6 õnnetust seitsmest tabas USAd 24 tunni jooksul pärast seda, kui USA kõrged ametnikud, riigiesindajad kõnelesid Iisraeli jagamisest. Huvitav on see, et iga õnnetus järgnes otsekohe 24 tunni jooksul. Mida sellest peaks järeldama?
Meile on õpetatud koolides, et loodusjõud on füüsika, kuid piibel kirjutab, et loodusjõude kontrollib Jumal, kes on loonud selle maa ja teised planeedid. Jeesus vaigistas loodusjõud, muudatused olid silmaga nähtavad, kuidas ta vaigistas tormi, kõndis veepeal ja koos temaga Peetrus või kuidas puu ära kuivas Jeesuse sõna peale. Miks see kõikvõimas "füüsika" siis sellele vastu ei hakkanud?! Sest tegelikult Jumal kontrollib kõike. Jumal valitseb looduse üle, mitte füüsika Jumala üle. Kuid Jumal kasutab loodust inimeste vastu, enesekehtestamiseks, kuigi rumalad inimesed ei saa isegi sellest aru, et teha järeldusi.
Huvitav, milline oleks maailm siis, kui Iisraeli rahval poleks vaenlasi. See on Jumalariik! Kahjuks rahvad ikka ja jälle proovivad kätt Iisraeli peal, aga saavad vastu näppe. Piiblis on selgelt kirjutatud, et ma õnnistan neid, kes sind (Iisraeli) õnnistavad.
Hoiatus Sakarja raamatust 2:8 ja 12:8-10 kirjutab, et ta hävitab kõik paganad, kes tulevad Iisraelile kallale, sel päeval kaitseb Issand ise Jeruusalemma. Jeruusalemm on Issanda linn ja tema aed.
Impeeriumid, mis on tõusnud ja tulnud Iisraeli vastu, need on kadunud ajaloo prügikasti, aga Iisrael on jäänud, kas pole see nii? Jumal on karistanud rahvaid, kes on võtnud nõuks Iisraeli rünnata ja täna karistab rahvaid, kes soovivad Iisraeli jagamist.
Te võite seda uskuda või mitte, aga faktid jäävad faktideks. Praegune USA administratsioon ja ka ÜRO soovib Iisraeli jagada vaid majanduslikel kaalutlustel, mitte rahu ei ole eesmärk, vaid araabiariikide naftavarud, millest nii Euroopa kui ka USA majandus sõltub. Kellele peaks korda minema mingi väike riigike. Iisrali rahu ei huvita kedagi! Rahu Lähis-Idas on vaid ilus loosung, mille varjus suurvõimud ajavad taga majanduslikku kasu, et saada araablastega paremad suhted ja selle läbi ligipääs naftale.
Vaadake, mis juhtus Iraagis. Polnud seal mingit tuumarelva, aga vaja oli mida? Vaadake mis juhtub Liibüas. Seal on suured naftavarud, mida on vaja kasutada. See on põhjus, miks seda riiki pommitatakse, et valitsus kukutada, saada asemele soodsam valitsus. Inimõigused on kena loosung küll, aga ainult meedias ja propagandaks. Tegelik põhjus on majanduslik kasu. Kui Lähis-Ida piirkond ei omaks naftat, poleks supervõimudel selle vastu mitte vähimatki huvi. See oleks vaid kena paik turistidele. Kuid mitte see, kes kontrollib turismindust ei kontrolli maailma, vaid see kes kontrollib naftaturgu, kontrollib majandust ja valitseb maailma.
Kui me hakkame piiblit uurima, siis leiame, et Lähis-Ida oli ka varem atraktiivne piirkond just kaubateede ristumise seisukohast ja seega strateegiliselt tähis koht. Sealt liikusid läbi kaubakaravanid aastatuhandeid. Kes kontrollis kaubandust palestiina aladel, see kontrollis maailma. See pole mingi uudis. Kuid mida Jumal soovib selle kõige juures? Arvestage temaga ja tema rahvaga! Kui te arvestate kõige selle juures Jumala soovidega, saate õnnistatud, kui te töötate Jumala vastu, siis te hävite. Valik on teie! See kehtib ka Eesti riigi kohta, olgu hoiatuseks ja mitte tagant järgi tarkuseks meie valitsejatele, hukatuseks! Kuni Eesti valitsus ei võta sõna Iisraeli jagamiseks, ei taba meid hävitav loodusjõud või õnnetus. Kui eestlased õnnistavad Iisraeli, õnnistab Jumal Eestit! Jumal hoia eestimaad!
Lisaks lugemist: Maybe doomsday is near
esmaspäev, 30. mai 2011
laupäev, 28. mai 2011
Parim viis reisimiseks
Matkaauto rent on kahtlemata palju parem võimalus reisimiseks et näha huvitavaid kohti, kui reisida lennuki või laevaga.
Eks igal reisiviisil ole omad head ja vead, aga minu arvates matkaauto teeb kõigile pikalt ära. Caravan loob võimalused, mida inimene hakkab väärtustama alates neljakümneselt, eelkõige mugavused ja oma elukoht. Varustus, riided püsivad riidepuul sirged, tehnika, külmkapp jahedate jookidega ja toiduga kogu aeg käepärast, duššinurk eriti suvel on asendamatu ja loomulikult wc, ei pea tundide viisi otsima sobivat kohta või metsatukka ;) Kui oled noor, siis iga päev telgi lahti võtmine ja kokkupanek ei valmista mingit erilist probleemi ja ongi lahe, aga keskeas mõtled teisiti. Karavaniga reisides ei ole vaja asju autost välja tassida ja jälle tagasi laduda. Suht tüütu, kui sul on suur pere. Karavanis keerad lihtsalt ukse lukku ja lähed. Kui aga valida kas rentida matkaauto või karavan, siis mina eelistan ikkagi caravani, sest selle saab auto küljest lahti ühendada ja võimaldab külastada reisi ajal ka paiku, kuhu suure masinaga ei mahu või teeolud on keerulisemad. Iga küla- ja metsateele autoelamuga ei sõida, aga caravani pargid ära ja väikse autoga saad igale poole.
Kui aga pole huvi külastada kõikvõimalikke heas mõttes urkaid looduses, siis sobib suurepäraselt karavanist suurem autoelamu. Ööbimiskoha leidmine pole üldse probleem ja hotellide broneeringud ei mõjuta reisi, ööbid seal ja ajal kus tahad ja kaua tahad :) Söögikohtade otsimine jääb ära, kuna köögis saad kenasti keeta suppi või kasvõi kooki küpsetada lastele. Mida sa hing veel ihkad! Lastega on see teema vaata et eluküsimus, need küsivad ju iga kahe tunni pärast süüa. Siis seda "jama" pole. Pead auto kinni, teed lõuna ära ja läks jälle edasi! Kõik on häpid ;) Matkaautos juba igav ei hakka, telekas ja multimeedia ja arvuti, mis kõige tähtsam, internet võib olla kogu aeg sees, ilma milleta mina küll elu ette ei kujuta. Lihtsalt elame infoühiskonnas ja minu töö ja elu on sellest sõltuv, see annab ka reisi ajal hea võimaluse uurida järgmise linna või piirkonna kihvtid kohad külastamiseks. Kaardi pealt neid ei leia. Muidugi võib nüüd mõni öelda, et mis takistab seda tegemast enne reisi? Ausalt öeldes, ei jõua, ei viitsi ja pole aega! Reisil võtad selleks ekstra aja ja uuridki, mida näha saab? Milline melu ja põnevus on arutada koos järgmist sihtkohta :))) Matkaautoga reisimine on kindlasti odavam kui hotellides ööbimine, eriti seltskonnaga, tubade broneeringud ja ebamugavad hotellide kitsendused, kus ei saa pere ühes toas olla, vaid peab ööbima eraldi tubades. Milleks?! Karavan võimaldab reisida odavamalt. Ärkan üles siis, kui tahan. Ei pea tuba vabastama iga päev juba 12-neks. Matkaauto rent on parim viis pere või seltskonnaga reisimiseks, et nautida ilusaid kohti, kuhugi pole kiiret ja sõida kuhu tahad ja millal tahad! Kõik eluks vajalik on käepärast, eriti pere elu ja kõigi lõputuid nõudmisi arvesse võttes. Ja suvi on parim aeg seiklemiseks. Sõida koos sõprade või perega puhkama!
Eks igal reisiviisil ole omad head ja vead, aga minu arvates matkaauto teeb kõigile pikalt ära. Caravan loob võimalused, mida inimene hakkab väärtustama alates neljakümneselt, eelkõige mugavused ja oma elukoht. Varustus, riided püsivad riidepuul sirged, tehnika, külmkapp jahedate jookidega ja toiduga kogu aeg käepärast, duššinurk eriti suvel on asendamatu ja loomulikult wc, ei pea tundide viisi otsima sobivat kohta või metsatukka ;) Kui oled noor, siis iga päev telgi lahti võtmine ja kokkupanek ei valmista mingit erilist probleemi ja ongi lahe, aga keskeas mõtled teisiti. Karavaniga reisides ei ole vaja asju autost välja tassida ja jälle tagasi laduda. Suht tüütu, kui sul on suur pere. Karavanis keerad lihtsalt ukse lukku ja lähed. Kui aga valida kas rentida matkaauto või karavan, siis mina eelistan ikkagi caravani, sest selle saab auto küljest lahti ühendada ja võimaldab külastada reisi ajal ka paiku, kuhu suure masinaga ei mahu või teeolud on keerulisemad. Iga küla- ja metsateele autoelamuga ei sõida, aga caravani pargid ära ja väikse autoga saad igale poole.
Kui aga pole huvi külastada kõikvõimalikke heas mõttes urkaid looduses, siis sobib suurepäraselt karavanist suurem autoelamu. Ööbimiskoha leidmine pole üldse probleem ja hotellide broneeringud ei mõjuta reisi, ööbid seal ja ajal kus tahad ja kaua tahad :) Söögikohtade otsimine jääb ära, kuna köögis saad kenasti keeta suppi või kasvõi kooki küpsetada lastele. Mida sa hing veel ihkad! Lastega on see teema vaata et eluküsimus, need küsivad ju iga kahe tunni pärast süüa. Siis seda "jama" pole. Pead auto kinni, teed lõuna ära ja läks jälle edasi! Kõik on häpid ;) Matkaautos juba igav ei hakka, telekas ja multimeedia ja arvuti, mis kõige tähtsam, internet võib olla kogu aeg sees, ilma milleta mina küll elu ette ei kujuta. Lihtsalt elame infoühiskonnas ja minu töö ja elu on sellest sõltuv, see annab ka reisi ajal hea võimaluse uurida järgmise linna või piirkonna kihvtid kohad külastamiseks. Kaardi pealt neid ei leia. Muidugi võib nüüd mõni öelda, et mis takistab seda tegemast enne reisi? Ausalt öeldes, ei jõua, ei viitsi ja pole aega! Reisil võtad selleks ekstra aja ja uuridki, mida näha saab? Milline melu ja põnevus on arutada koos järgmist sihtkohta :))) Matkaautoga reisimine on kindlasti odavam kui hotellides ööbimine, eriti seltskonnaga, tubade broneeringud ja ebamugavad hotellide kitsendused, kus ei saa pere ühes toas olla, vaid peab ööbima eraldi tubades. Milleks?! Karavan võimaldab reisida odavamalt. Ärkan üles siis, kui tahan. Ei pea tuba vabastama iga päev juba 12-neks. Matkaauto rent on parim viis pere või seltskonnaga reisimiseks, et nautida ilusaid kohti, kuhugi pole kiiret ja sõida kuhu tahad ja millal tahad! Kõik eluks vajalik on käepärast, eriti pere elu ja kõigi lõputuid nõudmisi arvesse võttes. Ja suvi on parim aeg seiklemiseks. Sõida koos sõprade või perega puhkama!
kolmapäev, 25. mai 2011
Kristlik blogi
Internetis on ühtekokku 150 000 000 blogi, mille seas ka sajad Eesti kristlikud blogid, kuid Kristlik Mõttevõra on nendest esikohal.
Kristlik Mõttevõra paikneb Google orgaanilise otsingutulemuse esilehel märksõnaga "kristlik". Vaata järgi! Otsi Googles märksõna: kristlik
Pildil: Kui te sisestate Google.ee ostingumootoris märksõna kristlik, siis Google Instant esmavalik toob eelkõige välja märksõna kristlik mõttevõra ja alles seejärel märksõna kristlik.
Kristlik Mõttevõra paikneb Google orgaanilise otsingutulemuse esilehel märksõnaga "kristlik". Vaata järgi! Otsi Googles märksõna: kristlik
Pildil: Kui te sisestate Google.ee ostingumootoris märksõna kristlik, siis Google Instant esmavalik toob eelkõige välja märksõna kristlik mõttevõra ja alles seejärel märksõna kristlik.
Naer on terviseks
Piiblis on külluses rõõmu kohti, mis ei äratada meie tähelepanu, aga põgusal lugemisel üllatavad. Üks sellistest kohtadest on näiteks Kg 2:1-11. Ja see on väga eriline k.koht.
Raamatu autor räägib pikalt maistest rõõmuallikatest. Loetleb need, samas tunnistab, et ta ei keelanud ega “hoidnud oma süda tagasi ühestki rõõmust”, kuid lõpuks tunnistab: “Millestki pole kasu päikese all.”
Igavikku ei saa asju kaasa võtta. Maised rõõmud jäävad maha. Kirjakoha alguses, tekkib rida küsimusi, eriti 2 salmis. Miks ta ütleb „naerule hull“? Mis võib-olla see põhjus, kuid ta ütleb, et rõõmust pole kasu? Teame, et rõõm on vaimuvili (Ga 5:22) ja teame, et rõõm täidab kristlase usuelus olulist kohta. Luuka evangeelium on läbi-ja-lõhki rõõmusõnum. Filipi kiri innustab ja käseb tungivalt rõõmustada. Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! (Fl 4:4)
Koguja ptk 2 salmis 2 toodud „hull naer“ – sekhoke - väljendab nalja, naeru; aga ka naudingut, naljatlemist. Sama salm toob välja veel ühe rõõmusõna, see on „simkhaw“ (simcha). See termin leiab piiblis väga laialdast kasutust, eelkõige religiooni kontekstis, rõõmude rõõmu väljendamiseks. Simcha alatähendus viitab lisaks ka soosingule, heaolu kontekstis; kuid eelkõige sekhoke - rõõm, mille allikas on Jumal. Lisaks juubeldav lust, juubeldava rõõmu väljendamisel.
Koguja ütleb, et “mu süda tundis rõõmu kogu mu vaevast, ja see oli mu tasu kogu mu vaeva eest” Simkhaw jumalikud rõõmud kui naudingud ühest küljest ja teisalt paljud teised selles kirjakohas üles täheldamata rõõmud. Sel juhul „simkhaw“ jumalik rõõm öelduna „mis sest kasu on?“ – tundub lihtsalt retooriline (kas konkordants?), on üldistav, ja ehk polegi välja öeldud mõte enam nii kummaline ning arusaamatu.
Salmis 2 kirjutatud naer on teatud mõttes hullus küll! Näiteks juhul, kui visatakse villast kellegi arvel või naerdakse kohatult. Ettevaatamatu naer võib olla piinlik, inimlik (lihalik). Koguja ütleb selle (Kg 7:3) kohta: “Parem on meelehärm kui naer, sest kurb nägu on südamele hea.” Sellises olukorras võid lihtsalt tunda, et su sees ei ole “seda vaimu”, mis ajaks sind naerma. Pigem on sul kahju inimesest, kelle kulul nalja tehti. See kurvastab ja vahel toob meelehärmi. Koguja nimetab seda otsekui “kibuvitste praksumine paja all” (Kg 7:6). Nii võib olla nali hullus või ligilähedane hullusele. Sel juhul on tõesti kurbus parem, vähemalt ei teki näilist vastuolu meie sees elava Püha Vaimu ja südamehääle vahel. Õp 14:13, “Naerdeski võib süda valutada ja rõõmule võib järgneda meelehärm.”
Kord kurtis Jeremija oma kurba saatust Jumalale (Jr 20:7), ta kasutas siis sõna „sekhoke“ - naer, mis leiab mainimist probleemses kontekstis. Ta ütleb: “ma olen iga päev olnud naeruks, kõik pilkavad mind.” Kes teda pilkasid? Eks ikka lähedased, kellega ta suhtles; usklikud, kes naeru asemel oleksid saanud teda ka julgustada. Nutulauludes on üks huvitav mõttekäik (Nl 3:14 ja 17 salm), tsiteerin: ma olen unustanud mis on õnn.
„Sekhoke“ – naerust kirjutatakse Iiob (8:21) raamatus, et Jumal täidab meie suu naeru ja huuled hõiskamisega, mida Iiobi arvates võimaldab Jumal. Vt lisaks kirjakoht Psalmid 126:2. Siis oli meie suu täis naeru ja meie suu täis hõiskamist, siis öeldi paganrahvaste seas: Issand on meile suuri asju teinud, me oleme rõõmsad.
Ma usun et Jumala tahe on, et me suudaksime mõista ja vahet teha rõõmude päritolul, mis seda põhjustab; aga kas me peaksime naerma ebaõnne üle (sekhoke), pigem mitte. Eestlastel on selline termin nagu „kahjurõõm“. Kuid kristlane ei naera inimeste üle, ta naerab hingevaenlase katse üle, mille tõttu inimesed panevad vastu Jumala tahtele (vt Ap 5:38,39).
Naer ja nali on vaimse tähendusega, mõnikord „kõrgema“ päritoluga, vahel põhjustada rõõmu, vahel kahjurõõmu. Inimene on kummaline olevus. Ainus elav olend, loodu, kes suudab naerda ja rõõmustada. Jumal lõi meid oma näo järgi. Ja kui see tõesti vastab tõele, siis oleks ääretult huvitav naerda koos Jumalaga ning teha nalja. “Vaata - mis nalju nad teevad, ise veel usklikud!” Usk ei keela naeru ja nalja. Tegelikult me ei tea, kas Jumal üksnes rõõmustab või vahel ka naerab ja teeb nalja.
Paulus kirjutas efeslastele: “samuti riivatus ja rumalad sõnad ja sündsusetu lõõpimine ei sobi teile” (vaid selle asemel olgu tänu) Ef 5:4. Põhimõtteliselt õige, aga ... karm manitus. Teises kohas kirjutab: “Ühtegi nurjatud sõna ärgu tulgu teie suust, vaid rääkige ainult seda, mis on hea teiste ülesehitamiseks, et kuuljad saaksid armu.”, Ef 4:29. See on mõistetav, sest nurjatud sõnad tõesti ei sobi. Sa ei saagi neid sõnu üle huulte öelda, kui sa oled täidetud Püha Vaimuga. Sinu vaim ei luba! Kuigi sa inimesena tahaksid ehk öelda vahel mõne krõbeda sarvilise, siis vaim sinu sees annab märku: stop! See ei sobi. Jeesus ütles, et samast allikast ei saa voolata elavat vett ja kibedat vett. Sestap meil tuleb jätta endise eluviisi poolest vana loomus ja saada uueks ka mõttelaadilt (Ef 4:22,23), õpides Kristust tundma uut viisi (Ef 4:20). Minu arvates võis just seda tähendada Koguja poolt toodud mõte, et “ma ütlesin naerule hull”.
Nalja tehes on hea mõista, mis on Issanda tahtmine. Naerge südamest! Sest rõõm ja naer on Jumala and. Mis on mitte üksnes kasulik, vaid koguni hädavajalik siin päikese all vaimse tervise hoidmiseks. Hea nali õiges kohas õigel ajal võtab pinged maha ja võib hoobilt kustutada viha või pahameele, on tervendava mõjuga. Naer on terviseks. Kas nüüd naerda ribadeks, - aga naera terviseks! Rõõm on meie tugevus, eriti katsumustes ja kannatustes (Ap 5:41).
Naerul ei ole keelebarjääre :)) Naer ühendab erineva kultuuri ja sotsiaalse taustaga inimesed! Naer on jumalik keel.
Raamatu autor räägib pikalt maistest rõõmuallikatest. Loetleb need, samas tunnistab, et ta ei keelanud ega “hoidnud oma süda tagasi ühestki rõõmust”, kuid lõpuks tunnistab: “Millestki pole kasu päikese all.”
Igavikku ei saa asju kaasa võtta. Maised rõõmud jäävad maha. Kirjakoha alguses, tekkib rida küsimusi, eriti 2 salmis. Miks ta ütleb „naerule hull“? Mis võib-olla see põhjus, kuid ta ütleb, et rõõmust pole kasu? Teame, et rõõm on vaimuvili (Ga 5:22) ja teame, et rõõm täidab kristlase usuelus olulist kohta. Luuka evangeelium on läbi-ja-lõhki rõõmusõnum. Filipi kiri innustab ja käseb tungivalt rõõmustada. Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! (Fl 4:4)
Koguja ptk 2 salmis 2 toodud „hull naer“ – sekhoke - väljendab nalja, naeru; aga ka naudingut, naljatlemist. Sama salm toob välja veel ühe rõõmusõna, see on „simkhaw“ (simcha). See termin leiab piiblis väga laialdast kasutust, eelkõige religiooni kontekstis, rõõmude rõõmu väljendamiseks. Simcha alatähendus viitab lisaks ka soosingule, heaolu kontekstis; kuid eelkõige sekhoke - rõõm, mille allikas on Jumal. Lisaks juubeldav lust, juubeldava rõõmu väljendamisel.
Koguja ütleb, et “mu süda tundis rõõmu kogu mu vaevast, ja see oli mu tasu kogu mu vaeva eest” Simkhaw jumalikud rõõmud kui naudingud ühest küljest ja teisalt paljud teised selles kirjakohas üles täheldamata rõõmud. Sel juhul „simkhaw“ jumalik rõõm öelduna „mis sest kasu on?“ – tundub lihtsalt retooriline (kas konkordants?), on üldistav, ja ehk polegi välja öeldud mõte enam nii kummaline ning arusaamatu.
Salmis 2 kirjutatud naer on teatud mõttes hullus küll! Näiteks juhul, kui visatakse villast kellegi arvel või naerdakse kohatult. Ettevaatamatu naer võib olla piinlik, inimlik (lihalik). Koguja ütleb selle (Kg 7:3) kohta: “Parem on meelehärm kui naer, sest kurb nägu on südamele hea.” Sellises olukorras võid lihtsalt tunda, et su sees ei ole “seda vaimu”, mis ajaks sind naerma. Pigem on sul kahju inimesest, kelle kulul nalja tehti. See kurvastab ja vahel toob meelehärmi. Koguja nimetab seda otsekui “kibuvitste praksumine paja all” (Kg 7:6). Nii võib olla nali hullus või ligilähedane hullusele. Sel juhul on tõesti kurbus parem, vähemalt ei teki näilist vastuolu meie sees elava Püha Vaimu ja südamehääle vahel. Õp 14:13, “Naerdeski võib süda valutada ja rõõmule võib järgneda meelehärm.”
Kord kurtis Jeremija oma kurba saatust Jumalale (Jr 20:7), ta kasutas siis sõna „sekhoke“ - naer, mis leiab mainimist probleemses kontekstis. Ta ütleb: “ma olen iga päev olnud naeruks, kõik pilkavad mind.” Kes teda pilkasid? Eks ikka lähedased, kellega ta suhtles; usklikud, kes naeru asemel oleksid saanud teda ka julgustada. Nutulauludes on üks huvitav mõttekäik (Nl 3:14 ja 17 salm), tsiteerin: ma olen unustanud mis on õnn.
„Sekhoke“ – naerust kirjutatakse Iiob (8:21) raamatus, et Jumal täidab meie suu naeru ja huuled hõiskamisega, mida Iiobi arvates võimaldab Jumal. Vt lisaks kirjakoht Psalmid 126:2. Siis oli meie suu täis naeru ja meie suu täis hõiskamist, siis öeldi paganrahvaste seas: Issand on meile suuri asju teinud, me oleme rõõmsad.
Ma usun et Jumala tahe on, et me suudaksime mõista ja vahet teha rõõmude päritolul, mis seda põhjustab; aga kas me peaksime naerma ebaõnne üle (sekhoke), pigem mitte. Eestlastel on selline termin nagu „kahjurõõm“. Kuid kristlane ei naera inimeste üle, ta naerab hingevaenlase katse üle, mille tõttu inimesed panevad vastu Jumala tahtele (vt Ap 5:38,39).
Naer ja nali on vaimse tähendusega, mõnikord „kõrgema“ päritoluga, vahel põhjustada rõõmu, vahel kahjurõõmu. Inimene on kummaline olevus. Ainus elav olend, loodu, kes suudab naerda ja rõõmustada. Jumal lõi meid oma näo järgi. Ja kui see tõesti vastab tõele, siis oleks ääretult huvitav naerda koos Jumalaga ning teha nalja. “Vaata - mis nalju nad teevad, ise veel usklikud!” Usk ei keela naeru ja nalja. Tegelikult me ei tea, kas Jumal üksnes rõõmustab või vahel ka naerab ja teeb nalja.
Paulus kirjutas efeslastele: “samuti riivatus ja rumalad sõnad ja sündsusetu lõõpimine ei sobi teile” (vaid selle asemel olgu tänu) Ef 5:4. Põhimõtteliselt õige, aga ... karm manitus. Teises kohas kirjutab: “Ühtegi nurjatud sõna ärgu tulgu teie suust, vaid rääkige ainult seda, mis on hea teiste ülesehitamiseks, et kuuljad saaksid armu.”, Ef 4:29. See on mõistetav, sest nurjatud sõnad tõesti ei sobi. Sa ei saagi neid sõnu üle huulte öelda, kui sa oled täidetud Püha Vaimuga. Sinu vaim ei luba! Kuigi sa inimesena tahaksid ehk öelda vahel mõne krõbeda sarvilise, siis vaim sinu sees annab märku: stop! See ei sobi. Jeesus ütles, et samast allikast ei saa voolata elavat vett ja kibedat vett. Sestap meil tuleb jätta endise eluviisi poolest vana loomus ja saada uueks ka mõttelaadilt (Ef 4:22,23), õpides Kristust tundma uut viisi (Ef 4:20). Minu arvates võis just seda tähendada Koguja poolt toodud mõte, et “ma ütlesin naerule hull”.
Nalja tehes on hea mõista, mis on Issanda tahtmine. Naerge südamest! Sest rõõm ja naer on Jumala and. Mis on mitte üksnes kasulik, vaid koguni hädavajalik siin päikese all vaimse tervise hoidmiseks. Hea nali õiges kohas õigel ajal võtab pinged maha ja võib hoobilt kustutada viha või pahameele, on tervendava mõjuga. Naer on terviseks. Kas nüüd naerda ribadeks, - aga naera terviseks! Rõõm on meie tugevus, eriti katsumustes ja kannatustes (Ap 5:41).
Naerul ei ole keelebarjääre :)) Naer ühendab erineva kultuuri ja sotsiaalse taustaga inimesed! Naer on jumalik keel.
teisipäev, 24. mai 2011
Tellimine:
Postitused (Atom)