Rahvusvahelise vähinädala raames oli põhiteema tubakata elu, mis vähendab kopsuvähki. "Kopsuvähk on enamikul juhtudest välditav" kirjutas portaal Tarbija 24 artikli, kuid olen täiesti veendunud, et suitsetamisest ei loobuta selle tõttu, kui keegi ütleb: kopsuvähk on välditav.
Iga suitsupaki peal hoiatus ja nende sisu, seinast seina, kust võime lugeda muuhulgas, et suitsetamine mitte üksnes ei kahjusta tervist, vaid suitsetamine tapab. Ometi ei jäta keegi selle tõttu suitsupakki ostmata.
Kuidas loobuda suitsetamisest?
Inimestena me võime rääkida, et suitsetamine lõpeb kopsuvähiga, mis on väga tõenäoline risk, tegelikult polegi risk, vaid suitsetamise reaalne tagajärg. Kuid selline lähenemine ei puuduta suitsetaja reaalset vajadust. See on täpselt sama, kui me räägime lastele, et te peate hambaid pesema ja suurtele, et te peate minema hambaravile, kui teil on hambad nagu sõelapõhi! "Mis siis sellest," ütleb inimene. Minu asi. Ise tean mis teen. Suitsetamisega on sama lugu. "Mis siis sellest?"
Kui inimene haigestub kopsuvähki, ka see ei motiveeri teda veel suitsetamisest loobuma. Mõned loobuvad, kui nad on veendunud, et see haigus on võimalik peatada ja sellest oleneb nende pikk eluiga. Valdav osa suitsetajaid ei kavatse ka kopsuvähi puhul suitsetamisest loobuda. Mõnel inimesel on suitsetamine ainus "rõõm" - elu mõte. Ainus nn hea asi, mis talle kättesaadav on ja need ütlevad: "Miks ma peaksin sellestki loobuma?" See et suitsetamine tekitab sõltuvust, ei ole veel kõige määravam. Pigem emotsionaalne külg tähendab rohkem kui me arvata oskame.
Kui me suudame mõista suitsetaja hingeelu, siis me näeme, et nad on oma elus mitmeid kordi üritanud suitsetamisest loobuda, kuid valdav osa on löönud käega, sest ka mis mõttega ma loobun, kui kõik teised minu ümber ei loobu ja ma ikkagi olen üksi. Sama efekt tekib näiteks ajateenijatel. Nõukogude Armees teenides pidid need töötama sel ajal, kui suitsumehed tegid oma ettenähtud pausi. "Ega ma loll ei ole." Teisalt vajadus olla aktsepteeritud, on väga tugev motivaator.
Kui sa oled suitsetaja, siis sa oled oma mees. Kui sa ei suitseta, siis sa oled veidrik. Selline on sotsiaalne surve ja vähe on neid, kes eelistavad jääda oma arvamuse ja seisukohale ning ei anna järgi "sõpruse" või "ühtekuuluvuse" pärast teiste survele.
Kopsuvähk ei ole inimese jaoks kindlasti nii tugev vajadus loobumiseks, kui sõprade kaotus või mõni muu tegelik vajadus, mis suitsetajal suitsetamise taga peitub. Inimesena on väga lihtne suitsetajad risti lüüa ja öelda jäta maha.
Kopsuvähk kindlasti ei ole nii tugev motivaator, kui mõne mehe tüdruk või naine ütleks, kui sa suitsetama hakkad või suitsetamisest ei loobu, siis ma jätan sind maha. Sageli just sellist laadi vajadused saavad määravaks.
Ma olen ise olnud suitsetaja ja pean ütlema seda, et suitsetamisest loobuda väga raske ehk ei olegi, kui me räägime sõltuvusest, sest inimene harjub uue olukorraga ära umbes 24 päeva jooksul. Kui ta selle perioodi vastu peab, siis ometi tuleb tal võidelda ühiskonna survega "Noh, mis nüüd juhtus. Sa ei teegi suitsu? No mis sa jamad! Teeme ühe kõssu. Mis see üks suits ikka teeb!" Kes on nii tugev, kui talle midagi sellist öeldakse ja suudab öelda EI?
Kopsuvähk ei ole otsene põhjus, mis inimest motiveeriks. Nii nagu hambaauk ei motiveeri inimest arsti juurde, pealegi on see kallis teenus. Kuid valu on väga tugev põhjus, tegelik vajadus, mis vajab lahendust. Seetõttu ka kannatused, mis on pigem seotud nälja või mõne kalli inimese kaotamisega, on reaalsed põhjused suitsetamisest loobumiseks.
Kui riik laseks kirjutada suitsupakile: "Naine võib sind maha jätta," oleks see reaalne vajadus suitsetamisest loobuda.
Keegi ei taha ju lahutada. "Sa võid töö kaotada," on samuti väga reaalne põhjus, mis muidugi on väga varjatud, aga nagu öeldakse põhjuse leiab alati kui on vaja, siis "Koondame ära". Pole välistatud, et tööandja ise ei suitseta, aga teda häirib suitsetajaga leviv tubakahais. Mina isiklikult ei lähe lifti kus on suitsetatud, sest selle loetud sekundite jooksul, mil suitsuses liftis sõita, jääb riietele külge tugev suitsuhais. Kui keegi ei suitseta, siis ta tajub isegi vähest suitsuhaisu väga ebameeldivana. Kuid suitsetaja ei tunne selle juures midagi, et tema riided on suitsust läbi imbunud.
Võin ka öelda seda, et kui keegi jätab aastavahetusel maha suitsetamise nö kampaania korras, siis tõenäoliselt ta suitsetab mõne aja pärast taas. Sest iga üks, kes hakkab pärast suitsetamisest loobumist lugema päevi, kaua ta pole suitsetanud, pole tegelikult suitsetamisest veel lõplikult loobunud. Kes aga teeb suitsetamisest loobumise lõpliku otsuse, see ei loe päevi. Suitsetamisest loobumiseks tuleb teha otsus.
Kas Jeesus vabastas suitsetamisest?
Ütleks nii, kui meil oleks teada inimene, kes seda oleks temalt palunud, siis kindlasti oleks see inimene ka terveks saanud usu läbi. Kuid täna? Ma isiklikult olen proovinud suitsetamisest loobuda palju kordi, seda nooremas eas. Ma olin ka salasuitsetaja. Kodus ei suitsetanud ja kui ma suitsu tegin, siis nendega koos, kelle kaudu info minu lähedasteni ei jõudnud või siis suitsetasin üksi. Aastaid. Võite nüüd ette kujutada, mida ma pidin emotsionaalselt mõtlema ja enesest arvama. Silmakirjalikkus. Valelikkus. Enese hinnag oli üsna nadi.
Kuid ajal, kui Jumal hakkas minuga tegelema, siis ühel päeval ma lihtsalt ei suitsetanud enam, ei olnud selleks võimalust. Siis järgmine päev, kui ma seda avastasin, et ma ju eile ei suitsetanud, oli üllatus suur. "See ei ole võimalik?" Kus on minu sõltuvus? Korraga ma sain aru, et mul pole sõltuvust. Vajadus oli ühtäkki täiesti kadunud. Arstid teavad, et nikotiinisõltuvus on tõsine vajadus. Kui varem oli kodust välju minnes esimene mõte, et 200 meetrit ja siis ma saan suitsu ette panna. Siis nüüd ei tule isegi pähe midagi sellist! Kuidas on see võimalik?! Ei olegi.
Loomulikul teel välistatud, kuid üleloomulikul viisil reaalsus. See oli vaid üks tunnusmärk mitmest, kui Jumal kutsus mind ja minust sai kristlane. Jumal vabastas mind üleloomulikul viisil. Minu organism puhastati minu enese teadmata. Ühe hetkega. Kuid sellel hetkel ma veel ei olnud kristlane, ometi oli mul hea meel vabaneda suitsetamisest. Ja see lahendas minu elus ühe tõsise vajaduse, kuid ma ei saa öelda, et kopsuvähk, või kopsuvähiga hirmutamine seda oleks teinud, mind motiveerinud. Kindlasti mitte.
Suitsetajad on sama moodi luust ja lihast inimesed, kellel on füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset või vaimset laadi vajadused, mida kristlane saab käsitleda võtmes iga probleem personaalselt, eraldades vajaliku info mittevajalikust, et mõista ja rahuldada ka suitsetaja vajadust. Millised on suitsetaja sügavamad rahuldamata vajadused?
Suitsetajat ei huvita kopsuvähk, vaid mis temast saab? Kui inimene suitsetab, siis teda ei huvita ka haigestumise tõenäosusteooria, ta ei süvene ega loe seda. Kui aga keegi ütleb, et kui sa suitsetad, siis sa kaotad midagi reaalset, käegakatsutavat, siis ta tunnetab tugevat vajadust muutuste järele. Evangeeliumi eesmärk on nende vajaduste rahuldamine.
Loe lisaks siit
3 kommentaari:
Lugesin seda postitust ja nõustun sellega, et ei mingi kopsuvähi saamise hirmuga ega muu teabega, ei saa panna kedagi suitsetamisest loobuma, kui see on muutunud väga tugevaks sõltuvuseks. Nii on ka minuga. Ma olen suitsetanud üle 40 aasta, olen keskeas naine ja mis nippe ma ka olen proovinud.....tulutult. Viimane katse oli eelmise aasta lõpukuudel, läksin südameennetuskabinetti ja mulle määrati rohud Champiks, mis pidi pärssima sinu ajus suitsetamise soovi. Alguses sa suitsetad veel, kui rohtu võtad, siis määran esimese suitsuvaba päeva ja nii ka tegin. Alguses esimene nädal polnudki nii hull, siis hakkas tohutult murdma...muutusin vahepeal nii vihaseks, et oli raske kodustega normaalselt käituda. Enesetunne jube kehv. Tahad maha jätta, aga see "miski" surub su tahte vastu ja oled ühes suures võitluses. vahepeal mainin ära selle, et olen kristlane olnud 7 aastat ja kogu aeg suitsetanud ja vahelduva eduga võidelnud, iga kord läbi kukkunud. tagasi viimase proovi juurde, siis poolteist kuud olin suitsuta, aga siis....isegi mitte mingit tugevat rünnakut ei tundnud, vaid täiesti rahuliku südamega läksin poodi ja tedasin, et ostan sigaretid. ja tegin esimese suitsu...ja see oli väga hea, ei tundnud mingit süümepiina ega midagi, ammugi mul ei tulnud tol hetkel meelde Jumala poole pöörduda, või pastorile helistada, et koos palvetada, mida ma varem ikka tegion, kui kiusatus tugevalt peale tuli. Tol perioodil, mil ma ei teinud, ma lihtsalt kordasin endale, et sa ei suitseta! ja mingil hetkel tundsin sellest isegi rõõõmu, aga need olid lühikesed hetked....enamuses ajast ma olin tujutu ja morn, peaaegu depressioonis. Enne Kristuse juurde tulekut ma olin kimpus ka alkoholiga,. aga see võeti mult kohe ära, ei mingit kisatust ega mõtet, et ehk võiks rüübata, selle kohta öeldakse, et see on Jumala arm. Nõus! Aga suitsetamit ei võtnud ära, olen vaheldumisi süümepiinadega kogu aeg suitsetanud. On palvetatud, käsi peale pandud, deemoneid välja aetud....ei midagi???? Piibli järgi meil on kahesugune loomus nagu Paulus ühes oma kirjas kirjutab. Ja ma saan aru, et terve elu tuleb võidelda....tuleb ususvõitlust pidada jne. aga see olukord on juba nii vastik mulle, et ma olen kaotanud igasuguse rõõmu....Ja ma tean, et see on see sõltuvus, mille ori ma olen. Ja ma ei saa aru....ma ei oska midagi teha, ma tunnistan Jumalale, et ma olen võimetu....tõstan käed püsti ja tunnistan, et olen sõltuvuse ori ja ma ei tea ikka veel, kuidas vastu võtta vabadust, mis Jeesus on tegelikult igale kristlasele toonud, mis kuulub õigusjärgselt mulle. Kas oskate mingitki nõu anda? parimate soovidega ja rikkalikult õnnistusi meie Õnnistegijalt!
Tere reedik! Olen teie postitust lugenud iga päev ja mitu korda.
Te kirjutate olukorda põhjalikult. Tundub nagu kõik oleks proovitud. Seetõttu olen üritanud aru saada, mis ikkagi võiks olla see õige lahendus, sest Jumala jaoks on ju kõik võimalik. Kuid mina olen inimene.
Te kirjutasite ka, et "alkohol võeti kohe ära" ja ma saan väga hästi aru mida see kogemus iseenesest tähendab või mida te sellega mõtlete, sest ka minul võeti midagi kohe ära, kuid see oli suitsetamine. Samas enne seda kui Jumal suitsetamise ära võttis, proovisin ma korduvalt loobuda, aastaid, umbes nii nagu te kirjeldate seda oma kommentaaris, aga mul ei õnnestunud. Ka mina kordasin endale, et ma ei suitseta enam, ometi tuli suits mu ellu tagasi ning ma olin sõltuvuses hetkeni, kuni Jumal tegi mind puhtaks. See on arm. Teenimatu.
Ma ei saa öelda ka, et ma sain suitsetamisest vabaks usu pärast, sest siis ma ei olnud veel usklik. Sain aru alles hiljem, et Jumal mind vabastas; kuigi vabanemise ajal tundus see mulle müstiline, et ma enam ei vajagi suitsu. Ometi ma ei näinud tookord selles Jumalat.
Kui ma mõtlen aine sõltuvuse mõju peale, siis see ei kao lihtsalt iseenesest. Seda teavad kõik suitsetajad mida tähendab nikotiin! Kui ma oleksin arstide abil analüüsid teinud, siis nad oleksid pidanud tunnistama: "Sa oled puhas."
Üks asi mis minu jaoks jäi lahtiseks teie kirjutatud kommentaaris oli see, kas te vabanesite alkoholist palve tõttu või nö enese teadmata, nagu minul juhtus?
Te kirjutasite et "hirmu ega muu teabega" ei saa mõjutada. Siis siinjuures ma küsin vahel eneselt, mis mind motiveerib? Ma aravan, et mind isiklikult motiveerib õige valik. Valik, kas jätkata orjastava harjumusega või ma kaotan midagi väga väärtuslikku. See ei ole hirmutamine. Vaid valik, sest me teeme iga päev valikuid.
Esiteks, ma pean tegema otsuse, kas ma valin halva või hea. Valik on ka otsustamata jätmine või selle edasi lükkamine. Kui ma valin halva, siis ma ei vabane; aga kui ma valin hea, siis ma saan vabaks, aga mulle jääb alles väärtuslik. Jüngrid pidid ka vahel tegema valikuid. See on normaalne.
Näiteks kui mu ees seisaks raske valik, ma loobun millestki oma tervise või koguni elu nimel, siis see motiveerib mind, kui ma soovin edasi elada. Kui mu elul pole eesmärke, siis ka see ei motiveeri mind. Kui ma peaksin kaotama midagi väga kallist, siis ma teen valiku kiiresti ja otsustan. Kuid see on selline inimlik, valikute küsimus.
Näiteks otsustasime ühel päeval, et me ei joo enam kohvi. Osalt tingis seda kohvi hinna tõus, osalt aga ka sellest sõltuvus. Nüüd me tegime otsuse ja see tähendas, et meil on kodus kohvi, aga me ei kasuta seda vähemasti regulaarselt. Münikord kui soovib keegi külaline või on tõesti pool ööd magamata ja on vaja "restarti". Kuid see ei tekita sõltuvust. Loobumise alguses oli üsna imelik tunne, aga organism harjus sellega. (Organism harjub umbes 24 päevaga) Nüüd ma olen teinud teste ja on nii, et kui ma kohvi joon rohkem kui tassi, siis tunnen ennast veel uimasena kui enne. Kas pole imelik?! Mu organism oli kohvist sõltuv, keda innustas kohvi aroom :) Läks mõni aeg mööda ja see muutus vastupidiseks, sest varem ma jõin päevas ikka 4-8 tassi.
Valiku meetod toimib, kuid see on inimlik, nn valikute küsimus, mis saab alguse otsusest. See ei olnud üleloomulik vabanemine, vaid nn lihalik käsu tegu. Nii et mul on kogemusi kahel viisil, kas oma tahtejõu abil või Jumala väe abil. Mõlema puhul on vaja kellegi otsust. Kui te vabanesite alkoholist, siis otsustas Jumal. Kui ma vabanesisn suitsetamisest, siis otsustas Jumal.
See ei tähenda, et nüüd peaksite ootama, kuni Jumal otsustab. See ei ole ilmselt ka usu küsimus. Kui keegi vabaneb, siis alati jääb tõenäosus, et hingevaenlane tuleb meile vana asja meelde tuletama. Kuid midagi siiski on, mis hoiab meist eemal halba, ma ei tea, kas te nõustute sellega, aga kindlasti on midagi, mis hoiab teid eemal alkoholist. Mis see on?
See on meil ühine. Seda võiks nimetada Jumal väe avalduseks, mis toimib meis Püha Vaimu läbi. Kindlasti on vägi võtmeküsimuseks, kui me palume või saame terveks üleloomulikult.
Aga proovige otsustada. Unustage ära see päev, millal te selle otsuse teete, s.t ärge lugege päevi, kuid ega aastaid. Ostus tähendab uut elu. See on valik.
Paluge Jeesust, et ta palvetaks teie eest. Kui mul on väga raske, siis ma teen seda tihtilugu ja alati on abi. Sest see on kõige mõjuvõimsam palve, mis inimene teha saab. Kujutage ette, kui Jeesus ise kostab oma Isale teie eest! See on hoopis midagi muud, kui meie palved, isegi enam kui ühispalved. See on olukord, kus Jumala isik soovitab teid ;)
Ps. Kui te olete nõus kohtuma, siis andke teada, blogi kontaktide juurest leiate minu e-posti. :) Õnnistust! Suhtleme!
Postita kommentaar