Kuid ma tahaksin minna ajas veel enam tagasi, et me mõistaksime et evangeelium polnud mitte uudiseks, vaid see oli meeldetuletuseks antud. Seda käsku ei andnud Jeesus üksnes ilmumiste perioodil, vaid see oli fookuses kogu tema maise teenimise aja. Lähme ajas tagasi. Võtame lahti piibli. Avame selle Luuka evangeeliumi 9. peatükist ja 1 salm.
Jeesus on just kõrbest tagasi tulnud, valib jüngreid ja alustas kuulutamist. Ta on jõudnud teha mõned imeteod, tervendanud inimesi. Ajas välja rüveda vaimu ja Jeesus tegutseb Kapernaumas. Teeb terveks pidalitõbise. Siis kutsub jüngriks tölneri. Parandab väeülema teenri ja Naini linnas äratab üles surnud noormehe, äratab surnuist ka Jairuse tütre. Korraga ta kutsub kokku jüngrid. Nii sõbrad! Mul on teile ülesanne. Ma annan teile õiguse kuulutada Jumala riiki ja tervendada inimesi. Asuge nüüd teele. Kuidas palun?
Kujutage nüüd ette, et te olete kogudusse tulnud, olete just ristitud, mõni ehk juba leeritatud, mõnel aga on pooleli Alfa kursus ja korraga kutsub pastor teid enese juurde ja ütleb. Teate sõbrad! Ma annan teile nüüd ülesande. Minge kogudusest välja ja kuulutage inimestele evangeeliumi ja palvetage nende eest. Kuidas palun?
Aga just seda Jeesus tegi! Täpselt sellise ülesande said tema jüngrid. Ta kutsus jüngrid enese juurde ja saatis nad evangeeliumi kuulutama ja tervendama inimeste hädasid.Mida siis Jeesus tegelikult ütles?
Ta teatas kuuldavalt pimeduse riigile, et see on lüüa saanud. Jeesus kuulutab kuradile avalikku lüüasaamist. See on ainus asi mida ta tegi ja seejärel läkitas jüngrid tööle. "Minge."
Kas Jeesus küsis jüngrite käest, kui staažikas jünger sa oled? Kas sul on jubapiisavalt hea iseloom, et inimesed ei saaks sinu peale näpuga näidata? Kas sul on vaimuande? Kas sul on tervendamise and? Kas sul on Püha Vaim? Kas sa oled Püha Vaimuga täidetud?
Ei. Ta ei teinud midagi sellist. Kõik need kokku kutsutud jüngrid, olid õppimata mehed, tavalised inimesed, nagu sina ja mina. Ei mingit koolitust. Ei mingit õppeprogramme. Ei mingeid vaimulikke toimetusi. Lihtsalt - sõbrad, tulge siia: ma annan teile õiguse ja minge nüüd kuulutama. See oli kõik mida Jeesus tegi.
Nüüd sa võid mõelda, et need olid ikkagi valitud mehed, apostlid, ikkagi juudid, nad teadsid asjast üsna palju. Olgu. Nõus. Vaatame siis veel. Lähme edasi. Avame Luuka evangeeliumi 10. peatüki 1. salmi. Palun väga! Siin Jeesus läkitab 70 inimest. Neid ei saadeta enam grupiviisiliselt, vaid paari kaupa, et nad jõuaksid võimalikult paljude inimesteni. Kust te näete, et need läkitatud olid profid? Ei ole. Kui mõni ütleb et 12 apostlit olid ikkagi valitud mehed, siis 70, - kes need siis olid? Need olid inimesed tänavalt. Inimesed, kes tulid Jeesuse juurde teda kuulama. Inimesed, kes tundsid huvi Jeesuse vastu. Mida tegi Jeesus? Ta pani nad kohe tööle. Viskas tundmatus kohas vette! Saatis tööle täiesti õppimata mehed. Tavalised inimesed, nagu meie sinuga oleme.
Vaatame uuesti Luuka evangeeliumi 9 ptk, aga loeme 6. salmist. Pühakiri kirjutab: "Nii nad läksid välja ja käisid mööda külasid, kuulutasid evangeeliumi ja tegid haigeid terveks." Loe uuesti! Nad kuulutasid evangeeliumi. Stopp!!! Mida nad tegid? Evangeeliumi kuulutasid. Vabandust, mis evangeeliumi? Millist? Kuidas nad said kuulutada evangeeliumi? Me tunneme teistsugust evangeeliumi. Me tunneme evangeeliumi, millel on oma struktuur ja kindlad pidepunktid, mis algab: Jeesus suri ristil meie pattude eest... jne-jne. Ta ei olnud ju surnud? Täpselt. Ta ei olnud surnud, kuid jüngrid kuulutasid evangeeliumi.
Evangeelium pole raketiteadus. Evangeelium on lihtne!
Meie oleme evangeeliumi mõtte nii keeruliseks ajanud, et ime, et üldse keegi sellest aru saab. Kuid evangeelium on lihtne. See on vägagi lihtne. Ülimalt lihtne. "Kuulutage Jumala riiki" ütles Jeesus. Ma kuulutan sulle Jumala riiki! Ma kuulutan pimeduse taganemist. Ma kuulutan haigustest tervenemist. Ma kuulutan sulle igavest elu. Kuulutage! Seda tegid jüngrid. Nii lihtne see sõnum oligi. Sellest said aru vanad ja lapsed. Rikkad ja vaesed. Isandad ja orjad. Kõik said aru. Aga mida meie kuulutame?
Kuid lähme veelkord tagasi Luuka evangeeliumi 9. ptk ja loeme salm 6. "Tegid haigeid terveks kõikjal" Nad tegid haigeid terveks. Kõikjal! Mitte üks haige ei saanud terveks. Need said terveks kõikjal. Saad aru? Kõikjal! Võimalik, et paljud pole seda üldse tähele pannud. Kuid vaatame siis lähemalt, millega tegu on.
Jüngrid läksid välja ja evangelist ei kirjuta meile, mida nad täpselt tegid, kuid eeldame, et nad rääkisid inimestega ja palvetasid. See oli tavaline viis. Palvetada? Kas neil olid erilised annid? Ei olnud. Neil ei olnud isegi mitte Püha Vaimu. Püha Vaimu tulek nelipühal toimus alles palju hiljem. Kuidas nad siis said inimesi terveks teha? Ja kõikjal?
Nad usaldasid Jeesuse käsku ja tegid seda, mis ta ütles ning Jumal kinnitas neid tunnustähtedega. Pühakiri kirjutab, et uskujaid saadavad tunnustähed (Mk 16:17). Järelikult oli neil suur usk? Ei olnud. Nad uskusid Jeesuse ütlust ja läksid tegid seda. See ongi kõik mida nad tegid. Nad usaldasid Jeesust. Kui Jeesus ütles "parandage haigeid", siis nad läksid parandama haigeid. Ei mitte mingeid erilisi vaimuande, tervenemise andi, püha vaimu ega sellega eelnevat täitumist töö tegemiseks. Neil ei olnud erilist varustust. Ainus "varustus" oli usaldus ja kuulekus. Kuidas siis ikkagi need inimesed said terveks?
Jeesus andis neile väe ja meelevalla. No mis mõttes nad said väe ja meelevalla? Mis see tähendab? Kas nad ikkagi said siis midagi, mille abil tegid inimesi terveks? Ei saanud. Aga uurime Luuka evangeelium ptk 10, kus 70 jüngrit käisid kuulutamas. Vaatame, mis seal kirjas on. Esiteks. Me saame lugeda salmis 9, et Jeesus ütleb: "Tehke terveks sealsed haiged ja öelge neile: "Jumala riik on teie lähedal!"" Jeesus ütleb tehke terveks, aga ta ütleb ka Jumala riik on teie lähedal. Mis see tähendab? Aga seda, et kõikjal, kus nad viibisid, kuulutasid nad Jeesuse poolt öeldud sõnu "Taevariik on lähedal", see aga tähendab, et Jumal saatis neid kõikjal ja selle mõju ilmnes vägi - Jumala vägi. Ja nüüd, pange tähele, 17. salm, nad pöörduvad tagasi ja mida need 70 ütlevad? "Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime mõjul!" Siin ei ole mitte mingit trikki ega nippi. Nad rääkisid Jeesuse nimel ja pimedus kadus nagu tina tuhka. Aga see ei ole veel kõik. Jeesus ütleb selle peale, et teate sõbrad, et te võite minu nimel kõndida ka madude ja skorpionide peal... ja mitte miski ei tee teile kahju (Lk 10:19). See oli sõna. Jüngrid kuulutasid sõna. See oli kõik, mida nad tegid.
Kuidas siis ikkagi need inimesed said terveks? Kuidas vallandub vägi?
Ka see on lihtne. Ei mingit kunsti. Kui me vaatleme kuidas vägi tekib ja kes seda edasi annavad, siis me leiame vastuse ja see ilmneb kindla põhjuse tõttu. Milleks on kaastunne. Selle taga peitub kreeka keelne sõna splagchnizomai [splänkh-nē'-zo-mī].
Kui me nüüd võtame lahti piibli Markuse evangeeliumist, näiteks päris algusest, siis leiame 1 ptk 41 salmist pidalitõbise tervenemise. Mis juhtus? Pühakiri kirjutab, Jeesusel hakkas temast hale meel: "Ma tahan, saa puhtaks!" Jeesus ütleb sõnad, saa puhtaks, aga vägi? Väe vallandab kaastunne. Edasi, Mk 6:34, Jeesus nägi rahvahulka, kellel polnud juhti, piibel kirjutab et karjust polnud, Jeesusel hakkas hale meel, ta õpetas paljusid asju. See õpetus jõudis kohale, oli arusaadav. Selles oli vägi. Mk 8:2, Jeesus õpetab rahvast, need on mitu päeva söömata. Piibel kirjutab et 3 päeva söömata. Ja taas me võime tõdeda, Jeesusel hakkas hale, mis vallandub ime. Rahvas toidetakse üleloomulikult. Nüüd keegi võib öelda, "See oli ju Jeesus!" Jah, oli küll. Aga Jumala väe vallandas kaastunne. Vaatame veel järjest. Mk 9:22, seal oli üks langetõbine noormees, keda vaim oli visanud tulle ja vette, et hukata ja inimesed toovad ta Jeesuse ette. Pane tähele, mida nad ütlevad Jeesusele: "kui sa midagi võid, tunne kaasa ja aita meid". Tunne kaasa! Mida Jeesus vastas? Ta ütleb: "kõik on võimalik sellele, kes usub". Lõpuks Jeesus kuulutab kurja vaimule Jumala riiki. Ta ütleb sõnad: "Sa keeletu ja kurt vaim, ma käsin sind, mine temast välja". Mida ta tegi? Ta võttis õiguse ja ütleb selle välja sõnades. Kuid väe vallandab kaastunne, kui sa midagi võid, tunne kaasa, ütlesid inimesed Jeesusele. Uurime edasi Lk 7:13, see on enne, kui ta jüngrid kokku kutsus ja saatis neid kuulutama evangeeliumi. Jeesus nägi naist, kelle ainus poeg oli surnud. Surnut kanti Naini linnast välja. Me võime lugeda "Issand nägi ema, hakkas tal temast hale ja tä ütles "Ära nuta enam!"" ja ta astus ligi ja puudutas surnuraami ja ütles: "Noormees, ma ütlen sulle ärka üles!" (Lk 7:14). Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Kaastunne vallandas Jumala väe ja noormes ärkas ellu. Lk 10:33, kirjeldab piibel, kuidas samaarlane nägi poolsurnud inimest, hakkas tal temast hale. Kaastunne vallandas väe, mille tõttu päästeti surma määratud inimene. Lk 15:20 kirjeldab kadunud poja lugu. Isa kaastunne vallandas pojas vaimse tervenemise ja andestuse. Isa nägi teda ja tal hakkas hale.
Kaastunne vallandab mitte üksnes väe haigustest tervenemiseks, vaid vallandab väe ka hinge tervenemiseks.
Kohas kus ma elan, on uus maja ja siin ümbruses elab palju perekondi, kellest paljude lastel ei ole sugugi head kombed. Mõne kuuga on 10-12 aastased noormehed, keda me nimetame kohalikeks kaakideks, jõudnud ära lõhkuda rohkem, kui seda jõutakse uuesti parandada. Ühel päeval juhtus selline lugu. Ma olen toas ja korraga kuulen, kuidas trepikojas algab tugeb lõhkumine ja noormeeste kisa. Jooksin uksest välja ja näen, oh sa poiss, kaagid lõhuvad ust. Jooksin neile sokkides järgi. Need aga lidusid laiali. Kuid ühe sain kätte ja rabasin tal kratist kinni ja tirisin tuppa. Aga poiss oli õppinud luiskaja. Mis iganes ma ei küsinud, kõik oli vale. Mõtlesin et hea küll läheb aega mis läheb, aga selgitame siis välja tõe, kes sa oled, kust sa tuled jpm. Vahepeal saabus koju mu tütar, aga kui kaak nägi, et uks läks lahti, pani ta jooksuga minema. Mina taas sokkides õue järgi. Nagu filmis! Sain ta uuesti kätte ja tirisin tagasi tuppa. Kuid ega ma palju targemaks ei saanud, vestlesime veel umbes kümme minutit ja ma küsisin tema käest, et mis sa arvad, mis karistuse ma sulle määran. Ta pakkus välja, et teda võiks karistada telekakeeluga, nädal aega ilma telekata. Ma ütlesin seepeale, et tead noormees, kust ma tean, et sa seda keeldu täidad. Ja nii me seal siis vestlesime ja mõtlesime üheskoos välja uusi karistusi. Kuid tundus, et kaagi ainus soov oli minema saada. Ma küsisin siis: "tead sõber, mis sa arvad, mis karistuse ma sulle määran, et tead, ma ei karista sind üldse!" Tundus et ta ei saanud kohe aru, mis ma talle ütlesin. Ütlesin seda veel kord: "Tead, ma jätan sind karistamata!" "Sa võid minna, sa oled vaba!" Hetkeks ta kahtles minu sõnades, silmades oli ebakindlus, kas ta tõesti võib nüüd minna? "Jah, palun, sa võid minna. Aga ära enam nii tee." "Ei tee" ütles ta ja nii ta läks. Kuid sellega asi veel ei lõppenud. Läheb pool tundi mööda ja korraga ukse kell. Sama noormees ukse taga ja kutsub mind ukse peale. Lähen siis välja ja ta on rõõmsalt ukse peal ja ütleb: "Ma tahan sulle midagi anda" ja ulatab mulle ilusa punase õuna. " Ma olin sõnatu. See noormees, kes hetk tagasi oli nagu pöörane, tuli tagasi ja tõi õuna! Ma ütlesin, "aitäh!" ja juba ta jooksiski minema. Umbes tunni pärast taas ukse kell. "Mina siin, kas sa saad õue tulla?" "Jah muidugi" Läksin siis taas õue ja nüüd oli see noormees juba koos oma sõbraga: "Ma tahan sulle tutvustada oma sõpra!" "Väga tore!" ütlesin ja rääkisime veel mõne sõna. "Sa oled hea inimene" (Tõ horossi selovek) ütles ta lõpuks ja vestlesime veel mõne aja. Lõpuks poisid läksid oma teed. Kuid ka sellega asi ei lõppenud. Õhtul, taas uksekell ja jälle mu sõber ukse taga. "Palun tule õue, seal ühed poisid lõhuvad elektrikilpi." "Kohe tulen" Panin riidesse ja läksime asja vaatama. Saulusest oli vahepeal saanud Paulus. Kaagist, keda ei hoidnud tagasi mitte miski, oli saanud kohalik korravalvur. Mitte ainult temast. Ka tema sõpradest! Kaastunne vallandab väe, mis muudab hetkega inimese.
Saulus oli teel Damaskusesse, siis tema pöördumine oli sama dramaatiline (Ap 9:4) kui minu uuel pojal (nagu mu naine nimetab teda), kus ta kohtus Jeesusega. Halastus muutis tema elu. Halastus vallandas väe, mille tagajärjel sai vihatud kristlaste tapjast, ustav Kristuse jünger.
Kuradi eesmärk on inimesi hoida kinni patu mõju all, püsivas ebaküpsuses, et juhtida kristlaste tähelepanu nende puudulikule iseloomule, et neil ei jääks aega tegeleda sellega, milleks Kristus neid tegelikult vabastas ja kutsus tegema. Selline näiliselt püha eesmärk on tegelikult kuradi suur vale, millega ta hoiab kinni evangeeliumi kuulutamist ja kogudused ei kasva. Sest uusi liikmeid ei tule juurde. Ei tule ka ärkamist. Kui kogu aur läheb selle peale, et kristlased tegelevad oma puuduste kõrvaldamisega. Tõsi ta on, et seda on vaja teha. Kuid kristlased peaksid minema kuulutama evangeeliumi. See on nende kutsumus. Kes siis veel läheb, kui mitte nemad? Kes palvetab tervenemiste eest? Sellega hoiab kurat kinni inimesi nende hädades, sest kristlased ei lähe palvetama nende eest. Inimestel on hädad, kuid kristlased tegelevad kirikus kes teab kõik millega, kuid mitte mingil juhul sellega, mida Kristus ütles: minge! Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!
Tegelikult on iga kristlane varustatud piisavalt alates tema kutsumise päevast, et kuulutada evangeeliumi ja tervendada kõikjal. Kristlane ei pea olema nö pühadest püham, et teha Jumala riigi tööd. Me näeme kõikjal vaid vastupidist. Jeesus pani kõik tööle. Kõik, eranditult kõik. Kõik nad olid puudulikud ja ei omanud mitte vähimaidki vaimuande. Kuid nad uskusid.
Täna me näeme, et kristlasel on Püha Vaim, neil on ka vaimuannid, kuid nad ei usu. Ei usalda Jumalat. Pühakiri kirjutab, uskujaid saadavad tunnistähed. Mida nad siis uskusid? Eks ikka seda, mida Jeesus neil palus teha. Jeesus ütles, minge ja kuulutage ja tehke inimesed terveks. Nad usaldasid öeldut. Mis juhtus? Imed juhtusid. Mõni ütleb nüüd, "Tead sõber, ma käingi kuulutamas, aga ei juhtu midagi, pole imesid?" Jah. Ma tean. Aga mine edasi. Koos Jumalaga. Ära muretse selle pärast, mida Jumalal teha tuleb. Inimene teeb oma osa. Jumal teeb oma. Me ei pea muretsema selle pärast, kas inimesed saavad ikka kõikjal terveks, nagu pühakiri kirjeldab. See ei ole meie mure. See on Jeesuse osa. Meil on oma osa teha. Jumal teeb oma. Kui meis on kaastunne, vallandub vägi.
Kui ma vaatan oma 14-aastase tütre tegemisi, siis tema ei muretse raasugi selle pärast, kui palju Jumal teeb. Tema teeb usinasti oma osa. Ma näen, kuidas ta kõikjal kus ta viibib, räägib Jumalast ja kutsub inimesi kirikusse. Kas ta oskab evangeeliumi kuulutada? Nii nagu meilt tavaliselt nõutakse, nn punkt-punkti järel. Ei. Tema räägib lihtsalt: "Jumal on ja tule noortekale!" Ja need noored tulevad, keda ta kutsub. Ei mingit kunsti. See on just see, mida meie kõik oleme kutsutud tegema.
Meil on õigus tühistada kuradi teod! Kehtestada Jumala riik. Laiendada Jumala riigi mõjuala enese ümber, teha nii, et nii suured kui ka väikesed saulused kohtuksid halastusega ja saaksid puudutatud Jumala väest. See võidmine tuleb koos kuulutamisega. Sinu kaastunne vallandab väe. Kui sa tunned kellegi suhtes, et sul on hale meel, siis ära mine mööda. See on sinu koht, kus teenida inimesi ja kuulutada Jumala riiki. Jeesus kinnitab sind tunnustähtedega. Jeesus elab, ega ta surnud pole. Kui sulle on räägitud, et Jumal valib kedagi teist, sinust asja ei saa, siis ära usu seda, see on vale. See on kuradi vale. Jumal valis just sind, ja tal ei ole plaanis võtta mitte kedagi teist sinu asemel! Ta kutsub sind.
Minge!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar