teisipäev, 7. oktoober 2014

Homoaktivistid, mida te tahate et teile tehakse?

Kristlasi süüdistatakse üha kõlavamalt ja neile pannakse ette, et nad soovivad homodele halba. Kuidas siis sellega on? 
Piibel kirjutab, et ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Seda tõde teavad ka need, kes ei ole usklikud ja või on homod. "Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!" (Mt 7:12) kirjutab piibel.

Üksi isa ega ema ei ole vaimustuses sellest, kui nende laps hakkab homoks või seda juba teinud on. Seetõttu peredes on suur vastasseis. Sest milline ema tahab näha oma kodus tütart ja tema lesbisõpra või poega ja tema meessõpra kooselu alustamas? Ei usu! Milline pereema toob ilmale lapse, et temast kasvatada lesbi või gay? Palun need nimetada...
Ei usu, et seda tahavad ka need riigikogu liikmed oma lastele või lastelastele, kes vajutavad kooseluseaduse puhul rohelist nuppu. 
Küsimus, miks homoaktivistid soovivad teistele seda, kui nad oma lapsi ei kasvatanud homodeks?

reede, 7. veebruar 2014

ALFA KURSUS

Algab uus Alfa kursus

Kristlike põhitõdede kursus metodisti kirikus. Tallinnas, Narva mnt 51.

9. veebruar - 4.mai. Toimub pühapäeviti kell 12.15 - 14.15

Kõigile avatud. Tasuta!

Sissepääs parkla poolt. Parkimine tasuta.



teisipäev, 31. detsember 2013

Uusaastasoov: ärge unistage, vaid palvetage!

Kristlik Mõttevõra 2014. aasta soov kõigile lugejatele: ärge unistage, vaid palvetage!



Kogu maailm vaatab homme uude 2014. aastasse. Võib öelda, et kogu inimkond unistab, unistab paremast aastast... Kuid piibel ei räägi midagi unistamisest. Piibel ei kutsu üles unistama. Vastupidi, hoiatab, et ärge võtke tõena oma unistusi. Kirjutatud on: "Sest nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Ärge laske endid petta oma prohveteist, kes on teie keskel, ja oma ennustajaist, ja ärge võtke tõena oma unistusi, mida te unistate!" (Jr 29:8). Miks? Uskmatud ja paganad unistavad, sest nad ei taha midagi kuulda Jumalast ega tema Pojast. Nii nad tegid oma valiku ja on sunnitud unistama, sest ka nemad otsivad lootust.
 
Kristlastel on vägede Jumal! Jumal, kes igatseb kuulda meie palveid ning vastab palvetele. Piibel tõotab: "Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik!" Jh 16:24. Sestap ärge unistage, vaid palvetage! Õnnistatud aastavahetust!

teisipäev, 10. detsember 2013

Millest sind päästetakse?

Päästetud! "Mida? Millest?" oled sa mõelnud? Kas sa tegelikult tead, mida see tähendab sinu jaoks?! 

Võtmeküsimus seisneb selles: kui kaua elab kristlane?

Õige vastus on: igavesti! Sellega on lihtne, see on sul teada või nagu öeldakse selge. Aga fakt, et vähem kui uskmatud ja teised mitmesugused Jumala usklikud, kes ei usu päästjat. Miks vähem?

Sest päästmine vähendab sinu elu. Mida see tähendab?

"Päästmisega" sa volitasid Jeesust lõpetama oma maise elu päevad hetkel, mil ta tuleb tagasi ning päästab ära temasse uskujad.

Sageli küsitakse inimestelt: kas sa tahad saada päästetud? Kuid ei selgitata, mida see endaga kaasa toob.

Päästmine ei ole ebamäärane pääsemine ei tea millestki, vaid on väga konkreetne usk. Sellega, sa tunnistad Jeesuse oma isiklikuks Issandaks ja päästjaks, annad talle õiguse sind maa pealt ära võtta üles enne kui lõpeb sinu maine elu loomulikul viisil ehk sa sured.

Kuid see tähendab muuhulgas ka seda, et kui sa sured enne Jeesuse tagasitulekut, siis sa ei pea midagi ootama, vaid päästad oma hinge ja pääsed otse taevasse.

Niisiis, päästetud tähendab, et sind tõmmatakse üles ja ühtäkki ihu muudetakse; aga sa ei tea ette, millal see juhtub, sest seda päeva mil Jeesus tuleb, teab vaid Isa taevas.

Nõnda siis, sind ei päästeta vastu sinu tahtmist või sinu teadmata, vaid selle tõttu, et sa seda soovid ja andsid Jeesusele selleks loa või nagu tänapäeval öeldakse, volitasid teda.

Kui sa seda veel ei teadnud ja sa ei usu Jeesust kui isiklikku päästjat, siis mine otsi üles mõni evangeelne kogudus ja ütle, et sa tahad saada päästetud. Ja sa saad päästetud!

teisipäev, 3. september 2013

Saunaehitus ja kümblemine

Eestlane on saunarahvas ja pidanud saunast lugu juba mitu sajandit, kuigi me võime ajaloost lugeda, et parunid heitsid eestlastele ette nende vähest hügeeni. Siiski pole alust arvata, et eestlastele ei meeldinud vesi või kümblemine. Saunad arenesid käsikäes eestlaste jõukuse kasvuga, mida jõukamaks sai talupoeg, seda enam ta sai endale lubada. Sulaste sagedane eluase oligi saun, kus ta võis siis elada koos perega, kuni tal endal talu polnud. Seda sai kasutada enda tarbeks.

Eestlaste saunad  ei olnud algselt meile tuntud soomesaunad, vaid suitsusaunad (pildil).

Soomesauna kultuur tekkis Eestis või läks nö moodi alles 70ndatel, eriti pärast Soome ekspresidendi Urho Kekkoneni visiiti aastal 1964. Kus iga jõukam asutus või tollal nn majand ja/või kolhoos ehitas soomesauna. Tallinnfilmi teos "Naine kütab sauna" (1978) on film, mis on väga hea näide just tollal alguse saanud saunakultuurist. Üldsusele tuntud nn kekkoneni saun põles maha aastal 2002 aasta varem renoveerimise käigus tehtud ehitusvea tõttu (kivivilla ja korstna vahe ei olnud 20 cm, sest kivivill oli korstnale liiga lähedal). Juttude järgi oli kekkoneni saun eriti hea soojapidavusega, mida ei pidanud saunas viibimise ajal enam kütma. See asus Käärikul järve kaldal (Valgamaal), Kääriku spordi- ja puhkekeskuses. Ka praegu saab legendaarset sauna minna nautima, mis asub endiselt Kääriku järve kaldal.

Kuna sauna oli vaja vett, siis ehitati saun mõne veesilma kaldale või sageli ka oja äärde, kui läheduses polnud järve. Enamus suitsusaunu ei paikne mitte eluhoonete läheduses, vaid asusid algselt hoonetest kaugemal veel teisel põhjusel, tuleohu tõttu. Kuna suitsusaunast väljub suits ukse kaudu, korstent sealt ei leia. Keris oli suur, mille kütmiseks kulus terve päev. 

Sauna kasutati mitte üksnes pesemiseks, vaid ka laste sünnitamise korral, mis aga peamine, suitsusaunas suitsetati liha. Kui sisenete mõnda suitsusauna, siis eriti eksootiline aroom on vanades saunades, kus suitsetati liha. Liha võidi seal suitsetada juba 20-aastat tagasi, aga liha aromaatne maa suitsusingi lõhn ei ole suitsusaunast kuhugi kadunud. Seda aroomi aitab levitada nii sein, lagi, kui ka lavalauad, aga enamasti parred, mille peal liha suitsetati. Selliseid saunu ei ole Eestis väga palju ja kui teil on suitsusaun, mis vajab renoveerimist, siis selle sauna väärtus peitub just nendes vanades palkides, millest imbub veel aastaid aegade hõngu, mida tuleks kindlasti korda teha. Igal juhul tuleb see säilitada nii suures mahus kui vähegi võimalik on.

Sauna taastamisega ei pea sauna tooma veetorustikku ega ka mitte boilerit, vaid sellise sauna puhul tuleks piirduda puudega köetava kerisega, millega soojendatakase ühtlasi ka pesuvett selle külge monteeritud veepaagis.

Kui teile ei sobi suitsusauna keris (seda tuleb kütta tervelt päev), siis saate asendada mõne kaasaegsema saunaahjuga, samas ei tuleks ära põlata sauna mustaks muutunud palke, et muuta õhu koostist. See ei ole võimalik, sest kui te kütate seda vana sauna, siis kõik see aroom tungib igal juhul läbi vooderduse. Kui te küsite, kas panna vooderdust, siis pigem mitte. Küll aga võib vabalt panna uue põranda ja ehitada uue saunalava. Kui aga saunalava oli vana tugev laud, siis võiks pigem seda sama kasutada, lihtsalt ära puhastada.



Tavaliselt on vanadel saunadel ka alumised palgid mädanenud, sel juhul tuleks need kas asendada varemalt kuskil kasutuses olnud sarnaste palkidega (nt jämedus, tahutud) või eemaldada ja ehitada sellevõrra kivist või mõnest muust ajastule sobivast materjalist. Vana sauna ümberehitamisel ei sobi kaasaegsed ehitusmaterjalid, natuke tuleb vaeva näha ja mõelda, mis materjal ei riku ära üldist muljet. Vahel tuleb hankida ka halliks muutunud laudu, et uue lauaga sauna muljet ära ei riku. See on võimalik. Paljudes vanades saekaadrites vedeleb materjali, mida pole keegi kasutanud, aga ajahammas on sellele juba jälje jätnud, mistõttu selline ehituspuit sobib just vana hoone taastamisel.

Kui nüüd sauna juures pole veekogu kuhu sulpsata, siis on veel üks hea asi, mida soomlastelt õppida on. Nimelt! Soomes on laialt kasutusel kümblustünnid, soome keeles kylpytynnyri. Sageli on need puidust. Kui puidust kümblustünnide hooldus on vaevarikkam ja nõuab palju tähelepanu, siis võib kasutada ka klaasplastist sisuga kümblustünni, mida on väga mugav puhastada ja see ei kuiva ära.


Kümblustünnid on ahjuta või sagedamini ahjuga köetavad (vaata näiteks ulkokamina), seega te saate ise valida, kas te kütate sauna ja jätate kümblustünnis vee soojendamata või kütate mõlemaid või ei küta sauna ja käite vaid kümblustünnis, selle vett eelnevalt soojendades. Vaheldus missugune!

Kellel aga sellest vähe, siis saab sauna ette või suurema sauna korral ka sauna sisse uputada mõne klaasplastist minibasseini ehk soomlastel on see uimo-allas. Seega nii saab juurde veel ühe võimaluse. Minibasseinis on vesi külm ja kümblustünnis soe, siis saunatamise ajal on suisa valik mida kasutada! Külm ja soe vaheldumisi on vereringele ja tervisele väga kasulik protseduur. Soomlaste kümblustünnid ehk kylpytynnyrit või maakeeli tünnisaun on väga lõõgastav ja mõnus ajaviide sõltumata aastaajast, eelkõige aga külma ilma puhul, millest Eestis puudu ei tule.

Kümblemine sobib igas vanuses inimestele ja aitab sauna juurde luua mõnusa meeleolu. Iga sauna juurde käib vesi, kui teil on tiik või järv, siis basseini otstarve puudub. Vanadel eestlastel asusid aitades või saunades lihasoolamiseks suuremat sorti puust tünnid, aga jõukamad pered kasutasid suurt tünni ka saunamõnudeks ehk siis kümblemiseks, mis käis saunatamise juurde ning on tervislik ihu jahutus pärast kuuma leili.

Vaata filmi: Naine kütab sauna



Head sauna taastamist.
Hüva leili!