Ärkamine algab inimeste reaalsete vajaduste rahuldamisest. Seni kuni kristlased tegelevad mentaalsete küsimuste ja vaidlemisega dogmade üle, ei tule ärkamist.
Jeesus ütles, ärgu teist paljud tahtku saada õpetajaks. Kuid küsimus ei ole siin selles, et nende üle on karmim kohus, vaid selles, kui kõik hakkavad õpetama, siis kes tegeleb inimestega, küsib Püha Vaim täna. Mida te täna reaalselt tegite inimeste jaoks?
Jeesus tegeles mentaalsete küsimustega vaid kahel korral, kelleks olid siis Nikodeemos ja kurjategija ristil. Kõik teised inimesed vajasid midagi muud, kui teoloogilisi seisukohti.
Inimesi ei huvita usklike targutused. Inimesi huvitavad inimesed. Inimesi huvitavad nende probleemide lahendamine.
Ärkamine saab alguse siis, kui kristlased hakkavad tegelikult ka nägema inimeste sügavamaid soove, mis pealtnäha või välja öeldes tegelikult peidus on inimeste südametes. Nii nagu Jeesus seda tegi.
Ma pole näinud ühtegi kirikut, kes nõustaks inimesi, kui need on sattunud raskustesse masu ajal, inimestele (mitte usklikele) õpetades, kuidas mitte langeda masendusse ja asja veel hullemaks teha. Ma ei ole näinud selliseid kirjutisi ajakirjandusesi. Miks?
Ei ole näinud kogudust, kes pakuks nõu nö inimestle tänavalt kui nad töö kaotavad. See pole kiriku asi?
Jah meil küsitakse, kas sul on tööd. Kuid kui pole, siis, mis nõu sa annad? Kuidas elada edasi? Kuidas säilitada enesekindlus ja usk homses päevas, kui panga arve iga päev kahaneb? Ma tunnen inimesi, kes on reaalselt pakkunud tööd, kuid see on vaid piisk merre. Vaesus ei ole õnnetus. Õnnetus on see kui inimest, kes selles olukorda on, olgu ta siis tundmatu isik tänavalt, ei aidata ega pakuta tuge.
Pole siis ime, kui inimene hakkab jooma. Siis manitsetakse, selle asemel et uurida, mis viib inimese nii kaugele, mis põhjustab meeleheidet, et ta haarab pitsi järgi? Keegi ei joo lihtsalt mõnu pärast. Inimeste sügavamad mured on lahendamata. Selles on asi. Kui keegi kasvõi hea sõnaga julgustaks, oleks juba palju abi või palvetaks. Kuid reaalselt vajavad sellised probleemid sarvist kinni haaramist ja inimese kõrval käimist regulaarselt, nii nagu Jeesus, läks koju ja tegeles asjaga.
Pole mõtet unistada, Jumal saada ärkamine, seda ei tule seni, kuni kristlased ei tea, milleks nad on, vaid ajavad omi asju ja istuvad kirikutes.
Proovige kasvõi üks kord ära käia mõne perekonna kodus, kes on hädas, töö kaotanud, või pole seda leidnud. Sealt saab alguse selle perekonna "ärkamine".
Jeesus ei öelnud, et tulge minu juurde kõik, kes ei tea milline on õige denominatsioon või kes pole saanud usuõpetust. Ta ütles, tulge minu juurde kõik, kes te olete koormatud ja vaevatud. Näidake mulle kristlasi, kes kutsuvad enese juurde koormatuid ja ma näitan teile, kus asub Kristus!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar