele, lindudele ja kaladele?! Isegi superarvuti jääb sellega hätta. Selleks läheb vaja loovust, mis on jumalik element, mitte mingi abstraktne arvuti, kes genereerib koode.

Suurim loogikaviga tehakse siis, kui arvatakse, et inimene on ahvist arenenud. Näidake neid ahve, kes õpiksid kasvõi 20 aasta jooksul juurde sellise hulga teadmisi ja suudaksid need ka edasi anda oma n-ö lastele, et selle tulemusel jõuaks ahv areneda inimeseks. Kardan, et isegi miljard aastat jääb väheseks. Inimene on taandarenenud ja areng, mida me oma arvates näeme, on lihtsalt tänu sellele, et inimene on mugav ja tehnoloogia töötab tema heaks, võimaldab saavutada kiired arvutused. Aeg on faktor. Mida enam inimene loodab tehnoloogia peale, seda rumalamaks ta jääb. Vaadake kui palju oli antiikajal filosoofe ja tarku, kust nad said oma võime? Miks neid täna nii vähe on? Sest inimene on loomuse poolest laisk ja juba koolis loodab spikerdamise peale, tööl google peale jne. Inimene püüab kompenseerida mugavust ja rumalust tehnoloogia abil, kalku lööb numbrid kokku, sisesta vaid palju vaja on.

Aadam ja Eeva olid perfektsed ja intelligentsed, täisulikud inimesed. Ükski arvuti ei suudaks konkureerida Aadama võimekusega, sest Aadam loodi Jumala näo järgi.

Vaadake Noa! Milline võimekus, ehitada laev, selline laev suudeti valmis teha alles 19. sajandil. Kas Noa oli rumal?! Kui Jumal lõi inimese, siis ta lõi inimese nö ühe hetkega, see inimene omas kohe kogu oskusteavet mida ta vajas, sh kõne, teadmised, emotsioonid, vaimsus. Aadam suhtles Jumalaga. Jumal lõi ta pisut alamaks inglitest, kuid ta Aadam oli supermees. On ekslik arvata, et me oleme targemad kui meie esiisad või inimene oli mollusk, mis iseenesest kuidagi arenes ja muutus paremaks. Inimene on Jumala ime, kuigi me peame seda loomulikuks. Jeesus oli ime, kuna ta sündis neitsist.

Ime on Jumala tegu, mis ületab loomuliku korra ja seda peab juhtuma harva, kuid ime ei pea olema ainukordne.

Imed ei ole üksnes pühakute pärusmaa, vaid me teame et jüngrid tegid imesid iga päev, ja ka täna juhtub imesid iga päev läbi kristlaste. Imede juhtumiseks on vaja Jumala väge, kas rohkem või vähem.

Kui kõik imed kokku loendada, saame näha kui võimsasti Jumala riik tegelikult maapeal mõju avaladab. Jumala jaoks pole ime. Ka mõne inimese jaoks pole imesid olemas, aga mis siis sellest! See ei tee ime vähem imeliseks.

Piiblist imed on mitmesuguse loomuga, loodusseaduste ületamine, ilmutused, vaimsed nähtused, kolmas valdkond tervenemised jpt. Meil ei ole mitte mingit alust arvata, et vaimne ilmutus on vähem ime kui looduseaduse ületamine. Inglite nägemine on ju tegelikult meile võimekuse andmine, näha oma füüsiliste silmadega seda, mida me näha ei saaks, kui me räägime silma füüsilisest ehitusest.

Kuivõrd kristlaste igapäevane abimees on Püha Vaim, siis on loomulik et Jumala vaimu kontsentratsioon mõjutab meie elu suuremal või vähemal määral iga päev ja sõltub paljuski sellest, kui palju seda mõjujõudu parasjagu kristlases on ja kui pikalt see mõjuv toime avaldab ümbritseva suhtes. Me ei saa öelda, et Püha Vaimu töö on loomulik. Kindlasti on see üleloomulik, osake Jumala vaimust kristlases. See oli ka Aadama loomulik olukord, kui Jumal lõi inimese oma näo järgi.