Kristlase olemus on armastus

Uue loodu - kristlase kõigist isikutunnustest on armastus kõige võimsam, ülevam ja helgem ja ületamatum omadus. Kui te tahate näha ime, siis vaadake kristlast, kelles on Jumala agape armastus. Kui te tahate näha Jumalat, siis vaadake, mida see inimene omas enne ja mida ta omab pärast uuestisündmist. See ülev ja jumalik omadus, on kristlases ja on vaid Jumalale endale omane tunnus. Peetrus kirjutab, et meile on kingitud kõige kallid ja suuremad tõotused, et te nende kaudu võiksite põgeneda kaduvusest (läbi saaksite osa jumalikust loomusest), mis valitseb maailmas, 2Pe 1:4. Kristlus on ainus usk (religioon) kogu maailmas, mis kuulutab, et Jumal on armastus. (1Jh 4:8-16).

Te saate väe, kui Püha Vaim tuleb teie peale, ütles Jeesus oma jüngritele. Ja selle väe, Jumala armastuse väe, said jüngrid nelipühapäeval. Sama jumaliku isikuomaduse ja energia võtsid vastu kõik inimesed, kellest said kristlased. Kui me Kristuse poole pöördusime, siis valati Jumala armastus - agape meie südamesse Püha Vaimu läbi. Aga Peetrus ütleb veel, et "Tema jumalik vägi on meile kinkinud kõik, mis on vajalik eluks ja vagaduseks, tema tundmise kaudu, kes meid on kutsunud oma enese kirkuse ja väärikusega." (2Pe 1:3). Me oleme selle armastuse ja väe kaasosalised ja seetõttu võib meid nimetdada Jumala lasteks ja kristlasteks. Paulus kirjeldab, et meis on Püha Vaimu pitser. Pitser on sügav jälg ja tunnus, mis kinnitab, kelle poolt see on vajutatud.

Kristlase olemuseks või isikutunnuseks on armastus. Armastus on meie pidava vaimuliku võidu saladus. "Aga tänu olgu Jumalale, kes meid Jeesuses Kristuses viib igal pool võidukäigus kaasa ja teeb kõigis paigus meie kaudu avalikuks oma tunnetuse lõhna," kirjeldab piibel 2Kr 1:14.

Armastus, elades meie sees ja meie südames, muudab kõigi ilmingute suunda ja iseloomu meie elus. Armastus valgustab meie maist teed. Armastus kergendab igat murekoormat ja leevendab ükskõik kui sügavat solvumist. Armastus kustutab tüli tulekahju ja toob rõõmu vaenu ja kurbuse maailma. Armastus parandab südamehaavad ja eemaldab sealt valu. Armastus kustustab kättemaksuiha, andestab kõik, unustab kõik, ega tuleta meelde paha. Armastusega pole tühjust ega jõuetust. Kuid ilma armastuseta pole eesmärki ja väge. Armastusega väheneb vaesus ja viletsus, aga ilma armastusesta pole rahuldust ega rikkust. Armastus muudab kurbuse rõõmuks ja üksinduse osaduseks, aga ilma armastuseta pole tõelist sõprust, lootust ja õnne. Milline jumalik isikuomadus on armastus! See antakse inimesele, kui ta võtab vastu Kristuse.

Kas sinust sõltub midagi?

Hea lugeja!

Inimesed mõtlevad, et minust ei sõltu tegelikult midagi ja võibolla mõtled ka sina vahel nii. Kuid ma tahan sulle öelda, et sa eksid. Sinust sõltub väga palju. Jah kuidas veel sõltub! Me võime asjadega ära harjuda ja mõelda, et paljud asjad toimivad iseenesest, et see on elementaarne, vähemasti on olnud nii varem ja nähtavasti jääb olema ka tulevikus. Ometi keegi peab üleval neid teenistusi ja kristlike töölõike. Keegi toetab. Keegi töötab. Iga inimene teeb oma. Aga see kõik toimib meie jaoks.

Kui sina tunned, et Kristlik Mõttevõra on sind usuteel edasi aidanud, siis toeta seda tööd oma poolt materjaalselt. See võib olla väike osa, aga väga oluline, sest iga panus loeb. Toeta seda tööd rahalise annetusega!

Margus Veisveer
Swedbank a/a 221010327853
Alusta siit: toetamist

Sinust sõltub Kristlik Mõttevõra!

Eitav suhtumine, asjatu kriitika ja ennatlikud arvamused

 

Tõde on ka see, et väga paljud inimesed suhtuvad teistesse eitavalt. Armastus ei tunne rõõmu inimeste eitamisest. Me tunneme isiklikult väga vähe inimesi ja kõiki teisi kuulu järgi. Hästi teeb see, kes on jõudnud veenduda, et täiuslikke inimesi pole olemas, et isegi suured isiksused eksivad oma otsustes. Aga iga inimene võib olla täidetud patuste arvamusega, on ta siis uskmatu või usklik (Js 28:7jj).

Negatiivsed tunded põhjustavad eitavat suhtumist, mis panevad inimest kohut mõistma teiste üle, aga ka enda üle. Eitaval suhtumise tagajärg on destruktiivne.

Sageli inimeste poolt esile toodud arvamus teise kohta algab kiitmisega, aga lõpeb kõige jämedama hukkamõistuga.  Sellist tehnikat õpetatakse ja levitatakse mitmesugustel suhtlemis- ja juhtimiskursustel. Dale Garnegie kirjutas sellest oma raamatus "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi" inimeste kohtlemise põhitõe pähe, et kui te just peate laitma, siis alustage nii. Tsiteerin: alustage kiitusega ja siiraste lugupidamisavaldustega. Ta ütleb, et ebameeldivaid asju on alati kergem taluda, kui oleme enne seda kuulnud kiitust enda kohta. Piiblist te küll ei leia midagi sellist, et Jeesus õpetas või tegi selle kohaselt nii, et enne laitmist ta kiitis inimest. Huvitav miks? Sest see on silmakirjalik ja alatu, lihtsalt üks paljudest psühholoogilistest, inimestega manipuleerimise võtetest. Jeesus ei manipuleerinud kedagi. Järgmine peatükk kirjeldab olukorda, kuidas kritiseerida viha äratamata ja arvab, et selleks tuleb juhtida inimeste eksimustele tähelepanu kaudselt. Eks vihjed mõne kollegi vahendusel on ka kaudsed meetodid, aga need ei toimi. Samamoodi nagu ei toimi meetod, et kõnelge oma vigadest enne, kui hakkate teist isikut kritiseerima! Jeesus ega tema jüngrid küll midagi sellist ei õpetanud. Paljud psühholoogilised manipuleerimise võtted võivad pealtnäha tunduda normaalsetena, kuid enamasti annavad need soovitud tulemusi lihtsameelsete peal. Kui inimese poolt esile toodud arvamus teise kohta algab kiitusega ja lõpeb laitusega, siis on peamine põhjus seisneb armastuse puudumises. Keegi on öelnud. "Kus armastus on lahja, näib teistel vigu paksult, aga kus armastus on sügav, seal vead tunduvad tühistena." Piibel hoiatab meid eksimast inimeste suhtes, kuna arvamine ja hukkamõistmine on lähedased. Seal kus pole tõelist armastust meie arvamustes inimeste kohta, seal arvamuse ja hukkamõistu vahelist piiri rikutakse kergesti.

Niisiis, iga meie arvamus inimese kohta sõltub peamiselt meie südame vaimulikust seisukorrast, meie armastuse suurusest selle inimese vastu. Ilma armastuseta öeldud arvamus inimese kohta osutub enamasti ebatäpseks, ebaõigeks ega vasta tõele.

Vaevalt et me eksime, kui me ütleme, et igasugune hukkamõist, mida me inimeste kohta esile toome, on alati vale. Õige otsuse langetamiseks oleks vaja Jumala õiglust, mida meie, inimesed, kahjuks ei valda. Kas just mitte sellepärast Jumal nimetatud õigust meie käest ära ei võtnud öeldes: "Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut. Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka." Lk 6:37 Teie mõistate kohut maailma kombel, mina ei mõista kohut kellegi üle, ütles Jeesus (Jh 8:15).

Meil on raske sellega nõustuda, et meie teadmised on poolikud ja meie arvamused ükskõik millise inimese kohta ebatäiuslikud. Aga õigeks otsustamiseks on inimese võimed piiratud. Me võime otsustada vaid inimese üksikute tegude, aga mitte iseloomu üle. Me ei näe varjatuid motiive, mis inimest ajendavad tema sõnades, tunnetes, käitumises või tegudes.

Meie arvamus inimese käitumise kohta sellisel või teisel juhul võib vahel põhineda infol, mis on tulnud teiste kaudu võimendatult või vähendatud kujul, aga nii või naa on see teave moonutatud. On juhtumeid, kus me isegi siis võime eksida, kui me oleme asjade pealtnägijad.

Prohvet Eeli vaatas Hanna suu peale (Saamueli ema), kuidas too palvetas. Hanna suu liikus, aga häält polnud kuulda ja Eeli arvas, et Hanna on purjus. Eeli oli selles nii veendunud, et küsis selgitust. Hanna vastas: Ei mu Isand, ma olen vaimult rõhutud naine; veini ja vägijooki ei ole ma joonud, vaid olen oma hinge Issanda ees välja valanud." 1Sm 1:15. Või teine näide. Püha Vaimu tulek apostlite peale. Te võite lugeda: Mõned aga ütlesid pilgates: "Nad on täis magusat veini!" Ap 2:13. Need pealtnägijad samuti eksisid. Lõpuks, paljud Juuda elanikud kuulsid Jeesuse suust oma kõrvadega, kuidas Jeesus ütles: Lammutage see tempel ja ma püstitan selle kolme päevaga (Jh 2:19). Inimesed kuulsid, kuid ei mõistnud sisu. Jeesus ei rääkinud Jeruusalemma templist, vaid ta pidas silmas ristilöömist ja surma.

Igasugune ebaõige arvamus inimese kohta on vale ja kui see on teiste kuuldes välja öeldud, siis on see valetunnistus (Mt 26). Tuntud rooma ajaloolane Svetonius (s. 65 pKr) on mitmeid kordi oma loomingus meenutanud kristlaste tagakiusamist ja juutide väljaajamist Roomast keiser Claudiuse ajal (vt ka Ap 18 ptk), ta kirjutas raamatu, kus on esitatud 12ne tseesari elulood, kuid ühegi nende kohta pole öeldud midagi halba. Svetonius ei öelnud halba mitte seepärast, et need 12 tseesari halba poleks teinud, vaid tõenäoliselt sellepärast, et et nende isikute negatiivse külje eest hoolitsesid teised ajaloolased.

Kui sa nimetad inimest, siis too alati esile head, mis sa temas näed ja ei midagi rohkem. Halva esiletoojad pakuvad rahuldust kurjadele inimestele, kes niikaua ja püüdlikult koguvad inetut. Kristlane saab olla astja (nõu) heade asjade jaoks (2Ti 2:20). Kui sul pole inimese kohta midagi head, siis ära üldse temast midagi räägi.

Armastus ei mõtle teistest paha ega räägi kellegi kohta ebatõtt, kellegi käest ei võta vastu valet, ei anna edasi valet, ei rõõmusta valest, vaid võitleb valega ja võidab selle. Kui inimene on täidetud jumaliku - agape armastusega, "ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel," kirjutab Psalmist 112:7. Jeesus koges inimeste valelikke hinnanguid, sest mõned ütlesid et ta on hea, mõned aga ütlesid et ta eksitab rahvast. Aga Jeesus ütles kõige selle kohta: teie mõistate kohut maailma kombel, aga mina ei mõista kohut kellegi üle. Aga kui ma mõistangi kohut, siis on minu otsus õige, sest mina ei ole üksi, vaid minuga on Isa, kes minu on saatnud (Jh 8:15-16).

Kas me saame oma tagarääkimiste, kuulduste ja arvamuste kohta seda sama öelda? Kui ei, siis pigem hoiduge negatiivsetest hoiakutest, kuuldustest, kriitikast, järeldustest, ennatlikest ostustest ja oma arvamustest. Sõna ei saa tagasi võtta.

Kuulujutt

Kõik vale liigid on Jumala ees jõledus ja jälgid "kõik, kes valet armastavad ja teevad," kirjutab piibel Ilm 22:15. Üheks selliseks vale liigiks, purustavaks ja kahjutoovaks on kuulujutt.

Vahel me imestame, kui kergeusklikud inimesed on, kes neid kuulujutte usuvad, kui võtavad neid tõe pähe ning suure rahulduse, agaruse ja kahjurõõmuga kõike kuuldut teistele edasi räägivad, kes on samasugused kergemeelsed ja rikutud mõtteviisiga inimesed.

Ausalt öeldes, on olemas eri liik inimesi, keda nimetatakse tagarääkijateks, laimajateks, keelepeksjateks, kes tegelevad halva levitamisega, tekitavad tühje kuulujutte ja levitavad kuuldusi, isegi kõige uskumatumaid. Nad ei leia seni rahuldust, kuni pole mustanud mõnda inimest, kuni pole kedagi poriga üle valanud, mis on väljamõeldis. Aga nad ei mõtle sellele, et pori loopija käed saavad poriseks. Niisugused inimesed kahjustavad teiste reputatsiooni, teevad kahju karjäärile, teevad kõike, mis ei ole elus normaalne.

Nende nurjatute eesmärkide saavutamiseks, segavad kuulujuttude levitajad vahele oma ohvrite ühiskondlikule tegevusele, elukutsele, veendumustele, aktiivsusele, finantsasjadele, plaanidele, abielule, ja kõigele, mis puudutavad ohvri isiklikke ja perekondlikke saladusi.

Eriliseks nurjatuseks ja alatuseks on see, et need inimesed sosistavad igale kaaslasele oma skandaalsetest avastustest ja oletustest: "Mina küll seda ei usu, aga tead mis ma kuulsin..." paluvad kuuldust saladuses hoida. Nad teavad juba ette, et selline kuulujutt levib välkkiirelt.

Need saatana teenrid rahuldavad oma rääkimise himu erilise jultumuse ja häbitusega. Nad ei levita kuuldusi mitte üksnes suuliselt, vaid ka kirju kirjutades. Anonüümkirjadega nad veenavad saajaid, öeldes, et ainult sügav armastus ja usaldus tema vastu sundis teatama sellest kurvast faktist.

Kui nad on oma töö teinud, siis nad rõõmustavad, et põrgulik kättemaksu või vaenu tuli on süüdatud ja põleb, et kuulujutt levib kui surmatoov mürk, mis antakse edasi suust-suhu, mürgitades paljude inimeste südameid. Nende kahjurõõm suureneb, kui häda ohver ei aima, kelle kaudu see kuuldus levis ja alguse sai.

Seda teevad kuulujuttude rääkijad. Isegi loomadel tundub olevat enam inimlikkust, kuna need murravad toitumiseks, aga inimene ründab lõbu pärast. Teatavasti põrgus saab esikoha see, kes teistele enam kurja teeb. Saatanlik ülesanne seisneb selles, et rääkida valet tõe pähe, usaldusväärse faktina, aga tõde moonutada tundmatuseni.

Kuid tänu Jumalale, armastusel on imetlusväärne võime ära tunda ja instinktiivselt eristada, kus on tõde ja kus vale. See on Jumala and. Sest tõe äratundmine inimese südames on Jumala üleloomulik tulemus. Seetõttu armastus ei rõõmusta, kui inimene satub hätta, ka ettevaatamatuse tõttu, kogenematuse, naiivsuse, liigse usalduse, jutukuse, kaebuse või kuulujutu läbi.

Armastus ei rõõmusta, kui saatan viib inimesi pattu tegema, mure või väljapääsmatusse olukorda, viib neid pettumuse või meeleheitesse, irvitades ja irooniliselt mõnitades nende üle.

Armastus ei usu kuulujutte, kuigi ta isiklikult ei kontrolli nende allikat, aga armastus ei tee teisele kurja: "kes keelt ei peksa, ei tee teisele kurja ega tõsta laimujuttu oma ligimese peale," kirjutab Psalm 15:3. Armastus ei tunne rõõmu kurjusest, ega ütle: oota sa, see on alles algus. Armastus ei rõõmusta ülekohtust, vaid vastupidi, niisuguses olukorras ta muutub eriti halastavaks, kaastundlikuks kannatanu vastu. Vene kirjanik Turgenev on öelnud: „Laitmiseks on õigus vaid sellel, kes armastab“.

Mis on tõde?

Tõe ja vale küsimused on inimliku moraali ja iseloomu kujunemise põhiküsimused. Inimese suhtumine tõe ja vale küsimustesse määrab eksimatult tema vaimuliku olemuse.

Tõde on vale vastand. Tõe ja vale vahel on leppimatu, terav erinevus. Tõde on lähtunud Jumalast ja vale hingevaenlaselt. Kõik räägivad tõest, aga selle armastajaid on vähe. Nagu me oleme juba näinud, inimesed armastavad pimedust rohkem kui valgust ja rõõmustavad valest rohkem kui tõest.

Paljude inimeste jaoks on tõde ja õigus vaid suhtelised mõisted, mida igaüks isemoodi tõlgendab. Kõik on suhteline, ütleb vale armastaja. Sellega nad väldivad tõe tunnistamist ega soovigi tõepärast arusaama, esitades iga päev retoorilise küsimuse: "Mis on tõde?"

Piibel kirjutab armastusest: "tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle". Üks suurim vale, mida paljud inimesed teevad iga päev, on laim, teistest tagarääkimine. Seetõttu paar järgmist postitust kirjeldavad tagarääkimist. See ei meeldi mitte kellegile, aga ometi kõik seda teevad. Miks?