Kolm tarka ja tarkade täht

Meie esivanematele ei valmistanud mingit raskust aru saada "tarkade tähe" ilmumisest, nii nagu see kirjas on. Kuid tarkade tähe puhul levib vahel müstiline põhjendus või mõnikord üleloomulik selgitus. Kuid piiblis toodud kirjeldus tähe liikumisest puhul on tegemist loomuliku selgitusega, mis lähtub planeetide konstellatsioonist.

Matteuse evangeeliumis 1 ptk 20-21 salmi kohaselt teatavad Heroodesele uue kuninga - Jeesuse (Lunastaja) sünnist targad, mille järel tabab Heroodest hirm, kuna ta tunneb end ohustatud ja näeb uue kuninga sünnis võistlejat, misjärel Heroodes laseb tappa kõik kahe aastased poisslapsed.

Kui te vaatate Matteuse evangeeliumis kirjutatud ja võrdlete Moose raamatuga (2Ms 4:19:20), siis te saate teada, kust pärineb Matteuse sõnastus, kuna see on hämmastavalt sarnane (Mt 2:19-20). Matteus võttis oma selgituse Moosese raamatust, toodud on sama põhjendus "need mehed, kes nõudsid su hinge, on surnud" või "need, kes püüdsid last tappa, on surnud". Matteuse seletus peegeldab teoloogilist selgitust, et tegemist on uue vägeva Moosesega. Kuid oma rahvas hülgab ta ja teda kiusatakse taga. Sellisel viisil on võimalik paralleele tõmmata.

Evangelist kirjutab 2. peatükis kui nüüd Jeesus oli sündinud, siis vaata, hommikumaalt saabusid kolm tarka - tähetargad. Miks? Teda kummardama! Kuid selgitus selle juures on loomulik, mitte üleloomulik või müstika ega laste muinasjutt.

Me nägime tema tähte tõusmas!

See tähelepanuväärne loodusnähtus toimus hiljem uuesti 10. oktoobril 1604, ja Kepler tegi selle kohta matemaatilisi arvutusi. Kepler uskus, et see noova on Jupiteri ja Saturni äsja toimunud konjuktsiooni tagajärg.

Kuid sama kohtumine toimus ka 7 eKr, siis kolm järjestikulist konjukstiooni: 22. juuni paiku Kalade 23. kraadis, augustis Kalade 21. kraadis ja detsembris Kalade 17. kraadis (graafik).



Kepleri teooria, et noova on planeetide konjuktsiooni tagajärg, ei leidnud hiljem kinnitust. Jupiter ja Saturn kohtuvad keskmiselt iga 20 aasta järel.



Aga see on vaid ühekordne teineteisest möödumine. Enamik nendest pole silmatorkavad.

Vaid iga 258 aasta järel toimub kolmekordne kohtumine, mis toimub iga kord eri tähtkujus. Samas tähtkujus toimub 794 aasta järel. Meie vanim põlvkond nägi "tärkade tähte" aastal 15. august ja 11. oktoobril 1940 ning lõpuks 20. veebruaril 1941.

Babüloonia efemeriidtahvlitel, mis leiti Sipparist, pärinevad aastatest 11-10 eKr ja 9-8 eKr on kirjeldatud üksikasjalikult sündmusi taevavõlvil. Astroloogilised faktid Jupiteri ja Saturni konstellatsiooni kohta aastal 7 eKr. Aga uurime paar sõna veel Matteuse tekstist.

Keeleteadlased on välja uurinud, et sõnal "anatole" on ainsuses kasutades spetsiifiline astronoomiline tähendus, see tähistab taevakeha heliaakilist tõusu, mis muutub nähtavaks enne päikesetõusu. Mitmuses kasutatauna on sel ka geograafiline tähendus, hommikumaa Anatoolia idaosa. Matteusel on see ainsuses. See viib Matteuse lühikese kirjelduse kokku ka astronoomilise tõsiasjaga 7 eKr.

Mis sundis kolm tarka - teadlast Jeruusalemma tulema, et seal pärida juutide vastsündinud kuninga järele?

Jumalasse uskumine, mis liitus astronoomilise sündmusega. Pärast seda, kui targad olid näinud Jupiteri tähendusrikast hommikust tõusu ja jälginud vaatemängu, kus valgelt helendav täht lähenes juutide tähele Kalade tähtkujus, esitasid nad oma seletuse: juutide maal tuleb ilmale ülimalt tähtis kuningas!

Uurides vanu arvutustahvleid, mis pakkusid infot pikkadest ajavahemikest, nentisid nad sündmuse ainukordsust, mida sajandeid ei oldud nähtud. 1200 km teekond viis neid läbi Damaskuse Jeruusalemma, kuhu võisid jõuda novembri esimesel poolel. Jeruusalemmas esitasid nad küsimuse. Seda kuuldes kohkus Heroodes ja kogu Jeruusalemm ning kirjatundjatelt küsiti, kus pidi Messias sündima. Nad vastasid Petlemmas.

Kui me kirjutame selle teksti lihtsas keeles, siis see oleks järgmine:

tähetargad kuulasid kuninga jutu ära ning asusid teele. Ja täht, mille tõusmist nad olid näinud, paiknes nende ees, kuni jäi seisma selle paiga kohal, kus oli laps. (Mt 2:9). Seismajäämise all mõeldi astroloogilises keeles planeetide seismajäämist edasi-tagasi liikumise taustal.

Tänapäeva arvutuste põhjal:

• 12. november 7 eKr loojus päike Jeruusalemmas 17:19

• erakordselt hele Jupiter oli 12. novembril nähtav õhtuhämaruses

• planeedipaar paiknes pärast päikeseloojangut lõuna ja lõuna-lääne suunas, umbes 50 kraadi kõrgusel taevas

Ligikaudu 8 km pikkune tee Jeruusalemmast Petlemma kulgeb peaaegu lõuna suunas, kaldudes veidi hiljem läände, see on igivana karavanitee Hebronisse. Kui kolm tarka lahkusid Jeruusalemmast Jafo värava kaudu hilisel pärastlõunal, seisis Jupiter koos Saturniga nagu helendav latern lõunasse viiva tee kohal taevavõlvil, nii et targad sammusid tähe poole või nagu kirjutab Matteus "täht käis nende eel".

Loomulikult teadsid targad, et tegelikul pole see nende ees käimine. Aga see tähendas enamat kui lihtsalt juhus. Matteus kirjeldab, et tähte nähes rõõmustasid nad ülivaga, sest see muutus rõõmsaks veendumuseks - usuks, et nad on õigel teel, et leida üles uus kuningas.

Veidi enne Petlemma, Raaheli haua juures, pöördub tee ida suunas, nii näis planeedipaar paremal pool, geograafiliselt kõrgendiku kohal, millel paiknes vana Petlem. Seda muljet tugevdas seegi, et juutide täht - jäi kuninga tähe kõrvale, nagu kiilkirjatahvlil kirjas on. Aastaaeg tingis selle, et hoolimata pidevast pöörlemisest jäi valgustelje loojumispunkt horisondil esimestel öötundidel märkamatute muudatustega ühte ja samasse kohta.

Sõna "oikia" saab tõlkida ka mitte kui "maja" vaid "küla". Ja külla sisse astudes nägid nad last koos Maarja, tema emaga ja kummardasid teda tema ette maha heites, avasid oma aarded ja andisd talle oma ande: kulda viirukit ja mürri. (Mt 2:11).

No palju neid lapsi seal külas ikka võis olla sündinud neil päevil ja iga sünd oli teadagi topuudis. Käis ju Joosep seal majast majja ja rääkis oma lugu, et ta naine hakkab kohe sünnitama ning otsis varjupaika, nii et kogu küla pidi sellest olema teadlik. Piisas vaid tarkadel küsida ja nad said sellest kohe teada.

Kuidas ikkagi targad, kes polnud juudi usku, oleksid usaldusväärsed Jumala poolt juhituid isikud, siis võib öelda, et tarkade täht oli reaalsus taevavõlvil, aga veel enam, see oli ka Jumala märk. Kolm tarka ei olnud lihtsalt tähetargad, kes tundsid teadust, vaid nad tundsid selle märgi ära. Sest nad tulid kummardama juutide vastsündinud kuningat.