Tagasihoidlikus pole voorus

Tagasihoidlikus on nõuka ajast kätteõpitud viisakusreegel, mis tegelikult iseloomustab pigem variseri kui tölnerit.

Kes ei oleks meist saanud juhiseid kuidas öelda ei. Kui me vaatleme keskmist eestlast kuidas ta käitub toidulaua juures, siis on kõigile teada, et eestlane ei võta taldrikult viimast tükki. Kui see tükk lasta laual ringi käima, siis kõik viisakalt tänavad ja annavad näiteks valetunnistuse: mul on kõht täis. Seda ka juhul, kui tegelikult nad tahaksid veel üht tükki. Aga viimast tükki taldrikult eestlane ei võta. Selline võlts käitumismudel "istub" sügavalt sees vanemate eestlaste loomuses, eriti märkab seda keskealiste ja vanemate inimeste puhul. Nooremate puhul seda esineb harva.

Käesoleva postituse eesmärk ei ole hakata lahkama eestlase kummalisi kombeid - tõin vaid ühe näite. Kuid fakt on see, et sarnane tagasihoidlikus on nõuka aja pärand. Nõukogude Liidu kommunistlikule parteile oli kasulik kasvatada oma jüngreid, kes tegelikult oleksid käsumeelsed ja parteikuulekad orjad. Selline ideoloogia oli suisa eeskujuliku oktoobrilapse või ka pioneeri kohustus! Kapitalismis kehtivad etiketireeglid, kuid tagaishoidlikus ei ole voorus. Tagasihoidlikus ei ole voorus ka piiblis.

Nüüd võivad mõned teha siinkohal suured silmad: "Kuidas nii?" Kas piibel mitte ei õpeta tagasihoidlikust? Piibel ju kirjutab vaimu viljadest, kus ühe omadusena tuuakse "tasadus" (Gl 22:23). Ka naistele pannakse südamele olla alandlikud oma meestele. Lastele samuti. Palju teisi sarnaseid juhiseid! Kuid "tasadus" ei ole tagasihoidlikus.

Ütleks nii et tasadus on kasinus. Näiteks sportlased on kasinad teatud tegevuse suhtes, nad peavad pühenduma eesmärgi suunas. Kuid nad ei ole tagasihoidlikud, sest kui nad seda oleksid, siis nad ei saavutaks eesmärke. "No ma ei tea, kas ma ikka viskan oda kaugemale? Pole viisakas." Paulus õpetab selgelt: jookske püsivusega teile määratud võidujooksu ja ühel päeval te saate ka võidupärja.

Selles mõttes paljud kirikud õpetavad sarnast pseudovoorust - võltsalandlikkust, kuna see on neile kasulik, omamoodi kiriku mainekujundamine.

Kuidas kuulutada evangeeliumi tagasihoidlikult?

Kuid kristlase eesmärk ei ole olla tagasihoidlik, vaid elada kristust.

Kristus näib esmalt tagasihoidlikuna. Ta nimetas ennast talleks. Kuid ta oli ka juuda lõvi!

Talleke on ju imearmas loomake, kes on meie meelest väeti. Kui te aga olete käinud loomalaudas, siis te näete milline tall või lammas tegelikult on. Inimesel on võime kanda üle väärtused, mida ta arvab et need võiksid olla kellegil. Hunt on paha. Jänes on hea. Kuid lambad ei ole sugugi tagasihoidlikud.

Jeesus rääkis loo kadunud lambast. Lambad on väga aktiivsed, impulsiivsed ja uudishimulikud olevused. Keda küll ei saa võrrelda kui tagasihoidlikke olevusi.

Eestlase tagasihoidlikus on tegelikult varjatud uhkus.

Kui te tahate teada, milline eestlane tegelikult on, siis tehke talle midagi sellist, mis paneb ta enam-vähem piinlikku olukorda - ja te näete, kes ta tegelikult on. Sest sellised olukorrad paljastavad eestlase loomuse. Tavapäraselt kõrgem enesehinnang, eneseuhkus, kõrkus jpt pahed. Te võite proovida, selline test töötab alati - eestlase puhul. Vähe on neid, kes on "tasased" selles mõttes mida piibel õpetab.

Kui Kristus oleks olnud tagasihoidlik, poleks mina täna krtistlane.

Keskmine eestlane küsib umbes nii: ega sa ei taha ....

"Ega sa ei taha, et ma palvetan su eest!" Kui Jeesus oleks küsinud haigete käest, ega sa ei taha terveks saada, siis poleks mitte keegi terveks saanud.

"Kas ma tohin sinu juurde tulla?" Jeesus ei küsinud Sakkeuse käest, kas ma tohin sinu juurde tulla. Sakkeus oleks kahtlemata vastanud: tule! Aga Jeesus kasutas oma meelevalda. Ta ei olnud tagasihoidlik. Milline inimene on tagasihoidlik, kui ta võtab piitsa ja paiskab segi rahavahetajate lauad?

"Kas ma tohin pesta su jalgu?" Te ei leia sellist küsimust. Jeesus pesi jüngrite jalgu. Kuid ta sidus orjavöö enese ümber märgiks. Meie aga teeme sellest pseudoõpetuse: supper alandlik. "Te peate olema sama vagusad!" Me teame, et üks jünger oli eriti uhke. Ta ei lubanud oma jalgu pesta. Aga Jeesus ütles, kui mina seda ei tee, pole sul minuga osadust! Uhkus pidi lahkuma.

Meie küsime, kas ma tohin palvetada ja panna oma käed sinu peale. Jeesus võttis muda ja määris sellega inimest ja sülitas silma või sülitas kõrva. Kas ta küsis: "Kas ma tohin sind poriseks teha?"

Nüüd aga võtke lahti piibel ja lugege evaneeliumid läbi. Ükski jünger ei olnud tagasihoidlik! Kui keegi leiab koha kus Jeesus käitus tagasihoidlikult, siis palun - kirjutage! Tagasihoidlikus on kõige suurem eestlaste takistus evangeeliumi kuulutamisel.