------------------------------------------
ME OLEME PIIRANUD JUMALAT LEPPIDES LIIGA VÄHESEGA
Jumalal on nii palju, mida Ta tahab teile anda. Tema igatsus on „avada teile taevaluugid ja kallata teile õnnistust küllastuseni.“ (Malaki 3.10) Ta seisab pilgeni täis varaaidas ja ütleb: „Ma olen andev, armastav Jumal, kuid nii vähesed saavad osa sellest, sest nad ei lase mul olla enestele Jumalaks!“
On selge, et me peame tänama Jumalat kõige eest, mis Ta juba on teinud ja andnud meile. Samas aga ei tohiks me piirduda ainuüksi sellega, mida me ise peame paljuks! Nii paljud kristlased on rahul vaid kirikus istumise ja Jumala ligiolust õnnistatud saamisega. Kuid sellised inimesed pole midagi enamat kui vaid „rahulolevad svammid“! Nad imavad kõik endasse, kuid piiravad Jumalat oma eludes, kui Ta tahab võida neid teenistuse tarvis.
Kui jüngrid olid hämmingus Kristuse imetegude üle, vastas Jeesus neile: „Jumalal on teie jaoks veelgi suuremad teod varuks!“ Enamus meist on otsekui Ta jüngrid – me näeme üht imet ja siis ketrame sellest kogu oma ülejäänud elud. Samas, kui me tõesti tunneksime oma Jumalat ja lubaksime Tal olla Jumalaks, paluksime me Talt nii palju enamat:
- Me ulatuksime usu läbi taevasteni, paludes Jumalal võtta rajalt maha kõik jumalakartmatud juhid nii kohalikes kui riigi tasandil üksustes. Me kisuksime maha kõik valitsuse jõud ja väed nagu Jumal ütles.
- Me usuksime, et Jumal aitaks meil immutada oma linn läbi Kristuse evangeeliumist. Me tõuseksime usus iga relva vastu, mis meie vastu suunatud ja kisuksime maha kõik Saatana kõrgistused oma peredes ja kogudustes.
Meie visioonid oleksid piiramatud! Me usuksime Jumalalt palju suuremaid asju, et need võiks sündida Tema kuningriigi auks.
15. oktoober 2010
David Wilkerson
--------------------------------------------------
Kommentaariks veel niipalju, mille osas tõstan 2 kätt püsti.
Nimelt. Ma olen Wilkersoniga täiesti nõus, et senikaua kuni kristlased paluvad oma patust läbi imbunud juhtidele õnnistust, "õnnista neid" palveid, siis ei juhtu midagi.
Pastorid õpetavad, palvetage oma juhtide eest! Õige. Aga mida? Vale. Palvetamine on õige, aga palve sisu on vale.
Ma ei saa palvetada "õnnista peaministrit, kui selle kõnepruuk naeruvääristab kristlasi. "Tule taevas appi!" on nalja tegemise koht. Seetõttu ma pigem palvetaksin, võta maha valistus, kes ei austa sinu Riiki ja sinu nime; valitsus, kelle tarbijakaitse soosib reklaame "Issand, mul on midagi selga panna!" Ma ei saa seda aktsepteerida, kui ajakirjandus on rakendatud homopropaganda teenistusse, kus igal sammul keegi EL dikteerib minule, mida ma võin patust arvata või mis on tegelikult patt sellest midagi teadmata.
Ma pigem palvetan iga päev: "Jumal, kisu maha see valitsus, kes pilkab sind. See meedia, kes on patusoosiv. See ametnik, kes tuleb võõralt maalt ja teab täpselt, mida mina oma maal ja kodus teha tohin ja öelda võin ning mis on patt!" Seda ma palvetan täna!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar