Põletav tuli

"Eks meie süda põlenud meie sees" kirjutab Luuka evangeelium 24 salm 32.

Nii on alati, kui Jumala vaim on inimeste lähedal. Ta paneb inimesed innukalt igatsema et kogeda Tema lähedust. Kui Jeesus ilmub jüngritele Emmause teel, peeti nende silmi, sest piibel kirjutab "ent nende silmi peeti, nii et nad ei tundnud teda ära." Jumal saab meie füüsilised silmad ja mõistuse avada ja sulgeda igal ajal. Kuid ühte Jumal teha ei saa.

Jumal ei saa ennast varjata. Kui Jumal on meile lähedal, siis me kogeme füüsiliselt tema väge ja tulekuumus on üks märk, millest saame aru, kui me teame sellest midagi, kuidas Jumal on meie keskel. "Aga kui ma mõtlesin: Ma ei taha enam mõelda tema peale ega rääkida tema nimel, siis oli mu südames nagu põletav tuli, suletud mu luudesse-liikmetesse. Ma nägin vaeva, et seda taluda, aga ma ei suutnud." (Jr 29:9)

Kui mind Jaani kirikus ristiti, siis mäletan, et Toomas Paul pani oma käe minu rinna lähedale, õnnistas ja sellel puute hetkel käis mu rinnust läbi tulekuumus. See oli Jumala vägi, mis kandub edasi "käte pealepanemise" ehk füüsilise kontaktiga. "Armsad, ärge võõrastage enestes tulekuumust, millega teid pannakse proovile, nii nagu sünniks teile midagi võõrast," kirjutab 1Pt 4:12. Tules proovitakse meid läbi, ütleb Peetrus 1Pt 1:7.

Üks naine oli kannatanud veritõbe 18 aastat ja ta mõtles, et kui ta saab puudutada kasvõi Jeesuse kuuepalistust, siis ta saab terveks. Nii juhtuski. Kuid sellel ajal, kui naine puudutas Jeesuse riietust, väljus vägi Jeesusest. See toimus rahvahulgas. Rahvas lausa tungles ta ümber ja võiks arvata, et nad kõik said osa Jumala väest. Kuid ei saanud. Kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma. Usk ja kaastunne vallandab Püha Vaimu väe.

Kui Paulus oli misjonireisil, siis panid inimesed tema higirätikuid enese ihu vastu ehk puudutasid ennast selle riideesemega ja said terveks. Sest nad uskusid. Kui Peetrus oli Püha Vaimu täis, siis kanti inimesed kohta kus ta liikus, et kasvõi Peetruse vari langeks haigete peale, et nad saaksid terveks. Otsiti puudet Jumala väega, keda andis edasi jünger. "Ja usklike kogul oli üks süda" kirjutab Ap 4:32.

Täna kannavad kõik tema jüngrid Jumala Püha Vaimu tuld ja väge ja kui sa usud, siis haara kinni mõne kristlase varukast ja ole terve! Inimesed puudutavad korstnapühkija nööpi, et soovida õnne. Kuid peaksid haarama kinni usklike käest, mis kannab edasi väge ja Jumala vaimu tervendavat kuumust. Haara kinni Jumalast! See on sinu ainulaadne võimalus.

Otsi üles kristlased. Ära vaata kristlase peale. Vaid vaata Jumala peale. Jumala osa tema Vaimust asub iga kristlase südames, Püha vaimu ja usu läbi on see kättesaadav igaühele kes usub. See päästetakse. Kristlane peaks küsima nagu Jeesus: mida sa tahad, et ma sulle teeksin? Ja siis palvetama. Jumala vaim igatseb näidata, kes Isa tegelikult on ja milline on tema armastus ning evangeelium, rõõmusõnum igaühele kes usub.

Kui ma vahel õhtuti voodis olen, siis ma mõtlen Jumala peale. Ja ma kogen, kuidas Jumala vaim laskub ja ligineb ja siseneb minusse ja ma saan olla Isa lähedal. Ma tean, et sellel ajal on Jeesus minuga. Ta on minu juures. Ma ei näe teda oma füüsiliste silmadega, aga ma kogen südamekuumust, mis hoovab temast. Õndsad on need, kes usuvad.

Me ei pea nägema Jumalat. Kuid me saame kogeda. Ka minu silmi peetakse kinni, nagu Emmause jüngritel, kes käisid koos Jeesusega ja Jeesus selgitas neile pühakirja. Õhtused hetked, on minu kõige kallmimad hetked, kus Jeesus räägib minu südame vastu. Vahel olen ma tundide viisi koos temaga. Ma ei taha lõpetada, sest niivõrd hea on olla koos Jumalaga. Vahest ma vaimus ülistan teda ja lihtsalt olen. Kõik juba magavad, aga Jumal ei maga.

Tema ootab, et me tuleksime oma palvekambrisse ja oleksime üksi, vaid koos temaga. Nõnda saavad kõik olla koos Jumalaga juba nüüd ja igavesti. Ikka koos oma Jumalaga!