teisipäev, 7. september 2010

Takistajad

"Kuid pealik, tahtes päästa Paulust, takistas neid."

Pauluse teekond Rooma on justkui action film, millest ei puudu head osatäitjad, põnev sündmustik, ootamatud situatsioonid ja nii nagu ühele actionfilmile omane, tõuseb pinge iga hetkega kuni selle viimaste minutiteni. Minu arvates Ap 27 pt väärib filmi ja see on põnevkiku austajatele väga paslik lugu. Kuid selles loos on väga palju õpetlikku. Selles loos on traagikat. Selles sündmusest on meil ka täna palju õppida.

Seekord on fookus mitte peategelasel, vaid kõrvalosatäitjatel. Võtmeisik on keegi pealik, kelle nime piibel täpselt ei mainigi. Küll aga sõltub tema otsusest 276 vangi elu sh ap Pauluse ellu jäämine. Nõnda on ka täna koguduses, kus on liikmeid, kellest sõltub kogu koguduse elus püsimine, sh pastorite. Need ustavad peavad silmas Jumala eesmärki. Nad näevad (Ap 27:10). Nagu Paulus kirjeldab "ma näen". Apostlite loos ei pruukinud see pealik olla päästetud, nii nagu meie sellest aru saame, kuid ühte ta tegi, ta kuulis oma südame häält. Ta ka tegi selle järgi.

Pole kogudust, kus ei oleks rahulolematuid, kes ühtelugu tahaksid näha, et pastorid eesotsas püherdaksid kotiriides ja kogudus tegeleks ainult tuha päheraputamisega, - oh kui valesti kõik on, nende meelest. Nad on nõus pastoreid välja vahetama, ometi seda ei juhtu, sest et igas koguduses on ka neid - takistajaid, südamest ustavaid, keda Jumal saab kasutada ning juhtida, et kogudus koos püsib. Laeval olid sõdurid need, kes võtsid nõuks vangid ära tappa. Kuid üks tundmatu pealik, tahtes päästa Paulust, takistas neil seda nõu täitmast.

Kes oleme meie? Kas me oleme Kristuse sõdurid, kes peksavad ja nuhtlevad omasuguseid lambaid ja töötavad vastu Jumala tahtele, või oleme need, kes palvetavad pastorite eest ja usuvad, et kõik pääsevad tervelt koju - Isa juurde.

Nõnda juhtus tänu tundamtule pealikule, kes võttis nõuks seista "karjase" pärast ja nõnda päästis ka kõigi 276 vangi elud. Vähe sellest, et nad pidid kaks nädalat tormi käes heitlema, söömata ja hirmul olles, nüüd leidus ka neid, kes viimasel hetkel võtsid nõuks vangidelt elu võtta! Seda siis, kui maa oli silmade ees ja igaüks võis pääseda.

Jumala ingel ütles: "Ära karda, Paulus! Sa pead jõudma keisri ette, ja vaata, Jumal on sulle kinkinud kõik su kaasreisijad." Ap 27:24. Ärge kartke! Jumal on kutsunud oma pühasid nimepidi ja mitte keegi neist ei hukku. Kõik "kaasreisijad" peavad jõudma Kristuse ette. Sest see on Jumala tahe. "Aga kui see on Jumalast, ei suuda teie seda hävitada -, et teist ei saaks sõdijaid Jumala enese vastu!" Ap 5:39.

Kommentaare ei ole: