Reklaamiseadus reguleerib reklaamialase tegevuse järelvalvet, kus piiratakse moraalinormide üldisi rikkumisi või sellist tegevust ja mis on vastuolus heade kommetega, on kõlvatu reklaam.
Kõlvatuks reklaamiks loetakse muuhulgas ka reklaami, kui see esitab, kutsub üles usutunnistuse või muude veendumuste tõttu, mitte üksnes rassi, soo või rahvuse pinnal. Reklaam ei tohi halvustada otseselt või kaudselt alavääristada või mõnel muul viisil halvustada mõnda isikut, tegevust, tegevusala, milleks on siis ka kristlus või palvetamine. Kristlikus kontekstis kindlasti ka Issand.
Oleks täiesti mõeldamatu, et Kristiine keskus kasutaks reklaamimisel hüüdlauset "Allah, mul on midagi selga panna!", kuid mõnevõrra on inimesed harjunud "Kristuse", "Issanda" või "Jumala" termini kasutamisega ning seetõttu ei pruugi ära tunda. Selleks ongi parim viis, võtta kontekst ja testida seda mõne teise religiooni võtmes ning pilt saab kohe selgeks. Seda praktikat peaksid kasutama ka kõik turundusjuhid, kui nad ei tea, kas nad religiooni objekte kasutavad nõuetepäraselt või mitte. Siis selline lihtne test näitab ära taluvuse piirid.
Kõik me oleme kuulnud fraasi "Tule taevas appi!" ja teame, kes selle sõnumi välja ütles ja mida sellega öelda taheti. Tegemist ei ole siiski reklaamiga. Aga see lausele anti vale tähendus, siis kadus ära algne tähendus. Selline mõte hakkab elama uut elu. Mis ei ole kuidagi juhitav. Lõpuks ei tea keegi enam mis oli algtähendus. Kuivõrd isik, kes seda kasutas, esitas seda kontekstist välja rebitult ja andis sellele uue tähenduse, mis oli teatavasti kaudselt alavääristav ja halvustav, siis muutus "Tule taevas appi!" positiivne tähendus negatiivseks. Nüüd inimesed viskavad nalja ja naeruvääristavad antud lausega. Kahjuks ei saa seda enam tagasi pöörata ja seetõttu reklaamiseadusega püütakse sellist tegevust piirata.
"Issand, mul on midagi selga panna!" algse mõtte saab samal viisil pöörata nalja viskamiseks. kui inimene külastab Kristiine keskust ja pettub, ning väljendab seda sõnadega "Issand, mul on midagi selga panna!" Mis on halvustav ja naeruvääristav.
Mida teha, kui te tajute et reklaam riivab või solvab teie veendumusi?
Eesti asub EL õigusruumis ja täna on üksikisikul rohkem võimalusi, kui vahest mõnel organisatsioonil. Esiteks nende reageerimiskiirus on piiratud. Vahest on neil rohkem kompetentsi, kuid kindlasti on neil raskem kokkuleppele jõuda formuleeringutes. Üksikisik saab selliste nähtuste suhtes operatiivselt tegutseda.
Kõigepealt tuleks sündmus või sündmuskoht fikseerida. Selleks on võimalik kasvõi kasutada välireklaami puhul oma telefoni ja teha rikkumisest fotod. Kui aga internetis, siis tuleks teha nn scriinpilt. Teiseks tuleks pöörduda Tarbijakaitse ametisse, kelle pädevuses on kontroll reklaamide üle. Kontaktid leiab nende veebilehelt. Uskuge mind, nad on iga info eest väga tänulikud ja abivalmid ning aitavad seista tarbija õiguste eest. See on nende töö.
Kolmandaks tuleks pöörduda ka reklaami avaldaja poole. Sageli ei ole võimalik kindlaks teha, kes reklaami taga on, mõnikord on reklaam vaid imago või huvi tekitamiseks ja ei ole üldse võimalik sõnumit ja reklaamijat kokku viia enne, kui tuleb välja järgmine sõnum, kus siis avaldatakse kes selle taga on. Näiteks ilmus ühel päeval tänavapilti nn rottkoerad, mis siis mõne aja pärast selgus, et tegu on noortepanga reklaamiga. Ma ei ütle, et rikuti seadust, vaid lihtsalt see on võte, mida tekitatakse huvi tõstmiseks. Kuid välireklaamide puhul on enamasti selle juures ka väike märge, kellele see reklaamipind kuulub ja sealt saate asja edasi küsida. Kui see aga puudub, siis peaksite pöörduma kohaliku omavalitsuse ametniku poole, kes siis selgitab välja, kes selle pinna peal reklaame levitab. Enamasti ju reklaami pindu renditaksegi välja ja reklaami avaldamise kohal pole sellega rohkem seost, kui vaid ühel portaalil, kes avaldab tellija bännerit.
Portaalidega on asi lihtsam. Internetis saate siiski kontaktid ja siis tuleks oma seisukoht neile esitada ja ka põhjendada, et see riivab teie veendumusi ja alavääristab usku. Sel juhul peab portaali pidaja peatama reklaami või nõudma reklaami ostjalt, et see muudaks sõnumi ära. Inimesena me ei saa takistada reklaami avaldamist, kuid saame taotleda kõlvatu sõnumi muutmist. Seda tulebki teha mõistliku aja jooksul.
Ei ole mõistlik arvata, et reklaam kohe pärast pöördumist maha võetakse, vaid teil tuleb anda aega. Näiteks Kristiine reklaami osas pöördusime reede õhtul portaali Postimees juhatuse kontaktil umbes enne kuut õhtul. Ometi reageeris Postimees sellele väga kiiresti ja kuivõrd tähtajaks oli antud laupäev, siis võis eeldada, et nad tegelevad sellega alles laupäeval. Kuid laupäeva hommikul seda reklaami enam ei näidatud Postimehe päises. See on erakordselt kiire reageerimine, kui võtta arvesse kuidas suurtes firmades otsuseid tehakse. Pühapäeval avaldas Kristiine bännerit Postimehes, kuid selles ei olnud sõnumit "Issand, mul on midagi selga panna!"
Kristiine reklaam pühapäeval 3.10, kell 15:09 portaalis Postimees.ee
Kui nüüd aga kirik või kogudus oleks pidanud hakkama seisukohta kujundama ja kirjutama, siis esiteks oleks selleks kulunud palju aega ja teiseks, organisatsiooni ei saa solvata. Juriidilisel isikul ei ole au ja väärikust ja selle kohta on minu teada vastu võetud ka kohtupretsedente Eesti kohtutes. Küll aga kui inimese au ja väärikust teotatakse või solvatakse või alavääristatakse tema veendumusi reklaamiga, on asi väga tõsine. Usklikke alavääristav reklaam või näiteks reklaam, kus kasutatakse terminit "Issand", on tegemist tõsise solvanguga, mis on vastuolus Reklaamiseadusega. Veelkord rõhutades, halvustav reklaam on otseslt või kaudselt, mis alavääristab või mõnel muul viisil halvustab "isikut", "tegevust" ja "tegevusala".
Kas termin "Taevas" või "taevas" ja "Põrgu" või "põrgu" kvalifitseerub, siis väidan et pigem mitte. Keegi ei kummarda "Taevast" vaid ikka Kristust. Kristus, Issand, Jumal, on kristlaste Jumal ja antud puhul - "Issand, mul on midagi selga panna!" halvustati või kasutati vääralt kristlaste jumalust ning seetõttu ka alavääristati kristlast, kes usub Jumalasse või Issandasse ja praktiseerib usku. Vaatamata sellele mida pidas silmas Kristiine turundusjuht või mis vastukaja sellele on. See ei tähenda seda, et kõik kristlased peaksid olema nüüd solvunud. Kindlasti mitte.
Kristlasel on seadusega antud õigus seista oma veendumuste ja väärtuste eest ja otseloomulikult saab seda teha vaid kristlane ise. Kui ta seda ei tee, siis ei ole vaja imestada, et sekulaarne maailm kasutab kristlikke termineid nii nagu sülg suhu toob või tahtmine tuleb. Kristus ei vaja kaitsmist, kuid väärtused on inimeste käes.
Lõpetuseks ütleks veel seda, ma tahaksin näha selle inimese nägu, kui ta ühel päeval seisab Kristuse ees ja Kristus küsib tema käest: "Mida sa sellega mõtlesid, kui sa ütlesid "Tule taevas appi!"" Ühel päeval tuleb meil kõigil aru anda igast sõnast, mida me oleme välja öelnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar