Kuidas seep teeb vahet nahal ja mustusel? Ta ei teegi. Seep ei tea mitte midagi meie nahast ega sellest, mis on mustus. Ainus asi, mida seep teeb on see, et ta eraldab erinevad ained üksteisest ja "hoolitseb" selle eest, et need – bakterid ja nahk jälle kokku ei liituks, liimuks, kleepuks. Seda teeb seep!
Mõned inimesed ei kasuta seepi, sest nad arvavad, et käsi saab puhtaks ka ilma seebi abita. Pilaatus pesi sümboolselt oma käed puhtaks pärast otsust anda Jeesus juutidele risti lüüa. Kuid veega.
Isegi mitte puhta veega ei saa käsi hästi pesta, kuna vee pindpinevus on ebasoodne. Efektiivne on see siis, kui pesemise tulemusel vesi tungiks bakterite ja naha vahele ning eemaldaks mustuse. Kuna aga veemolekulid on omavahel tugevasti ühenduses, ei taha need mustuse alla või bakterite ja naha vahele tungida. Selles kohas tulebki appi seep. Kuidas? Seebi molekulid kahandavad pindepinevust. Kõik on pannud nõela vee peale, kes seda trikki ei tea! Aga pane vette natuke seepi ja nõel vajub kohe põhja, ta ei jää veepinnale ujuma. Sest vee kandev kile on kadunud. Seebivesi tungib hästi kahe pinna vahele, milleks siis on mustus ja nahk. Käte hõõrumine aitab sellele kaasa! Samal põhimõttel töötab ka pesumasin, millel trumli pöörlemine aitab mustuse riiete küljest lahti. Seebimolekulid kinnituvad ühe otsaga rasvatilga külge, samal ajal teine ots on vees. Seega hoiavad seebi molekulid osakesi nahast teatud kaugusel, et vesi saaks neid ära uhtuda.
Kristlased kasutavad väljendit "pestud Jeesuse veres," mis sisuliselt tähendab, pestud Jumala seebiga. See on ühest küljest Jumala garantii, et see seep on tõhusaim, teisest küljest tähendab see seda, et "mustus", milleks siis on patt, eraldatakse inimese ihust piltlikult nii, et püha veri tungib patu ja inimese vahele ning see uhutakse inimesest maha. Mustust saab eraldada seebi abil, pattu saab eraldada vere abil. Kuid mitte igasuguse vere abil. Üksnes selleks ette nähtud ohvri vere abil, milles siis väljenduski Jumala plaan ja Jeesuse surma minek iga inimese eest, et nad võiksid saada päästetud ja olla Jumalaga lepitatud ning elada rahus Jumalaga. Nii et siis üks asi on patust puhtaks pesemine, rituaal, mida tegi Pilaatus juutide kombe kohaselt, kuid mis teda ei lunastanud, teine asi on inimeste puhtaks pesemine patust, kus Jeesuse kalli verega eraldatakse patt inimesest lahti ja uhutakse eemale ning patul on juba raskem inimese külge kleepuda, sest Püha Vaim pühitseb inimest, kui too hoidub pattu tegemast ning hoiab Jumala poole.
Mõnikord ütlevad inimesed, milleks meile Kristus?! Kõik religioonid pakuvad puhtaks pesemist. Omamoodi on neil ka õigus, ainult et see lahendus on puudulik. Sest need põhinevad inimese meetodil, pesu ilma seebita. Kuid selleks et inimene saaks puhtaks Jumala ees ja ei sureks, peab ta kasutama Jumala lahendust - „jumalikku seepi“. Sest üksnes Jumala poolt pakutud lahendus puhtaks pesta sobib ja vastab Jumala kõrgele standardile. Kõik seebimüüjad lubavad, et nende seep peseb kõige puhtamaks. Mõni aga ütleb, milleks seepi? Jeesus ütles Johannese ristimise kohta, et see on vajalik ja lasi ennast ristida, sest see on meeleparanduse märk. Märk sellest, et inimene tahab pesta ja puhtaks saada, kuid sisemine puhtus ei kao välise pesu abil. Inimene on patuga tihedalt kokku kasvanud. Inimene vajab sisepesu. Sisepesu on võimalik vaid vahendiga, mis sobib kokku inimese loomusega, samade elementidega, millest koosneb inimene. Kui inimest pesta Jeesuse verega, alles siis ta saab puhtaks seespidiselt.
Mõned ütlevad, „jube küll, teil on verine usk“. Ütleks siis nii. Et see „jube veri“ voolab ka ütleja rinnus, mitte vähem ehtne veri ja kui seda verd enam ei voola, siis pole ka elu. Veres peitub elu. Veres peitub inimese hing. Kui inimene sureb, siis öeldakse, et ta heitis hinge. Täpselt nii ongi. Kui inimene vaimselt on surnud, siis ometi on temas see veri, mis voolab. Inimene ei koge Jumalat, ei usu Jumalat, aga sellele vaatamata voolab temas veri. Pesuks tungib Jeesuse veri puhastama ja eraldama inimesest vaimset mustust, mida veega ei pese. Kuhu vesi ei ulatu ega tungi. Kandevõime segab. Kui inimeses on veri, siis tuleb inimese vaimu puhtaks pesta vere abil. Kuid see veri peab olema püha ja laitmatu. Kuivõrd Jeesus oli patuta, siis tema veri on just see – püha - mida inimene vajab, et puhtaks saada südamelt. Uusünd on ainus lahendus. See ei ole ajupesu. See ei ole ka välipesu, milleks on Johannese ristimine. See on sisepesu, Jeesuse veri eraldab mustuse ja ei lase sellel enam kleepuda inimese külge. Inimene on uuestisündinud. Ta saab suhelda Jumalaga. Ta saab aru Jumalast. Ja ta elab koos Jumalaga.
Nõnda siis. Jumal mõtles välja uue päästeplaani kogu inimkonnale, ja kes tema seepi ei kasuta, need puhtaks ei saa. Kahju küll, aga nii see on. Tema poolt on plaan ja seep, meie poolt on valik, kas me võtame vastu tema seebi ja kasutame puhtaks saamiseks või mitte. Või loodame ikka veel oma jõule või otsime mõnda teist seepi ja ebajumalat või loodame vee peale ning ütleme „Milleks meile verd on vaja?“
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar