KRISTUS ON ÜLES TÕUSNUD!
Ülestõusmine on ajalooline tõde, mille juurde kuulub suur hulk tunnistajaid, tunnistajate loetelu, kellest enamik on veel praegugi elus - see tähendab, et nende käest võib järele küsida. Ka kuulub Jeesuse ilmumiste juurde kirjeldused sündmuskohtadest ja ilmumiste päevad on ajas dateeritavad. Hellenistliku kultuuri jaoks ei olnud vaimu surematus mitte mingi probleem, kuid nüüd puututi kokku liha ülestõusmisega. Kristuse liha surnuist ülestõusmine on tõestisündinud!
Kristlik usk rajaneb Kristuse ülestõusmisele
Evangeelium sisaldab nelja tõsiasja:
1. Kristus suri meie pattude eest, keda kogudus tunnistab Issandana. Kristuse surm määratletakse kahe asjaoluga ja tõlgendatakse usus.
2. Ta maeti maha.
3. Äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi.
4. Ta näitas ennast - ilmus. Ofthe - see tähendab millegi nähtavaks muutumine, väljumine nähtamatust, ilma selle selle subjekti kaastegevuseta, kellele see ilmumine nähtavaks saab. Jumal tegutseb jõuliselt.
Loomulikult kuulub evangeeliumi juurde tunnistajate loetelu, sest kristlased said ainult nende kaudu teadmisi Kristuse ülestõusmisest, aga tunnistajate suur hulk rõhutab tunnistuse usutavust.
Ei nimetata ülestõusmise sisemisi põhjusi, vaid esitatakse tõendus, mida nõuab ajalooline tõde, nende tunnistus, kes selle sündmuse reaalsust olid kogenud ja nentinud.
Kriitika on püüdnud esitada seda haiglasliku fantaasiana, pettuse või hallutsinatsioonina, kuid sedalaadi väited kummutab asjaolu, et sündmust kinnitab suur hulk tunnistajaid, kes nägid ilmumisi ka üheskoos. Evangelist Luukas teadlikult arvestab apoloogiaga, et veenda usklike evangeeliumi usaldusväärsuses.
Kui Jeesus poleks surnuist üles äratatud, oleks minu kristlik usk tühine. Kuid see usk ei toetu silmaga nähtavatele ja käega katsutavale, vaid sellele üleloomulikule (Lk 24:31, Lk 24:45) usule paneb aluse Ülestõusnu ise.
„Kui Jeesus ristil suri, murdus suur osa puhtmaisest usust temasse, aga see ei olnud täielik kokkuvarisemine. Liig selgelt olid nad Jeesuse elukäigus näinud Jumala väge. Nende inimlikku usku küll kõigutati, aga seda ei juuritud välja. Kokku varises nende usu liigilmalik sisu. Purunes nende ettekujutus välisest võimust ja hiilgusest ja nende südames oli nüüd ruumi üleloomulikku, mida Ülestõusnu tahtis neile kinkida. See mida jüngrid nägid ja tunnistasid, polnud enam lihtsalt meelte abil vahendatud loomulik taju, vaid nad tajusid usu valguses Kristuse saladust kogu selle täiuses. Nende nägemine polnud enam puhttavaline, vaid Jumala armust rikastatud nägemine. Selle Ülestõusnu vahetu mõjuga seletub absoluutne kindlus, millega jüngrid Kristuse ülestõusmisest tunnistust andsid. See polnud veendumus, mis põhineks ainult ilmalikel tõsiasjadel, Ülestõusnu ise lõi selle veendumusele aluse.
Kuna apostlite ülestõusmisusk oli oma olemuselt üleloomulik ja Jumalast antud, saab see juurduda ja kasvada ainult seal, kus süda on Jumalale avatud, kus inimene otsib Jumalat alandlikus teadmises omaenda ebatäiuslikkusest.
Pärast ületõusmist toimusid ilmumised Galileas 40ne päeva jooksul enne, kui Issand võetakse taevasse.
Me ei saa öelda, kuidas, saame tõdeda, et tema kirgastatud keha jaoks ei olnud olemas enam müüre ega seinu. Jeesus ilmus ootamatult ja seisis nende ees, et jüngrid arvasid vaimu nägevat. Kuid Jeesus ei jätnud sellisteks kahtlusteks ruumi, ta esitas käegakatsutavad tõendid, lasi inimestel puudutada ihu, sõi koos nendega ja õpetas neid. Ta ei saanud lubada, et inimeste südames jääks ruumi kahtlustele. Jüngrid ei pidanud ära selgitama, kuidas Jeesus suudab tulla läbi seina või ilmub äkitsi ihulikult, vaid nad pidid tunnistama, et sellised ilmumised toimusid ja need on ajalooliselt dateeritavad faktid, millel on suur hulk tunnistajaid. Õpetaja, kes oli risti löödud, ta seisab nende ees võitjana patu ja surma üle, rüütatuna uue elu hiilgusesse. Veendudes, et Jeesus tõepoolest elab, hakkasid inimesed uskuma ülestõusmise saladusse, mida nad pidid nüüd maailmale kuulutama.
Tema ülestõusmisusk lõi aluse minu usule juba enne minu sündimist siia ilma. Tema kutsus mind. Tema läbi olen ma uuestisündinud. Tema vaim juhib mind iga päev. Temasse uskudes ma pärin igavese elu. Kas pole imeline Jumal!?
Jumal maksab kõik meie võlad ja kannab hoolt tuleviku eest.
Kõigepealt ta saadab oma poja, kes võtab kogu maailma võlad enese peale. Jeesus kõrvaldab patu. Siis kutsub patuseid ja ütleb: see sai tehtud teie patu pärast! Ma maksin ära teie võlad. Seda tuleb uskuda. Siis paneb inimese südamesse ka usu. Inimene ei saa midagi teha oma hinge lunastamiseks, kui vaid öelda: jah, aitäh Jeesus, sa armastad mind, kes ma olen kadunud hing! Ma vajan uut võimalust. Ma võtan su pakkumise vastu. Aga inimene võib öelda: tänan, ei! Ma ei vaja seda pakkumist. Jumal ei päästa inimest vastu tahtmist. Ta jätab nö jämeda otsa inimese kätte. Hämmastav armastus ja lugupidamine inimese vastu. Aga mida teeb inimene?
Pank saadab teate: me anname andeks teie majalaenu. Me kustutame teie võla, maksame ise. Siis seda tahaks uskuda iga inimene ülimalt hea meelega, kas pole? Kuid seda ei juhtu. Kui aga Jumal ütleb: ma kustutan KÕIK sinu võlad. Siis seda inimene ei usu. See juba juhtus. Ent inimene vastab: ei-ei, ma ei usu, see ei ole võimalik! Ta pigem sureb uskmatuses, kui lubab oma võlad kustutada. Kuid Jumal tahab kustutada mitte üksnes KÕIK võlad, vaid ta tahab inimesele anda ka KÕIKE MUUD mida ta vajab ning katta tema tuleviku kulud - ja seda teha igavesti! Milline pankur ütleks, et sa võid võtta raha tasuta nii palju kui sul vaja on?
Mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen. Uskuge mind, et mina olen Isas ja Isa on minus. Kui te ei usu muu pärast, siis uskuge mu tegude tõttu.
Ta on tõesti ülestõusnud!
Ülestõusmispühade teemal loe veel: Koššer on eesti kommete kohaselt valmistatud toit
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar