Ta kummardus jälle ja kirjutas maa peale

Meie kodus käis külas noorte osadusgrupp ja tuli jutuks üks vana lugu. Mul oli see enam vähem meeles, kuidas see tore lugu juhtus ja ma rääkisime sellest, kuid ma ei suutnud enam meenutada täpset aega, millal see juhtus. Oli ka meeles, et see ilmus ajakirjas Koduteel. Kui ma seda lugu hiljem otsisin, siis seda polnud. Mõtlesin, huvitav miks? Koduteel ajakirja saab järjestikku lugeda internetist alates numbrist 2/2003 (Enne seda on vaid üks number aastast 2000 ja üks 1994).

Täna leidsin üles selle sündmuse algfaili. Aga - oh üllatust: date modified 9.09.2002. Ei saanudki olla, sest seda numbrit ei ole internetis. Ilmselt see lugu ilmumus 3/2002 või aasta viimases väljaandes.

Vahepeal on imekiiresti möödunud ligi 8 aastat! 8 ?!!!! Tundub - nagu juhtus see alles eile!


NÄPUGA LIIVALE

25. augustil, pühapäeva hommikul käisid Tallinna koguduse noored Pirita rannas maa peale kirjutamas. Osalesid Urmas, Kulla-Siiri, Margus ja vene kogudusest Svetlana ning Anton, kes ühtlasi kirjutasid vene keeles.

Eesmärk oli kirjutada rannaala liivale võimalikult palju sõnumeid, Jh 8:6-8. Alustasime varakult, et olla valmis veel enne, kui inimesed randa saabuvad. Pidasime oluliseks, et inimesed võiksid neid tekste kohe lugeda ning need mõjuks üllatusena: “Näe - terve rand on täis kirjutatud!”

Esimesed inimesed tulid varakult randa, kes siis võimles, kes jooksis, mõned ujusid, mitmed sõitsid jalgratastega. Ka ranna koristamine toimus hommikul. Oli näha, et inimesi huvitasid need kirjad. Tekste lugesid ka rannakoristajad, kes aga mõne aja pärast hakkasid käituma kummaliselt. Mõned neist kustutasid ära osa sõnumeid ja ka nende traktorist sõitis demonstratiivselt üle mitmete kirjade. Üks koristaja nurises valjult: “Me kutsume politsei, kui te kohe ära ei lõpeta!” See asjaolu innustas meid enam, ja kirjutasime veelgi usinamalt ning lõpetasime enne kella kümmet, et jõuda Jumalateenistusele.

Väga oluline on teada, et me ei ole üksi jäetud. Meie Isa tegutseb tänini, ja ka Jeesus tegutseb samamoodi. Meil on tema riigi kodanike õigused, kuid tema esindajatena lasub ka kõrgendatud vastutus kogu ümbritseva maailma vastu. Eriti inimeste suhtes, keda Isa on kutsunud. Oluline on leida üles need inimesed, kes otsivad Jumalat ning juhatada Kristuse juurde. Selleks aga tuleb näha olukordi ning näha ka inimeste vajadusi. Meil tuleb unepealt valmis olla aru andma inimestele armastuse ja rõõmu kohta, mis asub meie südames.

Üheks võimaluseks on juhtida inimesi Kristuse juurde läbi tänavamisjoni. Õppides Jeesuselt, Peetruselt, Pauluselt, jpt. Igalühel oli isikupärane evangeliseerimise stiil ja oma suhtlusringkond. Jeesus kasutas erinevaid võtteid inimesteni jõudmiseks. Niisamuti on meil kõigil oma isikupära ja võimalused. Näiteks meie Lastekeskus Tähetorn tegeleb tänavalastega. Kopli liinidel on kuulutatud häid uudiseid vaesust kannatavatele inimestele. Ometi on need vaid mõned sadadest evangeliseerimise võimalustest. Iga võimalus annab oma unikaalse osa sellesse protsessi. Tähtis on näha oma osa ja see enesele teadvustada, valida sobiv meetod, kuulutada sõna ja astuda esile, olgu aeg paras või ärgu olgu. Jumal kasutab meid kõiki omal viisil. Olgem selleks avatud ja valmis.

25.08.2002