Kui "vallavalitus tõstis käed üles," siis see tähendab seda, et tehke ise mis tahate, meie seda kaasa ei tee! Kui politsei ütleb "Käed üles!", tuleb vastuvaidlematult alluda politsei korraldusele. Kui sõdur hüüab "Käed üles!" siis see tähendab, et ta tahab käsi näha, et seal poleks relva millega vastu hakata või millest tulistada. Kui sa nõuet ei täida, lastakse sind ilma hoiatamata maha. Kõigil juhtudel käed üles liigutus tähendab vastuhakust loobumist ja selle žesti abil väljendatakse alla andmist.
Piiblis on otse vastupidi.
Mooses tõstis käed üles ja see tähendas usumärki, millega ta hakkas vastu. Teiseks see suund viitas sellele, kust tuleb tema jõud ja abi, mis oli käeliigutus taeva poole. Issand ütles Moosesele: "Siruta oma käsi taeva poole, siis..." (2Ms 9:22,23; 10:21,22) Ta kordas viibet. See oli tahtlikult rõhutatud. "Kas Mooses tahab alla anda ?" oleks politsei segaduses.
Ka kuningas Saalomon sirutas oma käed taeva poole. "Siis astus Saalomon Issanda altari ette kogu Iisraeli koguduse juuresolekul ja sirutas oma käed taeva poole," kirjeldab piibel 1Kn 8:22. See ei olnud "ma annan alla", vaid sellega Saalomon viitas taevale, mis on tema tugevus, kes on selle taga, keda tuleb austada. Ta ütleb: "Issand, Iisraeli Jumal!" ta pöördus Jumala poole. "Sinu sarnast jumalat ei ole ülal taevas ega all maa peal," millega ta ütleb, et see jumal on nii suur, et "vaata, taevas ja taevaste taevas ei mahuta sind, veel vähem siis see koda, mille ma olen ehitanud." Ning siis ta ütleb: "pöördu oma sulase palve ja anumise poole." Ta sirutab käed üles taeva poole, et jumalaga rääkida.
Hiskja ja prohvet Jesaja kisendasid taeva poole. "Tõstke oma silmad ja vaadake kõrgusse" ütleb Jesaja, (Js 40:26), sest tema annab rammetule rammu ja jõuetule jõudu. (s 29) Selles on üks imeline tõotus.
Salmist tõdeb, "ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi?" (Ps 121:1) Abi tuleb ülevalt. Kui keegi pöördub Jumala poole, siis ta ei anna alla, vaid palub abi.
Kui Jeesus kirgastati, siis avanes taevas ja jüngrid olid selle tunnistajaks. Peetrus ja Jaakobus ja Johannes nägid pealt, kuidas Mooses ja Eelija rääkis Jeesusega. Kui Peetrus jutule vahele segas, siis sekkus ka Jumal, kes ütles: „See on mu armas Poeg, teda kuulake!” Markuse evangeeliumi 9 ptk.
"Stefanos aga, täis Püha Vaimu, vaatas ainiti taevasse ja nägi Jumala kirkust ning Jeesust seismas Jumala paremal käel, kirjeldab Apostlite teod" (7:55).
See kõik ilmselgelt tõendab, et üles vaatamine on põhjendatud. Taevas ei ole koht kus kedagi ei ole. Eestlased ütlevad: "Räägi nagu seinaga!" Seinaga ei ole mõtet ju rääkida, ta ei vasta sulle.
Üks annab alla, teine võtab vastu abi
Kui uskmatu tõstab käed üles, siis see tähendab, et ta annab alla. Te võite teha minuga kõike, ma olen kaotaja. Kui usklik tõstab käed üles, siis ta sirutab Jumala poole abi saamiseks, millega ta kinnitab, ma ei anna alla, tule mulle appi! Ta annab selle žestiga märku, et Jumal, ma vajan sinu lahendust ja mis iganes see on, ma võtan selle abi vastu. Jumal, sina oled võitja ja mina olen koos sinuga võitja poolel. Sest võitjale ei tee surm mingit kahju, Ilm 2:11; kuna võitja pärib selle kõik, Ilm 21:7. Jeesus ütles: "Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud." Jh 16:33. See ei ole mingisugune kaotaja jutt. "Teie, lapsed, olete Jumalast ja olete nad ära võitnud, sest see, kes on teis, on suurem sellest, kes on maailmas," kirjutab Johannes, 1Jh 4:4. Ja ta lisab selgituseks "Jah, igaüks, kes on sündinud Jumalast, võidab ära maailma. Ja see ongi võit, mis on võitnud ära maailma - meie usk." Nii et usklikud ei ole kaotajate poolel. Sa oled võitja! Mida varem sa selle mõttega harjud, seda parem.
Isegi tolle aja suurim pagan-kuningas Nebukadnetsar, pidi tunnistama ja tegema seda sama. "Mina, Nebukadnetsar, tõstsin oma silmad taeva poole ja mulle tuli mõistus tagasi," kirjeldab Taanieli raamat. (Tn 4:31) Justkui Jumal ei oleks saanud talle mõistust tagasi anda ilma žestita, oh ei! Selle žestiga andis ta au Jumalale. Samuti Jeesus tõstis oma silmad taeva poole. (Jh 17:1) "Isa, tund on tulnud, kirgasta oma poega."
Käte ülestõstmine oli kõige tavalisem palveviis. Kogudus tõstis käed üles taeva poole kui nad palvetasid. See oli palvežest.
Tänapäeval tõstavad usklikud sageli käed üles Jumala ülistamiseks. Rõõmu väljendamiseks.
Kui sa käed tõstad üles, siis see on kaugele nähtav. Sõjas kasutasid sõdurid seda just sel põhjusel, teiseks andsid nad sel viisil märku oma kavatsusest alla anda.
Võib ju küsida, kas Jumal siis ei näe, on ta pime või, et ma pean kätega vehkima? Ei, kindlasti mitte. Aga see on austusavaldus ja viibe, millega sa pöördud tema isiku poole. Kui sa näitad oma ülestõstetud käsi, siis sa annad märku, et sa soovid tema tuge.
Väiksel lapsel on see žest juba emapiimaga teada. Kui ta on vaid mõne kuune, ta juba teab, et kui ta tõstab käed ema poole, siis ema võtab ta sülle. "Õppa!" Hüüab ta siis, kui ta on aasta vanune.
Ta ei oska veel rääkida, aga kui ta jalad ära väsivad, siis ta tõstab käed ema suunas ja annab teada oma vajadusest.
Selline Jumalik alge on inimese sisse kodeeritud Looja poolt. Kust võiks laps teada, et selline käeliigutus seda tähendab? Ta teeb seda vaistlikult. Ta ei oska veel õigupoolest rääkida, aga ta teab, kuidas ta saab ennast aidata. See ei tähenda, et ma annan alla. Vaid see tähendab, ma tahan jätkata, tule mulle appi.
Käed üles annab tähenduse
See liigutus näitab tegelikult usku. Seda, et su käed ei tegele muude asjadega, vaid need on välja sirutatud Jumala poole. Mis on tema tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus ja tegu, - võitja žest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar