2000 aastat naiste alandamist

Probleem on igivana. Mis sai alguse rahumeelse kultuuri lõppedes, kui tsivilisatsioonis tekkis sõjakus. Näiteks 2. aastatuhandel eKr Egeuse ja hilisemas Mükeene kultuuris puudus sõjakus. Kujutavas kunstis domineerisid naised, mis viitab naiste kõrgele ühiskondlikule positsioonile.

Samal ajajärgul kirja pandud laialt tuntud loomislugu (1 Moosese raamat) ei viita kuidagi käsureale, et Aadam loodi esimesena, seetõttu ta peab valitsema naise üle, "Vaata naine, sinu ma tegin teisena, seetõttu sina pead alluma esimesele." Loomisloo järjekord ei kehtesta valitsemiskorda inimeste seas. Vastupidi. Inimesed loodi Jumala näo järgi, kes pidid koos valitsema kogu loodu üle (1Ms 1:26), mitte teineteise üle. Mõlemad, nii mees kui naine loodi Jumala näo järgi. Teisisõnu, Jumal ei loonud naist peale meest seetõttu, et kehtestada hierarhia.

Loomislugu kirjeldab, et naine loodi mehe ühest küljeluust

„Te olete tehtud mehe ihust, seetõttu peate meile alluma,“ ütlevad nad naistele.

Kui Jumal oleks tahtnud seda fakti kasutada naiste vastu, siis oleks Kainil ja Aabelil ja ka nende poegadel - kõigil meestel üks luu vähem. „Lugege ribid üle. Mitte üks luu ei ole teil vähem kui naistel! Ainult Aadamalt võeti üks küljeluu ära. Kas seetõttu peaks mehi kohtlema kui isandaid või te peaksite seda luud kuidagi taga nutma? Vaadake parem, kui ilusad naised te vastu saite! Teil ei ole õigust naistelt midagi nõuda. Kuidas saab üldse üks küljeluu fakt määrata ära hierarhiat?“ Loomisjärjekord oli Looja otsus ja ei puutu kuidagi teisse, kallid isased.

Ei alluv ega omand

Naine oli mehe kaaslane Eedeni aias, ja see algne mudel oli täiuslik! Jumal, Aadam ja Eeva, - universaalne! Mitte inimvajaduste hierarhia, püramiid või inimeste astmeline klassisüsteem. Eedeni aias oli naisel mehega võrdne ligipääs Jumala juurde. Eeva rikkus lepingut, aga vastutuse pidid võtma mõlemad. Jumal ei eelista üht isikut teise ees. Millal sa usule tuled ei määra Tavariigis paremat kohta. Päästetute seas puudub hierarhia.

Ent Aadam ja Eeva ning Jumal kolmikmudel kehtib veel täna. Näiteks kristlased suhtlevad Jumalaga otse (ei ole vahendajaid, preestrit), naisel ei ole vaja palve vahendajaks meest. Jumal ei palu meest, et see ütleks oma naisele edasi üht või teist, vaid ütleb naisele otse mida vaja, kas see meeldib mehele või mitte. Kõik Jumala lapsed on võrdsed. Selles väljendub Jumala tahe.

Pauluse oma arvamus

„Parim tee inimest mõista on lähtuda tema põhimõtetest ja hoiakutest. Seepärast tuleks ka Pauluse üht või teist ütlust tõlgendama asudes teada pisutki tema teoloogiast, sh seda, kuidas ta üldiselt käsitas kristlikku kogudust. Sest tema kirjades öeldut on võimatu mõista lahus koguduse kontekstist. Viimasest tulenevalt peaksime esmalt olema kursis Pauluse kirjade saamislooga. Sageli peetakse neid teoloogilisteks traktaatideks, mis oleksid justnagu kirjutatud lugemiseks laiadele hulkadele. Tegelikult on need aga vastuseks tema poolt rajatud kogudustes tõstatunud probleemidele, ehk teisti öelduna – vastused koguduste poolt Paulusele saadetud kirjadele. Seepärast on ka nende sõnum suunatud otseselt ühele või teisele kogudusele. Kuid nii, nagu heade sõnumitega ikka, hakati ka Pauluse kirju edasi jagama ning isiklik sai seeläbi ühiskondlikuks. Nõnda ei tuleks mis tahes nüüdisaja küsimusele vastust otsides asetada rõhku niivõrd sellele, mida Paulus otseselt ütles (ja teha sellest tema “teoloogiat”), kuivõrd käsitusviisile, millest ta üht või teist öeldes lähtus,“ kirjutab EMK TS õppejõud Anne Saluraid artiklis Naised Pauluse teoloogias.

Läbilõige kogu ühiskonnast

Pauluse misjonireiside tulemusel tekkisid uued kogudused, paljud inimesed võtsid usu vastu, mehed ja naised, rikkad aristokraadid ja vaesed, vabad ja orjad, see oli koguduse liikmeskond.

Naiste ühiskondlik positsioon ja vabadus

Kreeka ühiskond on ühel või teisel perioodil olnud demokraatia eestvedaja. Klassikaline kreeka kultuur oli demokraatlik juba aastatuhanded. Juba 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur, Kreeka-Mükeene ehk Egeuse kultuur, mis vormus hiljem Mükeene kultuuriks, kus isegi hooned olid kindlustamata, kuna Minose tsivilisatsioonis polnud sõjakust. Ühiskond oli rahumeelne. Näiteks kunstis avalub naiste domineerimine, mis tähendab ajalooliselt naiste kõrget ühiskondliku positsiooni ja vabadust. Naine ei olnud kodanik, aga ta oli vaba. Ta ei saanud osaleda või pealtvaatajana viibida spordiväljakul (gymnasion - alastioleku kohas) spordivõistluse ajal, mida said vabad meesoost hellenid. Rooma ajal naiste võimalused avanesid veelgi. Tulles tagasi Kreeka tsivilisatsiooni hiigelaega, on tähtis mõista, et naistel olid vabadus demokraatliku kodanikuühiskonna ajaloolises korralduses, mis erines teistest tsivilisatsioonide orjanduslikust korrast.

Kreeklannade vabadus ja tavad

Paulus pärines juuda kutltuurist. Tema nõuded põrkusid vastu kreeklannade vabadust ja tava.

Kreeka mehed ei kohelnud naist kui omandit, ei kodus ega usu paktikas. Kreekas sai naine ise teenida jumalusi ja tegeleda ohverdamisega. Seevastu Iisraeli naine oli mehe omand, nad pidid templis viibima naistele mõeldud eesruumis.

Kreeka naistel oli helleni kultuuriruumis eriline koht. Mehed pidasid naisi pigem imetlemise ja austuse objektiks! Platon kirjeldab seda oma teostes. Rooma võim ei muutnud kreeka meeste hoiakuid kreeklannadesse, ammugi kreeka kodudes. Vastupidi, kreeka kultuur levis veel enam, kogu vahemere idaosa sai mõjutatud teadusest (kreeklastel oli ülikool juba 3 sajandit eKr), arhidektuurist, keelest ja usu tavadest, millega Paulusel tuleb tegemist teha ning ka meil täna.

Vaba naine vs mees on naise pea

Kreeka naine oli väärtustatud ja vaba kui Eedeni aias. Juudi kommete põhjal naine ei ole mehega võrdne isik, vaid ta on mehe alam ja omand.

Naised olgu vait!

Kujutage nüüd ette olukorda, kus Paulus reisib Kreeka aladele ja nõub naiste paika panemist. Naistelt tuleb sõnaõigus ära võtta (1Kr 14:34). Naine üldse olgu vait ja küsigu kodus oma meeste käest (1Kr 14:35). Ühest küljest kreeklanna, vaba, oli ta siis rikas aristokraat või vaene, ärgu ennast enam ehtigu soengute ega kulla ega pärlitega ja kallite riietega, vaid ta olgu häbelik (1Tm 2:9). Ja üldse, ma ei luba naistel meeste üle valitseda (1Tm 2:11,12). Sest mees on naise pea (Ef 5:22)! Kui keegi nüüd ütleb, et see ei ole naiste alandamine, siis mis see on?

Isegi juhul kui Paulus lähtus koguduse ühtsuse huvidest (ekklesia - Kristuse ihu), siis tuleb siinkohal panna suur küsimärk? Eesmärk ei pühitse abinõu. Alavääristamine ei lõpe ühtsusega, pigem vastupidi, tekitab veel enam vastuseisu.

Mis iganes õigustusi sel puhul välja tuuakse, ei saa väita, et mees on naise pea. Ammugi täna, arenenud ühiskonnas. Pauluse isiklik arvamus „mees on naise pea,“ (Ef 5:23) on vastuolus Kristuse evangeeliumi ja armu õpetusega. On sobimatu koguduse mudelis, perekonna mudelis, aga ka ühiskonnas tervikuna. Pauluse isiklikud ja naisi alandavad nõudmised on tegelikult orjandusliku korra pärand. Kui Kristus on koguduse pea, siis mees ei ole enam naise pea, vaid Kristus.

Kristuse koguduse naised

„Kuna sealsamas andis Paulus naistele (ja meestele) ka vabaduse ja vastutuse koguduse ülesehitamiseks, siis ei oleks õige kogudustes tõstatunud spetsiifilistest küsimustest teha üldiseid järeldusi. Tuleb märkida, et Pauluse kaastöölistest, abilistest, apostlitest, prohvetitest, õpetajatest ja toetajatest, keda ta oma kirjades nimetab, on suur hulk naised. Näiteks Priskilla (1Kr 16:19), Foibe (Rm 16:1, 2), Junia (Rm 16:7), Nümfa (Kl 4:15) ja Lüüdia (Ap 16:40). Peale nende veel Trüfaina ja Trüfosa ning Persis (Rm 16:12) ja paljud teised,“ ütleb EMK TS õppejõud Anne Saluraid artiklis Naised Pauluse teoloogias.

Käsuõpetusest võib küll järeldada, et teoloogia on meeste pärusmaa (naised ärgu siia oma nina toppigu), et sellest saavad aru vaid tõsised mehed, siis vaadates ülevalpool toodud isikute nimekirja, samuti Pauluse teisi seisukohti, võib julgelt öelda, et mehed ei ole saanud naiste ees eeliseid. Kristuse plaan ei näinud ette seda, et mehed saaksid ajada „oma asju“ ilma naisteta, vaid ainult üheskoos. „Nõndasamuti, mehed, elage mõistvalt naisega kui nõrgema astjaga. Osutage naistele austust nagu elu armuanni kaaspärijatele, et teie palvetel poleks takistusi,“ kirjutab Peetrus. (1Pe 3:7)

Jeesusele ei olnud naised vähem tähtsamad kui mehed. Kirikutes on paraku ikka veel säilinud mõtteviis soorollidest. Kust see „traditsioon“ soorollist siis ikkagi tuleb?

2000 aastat

Inimeste vastandamine ei ole kristlik, ka mitte mehe ja naise vahel. Kristluse mõte on rahvaste ühendamine. Kindlasti ei ole mehe ja naise soorollidest ka kreeka filosoofiline nägemus.

Kogudustes on viimased paar aastakümmet räägitud naiste vabadustest. Paulus ütles: Naised olgu koguduses vait, sest neil ei ole lubatud rääkida! Ma üldse ei luba naisel õpetada! (1Kr 14:34, 1Tm 2:12). Ent Jeesus ei öelnud Maarjale mine tööle, kas sa ei näe et Marta rassib üksinda. Jeesus ei öelnud Samaaria naisele, et ma ei räägi sinuga, vaid Samaaria naine pani imeks ja ütles talle „Кuidas! Sina, kes sa oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?“ Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega (ebapühad).

„Niisugustes situatsioonides muutuvad igasugused kõrgteoloogilised arutlused tühiseks, sest kuulutuse eesmärk ei ole puhas õpetus, vaid kuulutuse lähtekohaks ja eesmärgiks samal ajal on elu ise. Kui Jeesus oleks olnud üks neist „endast lugupidavatest“ juudi õpetajatest, siis ei oleks ta üldse naisega rääkinud, et mitte rikkuda oma reputatsiooni; kui aga Jeesus naisega rääkida võttis, siis oleks Ta pidanud samaarlannat noomima tolle patuse elu pärast ja talle meelde tuletama, et vaid laste sünnitamise kaudu on võimalik saada õndsaks. Vastupidiselt oodatule rääkis Jeesus naisega vaimsetel, või kui soovite - teoloogilistel teemadel,“ kirjutab EMK TS õppejõud Anne Saluraid oma artiklis Naise koht teoloogias. (2004, Koduteel)

Piiblis kirjeldatud sündmused räägivad rohkem kui sõnad. Jeesuse sõnum oli ühendamine. Ta seisukohad sarnanesid Kreeka kultuuriga enam kui judaismiga. Sama tajuvad ka eestlannad, et neile sobib pigem kreeklaste mõtteviis. Stereotüüp, mida Paulus kreeklannadele peale surus, millega sugu määras ära koha ühiskonnas ja seetõttu kehtestada tuleb, ei ole Jeesuselt.

Jeesus kohtles naisi tavatult, ent väärikalt

Tavatult tolle aja kommetele, kuid meile täiesti harjumuspäraselt. Naiste võrdne kohtlemine ja nendega vabalt suhtlemine iseloomustab Jeesust läbi nelja evangeeliumi; naistega vestluse asumise osas olid erinõuded. Jeesuse käitumine oli ühiskonna tava lõhestav. Jüngrid nurisesid Jeesuse käitumise üle. Naine oli madalamal positsioonil võrreldes mehega.

Jeesus viibis naiste seltskonnas, vestles nendega, kuulas neid, õpetas neid, aitas neid ja kohtles igati lugupidavalt kui võrdne võrdset. Selles osas Paulus ei võtnud Jeesust eeskujuks. Jeesus õpetas, et naisel kui mehel on võrdne ligipääs Jumala juurde.

Paulus kehtestas kreeklannadele orjanduslikud tavad

Paulus seadis Kreekas sisse juudi stereotüübid ja sotsiaalsed positsioonid, lähtudes judaismi mõtteviisist ja tema nõudmised võisid pakkuda ajutisi lahendusi, lahendada mõne tüliküsimuse, kuid vaieldamatult seadis see halva eeskuju, ehitas mehe ja naise vahel üles 2000 aastase vaheseina. 

Tänu ühiskonnas toimuvatele muutustele on hakatud sellest rohkem rääkima.

Kristliku kiriku vastutus

Kristlikul kirikul on olnud ühiskonna arengule tohutu mõju läbi kogu ajaloo. Vaata mis nurga alt tahad, kiriku vaimulike seisukohad mõjutavad kogu ühiskonda, kujundavad poliitilist maastiku ning kujundavad suhtumist soorollidesse, jms. Kuid vaimulikud lähtuvad eelkõige sellest, mida piibel kirjeldab. Kui Paulus käskis naistel vait olla, siis seda üldistati ja võeti üle üks ühele.

Kui Paulus oleks teadnud kuidas tema isiklik mõttevälgatus saab aluseks naiste alandamisele, küllap ta oleks kirjutanud veel ühe kirja, palunud naistelt vabandust, selgitanud, et ta ei mõelnud päris nii nagu ta ennast väljendas.

Sellele vaatamata lasub vastustus ennekõike koguduse vaimulikel, kes selgitavad Pauluse kirjade sisu ja kujundavad selle põhjal kristliku õpetust. 

"Kui Pauluse mõtteviis naiste osas ei oleks olnud kirjades, siis Euroopa ajaloos oleks naisi võrdselt koheldud 2000 aastat varem."

Meeste halb suhtumine naistesse

Pauluse stereotüüp – mees on naise pea, naine alamast soost, on selgelt nähtav kogu ühiskonnas, poliitikas, töökohtadel, perekonnas, praktiliselt kõikjal. Seda 21. sajandil!

Kui me räägime kirikutest, kogudustest, kristlastest, siis me ei saa kätt südamele panna ja öelda, et meil ei midagi pistmist naiste alandamisega? Peame tunnistama et jah, kellele ei meeldi isiklik teenija???

Sama leiab aset perekondades, töösuhetes või ühiskonnas üldse. Mehed alandavad naisi kui vaid võimalus selleks tekib. Suhtumine, et naine olgu vait või küsigu kodus oma mehelt, on ikka veel meeste mõttemaailmas sügavalt juurdunud.

Kuninga poeg ei saa valitseda kuninga tütre üle

Kuigi kristliku maailmavaatega mees peab ennast kuninga pojaks - Jumala lapseks, siis ta oma naises ei näe kuningannat. Ta kohtleb naist kui teenijat. Kuninga naine ei ole ori, vaid kuninganna! Kuninga poeg ei saa valitseda kuninga tütre üle, sest nad kõik on sama Isa – Jumala lapsed. Kõik on usu kaudu Jumala lapsed (Gl 3:26). Seda tõsiasja ei saa eirata.

KOKKUVÕTTEKS

Mehed on naisi alandatud aastatuhanded. Kuid see on muutumas. 60ndatel, seoses televisooni ja meediatööstuse arenguga algas suur muutus vabanemise poole. Naiste riietuses, muusikas, filmitööstuses, ajakirjanduses. Naised lubati kapist välja, kui nii võib öelda. Reklaamides hakati kujutama naist eneseteadliku ja oma otsustes vaba isikut.

Kristlike naiste – kristlaste alandamine ei olnud Jumala plaan, vaid apostel Pauluse meelevaldne ja isiklik nõue. (1Tm 2:11) On kuidas muidu on, aga sellega Paulus tegi karuteene kogu kristlikule maailmale. (1Tm 2:9-15) Ehk „tänu“ Paulusele mehed ikka veel õigustavad naiste alandamist, kohtlevad õrnemat sugupoolt kui eneste teenijaid (loe: orje).

Fakt on see, et rohuaias oli mees ja naine ja Jumal võrdses olukorras. Sarnane mudel toimis ka kreeka ühiskonnas: naine ja mees ja jumalused. Kreeklastel oli asjad nii nagu need oli loomise alguses. Ent täna paljud naised elavad otsekui juuditarid, oma meeste võimu all, mida mehed omal äranägemisel juhivad. Selline stereotüüp valitseb kõikjal. Mis on täiesti vastuvõetamatu ja kahetsusvärrne eksiõpetuse tagajärg. Ei ole palju mehi, kes julgeksid sellest avalikult tunnistada. Aga hea on juba seegi, et sellest räägitakse üha enam ja enam ning see teema püsib fookuses. Muutused võivad võtta aega mitu põlvkonda.

Pauluse õpetus „mees on naise pea“ on meelevaldne ja sügavalt eksitav, mida tulebki nii käsitleda ja pidada taunimisväärseks. See ei sobitu kristliku maailmapilti ja ei ühti Jumala pääste-plaaniga. On naisi alavääristav, mida ei saa tänapäeva kaasaegses ühiskonnas rakendada.

Paku välja oma idee!

Milline oleks sinu meelest Kristliku Mõttevõra logo?

Juba pikka aega on olnud idee teha Kristliku Mõttevõra logo, aga milline see võiks olla, selles on küsimus. Milline oleks sinu meelest see õige kujundus, millise sa teeksid? Mis sul seoses sellega pähe tuleb? Rohkem informatsiooni, mis sel puhul tavaliselt tehakse, saab lugeda siit logo disain.

Iga mõte on teretulnud. Kirjuta ja kirjelda ning saada oma visioon meie epostil:

info@kristlikmottevora.ee

Kõik ideed on teretulnud ja leiavad ära märkimist!

Lennukaid ideid :)

Kuidas facebookis leviv moodsa armuõpetuse hoiatus sisaldab eksitavaid väiteid

Alljärgnev kirjutis on levimas Facebooki kaudu, mistõttu paljud on seda juba märganud ja ilmselt ka küsivad, mida sellega peale hakata? Kas uskuda, mida uskuda, jne. Kuivõrd autorit kirjatükil ei ole märgitud, siis tuleks selliste avalduste suhtes olla eriti kriitiline ja katsuda läbi  

Kristlik Mõttevõra toob teksti ära täies mahus, kuid lisame omaltpoolt märkused ja põhjendused, mida pidasime vajalikuks kommenteerida. Seega leiate meie selgitused lõikude vahelt, mis algavad märksõnaga “KOMMENTAAR” ja tekst on lisatud bold formaadis.

---

Ettevaatust – moodsa-armu ehk hüperarmu eksitus!

Juba paar aastakümmet on kuulsust kogumas ja aina populaarsemaks saamas kõrvadele meeldiv – “teraapia teoloogia”. Sajandeid on kristlik kogudus maadelnud Jumala Seaduse, Jumala käskude, vastaste ideoloogiate ja valeõpetustega. Aga “teraapia teoloogia” on midagi uut, kuna selle kavala õpetuse järgi, me saame olla ja elada Jumala käskude vastaselt – elada, kuidas tahame, kuna me oleme armu all ning Jeesus maksis automaatselt ka kõik meie tulevased patud!

Tegemist on uut laadi ja väga peene eksitusega. See tõmbab kaasa pea kõiki noori kristlasi, kes ei ole juurdunud Jumala Sõnasse. See heidutab eriti aga neid, kes ei ole osa saanud ärkamisvaimus meeleparandusest Jumala päästvas väes. Jumala Sõna tuli läheb ees ja Tema AU kirkus järgneb sellele.

Ligi 20 aastase teenimistöö jooksul olen esmakordselt silmitsi salakavala eksitusega, isegi mitmed Jumalariigi töötegijad on küsinud – aga mis selles vale on? See tundub esmapilgul justkui õige õpetus, kuna nagu polegi midagi läbi katsuda ja lisada, kuid … Piibel räägib meile õigest fookusest, õpetusest, mis on harmoonias Piibli tervikuga ning püsib Kristuses!

Hüperarmu õpetus aga seda ei ole, on kümmekond äratuntavat ja alarmeerivat tunnust (loe altpoolt), mis peaks meid tegema väga ettevaatlikuks ja mis ei ole vastuolus ühegi Piibli osaga aga Jeesuse sõnadega. Just Issanda õpetust ja sõnu kuuleb aina vähem selle õpetuse või liikumisega nakatanud ringkondadest.

Ro.3,31 Kas me siis teeme käsu tühjaks usu läbi? Mitte sugugi, vaid me kinnitame käsku! Ro.7,7 Mis me siis ütleme? Ons käsk patt? Mitte sugugi! Ent pattu ma ei oleks tundnud muidu kui käsu kaudu; Ro.4,15 … kus ei ole käsku, seal ei ole ka üleastumist. Ga.3,24 Nõnda on käsk saanud meie kasvatajaks Kristuse poole, et me saaksime õigeks usust.

Ilma Jumala püha käsuta EI OLE PATU TUNDMIST! Käsk suunab ja viib meid Kristuse Ristini, ilma käsuta ei vaja me ka Risti. Piibellik arm ja käsk ei ole omavahel vastuolus, kui Uue Lepingu võtmes me vaatame Vana Lepingut. Käsk ei ole kuhugi kadunud, Jeesus ei tulnud tühistama käsku vaid tõi veel kõrgema standardi: usu läbi uussünni väes vabanemise kõigest madalast ning uue elu Vaimus. Kuid see on protsess ning nõuab meiepoolset pingutust, julgustust ja kinnitust, mida kuultavad kõik kirjad kogudustele: et me hoiaks lõpuni kindla oma usulootuse, et me võitleks lõpuni!

Moodsa armuõpetuse – hüperarmu liikumise äratuntavamad tunnused:

1. Moodsa armuõpetuse pastorid ja jutlustajad ei räägi patu vastu. Sõna „patt“ esineb neis kogudustes aina vähem. See esineb pigem kontekstis – Kristus andestas patud. Harvem kuuleb seisukoha võtmist patu vastu, seda juhtub selles liikumises pigem siis, kui nad mõistavad hukka käsumeelseid varisere ja evangeeliumi teenistujaid, kes kuulutavad patu vastu. KOMMENTAAR. Toome siis konkreetse näite. Jeesus andis armu prostituudile, keda variserid tõid ta ette ja küsisid, mida sina ütled, Moosese seadus käsib ta hukata. Jeesus ütles, kes teist ei ole teinud pattu, visaku teda esimesena. Juhtus see, et kõik lahkusid. Sellega Jeesus demonstreeris Jumala armu suurust, - mida ei tohi keelata inimesele, kes kahetseb. Seega Jeesus eksis, punkti 1. vastu. Jeesus mõistis hukka variserid, kes tulid tõstsid seaduse kõrgemale Jumala armust.

2. Moodsa armuõpetuse arvamusliidrid joonduvad ajastu vaimu järele ja väldivad avalikke konfliktseid olukordi – vastasseise! Nad ei astu avalikult kultuurilise ja ühiskonnas valuliste teemade vastu . Ei-ei ja ja-ja paljastab neid, Jeesus ütles, mis on üle selle on muldne, kurjast vaimust! KOMMENTAAR. Eestis on koguduste juhtide seisukohad piisavalt selgelt väljendatud ja määral, kui seda meedia ära avaldab, mis puudutab nii samasooliste kooselu kui pagulaste teemat, aga ka teisi pävaküsimusi. Ei ole teada kogudusi või nende juhatusi, kus selles küsimuses on erimeelsust. Kirikud on ühel meelel.

3. Moodsa armuõpetuse jutlustajad ignoreerivad pea täielikult Vana Testamenti, kuna see ei kuulu enam kristlastele või see ei ole Jumala Sõna kristlastele, kuna me ei ole KÄSU all. Vana ja Uus testament on orgaaniliselt – harmoonias ning kokku pandud Püha Vaimu pitseriga, kes selle murrab satub eksitusse. KOMMENTAAR. Tõepoolest, kristlased ei ole käsu all , aga see ei ole vastuolus Jumala Sõnaga nagu eelpool väidetakse, vastupidi, mis on loogiline järg ja osa evangeeliumist ja Jeesuse eesmärgist, ristisurmast. VT tõstmine ülimuslikuks ja koguni kristlastele kohustuslikuks, muudab Jeesuse surma naeruväärseks ja tühiseks. Sest siis ei saa inimene õigeks usust, vaid käsu täitmisest (613 käsku). Kuid kristluse tuum seisneb just armu kaudu usu läbi päästmises, mitte tegudest, vastupidiselt käsuõpetusele.

4. Moodsa armuõpetuse arvamusliidrid ja jutlustajad ei järgi Uue Testamendi pühitsuse ja puhtuse nõuet Jumala sulaste eludes. „Kuna Jumala arm on nii suur (kes meist on veatu) ning lõputu, siis kes oleme meie, et astume kohtumõistja rolli.“ Kord päästetud – igaveseks päästetud on selle õpetuse salakaval agenda. See annab ka põhjuse vabandada ja sallida evangeeliumi teenistujate amoraalset eluviisi, millest on kuulda järjest enam ja enam. KOMMENTAAR. Pühitsus on oluline osa kristlase elus, kuid keegi ei saa õigeks selle läbi kui hästi ta järgib kristlust, vaid armust. Paraku. Pühitsus ei ole inimese töö iseeneses, vaid eelkõige Jumala töö ja seegi on arm. Jumal kutsub, Jumal puhastab, Jumal uuendab, Jumal annab oma Vaimu, Jumal täidab Vaimuga, Jumal annab annid ja aitab usus püsida. Kristlane ei saa päästa ennast ise, vaid see on Jumala and, see on arm.

5. Moodne armuõpetus ühendab ennast lahti konservatiivsest – Piibellikust evangeeliumi kristluse suunast. Moodsa armu ja armastuse liberaalne liikumine mõistab hukka “vana kooli” kogudusi ja teenistujaid, sidistades neid kohtumõistjateks, variserideks, negativismi kuulutajateks ja Jumala armu tühjaks tegijateks. Nad toovad põhjenduseks, et Jumala on hüljanud sellise kuulutustöö ja Jumal sel moel enam ei tööta – tegutse. Pealegi ei sobi viimased tänasesse kultuuri ja konteksti, sest nad ei meelita inimesi usu juurde. KOMMENTAAR. Eesti kogudused on pigem konservatiivsusemad kui liberaalse maailmavaatega.

6. Moodsa armuõpetuse arvamusliidrid, seenior pastorid jt. õpetavad KÜMNISE VASTU, kuna see on KÄSU ja VT mudel. Kuid leiame siiski, et kümnis oli enne Moosest ja ka enne käsku. Kümnisest rääkis Jeesus. Mt.23,23 „Seda tuleks teha, aga teist mitte jätta tegemata.“ Samuti on otsene kümnise jätkumise tõend He.7,8.“ „Ja siin võtavad kümnist surelikud inimesed, aga seal see, Kellest tunnistatakse, et Ta elab.“ KOMMENTAAR. Kümnis tõepoolest ei ole koguduse lõiv, seda koguti Jeesuse ajal leviitide ülalpidamiseks ja templiteenistuseks. Ka algkogudus ei kogunud endale kümnist. Küll aga kogusid kristlased vabatahtlike annetusi ja koguduse töö majanduslikud vajadused rahuldati annetuste abil. Kümnist koguti templikorra ja isikute poolt, millel ei olnud mingit seost kristlusega.

7. Moodsa armuõpetuse arvamusliidrid, seenior pastorid jt. jutlustavad peamiselt positiivseid ja motiveerivaid sõnumeid. Moodsa armuõpetuse kantslites on kuulda peamiselt vaid: kuidas elada head elu, kuidas saavutada eesmärke, tervist, rikkust, heaolu, Jumala armastust, Jumala andestust jms. Nõustun Jumala sulasena, et neid teemasid on vaja, kuid UT käsib meil olla „targad Jumala majapidajad“ ning kuulutada terviklikku Piibli sõnumit Evangeeliumi teenistujad peavad seda tegema, et vabaneda veresüüst – „Sellepärast tunnistan ma teile tänasel päeval, et ma olen puhas kõikide verest; sest ma pole midagi teie eest salanud Jumala tahtest, et ma teile seda tervelt ei oleks kuulutanud. Apt.20, 26 – 27“ KOMMENTAAR. Kõik vajavad andestust, armastust ja tervist, (Jeesus tervendas kõik), selles, et saavutada heaolu, ei ole mingit vastuolu Jumala tahtega. Kristlus ei kutsu inimesi vaesuma, vaid vastupidi, kutsub üles teenima ja annetama. Kuid annetada saavad need, kellel seda on mida jagada  ja aidata saavad need, kes on terved, nii hingeliselt, vaimselt kui ka materiaalselt, kuidas kellegile Jumal annab. Seegi on Jumala arm.

8. Moodsa armuõpetuse liikumises on aina rohkem kuulda tunnistusi halvast viljast. Kõikjalt üle maailma on kuulda, et moodsa armuõpetuse kogudustes ei ole patt enam probleem. Mitte, et seda enam seal ei oleks vaid see ei olegi enam patt, kui selline! Patust elu elavad kristlased vabandavad seda karistamatuse tundega: arm katab kõik, me ei käi enam käsu juhtnööri järgi. KOMMENTAAR. Eestis ei ole kogudusi, kus võidakse tunnistada, et nad on nii veatud, et neil pole midagi juurde õppida, millesti meelt parandada või neil ei ole olnud patuga kokkupuudet. Küll aga esineb kogudusi, kus patt maha salatakse (varjatakse).

9. Moodne armuõpetus tühistab Jeesuse jüngri kutse tänases päevas, mis anti nii apostlitele, algkogudusele, kui laienes ka tulevastele põlvedele. Piiblis me näeme, et jüngriks olemise kutse on kuni Jeesuse tulekuni! Jeesuse sõnadest leiame Tema järgimise ka peale ülestõusmist (koguduse ajastu, esimesed kristlased) Mt.10,38 Jh.13,36 Jh.12,26 Jh.10,27 KOMMENTAAR. Jüngerlus on täna Eesti kogudustes oluline valdkond, mida peetakse oluliseks, eriti evangeelsetes kogudustes.

10. Moodsat armuõpetust praktiseerivates kogudustes on kadumas taevas –põrgu teema. Rõhk ei ole enam pääsemisele põrgust ja hukatusest vaid sellel, et inimene saaks parema elu juurde ja igal juhul taevasse, hukatusest ei ole enam juttu. Moodne armuõpetus ei salli enda kõrval teemasid nagu: meeleparandus ja pühitsus (mis on kristliku elu üheks vundamendiks, ilma selleta ei saagi Jumala juurde) 1.Te.4,3 He.12,14 KOMMENTAAR. Päästmiseks ei ole vajadust, kui ei ole põrgut. Eesti kristlikud kogudused on selles ühel meelel, et inimese hing vajab lunastust. Seega päästet ja armu.

11. Moodsas armuõpetuses on kadunud patutunnetuse mõiste. Inimesi tõmbab ja meelitab Jumala juurde vaid Jumala headus ja armastus. Nende loosungeid täidabki peamiselt armastus, arm ja headus. Jääb mulje, et need on AINUKESED Jumala omadused. Aga Jumala esimene olemuslik omadus on pühadus. Kuna nad hülgavad käsu, siis patutunnetust ei tekigi. Piibli järgi on käsk, mis annab märku patu suhtes Ro.3,20 “sest käsu kaudu tuleb patu tundmine.” Alles sellele järgneb Jumala headuse kutse, mis inimese meeleparanduse täielikuks teeb – toob Jumala juurde. KOMMENTAAR. Ilma armastuseta ei ole evangeeliumi sõnumit, ilma armastuseta paik on teadupärast vaid põrgu, ent Jumala riik on õigus, rahu ja rõõm Pühas Vaimus; puhtuses, tunnetuses, pikameelsuses, helduses, Pühas Vaimus, siiras armastuses. Jumal ise paneb armastuse kristlase südamesse, mis on esimene and, mida armust antakse kõigile, kes saavad päästetud. See teeb võimeliseks mõistma Jumala isikut, tema olemust, milleks on armastus ja pühadus.

12. Moodne armuõpetus on universalismi tunnustega – kord ja igavesti päästetud. Samuti on selle liikumise kaugem eesmärk päris jahmatav – uskudes, et kõik inimesed lõpuks päästetakse, kuna armastus võidab kõik. Ameerikas on näha mitmetes liikumisest (mis on selle õpetusega nakatunud) märke, et vaikselt on sisse imbunud mõtted, et Jumalani on mitu teed. Seda on väljendanud mitmed moodsa armu jutlustajad, kui neilt on küsitud suhtumisest islamisse (mis saab islamiusulistesse peale surma). KOMMENTAAR. Jumala pääste ja päästekindluses kahtlemine on vajalik vaid kristluse vastastele, millest ei ole kasu kellelegi. Jumala Poja ohver on universaalne ja kõigile päästeks, kes usuvad, nii juutidele kui kreeklastele sh meile (kõigile nn paganrahvastele). Kui sa oled päästetud, siis sa oled päästetud. Ja need, kes on päästetud (st taevas), neid ei viia uuesti kohtu alla, nö igaks juhuks, vaatame, kas sa oled ikka õige, et väärid taevast! Jumal ei umbusalda Kristust. Jumal ei kahetse ka oma armuande. Kui ta andis oma Poja, siis päästab ta kõik need, kes ta poja usus vastu võtsid ja veel võtavad. Milles ei ole põhjust kahelda.

13. Moodne armuõpetus on liberalismi tunnustega – see lahjendab pisihaaval Jumala Sõna ennast, eemaldades sealt lõpuks kõik, mis on kultuuriliselt solvav või tänasesse aega mittesobituv (näiteks mees on pere pea). Mitmed moodsa armu jutlustajad, on jäänud vastamisega jänni, kui neilt on küsitud EI ja JAH seisukohta probleemsete valdkondade suhtes (homoseksualism jm.). KOMMENTAAR. Pauluse nõue naiste osas on kahtlemata Pauluse isiklik seisukoht (huvide- ja võimukonflikt, mis tulenes kreeka ühiskonna (demokraatia)põhimõtete vastuolust juudi traditsioonidega), kristlastel ei ole kohustust kehtestada alluvus-suhteid, sest kõik on Jumala lapsed ja Isa ees võrdsed. Eriti siis täna, kui meil ei ole orjanduslik ühiskond, on mõistetav, et naine ei ole mehe alluv ega teenija, vaid vastupidi, mees suhtugu kõigise pereliikmetesse lugupidavalt ja ärgu arvaku endast kuidagi kõrgemaks või paremaks või tähtsamaks, kelle eest ta võtab vastutada Jumala ees. Sama eeskuju jättis meile Jeesus. Jeesus ei kiitnud Martat, vaid tõi eeskujuks Maarja. Jeesus ei sundinud naisi mehele alluma, vaid õpetas meest naise eest hoolitsema.

Moodne armuõpetus on ohtlik väljakutse lihtsale ja Piibellikule evangeelsele armuõpetusele, mida leiame Jeesuse sõnadest ning Uue Testamendi kirjadest! KOMMENTAAR. Pigem võib väita, et kirjutise autor ei ole selgelt välja toonud, milles seisneb “moodsa armuõpetuse” kahjulikkus või vastuolu VT käsuseaduse või UT armuõpetusega.

2.Ko.7,1 “Et meil nüüd on niisugused tõotused, mu armsad, siis puhastagem endid kõigest liha ja vaimu rüvedusest ja tehkem täielikuks oma pühitsus Jumala kartuses.”

2.Jh.1,6 “Ja see on armastus, et me käime Tema käskude järgi.” KOMMENTAAR. Võimalik et siin mõeldakse seda, et kristlane peaks täitma käsku, kuna see on armastus. Ent Moosese seadus ei ole armastus. Paulus selgitab seda ka roomlastele ja võime lugeda lisaks evangeeliumist, et Jumala armastus sai ilmsiks/avalikuks alles tema Poja kaudu.

Mõned usuvad, et see on salakavalalt pakendatud HUMANISM – inimesekeskne liberaalne õpetus. On Jumala prohveteid, kes väidavad, et Jumal on neile näidanud, et sellest liikumisest ja nähtusest on meile ette kuulutanud vend Juuda Ju.1,3-4 KOMMENTAAR. Humanism on tõepoolest piibliga vastuolus, kuna selles ei ole kohta Jumalal.

Meenub palju aastaid tagasi, kui veebis nägin paari jutlust ja jutlustajat. Millegipärast oli sees Püha Vaimu hoiatus ja punane tuli. Mitte, et mulle ei oleks meeldinud nende “nägu või tegu” vaid midagi nende kuulutuses äratas vaimulikku vastuseisu. Püüdsin mõnda jutlust ja õpetusartiklit lugedes aru saada, millest see tingitud on. Aastaid hiljem, kui õppisin vaime ära tundma ja ilmutustele tõlgendusi saama, sain aru, et tegemist oli vaimude eristamise anni avaldumisega. Sedapuhku olid need paar jutlustajat just hüperarmu tuntud levitajad, sellest sain alles hiljem teada! Vaim teab kõik asjad! KOMMENTAAR. Kui on tõesti olemas “moodne armuõpetus” (mis antud artiklist selgelt välja ei tulegi), siis mitte vähem ohtlik ja kahjulik kristlusele on tänapäeva neovariser või neovariserlus, uus variserid, kes koormavad kristlasi põhjendamatult käskudega, juhivad armust eemale (vt kiri efeslastele) ja püüavad allutada ja manipuleerida, eriti noori usklike. Kuid kristlane, tundes ära Jumala armu, on innukas tegema head Jumala abiga, mis on samuti Jumala töö tema sees kui and.

Lisan sellele postitusele paar kirjakohta ja palun kõigil tõsiselt järele mõelda. Kellel on Minu käsusõnad ja kes neid peab, see on, kes Mind armastab; kes aga Mind armastab, seda armastab Minu Isa ja Mina tahan teda armastada ja iseennast temale ilmutada!" Jh.14,21 Jeesus vastas ning ütles temale: "Kui keegi Mind armastab, küll ta peab Minu sõna, ja Minu Isa armastab teda, ja Me tuleme tema juurde ja teeme eluaseme tema juurde. Kes Mind ei armasta, see ei pea Minu sõnu; ja sõna, mida te kuulete, ei ole Minu, vaid on Isa sõna, Kes Mind on läkitanud. Jh.14, 23 – 24 Õndsad need, kes oma Tema käsusõnade järele teevad, et neil oleks meelevald süüa elupuust ja väravaist linna sisse minna! Ilm.22,14 Õnnistuse sooviga ja teades, et käsk viib patu tundmisele aga arm Kristuse tundmisele ja Tema korralduste järgimine pühitsusse ja igavesse ellu.

KOMMENTAAR. Kahtlemata tuleb kõik läbi katsuda. Kuid veel enam kallutatud või põhjendamata avaldused. Hingevaenlane kiusas kõrbes Jeesust, ilma tarkuseta, tsiteeris küll sõna, ent konteksti moonutades, manipuleerides või rõhuasetust muutes.   

Soovides armu ja rahu, puhast, kristlikku usuteed. 

Rõõmsaid pühi!

Õnnistatud Jeesuse sünnipäeva ja rõõmsaid pühi!

Kas vägisi saab armastada?

Minu armastus vs üleloomulik armastus?

"Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!" ütles Jeesus oma jüngritele, Jh 13:34.

See oli öeldud nii, kuna juutide kogu eelnev õpetus põhines käskudel ja keeldudel, mitte armul. Seetõttu Jeesus ei saanud neile öelda, et ma annan teile armastuse ja te vabatahtlikult tahate kõiki armastada. Nad lihtsalt ei oleks seda mõistnud, mida see tähendab. (Vaata lisaks, loe Lk 24:25, Mk 7:18)

Ma annan teile uue käsu, armastage, ma käsin seda, käsin teid, minu jüngrid.

Nii oli see jüngritele arusaadav, et lisaks 613 käsule, on uus 614 käsk, mis on üle kõige. Mille kohta kirjatundjad teda suisa kiusama tulid, loe Mk 12:28-34, et juutidel on vaid 613 käsku ja milline neist on suurim. Kuid me teame, et ta vastas neile: armasta oma ligimest. Mis sisuliselt ongi nii, kui juut armastab oma ligimest, ehk siis ta armastab kõik teisi lisaks juutidele. Kuid me teame, et nad panid Jeesuse proovile ka küsimusega: kes siis on mu ligimene, loe Lk 10:29. Igal juhul, see "käsk" tähendas juutidele uut olukorda, seda, et ta peab armastama ka paganaid; st meid, kes me pole juudid. Seda polegi nii kerge (juutidel) teha.

Sisuliselt oli välja öeldud, et ligimese armastus tähendab armastust üle kõige ja kõigi inimeste. See on just see, kuidas Jumal asja näeb oma vaatevinklist, on ta ju kogu maailma Jumal ja kõik inimesed pärinevad täna nii või teisiti 8 inimesest, kelle esivanemad veeuputusest säästeti. Teadupärast teised hukkusid. Seega Jumal on oma armastuses viitab tagasi ka aegade algusele, kui alguses olid asjad õigesti. Juudid said aru sellest, on ju Juuda sugupuus viide Aadamale. Niisiis, Jumal ilmutab selle "käsu" läbi armastuse suurust ja tema plaani, viia see sõnum kõigile rahvastele. Aga see on juba teine teema...

Jumala armastus (agape) on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud, Rm 5:5. Seega seda saab vastu võtta.

Kuivõrd Jumala armastus on and, kingitus Jumalalt, siis see on Jumala arm, tasuta saadud vaatamata meie iseloomule ning seetõttu and, kuna ta teadis kohe, et kõik inimesed on rikkunud käske, nii nagu juudid ei suuda pidada 613 käsku, nii ei suuda inimesed pidada ka seda ühte käsku - armastada, mida Jeesus ütles või käskis jüngritel teha. Miks?

Sest see on käsk! Seni kui see on vaid käsk. Ei suuda seda täita ka tema jüngrid. See tähendab, et peab toimuma veel midagi ja üleloomulikku, mis selle muudab võimalikuks või aktiveerib.

Sest inimesed, kes armastavad teisi kellegi käsu tõttu, ei saa armastada nii nagu Jumal ette nägi.

Proovige anda inimesele käsk, sa pead armastama. Jah, ta võib seda isegi teha, hambad ristis, kuid see on samasugune sund ja kohustus, nagu kõik teised, mis tundub loomuvastane, eriti siis, kui see isik sinu suhtes just eriti armastusväärne ei ole. On nii?

Kui armastada tuleb käsu korras, siis see ei olegi Jumala armastus, see on inimlik ponnistus, mis teadupärast ongi ette määratud läbikukkumisele. 

Katsu sa armastada ligimest, kes on sinu vaenlane,  eriti siis, kui ta himustab sinu surma. Selline armastus on võimatu, kui selles pole üleloomulikku jõudu ja just seda selles ei ole seni, kuni appi ei tule Jumal. Piibli tähendamissõna halastajast Samaarlasest selgitab just sellist olukorda.

Inimesed ei suuda armastada, need, kes ei ole enda suhtes kogenud armastust - Jumala headust. Kuna nad ei ole isiklikult kogenud Jumala headust, ei saa nad seda pakkuda ka teistele. Neil ei ole leplikust enda suhtes, siis ei saa olla leplikust ka teiste suhtes.

Seetõttu mõned kristlased on agarad kohtumõistjad, kiired manitsejad, andestamatud, kõva südamega. Sest nad ei koge leplikust enda suhtes. Need armastavad täpselt käsu tõttu. Need kristlased on käsumeelsed. Nad ajavad näpuga järge igal epistlil, kuid heidavad kõrvale Jumala armastuse. Nende jaoks on Jumala armastus käsk, mitte kingitus. Nad on unustanud, et Jumala armastus tuleb inimese sisse Jumala anni läbi, mitte käsu tõttu. Nii need kristlased teevad armastuse tegusid sunnitult, käsu tõttu. Ja need ei ole leplikud ka oma läbikukkumiste suhtes, sest ei tea, et Jumalas püsimine toimib vaid väe abil, mitte oma jõust. Et Jumal tuleb appi ja annab usu ning annab ka jõu, et usus püsida ja käia usuteed. Jumala armastus on samasugune and, nagu kõik teised annid, näiteks kasvõi prohvetiand. Nii need kristlased püüavad ikka ja jälle ennast ise lunastada päevast päeva, aga kogevad meelehärmi ja pettumust. Sest nad ei kasuta Jumala andi. Nad ei teagi, et neil see on. Kui nad ei kasuta andi, siis neil ei ole jõudu, mis tuleb ülevalt, mis on üleloomulik. Nad ei ole lõpuni mõistnud Jumala andestuse sügavust ja asjaolu, et nad meeldivad Jumalale. Et nad meeldivad väga! Aga mitte sellepoolest, et nad ise oma jõust kõigega toime püüavad tulla jättes kõrvale vahendi, mis on hädavajalik. Mõned neist pigem piitsutavad ennast ja seetõttu on nad agarad ka teisi manitsema ja paika panema. Sellele vaatamata, et Jumal on teised vastu võtnud, õigeks mõistnud ja need on tema lapsed - Jumala lapsed.

Üksnes Jumala hea meele ja tema armastuse (agape) vastu võtnud ning endaga leppinud kristlased annavad Jumalale võimaluse näidata (demonstreerida) üleloomuliku armastuse suurust ning selle mõju üle kanda (paljundada) ka teisele. 

Sest nad kogevad iga päev armastust enda vastu ja nii nad täidavad ja kannavad seda armu edasi ka teistele. Andestades kõike, olles leplik kõigi vastu (1Kr 13:4-7), piiritus armastuses ja voorustes. Olete te näinud selliseid kristlasi? Neist lausa õhkub välja seda üleloomulikku sõbralikkust ja mõistmist. See on võimalik.

Kõik inimesed on Kristuse läbi Jumala armastuse väärilised ja saavad Jumala armastuse Püha Vaimu kaudu oma südamesse. Seetõttu ei ole enam midagi "sa pead", vaid on üksnes "see on minu võimalus!", ma tahan!

Ma tahan teda mõista! Lohutada läbikukkumistes. Aidata jalgele tõusta. Kuulutada rahu. Sest ta peab ennast Jumala armastuse vääriliseks. Ta on seda kogenud, siis ta peab ja pakub seda kõigile ("armastuse käsk") teistele. Ta ei mõista hukka. Vaid usub: Jumala armastus on kõigile kättesaadav. Mis tuleb vaid vastu võtta. Ja sellest aru saada. Teda ei iseloomusta enam andestamatus, leppimatus, lõputu hukkamõist. Jeesus ütles välja mõtte: ega minagi ei mõista sind surma (Jh 8:11). See on hoopis midagi muud kui tavapäraselt kogu maailm teeb sellises olukorras. Inimesed mõistavad kõiki ja kõike hukka. Selle sama sõnaga mõistavad nad hukka ka ennast.

Ole täiesti veendunud, et Jumal on armastanud sind ja ei ole mingit käsku, vaid Jumal ise tuleb sulle appi ning aitab mõista ja armastada teisi nii nagu ta armastas sind lõpuni ning sa meeldid talle väga. 

Ta saatis oma Püha Vaimu ja pani selle sinu südamesse, et sa selle läbi võiksid kogeda tema armastust ja sa mõistaksid, mida see tähendab. Et see ei ole järjekordne "ma pean" midagi tegema, vaid vau, ma tahan seda teha! Ma teen seda kõike hea meelega, sest temal on minu üle hea meel ja me võime seda ära tunda. Armastada teisi, nii nagu ta sind on armastanud ja täna armastab. Sa meeldid talle väga!

(mine peegli ette) 

Ütle endale: ma meeldin Jumalale! Ma meeldin talle väga! Ta armastab mind! Ta armastab mind just sellisena nagu ma oled (sa oled ainulaadne).

Ei ole kedagi sellist nagu sina. Sa oled tal ainus ja ta tahab et sa teeksid enesega rahu.

Loe lisaks Ef 4:20-32