Kubism kui suunanäitaja kirikuehituses

Kui me üldse saame rääkida kust algab arhitektuuriajalugu, siis peame tõdema, et esimesed ehitusobjektid on seotud just religiooniga, milleks on siis: templid, püramiidid, kirikud. Nende eeskujul on välja arenenud uued ehitusstiilid ja kõrgemad kultuurid. Need iidsed püramiidid jt ehitised näevad välja üsnagi kaasaegsed, kubistlikud.

Osalt saame rääkida ka seetõttu sakraalarhitektuurist, sest teise valdkonna objekte lihtsalt pole säilinud, need on vallutustele jalgu jäänud ja maatasa tehtud.

Kuid sakraalehitistele pöörati erilist tähelepanu, selle ehitamiseks oli vaja oskusteavet, piisavalt rahalisi vahendeid ja ilumeelt. Kuskilt peab asi alguse saama ja objekt välja vedama arhitektuuri mõiste – ehituskunstile vastav, millel on ehituse kunstiline iseloom.

Igapäevased hooned meie ümber, näiteks punasel majal "see iseloom" puudub.

Ka tavalist hütti me ei saa tituleerida antiikkunstiks või hinnata kui arhitektuurilist väärtust, pigem ehk arhailiseks katseks midagi luua.

Ka täna ei ole arhitektuuri mõistes objektiks hoone või mõne mehe elamu, mis ei arvesta ehituskunsti reegleid, vaid on põlve otsas kokku klopsitud (pildil Raasiku meierei).

Me räägime ikkagi iseloomu omadustest!









Kui neid ei ole, siis me ei saa rääkida nende puhul ehituskunstist.

Kirik kui suunanäitaja

Sakraalarhitrktuur on vaieldamatult suuna näitaja, kust poolt ehituskunst tuleb ja kuhu suunas see liigub ja areneb. Kirikute roll kuhugi kadunud! Just kirikud on ehituskunsti julged suunanäitajad. Seda on rõõm tõdeda, kui kirik pole üksnes vaimuliku suuna andja, vaid näitab teed ka ehituskunstis.

Vaatame tulevikku. Kõige äärmuslikum suund 20. saj. algul on kubism. Kubistid soovivad kujutada asju mitte nii, nagu need paistavad, vaid sellistena, nagu meie neid teame olevat. Nii naggu looduses valitseb geomeetriline põhivorm, nii ka kubistide teostes. Inimese pea, õun või pall on kerad, majad koosnevad kokkupandud kuupidest ja risttahukaist, mäed on koonused. Neid samu geomeetrilisi vorme tuleb kasutada ka arhitektuuris, sest ainult nende abil on võimalik saavutada kindlat arhitektoonilist ülesehitust ja vormide selget seaduspärasust. Side realiteediga on õhkõrn või katkenud, kubistide arhitektuur on abstraktne nagu heli. Matisse iseloomustas kubismi: "Kubistidel on süntees, kuid puudub eesmärk." Siiski täna saame tõdeda, et kirikute ehituses ei ole eesmärk kuhugi kadunud, pigem vastupidi.

Pildil kubismi elementidega kirik Mehhikost.

Kuivõrd Eestis ei ole veel ehitatud kubistliku kirikut, siis vaatleme kubismi tunnustega ehitisi mujalt maailmast.

Kubistlik kirik rõhutab geomeetrilisi vorme.

Kubismi verstapostid

1. St. Augustine Roman Catholic Church


2. The cubist Wotruba Church in Vienna Austria


3. Paris Church of Santa Monica in Madrid, Spain


Paris Church of Santa Monica kiriku interjöör.

Vaade kantslist.

See kirik on minu meelest tippsaavutus ja näitab ehituskunstis uut suunda. Parish Church of Santa Monica kiriku projekteerijate, hoone loomise ja hoone endaga saab põhjalikult tutvuda siit: Vicens & Ramos


Kubistlik orel

Ka orelisõpru pole unustatud! Siit üks imposantne, kubistlikus stiilis orel.
Orel. Walt Disney Concert Hall (Los Angeles)